ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T „juhus“ S R ehk S osas kehtib R T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused
2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats. ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid - nõuab riigiorganilt ulatuslikku organiseerivat tegevust ( kohtuprotsess, krim.asja uurimine) Rakendamise staadiumid ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta; loogiline järjestus tagab rak.protsessi ratsionaalsuse 1. Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis, kuidas, kas seondub õ.normiga, kas on juriidiline tähendus) Õ
piirides erinev. Ja seaduse kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist reguleeritakse nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt. Õigluse seisukohalt Õiglene on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige ja nii riigi seiskohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist iskutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 5) Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed: 1. Milline organ on välja andnud 2. Millal on välja antud 3. Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6
Selle kindlakstegemiseks kasutatakse tõlgendamise võtteid: süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist. Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Subsumeerimise algfaas kujutab endast juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist õiguserakendaja poolt. Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist. ÕIGUSE RAKENDAMINE E SUBSUMEERIMINE LÕPPEB ÕIGUSE RAKENDUSAKTI VASTUVÕTMISEGA. Subsumeerimist ei ole võimalik lõpule viia, ilma et sellele eelneks eluliste asjaolude üle vajalike otsuste tegemine
kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. 2). õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. 3). kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. 4). asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: 1). seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; 2). põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja
põhimõtetest. Õigusteadus on õigusteadus erinevuste tõttu. Õigusteadus ei saa anda vajalikke tõlgenduslikke teadmisi. Õigusteadlane peab oma tõlgenduse konstrueerima sama moodi nagu kohtunik. Õigusteadlane on seotud samade õigusallikate ja järelduspõhimõtetega, kui kohtunik. Eraldatakse üksteisest süsteemisisene ja teadmuslikult sisene vaatenurk. Esimene puudutab seaduse rakendajat. Seaduse rakendaja peab pidama kinni normidest, mis on talle ette nähtud. Ta on sellega seotud enda kui otsustaja olemuse tõttu. Õigusteadlane on aga vaatleja seisundis. Tal pole sellist vastutust ja ta ei pea otsustama nagu kohtunik. Teadlane vaatab lahenduste konstruktsiooni väljastpoolt. Tõlgendamise seisukohalt ei ole keskne süsteemi sisene ega väline vaatenurk. Seaduste rakendamine praktikas ja õigusteadus kasutavad väärtusmõisteid oma tõlgenduste alusena.
Haridus- ja teadusministeerium Haridus- ja teadustegevuse arendaja Eesti Keskkonnaühenduste Koda Avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas Muinsuskaitseamet Kultuuriväärtused ja nende kaitse Terviseamet Rahva tervise kaitsja Päästeamet Hädaolukorraks valmisoleku planeerija, päästepoliitika väljatöötaja ja rakendaja Eesti Teaduste Akadeemia Eesti teaduse arendaja ja esindaja Eesti Linnade Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja Mesinike Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja Turismiettevõtete Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja Kaubandus-tööstuskoda Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja Põllumajanduskaubanduskoda Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja SA Eesti Teadusagentuur Riikliku teaduspoliitika elluviimise toetaja
· Mandri Euroopa õiguse väljendusvormiks on seadus, õigus väljendub seaduses. · Eri õiguspiirkondade õigussüsteemides on erinev õigusloome, samuti õiguse rakendamise protsess. · Mida õiglasem on seadusandja, seda enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õigustundele. · Õigluse rakendaja seab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadustest ning ta ei saa neid kriteeriume eirata. · Seega määrab Mandri - Euroopa õigussüsteemides õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu põhiliselt seaduseandja. · Anglo ameerika rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtuprotseduuri ja tava, on õigluse elluviimisel suurem
Tema kujundid on ülimalt keerulised ja raskesti tõlgendatavad, tegu võib olla kõige keerukama loominguga maailmakirjanduses üldse. Raskesti „lahtimuugitavat“ stiili nimetatakse hermeetiliseks stiiliks, sellepärast on Góngorat nimetatud ka hermetistiks. Samuti kasutatakse kultismi ehk kulteranismi kohta tema järgi nimetust gongorism. Kontseptismi peaesindajaid on poeet Francisco de Quevedo (1580 – 1645). Kontseptismi peateoreetik, samuti selle stiili rakendaja ilukirjanduslikus proosas on Baltasar Gracián (1601 – 1658). conceptism cultism, culteranism, gongorism Kultism ahk kulteranism ehk gongorism on eriti peen, erudeeritud, kujundlik stiil; viskumine maailma meelelisse olemusse, asjade „sisse“ minek luules, ohjeldamatu kujunditele või kujutlustele andumine, seejuures objektide nähtumusliku külje jäägitu usaldamine; keeleline väljendus, mis on suunatud sõnadele, keelemängule, „otsitud“ kujunditele.
5. Riigimetsa Majandamise Keskus Riigimetsa majandaja ja haldaja, säästliku looduskasutuse korraldamine riigimetsas. 6. Muinsuskaitseamet Kultuutuväärtused ja nende kaitse. 7. Terviseamet Rahva tervise kaitsja. 8. Päästeamet Hädaolukorraks valmisoleku planeerija, päästepoliitika väljatöötaja ja rakendaja. 9. Põllumajandusamet Riiklik järelevalve ja arendustegevus põllumajanduse ja maaparanduse valdkondades. 10. Eesti Maaomavalitsuste Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 11. Eesti Linnade Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 12. Eesti Teaduste Akadeemia Eestis teaduse arendaja ja esindaja. 13
läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline mõju ning samalaadset filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Enno trükiristsed olid ära olnud juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tal oli kindel maitse ja laialdane lugemus. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Ernst Enno Aastatel 19031905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906. aasta paiku ja tema luule maailmavaatelist tausta otsustavalt muutnud. ,,Uued luuletused" ilmus 1909. aastal. 1910
* Õiguse järgimine viin oma käitumise õigusega kooskõlla ehk käitun õiguse kohaselt. * Õiguse rakendamine ei ole igaühe voli, saab rakendada ametnik. Õiguse rakendamine teise isiku suhtes, sõltumata tema tahtmisest. Nt. Saad karistada vales kohas üle tee minemise eest. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Tee selgeks faktilised asjaolud (uurimine, tõendamine) 2) Tee kindlaks asjakohane õigusnorm (kehtivus?) 3) Asjaolude allutamine õigusnormile ehk subsumeeri õiguse rakendaja võrdleb õigusnormi eeldusi a tõendatud faktilisi asjaolusid omavahel. 4) Tee kindlaks õiguslik tagajärg. (kaalutlusõigus, siduv õiguslik tagajärg) 5) Rakenda tagajärge TÕLGENDAMINE Sätte tõlgendamine on õigusakti tekstist arusaamine ja selle õiguse rakendamise seisukohalt lahtimõtestamine. Ametlik tõlgendus viitab sellele, et see organ on jõudnud mingile ühisele arusaamale sätte tähenduse kohta ning tõenäoliselt lähtuvad nad edaspidi samast arusaamast.
· Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast
Wrightid- Lennumasin, mis püsis 12 sekundit õhus. G. Marconi- andis eetrisse esimese raadiosaate. M. Planck- kvantmehhaanika leiutaja. J.Thomson- avastas elektroni. E. Rutherford- Planetaarse aatommolekuli avastaja. A. Einstein- relatiivsusteooria J. Evans- kaevs välja Knossose lossi, tänu temale saame rääkida Minose kultuurist ehk Kreeta kultuurist. S. Freud- pani aluse psühholoogiale ning alateadvusele. Suri vähki. H. Ford- konveiermeetodi rakendaja 5) Tekkis keskklass ja koos sellega kujunes arvukas haritlaskond. 6) Koos haritlaste kujunemisega tekkis Rahvuslik liikumine. Euroopa rahvad hakkasid endale nõudma enesemääramisõigust, mis paljudel realiseerus I maailmasõja lõpus. 7) Tööliste ja kapitalistide vaheliste suhete paranemine. 8) Tekkisid mitmes uued kunsti-, muusika-, kirjandusvoolud ning uus kunstiliik: filmindus. R. Kipling- kirjanik M.Gorki- kirjanik S. Langerlöf- kirjanik P. Picasso- kunstnik E. Munch- kunstnik V
TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne
üldaktidega samuti üldaktidega peavad olema kooskõlas ka üksikaktid ja eraõiguslikud lepingud. 6. Õigusallikad-mingisuguses tajutavas vormis avalduvad allikad, mis sisaldavad endas õigusnorme ja omavad teavet kehtiva õiguse kohta. Õigusallikad jagunevad kohustuslikeks(Rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud) ja soovituslikeks õigusallikateks(kohtulahendid, maa, haldus, ringkonna).Õiguse rakendaja on rangelt seotud ja ei ole seotud. Kehtivusala järgi: siseriiklikud ja rahvusvahelised õigusallikad. 7. Õigussuhe-õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Juriidiline fakt-õigusnormi hüpoteesis tekkiv asjaolu või tingimus, millega seadusandija seob juriidilise tagajärje tekkimise. 8. Õigusnorm-käitumisreegel mis sisaldub õigusaktis
alkoholi tarbimine ei ole sünnis, maksud). 6)vormilisus-seadustel määrustel on kindel vormindus, sõnastus ja vorm (seadus, määrus). Õiguse funktsioonid e ülesanded- 1)korrafunktsioon-tagab korra inimeste vahelisetes suhetes, ka suhetes riigiga, määrab piirid ja teostamise korra (menetluse). 2)rahufunktsioon- tagada rahu inimeste vahelistes suhetes, kokkuleppe puudumisel pöörduda kohtu poole. 3)otsustusfunktsioon-seaduse rakendaja teeb otsuse (ettekirjutuse, kohandab sunnivahendit, määrab karistuse). Õigusperekonnad: 1) Anglo-ameerika-põhineb pretsedentidele, varasematele lahenditele, vandemehed (Suurbritannia ja USA) 2) Romaani-germaani- pärineb rooma õigusest, ette kirja pandud seadustele, määrustele. Õigus tekib läbi seaduste või muu õigustloova üldakti (Mandri Euroopa riigid, Ladina-Ameerika riigid, Aafrika suur osa ning Lähis-Ida maad.
juhiload ja haigekassakaardi. Pensioniseadus (jõustunud 2002) näeb ette, et pensioni saaja peab oma isikut tõendama. Pensioniameti peadirektor kehtestab oma käskkirjaga (jõustunud 2003) isiku tõendamise korra, millega kohustab töötajaid tegema väljamakseid üksnes suure turvalisusega dokumentide, st passi ja juhilubade alusel. Magdaleena pole otsusega rahul ja pöördub kohtusse. Kuidas peaks tekkinud vaidluse lahendama õiguse rakendaja? Vastus: Õiguse rakendaja peaks vaatama, kas Pensioniameti direktori käskkiri on seadusandlusega kooskõlas ja seda ta on. Pensioniameti direktori käskkiri täpsustab seadusandlust. Pensioniseaduses on kirjas, et pensioni saaja peab oma isikut tõendama, Isikutõendite seaduses on nimetatud isikuttõendavad dokumendid. Need kaks seadust aga ei määra kindlaks aga seda, et pensioni saaja peab saama ükskõik millist neist kolmest dokumendist isiku tõendamiseks esitada. Seega ei ole käskkirjas
(netokäive) Kui tehingu käive tekib osade kaupa mitmel kuul, siis kajastatakse ka sama arve mitme kuu INF-il » veerg 10 erisuse kood (mida see arve veel täiendavalt kajastab vt koodid slaidil 26) 11 4.09.2014 INF vormi A-osa täitmine kassapõhise arvestuse korral » Ainult kassapõhise arvestuse rakendaja täidab A-osal täiendavalt: veeru 8 kogu müügiarvel märgitud kauba ja teenuse maksustatav väärtus veeru 8 täitmine kohustuslik ka juhul, kui kajastatakse üldkorra kohaselt deklareeritavaid andmeid ... » Kassapõhise arvestuse kohaselt deklareeritavad müügiarved kajastatakse INF-il selle väljastamise kuul ja kõigil järgnevatel kuudel kuni sellel kajastatud käibe deklareerimiseni KMD-l (käibe ehk laekumise
· Õiguse realiseerimise vahendatud viis on kõige enam õigusteadusega seotud. · Õiguslik praktika ehk õiguslik tegevus: 1. jurisprudents ehk õigusdogmaatika 2. õiguse sotsioloogia 3. õiguse ajalugu 4. õiguse filosoofia · Õigusteadus on väga praktilise sisuga teadus. · Õiguse rakendamist väljendatakse sageli sõnaga subsumeerimine. · SUBSUMEERIMINE T R T iga juhuse osas kehtib R S=T S on sarnane T S R S osas kehtib R · Õiguse rakendaja paigutab mõttes tegelikkuses juhtunu õigusnormi abstraktse faktilise koostise alla ja võrdleb tegelikkuses juhtunut õigusnormis kirjapanduga. Kui need on sarnased, siis on see küllaldane alus, et võtta vastu otsus õiguslike tagajärgede rakendamise osas. Õiguse rakendamine 1. Mis tegelikult juhtus? peab esimesena selgeks tegema. 2. Õigusnormi: a. Valik järgneb, kui on teada, mis juhtus. b
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Era...
Õ printsiipi saab leida konkreetses kaasuses. III. 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing Üksikjuhu õiglase lahenduse otsingu probleem on normi ja printsiibi eristamise probleem. Õigluse printsiibid ei ole normid, nad ei saa olla konkreetsed ehk pidamislaused, kuid neid saab sõnastada olemislausetena. Selleks, et printsiibil oleks läbilöögijõudu, tuleb printsiipi legislatiivselt kujundada. Algselt avastatud printsiip, ka kaasuse enda koes, on stardipunkt Õe rakendaja poolsele normiloomele. Interpretatsiooni käigus luuakse rakendatav norm – see on side ius scriptumi ja ius nonscriptumi vahel. Teise positsiooni kohaselt peetakse eelpositiivset vähetähtsaks ning igalt sammult Õele vastavuse leidmisel nõutakse ratsionaalset kontrollitavust. Tegemist on samm-sammulise protsessiga, mille käigus Õe rakendaja konkretiseerib ja spetsifitseerib St talle ette antud eluliste asjaolude suhtes, kuni jõuab Õele vastava lahenduseni –
15. Subsumptsioon eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17
Ehtsad lüngaga on tegemist siis, kui üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Näiv lünk ei ole tegelikult seaduse lünk ja seega ei tohi õiguse rakendaja seda ka ületama asuda kui lünka ei ole, siis ei saa seda ka ületada. Väärtuslüngaga on tegemist siis, kui seadusandja on sõnastanud sätte liiga abstraktselt, nii, et õigus rakendajal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama olukord, et seda õiguslikku tähendust omavaks pidada. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks, kuid määratlemata õigusmõiste
2.1. faktilise koosseisu analüüs, Selgitatakse välja, mis ja kuidas toimus (teo toimepanija, kannatanu, kuriteo koht, vahendid jms). Kontrollitakse kas juhtum seondub mingi õigusnormiga (kas on juriidiline tähendus ning mis iseloomuga see on) 2.2. õigusnormi valik, õigusnormi valik ja analüüs. Taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele. Õigusnormi valimisel liigutakse üldiselt isikule. 2.3. õiguse tõlgendamine; Õiguse rakendaja teeb endale selgeks õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnorm muudetakse arusaadavaks, kontrollitakse eluliste asjaolude sobivust normi eluliste asjaolude suhtes 2.4. õiguslik otsustus (subsumptsioon), Pädev/kompetente riigiorgan teeb otsuse. 2.5. õigusliku otsustuse täitmisele pööramine. Täidetakse riigiorgani poolt antud otsus (sanktsioon, õigusttaastaavad meetmed) 3. Õiguse tõlgendamine (olemus, tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang).
täie tõsidusega. Tema tol perioodil enamloetud autoritest võiks nimetada V.Korolenkot, P. Roseggeri, K. Tetmajerit, R. M. Rilket, M. Maeterlincki. Enno trükiristsed olid ära olnud juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tal oli kindel maitse ja laialdane lugemus. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.- 1908. oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luule laad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel (igatsus, öö, valgus, teed). Kui ta sel ajal
5.Ernst Enno luule iseloomustus, tuntumad luuletused Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele. Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli v abavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903- 1905 avaldas Enno „Lindas“ ja „Postimehes“ üle poolesaja luuletuse. 1907.- 1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luulelaad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel. Tuntumad luuletused on nt „Kojuigatsus“, „
Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu: 1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud, millega on tegemist? 2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? 3. subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad seaduse abstraktsele teokoosseisule? 4. õiguslike tagajärgede kindlakstegemine: mis kehtib? Õiguse rakendaja, antud juhul administra´tsioon, võib õiguse rakendamisel olla rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab pretseptiivselt ette, millal ja kuidas administratsioon midagi tegama või tegemata jätma peab. seda niemtatakse ka määratletud õigusnormiga seotud
haigekassakaardi. Pensioniseadus (jõustunud 2006) näeb ette, et pensioni saaja peab oma isikut tõendama. Pensioniameti peadirektor kehtestab oma käskkirjaga (jõustunud 2008) isiku tõendamise korra, millega kohustab töötajaid tegema väljamakseid üksnes suure turvalisusega dokumentide, st passi ja juhilubade alusel. Magdaleena pole otsusega rahul ja pöördub kohtusse. Kuidas peaks tekkinud vaidluse lahendama õiguse rakendaja? Lex superior derogat legi inferiori- hierarhiliselt kõrgem norm tühistab madalama. Täitsa nõus 4. Lahenda ülesanne Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse 2003.a 1.augustist kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine. Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus.
........22 7.4Õiguse obekt....................................................................................................................23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS...........................................................................26 8.3Õiguse rakendaja..............................................................................................................26 9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus...........................................................................27 9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang......................................................28 10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID..................................................................29 10.1Grammatiline tõlgendamine............
hüpotees. Ü e Määrab täpselt ja Näitab ära normi Ei määra rakendamise astme konkreetselt normi kehtimise tingimused, konkreetset tingimust. P järgi teostamise kuid tingimuste "vajaduse korral" või tingimused. Normi spetsiifika on selline, et "isiku äranägemise O teostamiseks piisab nende olemasolu või järgi", rakendaja suva. T vaid nende puudumine vajab igal konstateerimisest. konkreetsel juhul eraldi E tuvastamist Konkreetsuse Kasuistlik Abstraktne hüpotees. E astme järgi hüpotees. Esitab normi kohaldamise S Näitab tingimused üldistatult, abstraktsel
ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe.
Juriidiline: Õiguse juriidiline käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, mida enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õiglustundele, seda enam võib rääkida õiguse vastavusest õigluse põhimõtetele. Õiguse rakendaja saab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadusest ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata, välja arvatud juhul, kui ta saab rakendada positiivsest õigusest kõrgemat loomuõigust. seega määrab Mandri-Euroopa õigussüsteemides õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu põhiliselt seaduseandja. Õiguse rakendaja saab üldjuhul õigluse kriteeriumidest lähtuda vaid talle protsesssinormidega jäetud ulatuses. Õigus
õigusliku tagajärje kindlaksmääramine raskem. Konkreetse elulise asjaolu sobimatus mõne õigusnormi faktilise koosseisuga ei luba teha järeldust, nagu ei tookski selline eluline asjaolu kaasa õiguslikke tagajärgi, see asjaolu võib sobida mõne muu normiga. Kindlakstegemine, kas situatsioon läheb hüpoteesiga kokku, ongi subsumeerimisprotsess. See on seotud normi mõttest arusaamisega. Rakendaja ei tohi hüpoteesi suhtuda pealiskaudselt. Rakendaja peab ka tegema kindlaks asjaolude sisu, see on raske tavakeele ja õiguskeele erinevuse tõttu, nt tahteavaldus juriidiliselt ja tavaliselt. Rakendajaid, eriti kohtunikke, aitab protsessiõigus. Jutt on tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikatest. Tsiviilprotsessis on dispositiivsuse põhimõte kohus tugineb poolte tõenditele ja asjaoludele. Neid
Theodor Pool 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk Eesti riigitegelane ja põllumajandusteadlane Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1914. a. lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomi I järgu diplomiga 1919. a. Eesti Asutava Kogu liige 1919-1921 Eesti Vabariigi põllutööminister 1920-1929 Riigikogu liige 1925-1941 Piistaoja talu omanik Tori vallas 1932-1940 Põllutöökoja liige 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige 1941. a. küüditati 1942. a. hukati Biograafilised andmed Theodor Pool lõpetas 1909. aastal Pärnus gümnaasiumi ning 1914. aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta viibis õpingute vaheajal aastatel 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal ning 1913. ja 1914. ...
Kui ei ole võimalik seaduse analoogiat rakendada, võetakse appi õiguse analoogia, mis seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldiseid põhimõtteid. Kriminaal õiguses ja haldusõiguses analoogia rakendakine pole lubatud. Kolmas stadium – Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. Õiguserakendamisele esitatavad nõuded Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud,
tootmisjuhtimise metoodikatest ja strateegilist vaadet juhtimises, mida meie ettevõtjatel napib. Lisandväärtuse tänane kasv on suuresti veetud välisinvestorite poolt. Tööstuseid aga kolitakse tagasi lähemale tarbijale, et kallinevad energiakulud oleksid säästlikult kasutatud ning arendustegevus saaks toimida. Disain on ka metallisektoris ülioluline ja võimalik. On häid näiteid Eestist, nagu Baltic Workboats AS või tänavune Disaini rakendaja nominent EASi Ettevõtluse auhinna konkursil Meiren Engineering OÜ, kes rakendab disainjuhtimist tootearendusest müügiprotsessini ning on kasvanud üldisest majanduslangusest hoolimata. ,,Saime uuringust väärtuslikku infot ja sisendit oma tegevuse edasiseks planeerimiseks, et ikka paremini Eesti ettevõtlust toetada," lisas Kello. TÜ rakendusuuringute keskuse tööturu ja tööpoliitika programmi analüütiku Uku Varblase
väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. Infoühiskonnas ei keerle majandus enam töösturi ja pankuri ümber, vaid teadlase ja arendaja, mõtleja ja rakendaja ümber. Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada. Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia - vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks,
SOTSIAALDEMOKRAADID toetasid riigi sekkumist majandusse, esindasid töölisi. · Seisukoht: vähendada ühiskonnas ebavõrdsust- läbi reformide. ÜHENDRIIGID 20DATEL : · Majanduse jõudne areng · Majandusliku liberalismi poliitika- riik majandusse ei sekku · Kuritegevuse kasv (Kuiv seadus- alkoholikeeld /maffia) · Laenurahadel kasvas elanike jõukus · Riigis on äraostetavaid riigiametnikke NEW DEAL : Projekt, et tuua USA välja majanduskriisist. Rakendaja: Franklin Delano Roosevelt Plaani sisu: · Muudatused tööstuses : kehtestati tööpäeva maksimaalne pikkus. · Ametiühingute roll suureneb. · Sotsiaalhoolekanne: toetused abivajajatele, vanaduspension. · Põllumajandus: põlluharijatele toetus et nad vähendaksid tootmist- toodete hind tõuseb- põlluharijad saavad rohkem raha. · Pangandus: riik sulges kõik pangad lubati töötada ainult elujõulistel pankael seda osustas riik.
piirides erinev. Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenduvs ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 40. Tõendid õiguse rakendamise protsessis. Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures lahendatava juriidilise asja aspekte. Õigusnormi rakendamise tervikliku protsessi üksikuteks rakendamise staadiumiteks
asjaolud, mis on seoses ühe või teise õigusnormi hüpoteesiga 3. Õigusnormi analüüs- õiguse tõlgendamine 4. Õiguse rakendusakti vastuvõtmine Õigusnormi valik: See on subsumeerimine ehk tegelikkuses juhtunu mõtteline paigutamine õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla Samasuse või sarnasuse korral võib teha otsustuse õigusliku tagajärje rakendamise osas Õigusnormi analüüs Õiguskord ei ole täiuslik, rakendaja peab olema võimeline õiguskorda täpsustama austades stabiilsust ja paindlikkust Tõlgendamise tänapäeva metoodika: Normilooja kavatsus Normiformulatisooni tähendus Ettekirjutuse otstarve Normiteksti lugeja arusaam Friedriech Carl von Savigny- „Tuleb ennast mõttes asetada seadusandja seisukohale ning tema tegevust kuntslikult korrates lasta mõttes seadusel uuesti tekkida” „Savigny kvart”: 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4
selle põhimõtted leiame põhiseadusest. Juba antiik maailmas väideti, et ius est ars boni et aequi - õigus on headuse ja õigluse kunst. Tung õigluse poole on omane kõigile. Kui räägitakse, et miski on kombekas, sobiv, korrapärane, vääriline, kohane või midagi sellesarnast, siis seostatakse see alati ka õiglusega. Erinevate, vahel koguni vastandlike õigusearusaamade piirides hoidmiseks on vajalik alati otsustaja õiguse looja, õiguse rakendaja mõttetegevus, mis aitab jõuda selgusele õigusele vastavuses (õigluses) ühes või teises situatsioonis. Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad põhiseaduse vastuvõtmisel langetatud olulisemaid väärtusotsusi, väljendades Eesti riigi aluseks olevaid põhiväärtusi. Need väärtused on küll üldised, kuid sellele vaatamata ei ole need üleüldised ,,hea" või ,,mõistliku" sünonüümid. Printsiibid toetuvad vastavatele põhiseaduse normidele ja on aluseks normide põhjendamisele
Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenduvs ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 40. Tõendid õiguse rakendamise protsessis. Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures lahendatava juriidilise asja aspekte. Õigusnormi rakendamise tervikliku protsessi üksikuteks rakendamise staadiumiteks
2. Üldine kehtivus 3. Väärtuste aegumatus 4. väärtuste sekejteerimine õiguse kategooriate abil 5. väärtused kui kehtiva õiguse immanente osa Tänapäeval töötab õigusteadus selliste mõtlemisviisidega nagu analoogia, võrdlus ja tüüpilisus ning teiste avatud väärtusmastaapidega. Eesmärgi saavutamise nimel toimub alati konkretiseerimine. Väärtusjurisprudentsi puhul tuleb vabaneda mõistete ikkest. Väärtusjurisprudents seob õiguse rakendaja seadusest kõrgemal seisvate või seadusele eelnenud väärtustega/väärtusmastaapidega, mis on aluseks õiguslikele regulatsioonidele, nende täiendamisele, neist aru saamisele ja argumenteerimisele (need on jurisprudentsi ehk õiguse dogmaatika küsimused). Tänapäevane juriidiline otsustus peab olema väärtusotsustus. Kust leida väärtusi, millele toetuda? See ongi põhiküsimus – kas on määra või mastaapi, millele tugineda? 1) Väärtused on valitsev ettekujutus (R. Zippelius).
Sellest lähtuvalt on juriidiliste isikute üldine eesmärk tagada füüsilistele isikutele rohkem vabadust, kui neil oleks ilma juriidiliste isikuteta maailmas. Teooriat, mille kohaselt juriidiliste isikute põhiõigusvõime sõltub nende taga seisvate füüsiliste isikute vabaduse kitsendamisest, nimetatakse personaalse substraadi teooriaks. Selle teooria autor on tuntud Saksa riigiõiguslane Günter Dürig. Personaalse substraadi teooria kohaselt peab põhiõiguste rakendaja alati tuvastama oma põhiõiguste rikkumist väitva juriidilise isiku puhul, kas selle juriidilise isiku taga on era- või avalik huvi. Personaalse substraadi teooria tagajärjeks on see, et reeglina puudub põhiõigusvõime avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul tuleb teha vahet. Välistada tuleks nende eraõiguslike juriidiliste isikute põhiõigusvõime, mille
korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt töövaidlus vms vaidlus); kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja rakendada sanktsioone. Oma sisult seisneb õiguse rakendamine individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures kõiki asja aspekte. Õiguse rakendamise protsess - asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava
väärtusest (õiglusest). 1.1. Seadusest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid Eestis on jõutud 10 a tagasi tasemeni, kus ka väärtusjurisprudentsi küsimused on tõusnud teravalt päevakorrale. Leiti, et ainult positivistlik õigus piirab õiguse rakendamist. Ka tavakodanikud tunnetavad, et seadusetähe kohal peaks olema midagi veel, mida peab otsima. Kohtus otsitakse ju õigust, mitte seadust. Siinjuures peab õiguse rakendaja tundma hästi kehtivat õigust, et mitte minna sellega vastuollu. Kas eelistada normi või väärtust? Tuleks eelistada normi. Euroopa õigussüsteemis ei saa norme kõrvale heita ja ainult väärtustele tuginedes otsust langetada. See rikuks õiguskindluse põhimõtet õigusriigi põhimõtet ja otsust ei oleks võimalik üldse prognoosida, kuna kes teab milliseid väärtusi kohus parasjagu tähtsamaks peab. Väärtusjurisprudents tunnustab seadusest kõrgemalseisvaid väärtusi, mastaape
Kolm aspekti: - Võrdsed õigused - Võõrandamatud - Universaalsed Valik väärtustest Inimõigused ise pole väärtused Indiviidi õigused - Isikute kaitse - Õiguse kandja - Perekonna ’eristaatus’ Vastastikune sõltuvus ja lahutamatus Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste staatus - Universaalsus - Olulisus - Praktilisus - Rakendamine Aktiivsed ja passiivsed õigused Riigi roll - Riik kui inimõiguste rakendaja – nt mõrvar ei riku teise inimõigusi - Riik kui peamine rikkuja - Inimõigused hoiavad riiki midagi tegemast või panna midagi tegema - Inimõigused annavad inimestele riigi üle kontrolli Rahvusvaheline rakendamine - I maailmasõja järel sõjakuritegude eest karistamine (ebaõnnestunud) - Nürnberg ja tokyo - Jugoslaavia ja rwanda - Rahvusvaheline kriminaalkohus II loeng
Osad moraalinormid on üheselt religioosse põhjendusega ja nende puhul väidetakse, et (a) need tulenevad jumala tahtest ning (b) nende rikkumine on tagatud religioosse sanktsiooniga (jumalakaristus, igavikuline hukatus jne). Õiglane on niisugune õiguse rakendamise otsus, mis on õige rahva poolt vaadatuna, aga ka riigi seisukohalt. S.t. selles peab väljenduma rahva õiglustunne. Õiglase otsuse tagab see, kui selles otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus antud lahendi õiglases iseloomus. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiglus meie mõistes on igaühele oma. Õiglane õigus pole aga objektiivne õigus, seega ei saa õiguse mõistmisel ainult õiglusest lähtuda. Sunniga - õigus ehk õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Kannab autoritaarset iseloomu, esineb kas käsu või keeluna
Enno 1896. aastast 1904. aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Enno trükiristsed avaldati juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 19031905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luule laad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel (igatsus, öö, valgus, teed). On kirjutatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
