loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596)
spetsiifilisuse printsiip. Amneesia- mälukaotus o Amneesia liigid: Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud) Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) o Katse pantsinedi H.M-ga KEEL JA KÕNE o Keel- inimesee omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne! o Keele ja kõne kaks vaatenurka: retseptiivne (keele info vastuvõtmine) ja ekspressiivne (sõnumi väljendamine) o Kõneaparaat- elundid, mida hääldamisel kasutame. o Keele struktuur: Foneemid- eristatavad heli kategooriad, väikseim tähendusega häälikuüksus Õ. Tähed vastavad enamvähem foneemidele
Uurimisteema on oliliselt laiem mõiste kui uurimisprobleem. Uurimisteema on nähtus või teema, mida uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema Uuritav probleem 9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette võimalikke seoseid uuritavate nähtuste vahel. Hüpoteesi sõnastamine on üks raskemaid etappe.
ja keskkonna ning kohaliku inimkogukonna vahel pikaajaliselt väljakujunenud suhteid, ning püüab selles eluruumis heaperemehelikult majandades tõsta kohalike elanike heaolu. Ökoturism tähendab kultuuri- ja loodusressursside ning -väärtuste (s.h. bioloogilise mitmekesisuse) säästvat kasutamist tulu saamise eesmärgil. http://www.ecotourism.ee/index.php?lk=lingid&id=5&lang=est&uid=30 Siin võib välja tuua ökoturismi põhiprintsiibid: - looduselamusel rajanev - ökoloogiliselt jätkusuutlik ja minimeerib negatiivsed kultuuri- ja keskkonnamõjud - kohalikele kasulik - keskkonnateadlikkust kasvatav - turismigrupid on väikesed - põhineb kohalikele elanikele kuuluvale ettevõtlusele - toodab turistide rahulolu Loe Eesti Ökoturismi Ühenduse koduleheküljelt - Mida tähendab olla ökoturist? http://www.ecotourism.ee/index.php?lk=tekst&id=97 Ökoturismi termini eesliidet öko- võib vaadelda majanduslikult poolelt ökonoomia (economic
(Kiris jt. 2012: 13) Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodud riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse tunnused: On üldise iseloomuga käitumisreeglite kogum On üldkohustulikud. On tagatud riigi sunnijõuga Riigi poolt kehtestatud normid Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormidesüsteem Õigus on õigusnormide kogum. Õigus jaguneb: Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Riigi poolt kehtestatud. Loomuõigus e ülipositiivne õigus, sünnipäraselt saadud. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord
pealetungiva tehnoloogia tõttu. Töötajad tunnevad tohutut stressi ja paranoiat, et nad on kuulnud, et otsesed ülemused jälgivad mõnikord nende telefonikõnesid klientidega, saavad vaadata isiklikke e-kirju ja võivad isegi välja nuhkida, mida keegi oma arvutis teeb. Need asjad on tähtsad, sest usalduslik suhe on habras. Seda on tunduvalt kergem kaotada kui luua. Piisab vaid ühest valest ja tuhandetel tõdedel rajanev usaldus hävib. Väga hästi kirjeldab lõik raamatust " Kallista oma töökaaslasi" Warren Buffett oma sõnadega: " Usaldus on nagu õhk, mida me hingame. Kui see on olemas, ei märka seda tegelikult keegi. Kui see aga puudub, siis märkavad seda kõik." Järjepidevus oma sõnades ja tegudes on tähtis see seondub usaldusega. Väga halb on avastada kellegi kohta tõde, mis on hoopis ilustatud. Usaldus tähendab seda, et ei esine mingeid üllatusi
Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Poeesia ehk luule on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses. Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Siire ehk anžambmaan (prantsuse sõnast enjambment 'üleaste') on sageli tarvitatav lausekujund luules, misjuhul lahutatakse süntaktiline ühik värsirea piiril või kahe värsi vahel. Värsisüsteemid Silbilis-prosoodiline – e silbilisrõhuline - värsimõõt koosneb värsijalgadest
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt.
inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid-teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: · Vabade valimiste korraldamine · Enamuse võimu teostamine · Vähemuse õiguste austamine · Seadustel rajanev riigivõim · Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid.Seadused-tegeleb iga riigi parlament,seadustel on nende õigus ja kohustus.Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused
20. sajandil Eesti alal tegutsenud ajaloolised institutsioonid. Eri võimude valitsemisaeg: 1. Isevalitsus Ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. 2. Duumamonarhia alates 1905, kindralkuberner Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis
kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik. Massikultuuril ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev kaasaegne ühiskond on Marcuse järgi irratsionaalne ja isiksust represseeriv. Inimene on vaid rattake süseemis, ta ei tunne mingit alternatiivaset maailma ja blokeerib tuleviku. Sellele saavad vastu hakata üliõpilased, rõhutud klassid ja vähemused. Üheks sellevastase protesti vormiks on "uue meelelisuse" arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlikekunstiteoste loomine. Marx, Karl - saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja
2) Majanduse ja kultuuri vahelised seosed: · Globaliseerumine · Multikultuur · Majandusliku koostöö jaoks tuleb tunda koostööpartneri riigi kultuurilist tausta ja nendega arvestama. 3) Majanduse ja ideoloogia seosed: · Külma sõja ajal ideoloogiline vastasseis kõige suurem jõulisem (1946-1990) 4) Majanduse ja õiguse seos: · Erinevad õiguskultuurid 1 - Common law -> tavaõigusele rajanev kultuur - Civil law -> Mandri-Euroopa detailselt töötatud seadusandlus - Teokraatlik ehk tugevasti seotud religiooniga nt Araabia RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Väliskaubanduslike sidemete kujunemine maailmas (vt artikkel: 5000 aastat väliskaubandust) Rahvusvahelise kaubanduse teoreetilised alused: 1) Merkantilism · Teoreetiliselt- kaubandust peetakse rahvusvahelise rikkuse kõige olulisemaks allikaks
peatada jäme inimõiguste rikkumine Kosovo albaanlaste suhtes. Peale selle on NATO välja töötanud ka kaitsesuutlikkuse initsiatiivi, Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi ning loonud massihävitusrelvade keskuse, mis otsib võimalusi parandada alliansi reageerimisvõimet nende relvade kasutamisest tulenevale ohule ja nende leviku tõkestamisele.1 1.2. Kuidas NATO töötab NATO edukuse üheks võtmeks on tema konsensusel rajanev otsustamis protsess. Hääletussüsteem puudub ja kõik otsused peavad olema ühehäälsed. Enne oluliste otsuste tegemist on tihti tarvis ulatuslikke konsultatsioone ja arutelusid. Sellisel süsteemil on 2 peamist eelist : esiteks peetakse lugu iga liikmesriigi suveräänsusest ja sõltumatusest ning teiseks oleks see et, kui otsus on vastu võetud, toatavad seda kõik liikmesriigid täielikult ja on kohustatud seda täitma. NATO kõige
tõene on hoopis selle väite eitus. 2..Sellest oletusest tulenev arutelu viib aga vasturääkivusele teoreemi eeldusega või mõne muu teadaoleva faktiga. Sellest järeldubki, et väite eitus ei saa tõene olla ja järelikult peab tõene olema väide ise. 25. Matemaatilise induktsiooni meetodil põhineva tõestuse etapid- Matemaatilise induktsiooni meetodil rajanev tõestus koosneb järgmistest etappidest: * Veendutakse hüpoteesi kehtivuses n=1 korral; * Oletatakse, et väide on tõene mingi suvalise naturaalarvu k korral. Seejärel näidatakse, et sellisest oletusest järeldub väite tõesus k-le vahetult järgneva naturaalarvu k+1 korral. Sellest, et selline üleminek on võimalik järeldubki siis, et väide on tõene suvalise naturaalarvu korral.
rohkem võimalusi teha oma hääl kuuldavaks ning kus Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud. 2. Tõhusam Euroopa lihtsustatud töömeetodite ja hääletuseeskirjade ning toimivate ja ajakohaste institutsioonidega 28 liikmesriigist koosneva ELi jaoks ning suurem tegutsemisvõime liidu praegustes prioriteetsetes valdkondades. 3. Õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev solidaarne ja turvaline Euroopa, 4. Euroopa Liidu rolli maailmas tugevdatakse Euroopa välispoliitika teostamise vahendite ühendamisega nii uue poliitika väljatöötamise kui ka otsuste tegemise käigus. Lissaboni lepinguga antakse Euroopale selge hääl suhtlemiseks partneritega terves maailmas. 9.1. Kohalik omavalitsus: Demokraatliku õigusriigi tingimustes tähendab kohalik omavalitsus elanike jaoks võimalust kaasa rääkida oma
kodanikel on rohkem võimalusi teha oma hääl kuuldavaks ning kus Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud. 2. Tõhusam Euroopa lihtsustatud töömeetodite ja hääletuseeskirjade ning toimivate ja ajakohaste institutsioonidega 28 liikmesriigist koosneva ELi jaoks ning suurem tegutsemisvõime liidu praegustes prioriteetsetes valdkondades. 3. Õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev solidaarne ja turvaline Euroopa, 4. Euroopa Liidu rolli maailmas tugevdatakse Euroopa välispoliitika teostamise vahendite ühendamisega nii uue poliitika väljatöötamise kui ka otsuste tegemise käigus. Lissaboni lepinguga antakse Euroopale selge hääl suhtlemiseks partneritega terves maailmas. 9.1. Kohalik omavalitsus: Demokraatliku õigusriigi tingimustes tähendab kohalik omavalitsus elanike jaoks võimalust kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamisel ja on sellisena üks
Nimetatud valdkondades võib õigusakte menetleda ja vastu võtta ainult EL. Liikmesriikidel pädevus puudub. Elil on liikmesriikidega jagatud pädevus järgmistes valdkondades: siseturg; sotsiaalpoliitika teatud aspektid; majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; põllumajandus ja kalandus, v.a mere bioloogiliste ressursside kaitse; keskkond; tarbijakaitse; transport; üleeuroopalised võrgud; energeetika; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes- Nimetatud valdkondades võivad õigusakte menetleda ja vastu võtta nii EL kui ka liikmesriigid. Seejuures on liikmesriikidel pädevus üksnes juhul, kui EL ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada. SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTE- Subsidiaarsuse põhimõte kohaselt võtab EL valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse,
kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. võimu teostamise meetodid - teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: ● Vabade valimiste korraldamine ● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Õigusnorm - inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja
saame X-I tulemuste abil ennustada tulemusi testis Y. Näiteks enamik sisseastumiseksami või töölevõtmise teste/katseid baseerub sellistel ennustustel. Regressioonanalüüs - muutujatevaheliste seoste kasutamine tulemuste prognoosimiseks. Lineaarne regressioon - võimaldab väljendade ennustatavaid suurusi; Faktoranalüüs - korrelatsioonimaatriksi töötlus eesmärgiga saada suurest andmehulgast teatud põhidimensioonidel rajanev struktuur. 5. Normid kui interpreteerimise alus. Normgrupp ja selle omadused. Norm tähendab standardit, millega testis saadud skoore võrreldakse. Saame öelda, kas ühe indiviidi tulemus on kõrge, keskm., madal... Seda saab öelda ainult millegi suhtes! Norm (konkreetses mõttes) on populatsiooni keskmine tulemus (teat. piirides). Normgrupi omadused: * valim peab maksimaalselt sarnanema sellele populatsioonile, kellele norme rakendatakse
2.Regulatsioonimehhanismid. Õigus, moraal, intuitiivne teadmine: Briti-ungari mõtleja Michael Polanyi (1891-1976) on defineeritud vaikiva teadmise: See on keele abil väljendamatu teadmine, teadvustamata teadmine, mis antakse vahetult edasi meistrilt õpilasele. Polanyi pooldas objektiivse tõe olemasolu, kuid kritiseeris arusaama, et on olemas teaduslik meetod, mis produtseerib mehaaniliselt tõdesid. Igasugune teadmine on Polanyi järgi isiklik ning rajanev eksida võivale vastutusele. Meie oskused, kalduvused ja kired ei ole nõrkused, vaid etendavad teaduslikes avastustes ja nende tõendamises olulist osa. Vaatlejad ei saa oma vaatlustest ja otsustustest iseennast kõrvale jätta ega peagi. Meie vaikiv teadmine tugineb siiski lokaalses kontekstis omandatud eeldustele, mis ei pruugi olla üldkehtivad, mistõttu me peame objektiivseid tõdesid otsides arvestama eksimise võimalusega
kitsendavate tgurite nagu tollide ja mahuliste (kvootide) või väärtuseliste piirangute kõrvaldamine riikidevahelisest kaubavahetusest. Sotsialistlik ideoloogia 19.sajandi keskpaiku ilmus poliitareenile uus sotsiaalne kiht tööstuskeskuste esindaja töölisklass oma huvidega ja probleemidega. Neid positsioone ideoloogias esindas sotsialistlik ideoloogia. 19.sajandi esimestel aastakümnetel maailma arenenuimates riikides kindlustasd oma positiivse turumajanduse põhimõtetel rajanev majandus ja sotsiaalsed suhted, mis tuginesid konservatiivsete- ja liberaalsete ideoloogiate kontseptsioonidele (eraomandi tähtsus, ettevõtlusvabadus, vabakonkurents, kodaniku õigused, tööjõu vaba liikumine). Arenesid tööstuskeskused, suured linnad tõid kaasa uued sotsiaalsed probleemid ebavõrdsus, ekspluatatsioon,omakasupüüdlikkus kõik need kodanliku ühiskonna pataloogiad tõid esile sotsialistliku ideoloogia, kelle autorite seisukohalt tuli ühiskond
1. faktilise koosseisu analüüs, 2.2. õigusnormi valik, 2.3. õiguse tõlgendamine; 2.4. õiguslik otsustus (subsumptsioon), 2.5. õigusliku otsustuse täitmisele pööramine. 3. Õiguse tõlgendamine (olemus, tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang). 4. Tõlgendamise klassikalised viisid (grammatiline, süstemaatilis-loogiline, ajalooline, objektiiv-teleoloogiline). 5. Tõlgendamise võimalused tänapäeval, sh õiguse üldpõhimõtetel ja väärtushinnangutel rajanev tõlgendamine. 6. Tõlgendamistulemuse põhjendamine: tõlgendusargumendid ja nende prima facie kohustuslikkus. 7. Lüngad ja normikollisioonid õiguses ja nende ületamine. 1. Õiguse rakendamise olemus: subsumeerimise kaks külge: Õiguse rakndamine on üks õiguse realiseerimise viis. Õigusest kinnipidamine ja õiguse kasutamine on vahetult seotud isiku aktiivse või passiivse tähendusega. Tegevus tuleneb õigusnormis kirjapandud õigustusest või kohustusest. Antud
kokkuvõte, maailma peegeldus). 16. Millised on eksperimenteeriva keeleluule olulisemad tunnuseid ja autorid? Krull hakkas jõulisemalt kui mõni muu rääkima 00ndate lõpul keeleluulest. Juhib tähelepanu, et sellel on kitsam ja laiem tähendus. Keeleluulel läheb ümberjutustamisel midagi kaduma. Krull ütleb,et Kruusa on keeleluuletaja, kelle puhul seos traditsiooniga on tuntav ja paljudel juhtudel on võimalik rääkida sellest, mis teemal ta kirjutab. Kõlamängudele rajanev luule tuleb kahte liini pidi ja jookseb kokku. Üks liin on see, mis Eesti luules läheb lahti Alliksaarega keelekarneval. Teine on see, mida Rooste on kõige rohkem esindanud, mis lähtub osaliselt piltluulest. Või laiemalt sotsiaalse tagapõhja inglise suulise luule traditsioonist. Autorid keeleluules: Intelektuaalne teadlikus. Luule läheb lahti keele peegeldustest. Kruusal torkab silma lausumise mõnu. Pilvel mõtleb millegi üle ja siis mõte ja lausumine hakkavad koos tööle
tööstuseelne või diktaatorlik ühiskond kujuneb avatud nüüdisaegseks ühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik valitsemine, segaturumajandus ja arenenud kodanikuühiskond modernism sotsiaalfilosoofia vool, mis lähtub nüüdisühiskonda analüüsides inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel modernne ühiskond kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud klassiühiskond, mis oli iseloomulik Euroopale ja Põhja-Ameerikale 19. sajandil 20. sajandi esimesel poolel monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka; tekkis 1950. aastail USA-s vastukaaluks keinsismile; koolkonna rajajaks peetakse USA majandusteadlast Milton Friedmani mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja
automaatselt ka hea tegutsemise temaatika. Seega, vaid õiglane inimene saab olla õnnelik. Õnn Õnnelik juhus Eudaimonia tyche Beatitudo, felicitas fortuna Happiness luck Glückseligkeit glücklicer Zufall Aristotelese eudaimonia hõlmab kogu elu, mitte ei tähenda õnnelikke hetki või eluperioode. Aristotelese jaoks on õnn hinge toimimisvõime vastavalt loomutäiusele. Õnne on seotud vaimutööga, kuna just praktilisel mõistusel rajanev elu teeb inimeseks, teeb see ka kõige õnnelikumaks. Sest mis on igaühele omane, on igaühes ka loomu poolest kõige tähtsam, nauditavam. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat ja näitas, et hea elu mõistele võib anda kas objektiivse või subjektiivse sisu. Mõlemal juhul on jama raskustega. Kant Kanti subjektivistlik õnne definitsioon: Õnn (Glückseligkeit) on mõistusliku olendi seisund
3. võrdsus (vennad omavahel) Aristotelese lahendus probleemile on, et täiuslik sõprus saab olla vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius tõelise hüve äratundmine ja saavutamine. Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist (võistlus ja võimuvõitlus ei ole kohased). Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev pol. süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia
tulemus 50%-le. Valetamise "avastamine" produktsiooni analüüsi kaudu. Statement validity assessment Laste joonistused ei võimalda hinnata seda, mida laps ,,tegelikult mõtleb" või mis ,,tegelikult toimus". Visuaalne info võib olla üheks suhtluskanaliks, kui sõnavara on puudulik, või kui inimesel on kõnehäire. Graafiline produktsioon võimaldab hinnata ruumitaju häirete olemasolu. Tõesuse kriteeriumidele rajanev sisuanalüüs: Criteria-Based Content Analysis (CBCA) - tüüpi meetodid Udo Undeutsch, alates 1950. Väitis, et laste ütlused kogetud sündmuste kohta erinevad väljamõeldistest teatud kindlal viisil, süsteemipäraselt. Ta määratles tunnused, mis peaksid olema tõesuse indikaatoriteks: Meetodi kriitika: - korralikud uurimistulemused puuduvad - ei ole üksmeelt oluliste kriteeriumide hulga suhtes
Analüüsi meetodid: - korrelatsioonanalüüs; - tasandamine ja filtreerimine; - autoregressioni ja libiseva keskmine TK = d ( ja ) + z ja2 d + d 2 ja olukorras, kus tuleb olla ülimalt ettevaatlik. Valitakse max minimaalsete mudelid; - spektraalanalüüs; - prognoosimine. * libisev keskmine=eelnenud perioodide 8)Marginaalanalüüsil rajanev tellimuse mudel.(ABC analüüs) Kui ühe täiendava ühiku väärtuste seast. minimaksi valitakse min maksimaalsete väärtuste seast. nõudluste summa/perioodide arv, *kaalutud libisev keskmine=(perioodi kaal*perioodi müümisel tulu ja kulu võrdsustavad ja müük ei ole enam otstarbekas
Ei ole teada, millal inimene hakkas keelt kasutama; arvamused varieeruvad paarist miljonist neljakümne tuhande aastani tagasi. Üldiselt arvatakse, et kui inimene umber 100 000 aastat tagasi Aafrikast üle maailma laiali levima hakkas, kõneles ta juba täiesti arenenud sõnavara ja grammatikaga keelt. Keel on tekkinud ühistegevuseks tarvilikus suhtluses arvatavasti hilispaleoliitilikumis. Sellel on peamiselt kaks funktsiooni: 1) Keel on inimestele omane häälikuil rajanev märgisüstem. See on tihedalt seoses mõtlemisega: sõnda ja laused võimaldavad kinnistada ja väljendada mõtlemise abstraktseid vorme (nt. mõisteid,otsustusi). Soes abstraktse mõtlemisega tagab keelele võimaluse edastada,mis tahes teavet,kõiki inimeste teadmisi ja kujutlusi maailmast. 2) Teine peafunktsioon on tegelikkuse kajastamine:Keele abil kujundatakse,kinnistatakse ja liigitatakse
-ECM -Keratiini ja lihaskiud värvuvad punaseks, kollageen siniseks või roheliseks -Tsütoplasma helepunane v roosa -Tuumad varieeruvad pruunist kuni mustani *Heidenhaini hematoksüliin – toob esile ristivöödilisuse skeletilihasrakkudes *Giemsa värvid(verevärvinguks)- koosneb metüleensinisest, eosinist ja asuur B-st. *Kulla või hõbedaga impregneerimine Cajali meetod Embrüonaalne histogenees.Kudede geneesil rajanev kudede süsteem. Morfoloogilis-füsioloogiline süsteem Koed on hulkraksete organismide pika evolutsiooni tulemus.Arengu käigus piiristus ja eraldus sisekeskkond väliskeskkonnast. Liikumise ja muude adaptiivsetefunktsioonide tagamiseks täiustusid organismi reaktiivsusja regulatsioonimehhanismid. Vastavalt organismi nendele neljale elementaarfunktsioonile või omadusele – piiristumisele, sisekeskkonnale, liikumisele ja
prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed inglise sonett (4+4+4+2) abab cdcd efef gg Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga, 1.soneti esimene värss kordub 14.soneti viimases. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Teised kinnisvormid: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. Narratiiv. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt
karistusseadustikus, peab seega vastama kõikidele õigusriikliku karistusõiguse põhimõtetele. Nendest tähtsamatena käsitleb autor Eesti karistusõiguses valitsevat süüpõhimõtet ja topeltkaristamise keeldu, aga ka üldisemaid õigusriiklikke põhimõtteid nagu humanism ja nullum crimen nulla poena sine lege, kuna just need on põhiliseks kriitikaks karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisele. KarS-i § 56 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Ent tihti võib süül rajanev karistus osutuda lühemaks kui ohtlikkusel rajanev vajadus isikut mõjutada. Selleks aga peab väljuma autori arvates väga kitsalt piiritletud süükaristusõigusest ning arvestama peale toime pandud teo ka selle toime panijat. Seega ei saa eirata ja praktikas 70 ka ei väldita sanktsiooni mõistmisel toimepanija isiksust. Eriti oluline on aga isiksuse arvestamine juhul, kui tegemist on mõjutusvahendi mõistmisega eripreventiivsetel kaalutlustel nagu karistusjärgse
Valetamise "avastamine" produktsiooni analüüsi kaudu. Statement validity assessment Kasutatakse palju nt. seksuaalse ärakasutamise juhtudel 1) Laste joonistused ei võimalda hinnata seda, mida laps ,,tegelikult mõtleb" või mis ,,tegelikult toimus". Visuaalne info võib olla üheks suhtluskanaliks, kui sõnavara on puudulik, või kui inimesel on kõnehäire. Graafiline produktsioon võimaldab hinnata ruumitaju häirete olemasolu. 2) Tõesuse kriteeriumidele rajanev sisuanalüüs: Criteria-Based Content Analysis (CBCA) - tüüpi meetodid, st. lapse poolt vahetult pärast sündmust antud ütluste analüüs Udo Undeutsch, alates 1950. Väitis, et laste ütlused kogetud sündmuste kohta erinevad väljamõeldistest teatud kindlal viisil, süsteemipäraselt. Ta määratles tunnused, mis peaksid olema tõesuse indikaatoriteks: Meetodi kriitika: - korralikud uurimistulemused puuduvad - ei ole üksmeelt oluliste kriteeriumide hulga suhtes
Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurimises Restriktsioon analüüs-geeni struktuuri ja funktsioneerimise molekulaarne analüüs Matemaatiline meetod Mutatsioonimeetod Rekombinatsioonimeetod Populatsioonimeetod Genealoogiline meetod- inimese uurimine 4.Mendelism- mendeli seadustel rajanev pärilikkuse geeniteooria, mille järgi organismi tunnuseid määravad üksteisest sõltumatud ja vabalt kombineeruvad pärilikkustegurid (geenid, mis kanduvad järgmisele põlvkonnale võrdselt mõlema vanema sugurakkude kaudu jam is ristumisel ei liitu ega kao, vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse- genotüüpidesse. Geneetika sümboolika-seaduspärasuste üldistamiseks ja piltlikuks esitamiseks.
perekonnana tunnustada. Avalik pöördumine, mille jaoks on kogutud allkirju ning millega on liitunud ka sealhulgas Torma Maarja kogudus 14 allkirjaga ning Proua Ingrid Rüütel, on seisukohal, et mitteabieluline kooselu ei vaja eraldi seadustamist, vaid riik peab mõtlema sellele, kuidas teavitada avalikkust olemasolevatest abielu institutsiooni võimalustest ning perekonnaväärtustest. Nemad arvavad, et perekond on naise ja mehe vahel sõlmitud abielul rajanev institutsioon ning rõhuvad põhiseaduslikele väärtustele. Nad ei soovi eraldi lepingu loomist mitteabielulise kooselu vormidele ega abielu avamist samasoolistele paaridele. Religioossed ühendused: Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Uue Elu Kogudus, Agape Eesti ja Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liidu Antsla EKB Kogudus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja
Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurimises Restriktsioon analüüs-geeni struktuuri ja funktsioneerimise molekulaarne analüüs Matemaatiline meetod Mutatsioonimeetod Rekombinatsioonimeetod Populatsioonimeetod Genealoogiline meetod- inimese uurimine 4.Mendelism- mendeli seadustel rajanev pärilikkuse geeniteooria, mille järgi organismi tunnuseid määravad üksteisest sõltumatud ja vabalt kombineeruvad pärilikkustegurid (geenid, mis kanduvad järgmisele põlvkonnale võrdselt mõlema vanema sugurakkude kaudu jam is ristumisel ei liitu ega kao, vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse- genotüüpidesse. Geneetika sümboolika-seaduspärasuste üldistamiseks ja piltlikuks esitamiseks.
autoriteedile. Pealikul ei olnud ürgühiskonnas väljastpoolt pealesunnitud võimu ning ei olnud tal ka ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Sugukonna käitumist juhtisid tavad ja käitumisreeglid, mis oli sugukonna poolt käitumise aluseks võetud. Need tavad olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste põhjal. Riigi ning riigivõimu tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike protsessidega asendus veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Ei olnud enam sugukondi ning nende pealike. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond, milleks oli rahvas ehk riikkondlased. Riigi tekkimisel oli ühiskonnas tekkinud avalik võim, võim teostati territoriaalses põhimõttel ja võimu kandjana ja selle objektina tekkis uus inimkooslus ehk rahvas
Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst – lookunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis; sündmused(lugu) – sündmuste kronoloogiline järjestus; jutustamine- teksti esituslik aspekt. Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras. Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslikus järjekorras.
vahetuskursipoliitika määratlemist ja teostamist; mõlema poliitika esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ning nimetatud eesmärki kahjustamata toetada liidu üldist majanduspoliitikat kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega. V LOENG: Euroopa Liidu sise- ja välispoliitika. Euroopa Liidu justiits-, sise-, välis- ja julgeolekupoliitika. ÕIGUS , VABADUS JA TURVALISUS EU-S VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA 1. Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. 2. Liit tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel ning kujundab varjupaiga, sisserände ja välispiiril teostatava kontrolli valdkonnas liikmesriikidevahelisel solidaarsusel põhineva ühise poliitika, mis on õiglane kolmandate riikide kodanike suhtes. Käesoleva jaotise
Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga, 1.soneti esimene värss kordub 14.soneti viimases. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Teised kinnisvormid: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. Narratiiv. Narratiivi mõiste. Narratiivi/loo elemendid. Narratiivitüübid. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu, tekst, Jutustamine, fokuseermine & selle tüübid, vaatepunkt. Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur
Keegi ei eelda, et A on tõene, kuid koherentsusteoreetik ei saa õelda et A on väär, B on tõde. 7. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni. Pragmaatiline tõeteooria määratleb tõeste uskumise tagajärgede kaudu. (W. James) Tõe kriteerium on tegevuse edukus. Tõesed on sellised uskumused: .. mis ,,töötavad" .. millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda .. mis ennast õigustavad .. millesse on kasulik uskuda Uskumus tuleb tõeseks lugeda siis, kui sellele rajanev tegevus viib seatud eesmärgile. Täpsustused: .. absoluutset tõde pole, peame leppima nende tõdedega, mis töötavad. .. leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid, nö tajumuslikult ilmsed (nt 1+1=2, valge erineb hallist vähem kui mustast) 8. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile. .. sõna ,,töötama" on kahemõtteline: mingi uskumus prognoosib juhtuvat, mingi uskumus varustab meid energiat. .
Aktiivsuspedagoogika loob loovust? E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende tegevuse tulemusi (Heinla, 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn hermaneutiline ring. Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid igasuguse mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab arusaamist (Blacker, 97:2). Selleks
Alates mõnekuulisest poole- ja aastapikuste programmideni. Mõned jäidki sinna (Rutt Allik). Seal on ka balti ajaloo tähtsaimaid uurimisseltse - Balti ajaloo komisjon. Igal aastal balti ajaloolaste päevad, kus käsitletakse mitmesuguseid balti ajaloo küsimusi kuni tänapäevani. Waitzi õpilasi on ka tagasi pöördunud. Võib rääkida Georg Waitzi koolkonnast. Tartu ülikoolis vedas seda Hausmann. Olulisim saavutus põhjalikul allikauurimisel rajanev töö – allikate publitseerimine. Waitzi ja Hausmanni üliõpilastel oli suur austus fakti vastu, detailitäpsus, metoodilisus (subjektiivsus kaotada, süvendada analüüsi), puudu jäi sünteesist (liialt kuivad, puudub laiem perspektiiv). Jätkasid Hundenburgi??? tööd (Hermann Hildebrand, Philipp Schwatz,) alates 1440 aastast materjali hõlmav. Teised allikasarjad: Liivimaa seisustepäeva aktid ja retsessid; allikate publitseerimises osas tegid baltisakslased ära tohutu töö
Aktiivsuspedagoogika loob loovust? ―E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende tegevuse tulemusi‖ (Heinla, 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn ―hermaneutiline ring.― Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid igasuguse mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab arusaamist (Blacker, 97:2). ―Selleks
2.6. Õigus kui ajaloo fenomen Humanistid 16 saj juhivad õigusmõtlemise tagasi stoilisele loodusõigusele. Tekib Euroopa kontinendi ja Inglismaa õigusmõtlemise kujunemises erinevus ja vastuolu. Mandril on olemas üks õigus, mis kehtib kõigi inimeste kohta. Humanistid kuulutavad rooma õiguse ainukeseks õiguse allikaks. Nõuavad rooma õiguse retseptsiooni, kusjuures toetutakse CIC-le. Kalduvad äärmisse dogmatismi, tasakaalustava faktorina hakkab esiplaanile kerkima seadusele rajanev õigus. 2.7. Õigus kui seadusele põhinev fenomen (vastandina loodusõigusele) Bodini suveräniteediõpetus. Jean Bodin vabastab ja eraldab õiguse religioossetest alustest. Õpetuse keskpunkt õpetus suveräniteedist suveräänne võim kui seadusandlik võim. Bodini õigusmõtlemine toob esile antiteesi seaduse ja õiguse vahel (lex ja ius) seadus võib õigusest olla väga kaugel. Asetab rõhu seadusele, vaatleb seda kui suverääni (kõrgeima võimu) käsku.
pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga. Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. (Miki Hiir, Tom ja Jerry). lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel. lastekirjandus- spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele loodud ilukirjandus. muinasjutt- eepika žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutuslik või õpetliku sisuga lugu, mis erinevalt muistendist ei pretendeeri usutavusele. muistend- tõestisündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku või sündmustega. Enamasti lisandub faktidele fantaasia. mütoloogia- 1. Ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum. 2. Müüditeadus, müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu, mis teeb järeldusi kultuuri olemuse kohta ja uurib mõttemallide kujunemist.
konkreetsel juhul käitumist kindlal viisil st loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks. Õ on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev , kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult sell jurisdiktsiooni alal. 2. Õ on koondav mõiste. Õiguse tunnused: · üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum · kindlatel printsiipidel rajanev õ. normide süsteem . See tähendab õ normid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õigusharudesse ja nende allaharudesse. · üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud üldsubjektile või erisubjektile · riigi tahteline akt, õ normide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks
17. septembril võeti Eesti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. Taastamine või iseseisvumine ? Kuna 1991. aasta "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" põhineb Eesti riiklikul järjepidevusel, on selles tähenduses peetud korrektsemaks sõnastust "Eesti iseseisvuse taastamine". "Taasiseseisvumine" ei ole nii täpne, sest nimetatud otsuse sõnastuse kohaselt otsustas Ülemnõukogu "kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust", mis eeldab, et riiklikul järjekestvusel rajanev iseseisvus ei olnud vahepeal lakanud. Samal põhjusel ei peeta korrektseks kõnelda Eesti kontekstis "Esimesest vabariigist" ja "Teisest vabariigist", mida Prantsuse analoogia põhjal on mõnikord tehtud. Samas ei nõustu sellega sugugi kõik ajaloolased ja poliitikud. Eelkõige Edgar Savisaare ja Keskerakonna initsiatiivil on hakatud tähistama 20. augustil Eesti taasiseseisvumispäeva. Valitsus Eesti rahva poolt 1992
Seega inimene ei saa ennast vabathtlikult ebaõiglaselt kohelda .Kui inimene teeb otsuse ebateadlikult ei toimi ta seadustatud õiguse suhtes ebaõiglaselt ja ka tema otsus ei ole ebaõiglane. VI RAAMAT: „Mõtlemisvõime“ Loomutäius kujuneb mõistlikkuse baasil, mis avaldub õige käitumise valikus. On kaks loogiliselt arutlevat osa: Teadmuslik, ei sõltu arutlusest – kaaluda ei saa selle üle, mis ei saa teisiti olla. Arutlusloogikal rajanev, kus tulemus sõltub arutlusest. Inimest juhivad kolm tegurit: meeletaju mõistus püüdlus Meeletaju ei ole tegevuse lähtekohaks, sest see esineb ka loomadel. See, mis mõtlemisvõime juures on omaksvõtmine ja tõrjumine on püüdluse puhul tagaajamine ja põgenemine. Kui kombetäius tähendab seadumuse valimist, on valik kaalutletud püüdlus, seega peab sellest lähtuvalt olema ka mõistuslik arutelu tõega vastavuses ja püüdlus olema õige.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
