1. Nimeta 5 argumenti, miks me võime lüüasaamist muistses vabadusvõitluses pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos? · Muistse vabadusvõitluse lõppedes pidid kõik eestlased vastu võtma ristiusu ning vanad tavad ja kombed suruti alla. Alustati kirikute rajamist. Kirik ehitati igasse kihelkonda · Eesti alad jaotati Stensby lepinguga neljaks. · Hakati rajama linnu. Linnades elasid põhiliselt Saksamaalt saabunud käsitöölased ja kaupmehed. · Maad läksid maaisandate kätte. Talupoegadele määrati koormised, millest tähtsamad olid künnis kirikule ja hinnus feodaalile. 2. Millise lepinguga, millal ja kuidas jaotadi Eesti ala vallutajate vahel? 1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt: · Põhja-Eesti läks Taanile;
2/3 maailma hüdroenergia toodangust annavad 10 riiki: Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra, Jaapan, India, Venezuela ja Rootsi. Kolme Kuristiku HEJ Hiinas Kolme Kuristiku hüdroelektrijaama paisu pikkus on 2335 m ja kõrgus on 185 m. Hüdroelektrijaama võimsus oli 2009. aastal 22,4 GW ja energiat toodeti 85 miljardit kWh. Kolme Kuristiku Tammi HEJ asukoht Kolme Kuristiku piirkond enne HEJ rajamist Paisu ehitamist Jangtse jõele alustati juba 1994. aastal ja see peaks täielikult valmima 2013. aastaks. KeilaJoa Hüdroelektrijaam see toodab aastas ca 2500 MWh elektrit Kohapeal personal puudub, töö käib kaugjuhtimise teel Elektrijaama võimsus on 365 KW ja
tegema, andes talle kindla kompositsiooni ja vajalikud värviefektid. Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul rajatud maalistiil. Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Tänu maastikumaalile hakati pastoraalmaastikku, metsikut loodust ja loodusvaateid rohkem hindama. See mõjutas ka tundmatusse maastikku suhtumist kolooniates ja soodustas parkide ja aedade rajamist. Vastupidiselt maastikumaalile, millel oli palju pooldajaid, ei olnud realismi maalid kõigile inimestele nii meeltmööda. Kuna realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi ja üritas kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata, siis see oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane. Kaasaegsete
1922. aastast alates kannab Inglismaa Suurbritannia ja Põhja–Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nime. 1923 tõrjus sotsiaaldemokraatlik leiboristidepartei – tööerakond kõrvale varasema kaheparteisüsteemi, kus olid konservatiivid ja liberaalid. ja 1929. aastaks tõrjuti liberaalid üldse sellest süsteemist välja Sotsiaal–demokraatia on poliitiline vool, mis pooldab sotsialismi rajamist rahumeelsete vahenditega, kusjuures sotsialismi all mõeldakse Inglismaal hästikorraldatud sotsiaalsüsteemi — liiga suurte varanduslike erinevuste kaotamine inimeste vahel, sõna–, trükivabadust ja õigusriiki. Esmakordselt said leiboristid võimule 1924. aastal paariks kuuks, seejärel olid võimul 1929–31, pärast seda võimutsesid konservatiivid kuni II maailmasõja lõpuni. 1925 valiti esimene naisminister. 1926
3) Avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. NEGATIIVSED: 1) Eestlased muutusid „kadakasakslasteks“. (Püüti vägisi end sakslastena näidata) 2) Maakohad jäid aina rohkem tühjemaks. 3) 15. Millal rajati Eestisse esimene raudtee, milliseid muudatusi tõi kaasa raudtee areng? 1870. aastal valmis Paldiski – Tallinn – Narva – Peterburg Balti raudtee. See ühendas rohkem Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 16. Nimeta neli teaduskonda, mis olid Tartu Ülikoolis. Usuteaduskond
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu
Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas) Uus-Pärnu- Neu-Pernau Haapsalu- Hapsal Paide- Weissenstein (saksa s- ss) Rakvere- Wesenberg Narva- Narwa Kuressaare- Arensburg (linnaõigus 1563 hertsog Magnus) Valga- Walk (linnaõigus 1584 Stefan Batory) Hiiumaa- Dagö Saaremaa- Oesel 4. Iseloomusta rahvaharidust ja talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil. Milline roll oli neis protsessides luteri kirikul, keskvõimul, kohalikul aadlik? 17. sajand ROOTSI AEG 18. sajand VENE AEG Luteri kirik SUUR roll, sest luteri Endiselt tähtsal kohal kirikul oli Rootsi kuninga rahva lugemaõpetamisel toetus Vene aja algul jäi
kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuavad sageli täiendavate ehitusvõrkude rajamist. Samuti maa-aluste kommunikatsioonide ja erinevate trassiderajamiseks, ning jõgede, järvede ja mererandade veereziimi uurimiseks tehtavad mõõdistamised. Topograafia- maapinna väiksemate osade kaardistamisega seotud tööd. Need hõlmavad geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamist, maastiku objektide, situatsiooni kontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamist, mõõtmistulemuste matemaatilist töötlemist, ning topograafiliste alusplaanide ja kaartide koostamist.
Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Sõdades tuli baltisakslaste mõjukus esile Vene armees 18. Sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga. See kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Kiiresti arenes ka sisekaubandus. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 19. Sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel olukord muutus. Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud
1972.a. mais külastas Nixon Moskvat. Kohtumine osutus läbimurdeks suhetes. Allkirjastatud lepingute hulgas oli kokkulepe ''NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused''. Selle järgi pidid kahe riigi pead korrapäraselt kohtuma hakkama ja algul nii ka läks. Järgnevate aastate jooksul sõlmiti NSV Liidu ja USA vahel palju koostööleppeid igal alal. 1972.a. kirjutas Nixon Moskvas alla kaks võidurelvastumist piiravat dokumenti. Esimene puudutas raketitõrjesüsteemide rajamist. teine kokkulepe käsitles strateegilise relvastuse piiramist (mõlemad riigid jätavad oma tuumarelvade kandurid praegusele tasemele- 2400 ühikut mõlemal). Sellele nn SRP-1 lepingule pidi järgnema ka SRP-2 mis oleks veelgi vähendanud kandurite hulka. SRP-2 lepingu labirääkimised hakkasid 1973.a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet!
aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. Puudust oli koolmeistritest, raskusi oli ka laste kooli saamine, sest taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. (1765) Liivimaa maapäeval võeti vastu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. 18.sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna. Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud
diferentsiaalarvutuse kohta, see andis põhjust sajandeid kestvaks vaidluseks kes oli ikka esimene, kas Newton või Leibniz. Leibnizis olid mingil arusaamatul kombel ühendatud visa õpihimu ning hämmastav kergemeelsus, täiesti hoolimatu suhtumine oma geniaalsesse mõistusesse. ,, Matemaatika oli minu jaoks meeldivaks ajaviiteks" , tunnistas ta naerusui. Ta vestles meelsasti Venemaa tsaari Peeter Suurega.Seega võib oletada, et Leibniz mõjutas mingil määral ka vene Teaduste Akadeemia rajamist. Halastamatu podagra (äge liigesepõletik) tegi lõpu tema reisimistele ja aheldas ta Hannoveris tugitooli. See võis tekkida sellest, et ta sõi korrapäratult ja jõi ainult lahjendatud veini. Nüüd aga leppis ta üksnes piimaga. Ta tegeles hilisööni oma paberitega, jäi tugitooli, ärkas vara ja tegeles oma paberitega edasi. Üks jesuiit tõi talle "kindla ravimi". Leibniz jõi selle kiiresti ära ja oleks valu pärast peaaegu karjatanud. Ta suri arstimist mürgitatuna tunni aja pärast
1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium
Taheti kolooniaid haarata. Vallutada Prantsusmaa. 3) Mis on püssirohutünn ja mis probleemid seal olid? Balkani poolsaare riigid, kus olid suured konfliktid. Taheti balkani poolsaarelt välja ajada Türklased, seejärel puhkesid mitmed tülid sealsete riikide vahel, mis viisid I MS alguseni 4) Iseloomusta Pr. Ja Vm. Sõjaplaane Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse- Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaanid nim plaaniks 17, mis nägid ette Lotring ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaani oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. 5) Nimeta Versaille lepingu 3 punkti 1)Saksamaa kaotab kolooniad 2)Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 3)
põlevkivi) 5)Veeprobleemid-eelkõige on puudus mageveest. Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks. Mageveekogud on eriti saastumistundlikud, see põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid(usa, iisrael). Merevee destilleerimine on liiga kulukas, seega üha enam rakendatakse veehoidlate rajamist, kuhu kuivaperioodideks varutakse vett tagavaraks. 6)Happevihmad-see on otseselt tingitud inimtegevusest. Happelised oksiidid ühinevad veeauruga. Esikohal on väävel- ja lämmastikoksiidid. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine-okaspuude hukkumine eriti
Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust, tihti küll usulevitamise vormis. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele - hakati looma ka talurahvakoole. Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi.
Valgustus Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Venemaa 18. Sajandil 17. sajandi lõpus sai Venemaa tsaariks Keiser Peeter (1682-1725). Tema eesmärk oli muuta Venemaa Lääne- Euroopalikumaks.1697. aastal suundus ta saatjaskonnaga madalmaadesse ja Inglismaale. Nende maade eeskujul alustati Venemaal Reforme sõjaväekorralduses, maksusüsteemis ja valitsemises. 1703. Aastal alustas Peeter I Peterpurgi rajamist Läänemere kaldale Neeva jõe suudmesse. Peale Peeter I surma mõõdus kümmekond aastat, kui troonile tõusis mõjuvõimas valitseja. 1762. Aastal sai Venemaa valitsejaks venestunud sakslane(Katariina II), kes oli troonil 1796. Aastani. Reform Ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada.
sõnum oli arusaadav kõigile ka vähese haridusega kodanikele. Esimene pilt, mida lähemalt vaatlen on hea näide nõukogude elu eelistest kapitalistlike riikide omadest. Plakatil on kujutatud ,,meid" ehk totalitaarset riiki ning ,,neid" ehk kapitalistliku riiki. ,,Meie muudame kõrbed õitsvaks alaks!" Sellel pildi poolel on näidatud kuidas hoiavad erinevast rahvusest inimesed kokku. Kaardilt on võimalik aru saada, et ilmselgelt on kujutatud mingi kanali rajamist kõrbe, muutmaks kuivanud alad viljakaks. Rajades kanali kuivanud alale on võimalik niisutada maad, et see õitsele puhkeks ning kõigile rõõmu valmistaks. Pilt on kujutatud rõõmsates värvitoonides. Lõunamaalase näol on naeratus, mis näitab rahva rahulolu ning heaolu. ,,Nemad muudavad linnad ja külad kõrbeks!" Püütakse rahvale selgeks teha ning näidata kapitalistlike riikide maailmavaadet. Elanikkonnale näidatakse nii moodi, et riigid eesotsas
välispoliitika Ei olnud edukas sest Põhiohuks sai Venemaa. Venelased teostasid rüüsteretki Eestosse. Maal tekitati kohutavat kahju 1. Miks ja kuhu tekkisid rannarootslaste asundused? Saartele ja Põhja ja lääne eesti rannikule Haapsalust Kolgani 2. Mis muutus keskajal talurahva sotsiaalses koosseisus? Adratalupojad, Maavabad, vabatalupojad, sulasrahvas, üksjalad. 3. Miks ei toimunud ulatsulikku mõisate rajamist kohe äprast vallutamist? Pühendati end vilja tootmiselele ja maaomandi haldamisele. Hakati ise vilja tootma. 4. Tõestage näidete abil, et keskaja lõpuks oli Eestis kujunenud pärisorjus Kujunes välja sunnimaisus, . kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenenud talupoegi välja andma. 5. Kuivõrd muutus keskajal põllumajandus võrreldes muinasaja lõpuga?Kas viljakamad olid mõisa-või talupõllud? Miks?
kui lehetäid Tidrid taimekudedest taimemahla. Taimedele ei tekita nad kahju mitte niivõrd vee ja toitainelahuste väljaimemisega, vaid taimekudedesse eritatud süljetoksiinidega, millega kaasnevad mikroorganismide põhjustatud haiguste ning viiruste siirutamine. Enne kasekultuuri rajamist tuleks kindlasti maapind harida. Lendlus toimub aprillis- mais. Kasekedrik Munad asetab kasekedrik rõngana peenikestele kaseokstele. Tavaliselt piirdub kahjustus üksikute puudega. Tõrjeks on soovitav kasekedriku munakogumikud kase
Tartusse kui Tallinnasse. Hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Taru ülikool. Juba 1641. aastast on teateid seal esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Oluline samm lugemisoskuse arendamiseks talupoegade seas ning kuni Forseliuseni oli see peaaegu ainuke õppematerjal. Aabitsa väljaandmine näitab, et Tartu ülikool ei loodud ainult välismaistele aadlikele vaid mõjutas juba üheksa aastat pärast rajamist eestlaste haridust. Juba Gustav II Adolfi päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, õppis
Maaelanikkond oli vähenenud, see tõi kaasa mõisa ja talumajanduse laostumise. Pärast sõda säilis orjuslik kord, mis olukorra veel halvemaks. Maa aadel säilitas võimuõigused, tema kätte jäi politsei ja kohtu õigused. Aadlikele tagastati isegi nende mõisad, mis Rootsivalitsus neilt ära võttis. Rootsi ei olnud täielikult kadunud ja seepärast pidi Venemaa mõtlema oma positsioonile. Venemaal oli juba küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas sadamate ja paaside rajamist rannikule. Peeter I sai vägahea sadamakoha tänu Tallinna vallutamisele. 1714. aastal alustas Peeter I Tallinnas uue sõjasadama rajamist, viibides ka ise sageli kohal ja juhatanud ehitustöid. Uue sadama rajamine sundis arendama tööstust, rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinna, Narva ja Pärnu. Tallinna sadama ainsaks miinuseks oli see, et sadam külmus talveks kinni. Peeter I tahtis, aga sadamat mis ei külmuks, sellise koha leidis ta praeguse
Kui vana Te olite ettevõtet rajades? Kuidas leidsite äriidee, miks valisite just selle tegevusala?. Millised olid Teie esialgsed eesmärgid? Milles seisneb Teie ettevõtte konkurentsieelis? Kuidas te ettevõtte tegevust planeerisite? Kas Teil oli ettevõtte alustamiseks paberile pandud äriplaan, kui jah, siis kui põhjalik? Kui hästi saite esialgsed plaanid realiseeritud? Kuidas ja kes finantseerid ettevõtte rajamist? Kui palju läks vaja stardikapitali? Kui palju läks aega ettevõtte tegevuse algusest kuni hetkeni, mil jooksvad tulud ületasid kulu? Mis juhtus pärast ettevõtte käivitumist? Millisena näete oma ettevõtet viie aasta pärast? Millised Teie iseloomuomadused toetavad edu ettevõtjana, millised aga häirivad või raskendavad ettevõtjaks olemist? Milles seisnevad ettevõtjaks olemise miinused Teie arvates? Kes võib püüda hakata ettevõtjaks
Eriti märgatav oli see mäetööstuses (Saksa Tüüringi piirkonnas). Mäetööstus tõmbas ligu üha uusi inimesi aga viis ka paljude laostumisele. Püüti arendada ka hõbedatootmist, kuid hinnatud olid ka teised metallid. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. Suured kaubanduskeskused olid Augusburg(Sinna jõudsid Itaalia ja Idamaade kaubad), Frankfurt Maini ääres jt. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. Kirik ja vaimuelu 16.saj algul oli katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid. 1. Paljud usuteenrid (Piiskopid, paavstid), elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Osa vaimulikke nõudis kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. 2
riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[1] , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja
halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: *raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga *soodsad võimalused kaubavahetuseks *transiitveoste osakaal suurenes *arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine *soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: *kasutati palgalist tööjõudu *rakendati uusi agrotehnilisi võtteid *tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega *kasutati kunstväetisi *aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: *külades süvenes sotsiaalne kihistumine *viljahindade langus *pankrotid *maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi
4. Manassovi revisjoni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga soodsad võimalused kaubavahetuseks transiitveoste osakaal suurenes arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud
-15. sajandini Toomkoolid Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti trivimi ained. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424
km kraave, mille tulemusel metsamaa pindala suurenes soode arvelt üle 2000 ha. Alustati ka metsauuendustöödega. Peale kodumaiste puuliikide istutati ka mitmeid lehise- ja nululiike. 1887.a rajati esimene taimla istutusmaterjali kasvatamiseks. A. Mathieseni eestvõttel 1921.a rajatud nn."Lossiaias" hakati ka dekoratiivliike kasvatama. Praegune Järvselja liigirikas puukool pakub istikuid nii metsaistutajatele kui ka koduaia kaunistajatele. 1969.a alustati Agali küla põllumaadele arboreetumi rajamist, mis on rajatud põhiliselt üliõpilaste õppepraktika käigus. Seal kasvab omaette pisikeste puistutena üle 60 erineva puu- ja põõsaliigi. Järvselja metsade omanäolisus ja vaheldusrikkus kutsub matkaradadele igat loodussõpra. Huvitavamate vaatamisväärsustega on võimalik tutvuda umbes 5 km pikkusel õpperajal. Matkaja saab laudteel kõndides tutvuda Eesti vanima metsakaitsealaga ehk "ÜRGMETSAGA". Tegemist on 1924.a kaitse alla võetud
PKR-14 fraktsioonilisest kihist imbub vihmavesi kiiremini maasse, mille tulemuseks on kuivem pind terrassi all. Samas parandab kiht esteetilist väljanägemist ja hoiab ära kanga liikumise. Geotekstiilist kangaga eraldatakse pinnas terrassi aluspinnasest ja selle tulemusena väheneb oht, et terrassi alla hakkavad kasvama taimed. Geotekstiili kanga võib paigaldada ka enne vundamendi rajamist. Terrassi vundament peab olema piisav, et kanda terrassi enda ja terrassi pinnale langevat koormust (talvel lumi). Terrassi vundament ehitatakse üldjuhul külmumispiirist allapoole (1,2m). Selleks sobib kasutada ümarvormi (papist-, ventilatsiooni-, trenaažitoru) valatud betoonposte. Vundamendi peale ehitatakse terrassi karkass, kuhu peale kinnitatakse lauad. Vihmavee äravoolu soodustamiseks antakse terrassi karkassile õrn kalle, mis suunatakse hoonest väljapoole
Klimaatilised tingimused, mullastik, veereziim, toitainete sisaldus, päikesevalgus, teised elusorganismid, soolsus, happesus e. reaktsioon? 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Pargi poolloodusliku iseloomu tõttu on parkide kaitse korraldamisel võrreldes maastiku- ja looduskaitsealadega mõned erisused. Park on inimese loodud kooslus, mida kohe pärast rajamist on hakanud mõjutama looduslikud tingimused ning mis sarnaselt poollooduslike koosluste (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud jne) ja avatud maastikega kaob, kui järjepidev hooldus lakkab. Pargiaasade liigiline koosseis on kujunenud pikaajalise niitmise tulemusena ning neid peaks seega käsitlema samamoodi kui poollooduslikke kooslusi. Oma eripärast tulenevalt vajab hoolt ka pargi puistu. Kuna pargid on elavast materjalist, siis vajavad nad pidevat hooldust ning
aastal) Majanduslikult oli väga kasulik Panama kanali rajamine. (Ehitamist alustati 1904. aastal, 1914. aastal läbis kanali esimene laev, 1920. aastal avati kanal kõigi riikide laevadele). 2. koloniaalvallutustega alustas ka ühendatud Saksa Keisririik. Haaras endale alasid Aafrikas ja mitmeid saari Vaikses ookeanis. Saksamaa aktiviseerus ka Lähis-Ida suunal.1903. aastal alustas saksamaa raudtee rajamist. See pidi ühendama Berliini-Bosporuse-Bagdadi (nn BBB-raudtee). Raudtee rajamiseks oli sõlmitud kasulik leping Türgiga. Raudtee vastu olid aga Suurbritannia ja Venemaa, kelledel olid sealkandis oma huvid mängus. 3. Suurte koloniaalvalduste omanik oli Suurbritannia. Enamus kolooniatest olid haaratud 19. sajandil. Talle kuulusid: India, Kanada, Austraalia, Uus-
Joachim Rückert. The Unrecognized Legacy: Savigny's Influence on German Jurisprudence after 1900 Autorist Artikli on autoriks on Joachim Rückert. Rückert on saksa õigusteadlane, kes annab loenguid Frankurdis Johann Wolfgang Goethe Ülikoolis õigusfilosoofia, -ajaloo ja eraõiguse alal. Artikli väljaandmise ajal, 1989. a andis Rückert loenguid Hannoveri Ülikoolis. Artiklist Rückerti ajendas artiklit kirjutama asjaolu, et Savigny mõju õiguse arengule on liiga vähe uuritud. Kuigi igale juristile on teada teiseste või kolmandate allikate vahendusel Savigny panus õiguse arengule, on see vähekülladane ja vajaks rohkem uurimist. Rückert analüüsib Savigny mõju kuuest erinevast teemast lähtuvalt: 1.) õigusajalugu 2.) autoriteetsus õiguse praktiseerimisel 3.) akadeemiline kirjandus tsiviilõiguses 4.) põhilised õiguse kontseptsioonid 5.) põhilised õiguspoliitilised seisukohad 5.) üldine õiguse metadoloogia ja 6.) üleüldine metadoloogia. Rückert ...
Maa elanikkond oli vähenenud. See tõi kaasa mõisa- ja talumajanduse laostumise. Olukorra tegi halvemaks ka see, et säilis pärisorjuslik kord. Aadlikele jäid võimu-, kohtu- ja politseiõigused ning neile tagastati isegi need mõisad, mis Rootsi valitsus oli neilt ära võtnud. Rootsi ei olnud täielikult kapituleerunud ja sellepärast pidi Venemaa mõtlema oma positsioonidele. Venemaal oli juba olemas küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas baaside rajamist rannikule. Tallinna vallutamisega sai Peeter endale väga hea sadamakoha. 1714. aastal alustas Peeter I Tallinnas uue sõjasadama rajamist, viibides ka ise sageli kohal ehitustöid juhatamas. Uue sadama rajamine sundis arendama tööstust. Tallinnasse, Narva ja Pärnusse rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid. Tallinna sadama ainsaks puuduseks oli see, et ta külmus talveks kinni. Peeter otsis aga sadamat, mis ei külmu talvel
Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse keelt, ei õppinud rääkima Inglise keelt, Tema ajal koostati Viimsepäevaraamat- maksu- ja arveraamat. Tema välimusest: Tugevad käed Raevukas ilme Elu lõpus paksuke. U. 178 cm pikk William I abikaasa. 1053.a. abiellus Flandria Matildaga. Abielust sündis vähemalt 9-10 last, lisaks lapsed abieluvälistest suhetest. Tower of London. Riigi kindlustamiseks pustitati kindlustusi- Toweri rajamist alustati 1078.a. Asub Thames'i jõe kaldal. Henry VII Olukord Ingl nn Rooside sõda 15. Saj · Nim oli vappidel rooside pärast · Rooside sõda 1455-1485 Lancasteri suguvõsa · Toetajaks suurfeodaalid · Valitseja Henry Tudor · PUNANE ROOS Yorki suguvõsa · Oli võimul · Uusaadlikud ja kodanlased (inteligentsed) · Valitseja sel ajal Richard III, eduakas reformija · VALGE ROOS Lõpp · 1485. A
Nimelt põhjustab kloor tarvitatava vee mitmete füsiko-keemiliste parameetrite muutumise sood- sas suunas, sealhulgas ka mõnede looduslike lõhnade ja maitse ärastamise. Isepuhastumine reservuaarides Üks odavamaid viise hõljuvainest vabanemiseks on selle settimine vee seismisel ehk siis isepuhastumine. See loo-mulik ja iseeneslik protsess eeldab aga suurte välissaaste eest kaitstud reservuaaride rajamist, samuti on see väga aeganõudev. Siiski on tegemist ühe odavaima ja naturaalse (ei mõjuta muid vee füüsikalis-keemilisi omadusi) võimalusega vabaneda suurest osast vee hägusust põhjustavast materjalist, mis teataval määral hõlmab ka vees leiduvate osakestega seotud mikroobe. Joogivee koaguleerimine tähendab vees lahustumatute osakeste setitamise kiirendamist keemiliste meetoditega. Vette lisatakse teatud reagente, mis moodustavad
23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel. Baltimaad peale Ida-Preisimaa ja Memeli jid seejuures Nukogude Liidu poliitilisse mjusfri. Septembris 1939 koondati Eesti piiri lhistele suured Nukogude veksused ning Eestile esitati ultimaatum, milles nuti, et Eesti nustuks oma territooriumile Nukogude sjavebaaside rajamist. Kartes sja puhkemist ning lootes Nukogude Liidu poolt pakutavatele tagatistele, sealhulgas lubadusele riigi siseasjadesse mitte sekkuda, vttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. 28. septembril 1939 slmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku Nukogude Liidu sjavebaaside toomine Eestisse. Oktoobris toodi Eesti Vabariigi territooriumile esimesed 25 000 punavelast. Peaaegu samal ajal Eestiga sai
Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Jaani kirik - Viljandi vanim kirik, mis ehitati ordulinnuse vahetusse lähedusse aastatel 1466-1472. Maakividest ja tellistest kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Viljandi mõis-Kuigi Viljandi mõis ja linn on enam-vähem üheealised, sai peahoone asupaigaks praegune koht alles 18. saj. keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus loss kerkis aastatel 1879-1880 seisusekohase elamuna Paul von Ungern-Sternbergi poja Oswaldile. Lossimäed - XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863.
villa- , jahu- ja saeveskeid . Oluliseks mõjuteguriks kujunes raudtee rajamine . 1870 valmiss Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburgi ühendav Balti raudtee . 20saj algul sai raudteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu . Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahendusel erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini . Nii said ühenduse paljud teised linnad , seega 20saj alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus . Raudtee kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist . Sellega avardusid oluliselt kaubavahenduse võimalused . Tln oli sisseveosadamaks. Pärnu oli väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linlased vajasit järjest rohkem tarbekaupu ja toitaineid. 4. Poliitiline elu 20. sajandi alguses. Tõnisson ja ,,Postimehe" ringkond (Kitzberg, Jürgenstein, Põld, Kallas) eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu;
AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16...
,,Ülesõidukohad"(1981), ,,Silmade avamise päev"(1988), ,,Järelhüüd" ning romaanis ,,Wikmani poisid"(1988). Romaanis on kujutatud koolielu II maailmasõja eelse Tallinna ühes esindusgümnaasiumis. ,,Väljakaevamised" (1990), kujutab stalinismi ohvrite naasmist vangistusest ja väljasaatmisest nind nende lülitumist tavapärasesse ellu 1950. aastate keskel ehk samal aja kui Kross GULAGist tagasi saadeti. Jüri Vilmsi elu ja Eesti vabariigi rajamist jägib romaan ,,Tabamatus"(1993). Eesti Vabariigi saatuseaastad II maailmasõja eel ja ajal on kujutamisfookuses isikuromaanis ,,Paigallend"(1998), mida kriitika on pidanud Krossi kunstiliselt mõjukaimaks teoseks. Kross on tõlkinud vene,inglise, prantsuse, saksa, rootsi, soome ja ungari keelest, vahendanud peamiselt luulet ja värsivormilisi teoseid. Tema teosed on äratanud tähelepanu ka välismaal ja on tõlgitud vene, gruusia, tsehhi, läti,
keskkonnale täiesti ohutud ning kasutavad erinevalt tuumajaamadest taastuvenergiat.Ainsaks miinuseks võib pidada seda,et tuulegeneraatorid maksavad üsna palju,aga päris kindlasti tõu- sevad tulevikus ka tuumaenergia hinnad,kuna tuumakütust jääb maailmas aina vähemaks. Saaremaa ja Muhumaa rannaniitudele mahuks tuuleparke sedavõrd palju,et me saaks oma riigis aastaga kulutatavast energiast pea poolevõrra rohkem energiat.Seega näeksin ma kõige parema lahendusena tuulepakide rajamist,kuna saame endale vajaliku energia kätte ning saa- me seda ka müüa naaberriikidele.See aga oleks Eesti riigi majandusele vägagi kasulik. Aina rohkem ja rohkem olema hakanud meediast kuulma sõna kliimasoojenemine ning räägitakse palju,millest see on tingitud.Inimtegevusest paiskub õhku palju erinevaid heitgaase, mis atmosfääri jõudes põhjustavadki kliimasoojenemist.Selle vähendamiseks saavad inimesed teha mitmeid asju
tööjoonised, kus muudeti fassaadi ja tubade asetust. Ehituse ajal ei saanud Neff ise kohal olla, sellepärast saatis ta oma poja kohale, kes kohale jõudes leidis, et maja oli valesti ehitama hakatud (lõuna külg põhja poole). Petrovil tuli lahkuda ja 1867. aastal leiti ehitust juhtima arhitekt Memel, kes juhtus olema hull ning pidavat ära lahkuma ühe haigushoo peale. Lõpuks leiti arhitekt Augustin, kellega saadi maja niikaugele, et võis hakata seda sisustama. Aia ja pargi rajamist alustati 1868. aasta sügisel. Tiik kaevati 1871, torn ehitati 1872, pargivärav 1873. 1877 lõpetati ruumide kujundamise. 3 Muuga mõisa arhitektuur Muuga mõis on kahe korruseline, kõrgel soklik krohvitud kivihoone, kaetud kelpkatusega. Fassaad tugevalt rõhutatud ja keskrisaliit lahendatud lodzana, mille kolm ümarkaat toetuvad karüatiididele. Samasugune on ka suurte kaaravadega tagakülg
laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Uusaja metallurgia kujunemises tähistas murrangut kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses senise puusöe asemel. Masinatootmise peamiseks jõuallikaks sai pikaks ajaks aurumasin, mille 1711.aastal konstrueeris Thomas Newcomen ja mida täiustas James Watt. Kapitali hankimise peamine allikas tööstusliku pöörde algusaegadel oli kaubandus. Panganduse arenedes hakati ettevõtete rajamist finantseerima laenudega, millega kaasati tööstuse rahastamisse elanike säästud, mis muidu oleksid olnud lihtsalt pangas hoiul. 19.sajandi teisel poolel muutus väga oluliseks akstiakapital. Moodustati aktsiaseltse, mis lasid välja aktsiaid. Tööstuspööre oli üks olulisemaid uueaja tunnuseid. Ideoloogiate kujunemist võib nimetada uusaja üheks teiseks olulisemaks tunnuseks. Konservatism pooldas traditsioonilisi ajalooliselt kujunenud väärtusi nagu
Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lõi kaasa „Vanemuise” seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 peetud kõne, kus püstitas ülesande eestlastele saada suureks vaimult. Ta ei saanud luba oma ajalehte välja anda. Eesti Postimehe toimetajaks. Jakobsoniga sõps. 1872 kirikuõpetajaks Otepääl. Eesti Aleksandrikooli komiteed RL juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Jaan Adamson õhutas rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogunesid kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Summad tuli koguda annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge jne. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek. Valiti kooli peakomitee ja president. 1871 alustas tööd peakomitee(hurt, jakobson, jannsen, kreutzwald, köler). 1874daks aastaks oli saadud nii palju raha, et võidi osta maja Kaarlimõisasse.
naaberriikidega ühendatud süsteem, mis tagab igal ajahetkel tarbijatele elektrivarustuse põhjendatud elektri hinnaga. Missioon: Eesti elektrisektori missiooniks on tagada Eesti elanikele pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga elektrivarustus Energeetika arengukava näeb ette tuumajaama aastaks 2023 Postimees 15.12.2008 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks energiamajanduse riikliku arengukava, mis näeb muu hulgas ette tuumajaama rajamist Eestisse aastaks 2023. Arengukava annab suuna rajada 2023. aastaks Eestisse ka tuumajaam ning teha selleks vajalikud seadusandlikud muudatused 2012. Elektrimajanduse arengukava aastani 2020 näeb veel ette Eesti elektritootmise ümberehitamist lähema 10-15 aasta jooksul, laiendades elektri- ja soojuse koostootmist 300 MW-ni, renoveerides täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega 600 MW ja suurendades tuulikute võimsust kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega.
näiteks uraani kaervandamine, millega taaskord võivad kaasneda probleemid, kuid seda ei tohiks juhtuda, kui järgitakse kõiki ohutusmeetodeid. Tänapäeva tehnoloogia on oma arengus jõudnud sinnamaale, kus Tsernobõli katastroofi kordumine ebatõenäoline. Uuemad meetodid ja uuem tehnoloogia võimaldab igasuguseid komplikatsioone vältida. Tegemist on üdini ökonoomse projektiga. Inimestele tuleks tuumajaama ideed rohkem levitada ja rõhutada just selle kasutegureid. Tuumajaama rajamist Eestisse prognoositakse erinevalt. Riigikogus lepiti kokku, et tuumajaama projekt jõustub aastal 2023. Samas on teisi, kes arvavad et Eesti tuumaprojekti käimalükkamine peaks jõustuma kindlasti varem. Näiteks Reformierakond soovib tuumajaama ehitamist Eestisse alustada juba 2020. aastal. Selge on aga see, et enne tuleb palju eeltööd ära teha ning paraku praeguse tempo juures tundub, et tuumajaama ehitamine
1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ning pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924. aastal. Abielust sündis peresse kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum. LOOMING Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis, kuigi anne ja sidemed oleksid võimaldanud sulandumist Peterburis või Saksamaal juba õpingute ajal sissetöötatud kunstiringkondadesse. Raud on loonud peamiselt söe-ja pliiatsijoonistusi. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu
kaartel, pergolatel) rakendamist- selle kasulikke omadusi, sobilikke taimi, istutust ja hooldust ning tugesid taimedele. Annab nimekirja erinevatest taimedest, mis sobivad vertikaalhaljastuseks, põhjalikumalt käsitleb neist 13. 9. Eva Schuman. 2008. Väikekasvuhoone. Kirjastus Maalehe Raamat. Tõlkinud Leopold Meensalu. Põhjalik, praktiliste juhenditega raamat kasvuhoonest. Käsitletakse kasvuhoone rajamist, mikrokliimat, muldi, substraate, erinevate taimede kasvatamist. 10. Rodoaed. Kasvuhooned nõudlikule harrastajale. http://rodoaed.ee/?s=109 Ettevõte Rodoaed tegeleb kasvuhoonete müügi ning paigaldusega. Koduleheküljel käsitletakse samas ka põhjalikult kasvuhoonet ennast, muuhulgas näiteks kasvuhoone valimist või selle soojustust. Samuti sisaldab informatsiooni talveaedade kohta. 11. Sulev Nurme. Vana aia taimed - õnn või õnnetus. http://www.sulevnurme
pikka aega vorstilinnaks. Raudteejaam Tapa linna ajaloolane Harri Allandi mainis kord oma kõnes, et Tapa linn sai oma elu raudteelt. Kõigest 147 aastat tagasi laius praeguse Tapa kohal põline laas, kus polnud peale huntide ja rebaste mitte kedagi, kuid seoses Paldiski-Peterburi rongiliini ehitamisega raiuti kuusemetsa lai siht ja 1870. aastal toimus Balti jaama pidulik avamine. 1875. aastal alustati Tapa-Tartu harutee rajamist ning kõigest aasta hiljem väljus rong Tallinnast läbi Tapa Tartusse. Pärast seda sai Tapast kiiresti kasvav raudteeasula. Raudteelistele rajati elamuid, võõrastemaju, apteek, kool, kõrts, hobupostijaam ja väiketööstuseid. Tapast sai ruttu põhiline raudteesõlm ning tänu sellel sai Tapa raudteejaamast II klassi jaam, kuhu loodi ka veeremi remonditöökoda ja depoo. 1940.ndad aastad on Tapa raudtee ajaloos traagilised aastad. Nendel aegadel pandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
