· 1220 suvel tulid rootslased Läänemaale, vallutati Lihula linnus, kui rootslased lahkusid, vallutati Lihula tagasi (tapeti ära rootslased ja Rootsi ei suutnud Eestit vallutada). 1221 saarlased, harjulased, räbalased ja virulased üritasid Tallinnat vallutada (ebaõnnestus). · Vabadusvõitluse lõppjärk 1222-1227: 1222 sakslaste ja taanlaste rüüsteretkede tõttu oli kogu mandri-Eesti vallutatud. 1222 taanlased Voldemar II juhtumisel hakkasid rajama Saaremaal kivilinnust, aga saarlased sundisid taanlasi alistuma. Teatati võidust, kutsuti üles sakslasi välja ajama ( kättesaadud sakslased tapeti, ristimine pesti maha), võõrvõim oli ainult Tallinnas. Hakati kindlustama linnuseid, ehitati kihiheitemasinaid, õpiti amba tundma, pöörduti abipalvega venelaste poole. Uued sõjad Eestis. Orduvennad -> Ugandi, piiskopiväed -> Sakala, eestlased üritasid vastu tungida, aga said lüüa. Saksa-liivlaste vägi Viljandi all
TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA-
1.Kirjeldage selle alguse järgi Hamsuni stiili. Tundub ihtne olevat, ei ole sisse võetud keerulisi sõnu. Räägib talupoja elust nõnda, et talupojad isegi saaksid sellest aru. Aeglase tempo ning rohkete kirjeldustega. 2.Mõtted alguse järgi. Tundus huvitav tulevat. Arvatavasti hakkab Iisak kuhugi endale kodu rajama ja talle tulevad kindlasti raskused tee peale ette, seda tsivilisatsiooni näol, sest seda Hamsun kritiseeris. Ka armastusega tuleb loodetavasti tegemist, sest Iisak tundub olevat hea ja tragi mees. 3.Iseloomusta kolme erineva pere peresiseseid suhteid armastuse väljendamine. Iisaku pere : nemad tundeid eriti ei väljendanud. Armastuse avaldamist ei tulnud kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on
maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Arhitektuur Saksamaal Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti oli ka Austrias. Zwinger Dresdenis Pärisbarokk: skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati
Eesti pärast põhjasõda. Palju hukkunuid, põhja sõda laastas eesti maad rohkem kui ükski teine sõda. Vaesus, rahuaeg tagas rahvaarvu kasvu. Tollased mõisahäärberid ei erinenud palju talupoegade elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja makse korraldus . valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tolli piir. Venekeskvõimu kõrgemateks esindajateks said tallinnas ja riias ametisse määratud kindralkubernerid.(venearmees karjääri teinud välismaalased.) valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abiliseks valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Maapäevadele ei kutsutud en...
Varakristlik kunst · välised rooma kunstiga sarnane, sisult erinev · maa-alused matmispaigad e. katakombid olid nende kokkusaamiskohtadeks. Seinad ja laed kaeti maalingutega · kehvad maalingud, kristlased ise maalisid(paletavad inimesed,) · skulptuuri ei kohta peaaegu üldse, sest ei tahetud kummardada varasemate elanike kombel kujusid · kristlikud sümbolid olid: tall, kala, rist · kui ristiusk tunnistati ametlikuks usuks hakati rajama kirikuid · eeskujuks võeti äri- ja kohtuhooned basiilika. Piklik hoone, mis paigutati alati läänest itta. Sissekäik läänepoolses osas, altar idapoolses. Kirik jagati kolmeks lööviks. Keskm lööv tunduvalt laiem ja kõrgem(üleval müürides aknad, nimetati valgmikuks) kui kaks äärmist(aknad välisseintes). Kirikutes oli veel üks lööv idapoolses osas, mis paiknes teiste suhtes risti. Lagi oli lame v puudus üldse.
· Edukas, liitusid teised maad, kuid 1960. Lõpetas 6-liikmelisena Ameerika Ühendriigid Eisenhower 1956 · Eisenhoweri doktriin: ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine(doominoteooria, Vietnami sõda) · F. Castro võimuletulek Kuubal · NSVL poolt esimene tehiskaaslase üleslennutamine · Majandusolukord hea · Rassismi probleemid Kennedy 1960 · Ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse · Kuuba kriis · Berliini müüri ehitamine Johnson 1964 · ´´suur ühiskond´´ - kõigi hõlmamine ühtsesse ühiskonda · Marss Washingtoni, juhis Martin Luther King (sai noobelipreemia), mustanahaliste õiguste eest võitlemine · Majanduse buum peatub · Üliõpilaste tähtsuse tõus, avardusid õppimisvõimalused · Vietnami sõja halb mõju Nõukogude Liit
· Vene riigimees 1673-1729 · Riigivõimus tähtsal kohal · Katariina I ajal valitses pigem tema riiki · Tihedalt seotud Eestimaa ja Liivimaaga (oli ka kindralkuberner) Niccolo Michetti · Itaalia arhitekt 1672-1759 · Kavandas Kadrioru lossi- lõunamaalane, seega põhjus liigsetes akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse · Rõhus Martin Lutheri õpetustele ka · Õpetas Halles eestlastele pietismist jne Nikolaus Ludwig von Zinzendorf · Saksi krahv 1700-1760 · Propageeris hernhuutlaste liikumist · 36 külastas Riiga ja Tallinnat ning elavdas kohaliku vennastekoguduste liikumist · Propageeris ka valitsuse silmis hernuutlust
1. Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka
Selle keskne teema on abielurikkumise lugu ning väljapääsu otsimine dramaatilisest situatsioonist. Niskamäe naistele järgnes "Juuraku Hulda". "Niskamäe leipä" järg "Niskamäe noorperenaine" Teine maailmasõda tõi Hella Wuolijoele raskeid katsumusi. õTalvesõda - Kui sai selgeks tõde, et Soome ei suuda Venemaale vastupanu enam osutada, saatis Hella oma mõisast kirja välisminister Väinö Tannerile ettepanekuga, et ta võiks sõita NSV Liitu rahuläbirääkimisteks teed rajama, kuna tal olid vajalikud kontaktid olemas. Majandustingimuste raskenemise tõttu loobus kirjanik 1940. aasta lõpul Marlebäcki mõisast ja ostis Helsingi lähedal Jokela talu. Siin varjas ta nõukogude põranda-alust kullerit ning tegutses selles suunas, et Soome astuks välja sõjast Nõukogude Liidu vastu. Hella Wuolijoki arreteeriti antifasistliku tegevuse pärast ning ta mõisteti eluks ajaks vangi. Pärast rahu sõlmimist Nõukogude Liidu ja Soome vahel vabastati Hella vanglast.
1608 asus ta elama Antverpenisse. Aastal 1609 sai Rubensist Brüsselis asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. Rubens kirjutab: ,,Ma kaotasin suurepärase sõbratari... See kaotus vapustab mind hingepõhjani ja kuna igat liiki kurbuse vastu on ainult üks rohi unustus -, siis pean kogu oma lootuse sellele rajama." Pärast naise surma loobus Rubens üllatuslikult maalimisest ja sõitis 1630. aastal Hispaania Madalmaade täievolilise saadiku staatuses Inglismaale keerulisi läbirääkimisi pidama. Londonis valmistas ta ette rahuläbirääkimisi Hispaania ning Hollandi liitlase Inglismaa vahel. Rubensi diplomaatiline karjäär lõppes aga samal aastal, sest ta 6. detsembril abiellus 53- aastaselt 16-aastase Helene Fourmentiga, kadunud Isabella kauge sugulasega. Helene mängis
Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Portugal *Breznevi doktriin-Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Tsehhoslovakkia sündmustest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani *Hallsteini doktriin-Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. *,,sula"-ühiskonna parandamine - liberiseerimine 4. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Millal toimus? Kes osalesid? Milline leping sõlmiti ja millele alus pandi? 1
ummikusse. 2. Nõrgenes NSVL sõjaline potentsiaal, sest alla käiva majanduse juures ei suudetud enam võidurelvastumise karussellil püsida. 3. Gorbatsovi perestroika poliitika 4. Iseseisvust ei püüdnud saada üksnes Eesti vaid käärimine toimus kõigis liiduvabariikides ENSV TASAND 1. Rahulolematus Moskva röövellikku majanduspoliitika vastu, mis kulmineerus teatega, et Rakvere lähistel hakatakse rajama fosforikavandusi, mis viiksid Eesti ökoloogilise katastroofini. 1987. a algasid protestiaktsioonid ja Moskva loobus oma plaanist. 2. Eesti ühiskond politiseerus - tekkis esimene poliitiline partei ja liikumised 3. Võimukriis - 16. juunil 1988. a oli Moskva sunnitud rahva meeleavalduste survel vabastama EKP keskkommitee esimese sekretäri kohalt Karl Vaino ja tema asemele sai Vaino Väljas Taasiseseisvumisprotsessi võib jagada kolmeks etapiks.
(päikesetõusust loojanguni igapäev/kuuaega), almuste jagamine (vähemalt 2.5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse (hadz). 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks? Haridziidid, sunniidid, siiidid. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis? Arhitektuur. 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat? Normannistlik riigi lõid viikingid Rjusk, Sireus, Truvor. Slaavlased võimetud riiki rajama, metslased. Antinormannistlik idaslaavi hõim Russid elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres (sealt ka riigi nimi). 35. Millal kujunes Vana-Vene riik? 882 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit. Austati surnuid, lahkunuid mälestati söömingute ja joomingutega, austati vaime (majavaim (domovoi), loodusvaimud (metsa-, vete- ja põlluhaldjad (peeti pahatahtlikeks)). 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?) 998 Bütsantsi õigeusk. 38
seda mujalt hankida. asulaid hakati piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. peamine elatusala oli karjakasvatus(lambad, kitsed, veised), kõrvalala oli maaviljelus, kõplapõllundus. elatuslisa andis küttimine ja kalapüük(hülged). mõnes asulas osati ise pronksi ümber valada millest valmistati kirveid ja odaotsi, ehteid. kaubavahetuse areng. varane rauaaeg varane rauaaeg põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. nüüd hakati rajama kivikirstkalmeid. suured kivid ringikujuliselt, reeglina keskele maeti perekonnapea. olid mõned laevkalmed, kivid olid paigutatud laevakujuliselt ning surnuid maeti põletatult. levisid kultusekivid. õpiti ise oma rauda tootma, meil leidub soorauamaaki. metallist tööriistadega edenesid tegevusalad. tänu metallkirvestele levis aletamine(mets raiuti maha, jäeti kuivama, pandi põlema ja tuhk oli väetiseks)
Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, eliidi jaoks sai tähtsaimaks oskus relvi käsitleda. Varakeskaeg oli sõdurite aeg, kus naise tähtsus väljendus taas eelkõige kodus. Kuna ristiusk muutis seksi tabuks ja seostas selle patuga, siis prostituudi amet muutus ühtaegu häbiväärseks ning madalalt tasustatuks,
suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti. Kuigi Rotterdamist ei jäänud Teise maailmasõja ajal palju alles, lõi sadamalinn uuesti kiirelt õitsele ja seda tänu järk-järgulisele kaubandustõkete kaotamisele Euroopa Liidus.Rotterdami sadam asub 42 kilomeetrisel maaalal, kokku 12 426 hektaril. Uue põlvkonna ülisuured konteinerlaevad on kuni 400 meetrit pikad ja mahutavad 18 000 konteinerit
10. Esimene üldlaulupidu on 18-20. juunil 1869 toimunud laulupidu Tartus. Esitati Kunileiu "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" ning Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Laulupeo tähtsus oli, et see oli esimene kord, kus eestlased said kokku tulla. See kasvatas rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 11. Eesti Aleksandri kool on 1874. aastal asutatud kõrgem eestikeelne kool Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli hakati rajama Jaan Adamsoni õhutamisel, mis algas 1860. A aastal. Kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Raha koguti annetuste teel - selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek - valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja president. 1871. aastal kuulusid sinna kõik tolleaegsed nimekamad eesti ühiskonnategelased: J. Hurt (president), C. R. Jakobson, J. V. Jannsen, Fr. R. Kreutzwald, J
Rahva rahutus avaldus ka prohvet Maltsveti ehk Juhan Leinbergi juhitud usuliikumises Talurahva liikumisvabadust avardas 1863 aasta kehtestatud passiseadus 1865 kaotati mõisnike kodukariõigus 1866 vallakogukonna seadus m´kaotas mõisa võimu talurahva omavalitsuse üle 1877 kehtestatud Vene linnaseadus kaotas seisusliku saksa omavalitsuse. Peterburi rajamine oli ahistanud Tallinna ja Tartu väliskaubandust, Pärnu kaudu kulgev metsa ja lina eksport oli elavam 1830-40 aastail hakati rajama aurujõul töötavaid vabrikuid( Kärdla, Sindi ja Kreenholmi kalevivabrik) Tallinna ehitati 1870 aastail masinatehased, kundasse tsemendivabrik ja avati Peterburi ja Tallinna vaheline raudteeliiklus 1816 ja 1819 a. Talurahva seadused sätestasid vallakoolide asutamise. 1802 avati kohaliiku saksa ülikoolina taas Tartu Ülikool. Selle mõju kultuurile oli kaudne, kuid sealt tulid eesti esimesed haritlased 1821-23 ja 1825 esimene nädala leht 1710-1800 u 220 eesti keelset raamatut 19. saj
ja võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. � Kuningat kahtlustati riigi reetmises – ta giljotineeriti, rahva meeleolu muutus aina revolutsioonilisemaks – giljotineeriti peaaegu valimatult. � Edukas väejuht, Napoleon Bonaparte, otsustas, et suudab riiki juhtida paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Napoleoni sõjad � Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega, organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida. � Napoleon võimsuse tipul: Lääne – Saksamaa riikidest moodustati Reini liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning kuulutati välja kontinentaalblokaad. � Kuna Venemaa ei teostanud kontinentaalblokaadi, tungis Napoleon riiki, kus lahing jäi sisuliselt viiki ent tagasiteel tabas Prant. armeed suured
LIIVI SÕDA Algus: 16. sajandi keskel oli Liivimaa jagunenud viieks väikeriigiks: Saksa Ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Sõja vallandas Moska suurvürstiriik, kasutades ära Liivimaa sõjalist nõrkust. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale. Sõtta on kaasatud ka Poola ja Taani. 1560 aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november...
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linn...
Euroopas oli üleliia sõjamehi, taheti jõuda Vene turule. Piiskop Meinhardi ülesanne oli Liivimaa ristiusustada; piiskop Berthold alustas misjoni politiseerimist ta sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased alistuma sundida. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahing oli 1210. aastal toimunud lahing eestlaste ja ristisõdijate vahel, mille eestlased võitsid. Madisepäeva lahing toimus 1217. aastal eestlaste ja liivlaste-latgalide-saksalste vahel ning eestlased kaotasid eestlaste vabadus kaotati. 4. Nimeta eestlaste tugevused ja nõrkused muistses vabadusvõitluses.
Taanlased olid esimesed, kes hakkasid ehitama linnuseid, kus elasid läänimehed, kelle ülesanne oli piirkonna kaitsmine, tekkisid ka Eesti aadlikud. Samuti olid Taani aladel esimesed mõisad Liivimaa suhted naabritega: Eesmärk võimu laienemine Vaenlased: Pihkva, Novgorod ja Leedu Käidi vallutamas naabreid, kuid Leedult saadi lüüa Karuse lahingus Linnade teke: · Loojad tõid kohale oma meistrid ja inimesed, kes hakkasid linna rajama · Keeleks oli saksa keel · Olid gildid (kaupmeeste ühing) ja tsunftid (käsitööliste ühing ja neil oma põhikiri ehk skraa) · Elanikud oli: · Taanlased · Sakslased-kõige rohkem · Venelased · Rootslased · Eestlased (äärelinnades ja olid teenindajad ja tegid töid, mida linnaelanikud ei teinud) Jüriöö ülestõus · Eestlased tahtsid saada tagasi oma vabadust, mis kaotati 5 põlve tagasi · Algas tulesüütamismärguandega 23
Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik oma asendajale juhul kui oli tegu kõrgema astme kohtuga. Aadliseisus on keskaekses kultuuris äärmiselt oluline, sest aadlist võeti eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Nende rajamine sai populaarseks 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas oli sel ajal juba käsil. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada. Linnus ümbritseti vallikraaviga, kus voolas vesi ning üle selle oli ehitatud tõstesild, mis oli äärmiselt hoolikalt kindlustatud. Suuremaid linnuseid piiras ka ringmüür, mille varjus oli katusega kaetud kaitsekäik. Seal said linnuse kaitsjad vajadusel ohutult liikuda ja linnust kaitsta. Kõige uhkemad linnused olid tornlinnused- torni
Võeti vastu seadusi orjapidamise keelust. Selle peale aga, ei teadnud mustanahalised kuidas edasi elada. Nende mõttemaailm on aastate jooksul niimoodi formuleerunud. Mõned orjad soovisid jääda peremehe juurde, kuid seda keelas seadus. Orjad ei osanudki endale tööd leida, peret moodustada. Nad ei teadnud vahet hea ja halba vahel. Neil tekkisid tihti probleemid seadusega. 19. sajandi alguses otsustas Ameerika, et peaks mustanahaliste jaoks eraldi riigi rajama. Selleks valisid nad kolooniat, mis asus Aafrika rannikul ning 1822 aastal asutasid seal ,,vabade värviliste mehede" kolooniat, millele hiljem pandi nimeks Libeeria. Vaatamata pingutustele, nii ameeriklaste kui mustanahaliste tagasitulijate poolt, ei läinud Libeerial eriti hästi. Tekkisid kodusõjad ja ülestõusud. See näitab, et orjadest inimesteks saamisel läbisid mustanahalised keerukat teed. Teiselt küljelt vaadates, oli orjade elu äärmiselt raske, vaatamata nende süütusele
paberitööstus. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Tekstiilitööstuse ettevõtted: Kreenholm Narvas, Balti manufaktuur Tallinnas. Tallinn kujunes peamiseks sisseveosadamaks, Pärnu väjaveo sadamaks. Vagunitehased Tallinas Dvigatel, elektrimasintehas: Volta. Paberitööstus: Tallinn, Räpina, ,,Waldrof" Pärnus, Kohila ja Türi. Miks hakati looma ühistuid? Ühistute loomise ajendiks oli piimakarjanduse levik, saamaks osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust hakkasid talupojad rajama piimaühistuid. Ühistute kaudu sai hankida tööstuskaupu odavamalt, soetati ühiselt põllumajandusmasinaid, tehti koos maaparnadustöid. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? Piimakarjakasvatus kujunes, sest raudtee kaudu sai piimatooteid turustada Peterburgi ja see kujunes ka, sest viljahinnad langesid. Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ja selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. Venestumis surve
Toitumisharjumused jäid samaks leib, puder, kala. Kultuurina hakati proovima ka läätsesid. Erinev oli toitumine talgutel. Talgud ja pühad erinevad kombed. Eesti köök põhineb suures osas saksa köögil. Talgud lihatoidud. Igapäevaseks joogiks oli kali, mõdu ja taar. Tähtpäevadel ohjeldamatult viina ja õlut. Rootsi ajal tuli rahvariiete kandmise komme. Pikitriibulised sellikud, pottmütsid ja meestel murumütsid pidupäevadel. Hakati ohtralt rajama kõrtse. Kõrtsis käimine muutus elu lahutamatuks osaks. 16951697 olid nn suure nälja aastad, kõige suurem näljaperiood Eesti ajaloos, 70 75000 inimest suri nälga. Põhjasõda 17001721 Sõja põhjused ja eellugu: kõige üldisemaks põhjuseks oli võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel, Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rahvusvaheline olukord oli kujunenud järgmiselt: 1)
Brought the house down oli edukas Brought home me to jõudis pärale Hit home haavas tundeid (as) safe as houses väga kindel take off ära võtma/hakkas minema (äri) fall out välja kukkuma/tülli minema pick up üles (sülle) võtma/omandama, õppima sort out välja sorteerima/segadust lahendama put up üles tõstma (panema)/ ajutiselt majutama stand up püsti tõusma/kellegi eest seisma (kaitsma) hold on kinni hoidma/ootama make way teed rajama make the connection ei saa aru, ei mõista make a good imperssion head muljet jätma make a descision otsustama make a difference vahet tegema make a profit/a loss kasumit, kahjumit tegema make a start alustama make a move lüket tegema make an effort pingutama make a suggestion soovitama make sth clear midagi selgitama make arrangements ümberkorraldusi tegema do their best annavad oma parima do the damage kahju tegema do research uurima
Sealt sünnib omalaadne kunst · See jääb tänapäeva Iraagi aladele · Sumerid on inimesed, kes teada olevalt võtavad kasutusele kirja. Hiljem see lihtsustub ning saab nime kiilkiri. · See nimetus tuleneb sellest, et kirjutati peamiselt savitahvlitele. Kõikidest tekstidest ei ole võimlik aru saada. · Sumerid tulid Mesopotaamia aladele, kusagilt põhjast mägedest. Nad hakkasid rajama kunstlikke kõrgendikke ja kõrgendike tippudesse ehitati templid. Neid templeid hakati nimetama Tsirkuraatideks nendelt aladelt on läbi käinud väga palju erinevaid rahvaid: Sumerid, Ankad, Assüüria ja Babüloonia rahvad umbes 3000 eKr - 6000 eKr. · Mesopotaamiale väga iseloomulik kuju on Lamassu. Need olid paigaldatud linnaväravatesse, eesmärgiks kaitsta riiki ja kuningat. · Enamus Babülooniast leitud esemetest on ära viidud.
L- a- tena. Suur osa rahvast elas tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmest talust. Külade kujunemisega kaases ka ribapõllud, nii saadi võrdselt paremat ja kehvemat maad. Künnipõllundust arendas edasi puuadrale kinnitatud raud- ader. Kasutuses oli erinevaid matmis meetodeid, kasut endiselt tarandkalmeid. Kagu- eestis levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Leidub pihkvas. Hakati neid rajama u 5- 6 saj. Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus viitab rahututele aegadele. Selle põhjuseks võib olla nt naaberalade sooritatud sõjaretked ja ka kohapealsete ülikute vahel kujunenud tõsisemad pinged. Linnuste asend teede ääres, vahel ka sadamate juures viitab kaubandusele, milles oli oluline roll ülikutel. Põhjuseks ka rahvastikuränded. 7)Eestlased muinasaja lõpul: peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli kõrgel tasemel. Kasvatati: nisu, kaera, herneid, ube jne
sõjajõu kasutamist, lämmatamaks vabaduspüüdlused. 1989a rahvatõusu ei suutnud ta maha suruda ja ta arreteeriti ja hukati koos naisega sama aasta lõpus. Poliitilised muutused vallandasid ka Ida-Saksamaal 1989a sügisel ulatusliku massiliikumise. Avati Austria-Saksa piir. 9.11.1989 lõhkus rahvamass Berliini müüri. Kahe Saksamaa ühinemine. Käsumajandusest üle saamiseks tuli üle saada finantskaosest, pidurdada inflatsioon ja peatada elatustaseme langus. Tuli hakata rajama turumajandusele tuginevat majandusmudelit. Ettevõtetele anti äritegevuses suurem vabadus. Riiklikke ettevõtteid hakati erastama. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemise järel on I-Eur. riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt. Uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Tsehhoslovakkia Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Muutused hakkasid toimuma 1986a lõpus, kui avalikustati Moskva
vahendusel. Niisugusele lähenemisele andis esmase tõuke Max Scheler. Ta väitis, et erinevalt loomadest on inimesele omane iseäralik ,, avatus maailmale". Filosoofilise antropoloogia peatoeseks peatakse ,, Inimene.Tema loomus ja koht maailmas". KEEL Hermaneutika Keel kui tunnetuse meedium nihkus filosoofilises teadvuses esiplaanile alles 20.sajandil. Mõistagi oli keelefilosoofia tavaliselt pelga vahendina temast endast sõltumatu moodustatud ideede väljendamiseks. Hermaneutika asus rajama teoreetilist vundamenti humanitaarteadusele. Hermaneutika on mõistmisõpetus. Filosoofilise vormi andis sellele romantismiaegne mõtleja Friedrich Schleiermacher. Loogiline positivism Loogilise positivismi sihiks oli konstrueerida loomuliku keele ähmasust ja vastuolulisest vaba täpne teaduskeel. Rajajaks mingil määral Ludwig Wittgenstein. Selle manifestiks sai varase Wittgensteini geniaalne teos ,,Loogilins-filosoofiline traktaat" Analüütiline filosoofia
mõnesse üksikusse linnusesse. Eestlased said küll sakslastelt pantvange orduvenna või kaupmehe vastu vahetades tagasi, aga sakslased otsustasid ikkagi eestlased oma võimu alla saada. Seekord said eestlased sakslaste käest kunagise Ümera lahingupaiga läheduses lüüa. Seejärel tungis saksa-liivi-läti vägi Viljandisse, mis pärast paarinädalast piiramist alla andis. Järgnevalt saabus Tartusse Vene väesalgaga endine Koknese väikevürst Vjatsko, kes asus endale uut riiki rajama. Kuid sakslastele see ei meeldinud ja nad asusid 1224. aastal Tartu linnust piirama. Linnuse piiramine läks neil õnneks, ning Vjatsko tapeti. Ellu jäeti vaid üks Suzdali sõdalane, et too Tartu sündmustest Venemaale teateid viiks. Sakslaste õnneks pöördus teel olev Vene abivägi pärast teate saamist kodu poole tagasi.Vallutajad suutsid kõik rahvad üksteise vastu ässitada ning toimusid vastastikused sõjakäigud, Baltimaade rahvad alistati ühekaupa.
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr
Vanem pronksiaeg( u 1800-1100 eKr)-Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad.Siin aga kahjuks puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed kallid, et neid suuremates kogustes osta. Paljudsi tööriistu tehti sellepärast endiselt kivist, luust ja sarvest. Noorem pronksiaeg(u 1100-500 eKr)-Kiindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Sellel ajal ehitati mõned kinlustatud asulad Saaremaal ja Narvas näiteks.. Hakati rajama erilisi kivikirstkalmeid. See oli enamjaolt 5-8 meetrise läbimööduga suur ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.Tavaliselt maeti keskele mees, ilmselt perekonnapea. Laevkalmed-laevakujuline kivikirst, kuhu puistati põletatud surnute jäänused.Peamiseks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, vähem hobuseid ja sigu. Põhilised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina
See tähendab peaaegu miljon inimest. Suurem osa neist, rohkem kui 9 kümne seast, olid juudid. Suur osa, rohkem kui 70 tuhandest poolakast, surid või tapeti just Birkenaus. Samuti hukkusid seal ka ligikaudu 20 tuhat egiptlast, ja teistest rahvustest vange. 1941. aastal võeti vastu otsus gaasikambrite ehitamiseks, et hukata massiliselt juute kogu Euroopast. Ehitustöid viisid läbi vangid range järelvalve all. Kambreid hakati kasutama samal aastal. 1942. aasta keskel hakati rajama hiiglaslikku gaasikambrit ning krematooriumit, milles sakslased plaanisid tappa 1,6 miljonit inimest aasta jooksul. Lisaks gaasikambrites surnud inimestele, hukkusid vangid nälga, haigustesse ja meditsiiniliste katsetuste tagajärgedes. Auschwitz III Laager oli kõige esimene ja suurim kõrvallaager. Aja pikku sai sellest kõrvallaagrite `vabrikute' peakontor. Selle osa elanike arv kasvas järsult. 1942. aasta detsembris elas seal 3,5 tuhat elanikku, 6
Fourth level Fifth level Looming 20-ndatel "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931) "Päike ja jõgi" (1932) Valdav oli mõtte- ja koduluule Kontrastsed meeleolud Ei suutnud olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja Pöördub looduse poole, otsides selle ringkäigust tasakaalu 30-ndad Visnapuust saab talumees Hakkab Luunjas rajama esimest päriskodu Abikaasa põeb kopsuhaigust Pärast riigipööret Pätsimeelne Kirjanikkude Liit hakkab lõhenema Töötas mitmetel juhtivatel kohtadel Mõjukas kirjanduspoliitik Looming 30-ndatel "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) 1936/1937 kaks valimikku kodumaa lauludega Oli hetke juhtivamaid ja viljakamaid lüürikuid Rahutud argimõtted Luulesse ilmub rahvaluule kallak Looming näitab Visnapuu asumist Pätsimeelsete hulka Üle kodumäe
Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Varasematele templitele lisati uusi (Panteon). Arenes välja suur kanalisatsioonisüsteem(suur äravoolukanal),mis juhtis reoveed Tiberisse.Avalikest saunadest -termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid.Juba varakult hakati trad. ühekorruseliste elamute kõrval rajama korruselamuid.need olid odavamad.Leiutati kaared ja mört.Aatrium- piiratud siseõu.Jumalad:Austasid loodusjõude ja vaime.Igaühes oli mingi jõud mida nim nuumeniteks.Neid oli lõpmata palju.Tähtsamaid olid nende seas laarid, kes kehastasid esivanemate hingi.Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim- geenius-, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise.(Jupiter, Mars, Juno, Neptuunus, Pluto, Minerva, Apollon, Venus, Bacchus). Riik ja religioon: Need olid roomlaste silmis
Mõisted: Diplomaatia-riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel Tsartism-Liikumine, kus erinevaid tööliste ühinguid pöördusid parlamendi poole oma nõudmistega. Venestamine-venepäraseks tegema;tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks Klassitsism-antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis,kirjanduses ja muusikas;rõhutab selgust,lihtsust ja reeglipärasust Romantism-kunstisuund,mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine,loobumine klassitsismile omastest vormipiirangutest ning ainese valimine ajaloost,legendidest,saagadest ja kirjandusteostest Historitsism-peamiselt ehituskunsti suund,mis matkib ajaloolisi stiile,tekkis varauusaegsel Prantsusmaal Dekabristid-Venemaa aadlikud,kes tegid 1825.a. detsembris riigipöördekatse. Monroe doktriin-põhimõte,et Euroopa riigid ei tohi sekkuda USA siseasjadesse Missouri kompromiss-üheko...
armastaja võib tunda. Samuti on uue hingamise, vabaduse ja iseseisvuse tunde tekkimine üks positiivsemaid lahutamise tagajärgi. Lahutamine annab inimesele õppetunni, mis jääb teda saatma kogu eluks. Ning need, kas halvad või head, on alati kokkuvõttes positiivsed. Tänu sellele on saadud kogemus, mida saab kasutada tulevikus halva vältimiseks või leidmiseks, kui esinevad samad tundemärgid, mida on juba varem läbi elatud. Samuti õpib ka lahkuminemiste abil rajama paremaid suhteid tulevikuks. Eelmisest suhtest on õpitud ka seda, mida inimene ise saab järgmisel korral suhtes paremini teha ja mida enda juures muuta. Paar saab suhte lõpetada ka ajutiselt, mida tänapäeval kasutatakse ka ,,aja maha võtmise" nime all. Mõlemad osapooled võtavad endale aega, et mõelda järele, kas see suhe, milles nad hetkel on, rahuldab neid. Kas suudetakse leppida teise osapoole vigadega ning kas see inimene on üldse see õige
Robinson, G. Jekyll ja E. Lutyens. 11. Inglise uusklassitsismile leidub paralleele ka Eestis. Millist tuntud Eesti parki nimetaksid? (Vastuseid võib loomulikult olla rohkem kui üks.) Põhjenda. Linnapargid Linnapargid: 1800 kuni tänapäevani Euroopas ja USAs. Volkspark. Avalike parkide eesmärgid. Linnapark 19. sajandil ja 20. sajandil. Põhjused ja tulemused. Tähtsamad isikud: Hirschfeldt, P.J. Lenné, GE. Haussmann, F.L. Olmsted. 12. Miks ja kelle jaoks hakati rajama linnaparke 19. sajandi teisel poolel? Modernistlikud aiad Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a): Saksamaa, Põhjamaad, Prantsusmaa, Hispaania. Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a). Kolm suunda Euroopa aiakujunduses 20. saj. Tähtsamad isikud: Le Corbusier, G. Guevrekian, A. ja P. Vera, Ch. Tunnard. 13. Kes oli le Corbusier ja milline oli tema roll modernistlikus linnaehituskunstis? Veel üldistatud küsimuste näiteid: 14
Esimesed pronksesemed Pronksiaeg kestis umbes 1800 500 eKr Vanimad leitud pronksesemed on odaots Muhust (ülemine pilt) ja sirp Võrtsjärve äärest Vanem pronksiaeg (1800 1100 eKr) Eestis puuduvad pronksile vajalikud vask ja inglistina, seega ei toonud esimesed pronksesemed kaasa murrangut siinses elukorralduses. Enamik tööriistu valmistati endiselt kivist ja luust. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) Umbes 1100 a eKr hakati rajama kindlustatud asulaid. Tuntuim neist on ASVA Saaremaal Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus, mida kaitsta (loomad, vili, pronks) Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam Millega inimesed tegelesid? Peamiseks tegevusalaks loomakasvatus Pronksiajast pärinevad Eesti vanimad põlispõllud Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes. Alguse saab kaubavahetus pronks oli vaja kuskilt sisse tuua. Eesti aladel olid
rajamise kohta. Rajamine võib olla keerukas, kuid eelkõige võimaldab see aias kasutusele võtta muidu kasutult seisvaid aiasoppe, näiteks erinevaid kaldpindu. Muidugi, see referaat ei muuda meid veel prohvessionaalseks maastikukujundajaks, peale selle, klassikaline alpimägi pole ainult töömahukas, vaid ka üsna kulukas. 3 Ajalugu Esimesi alpinaariume hakati rajama üle- eelmise sajandi keskpaiku, mil botaanikud ja asjaarmastajaist lillekasvatajad tõid mägedest hulgaliselt kaunilt õitsvaid taimi ning märkasid hämmastusega , et hea aiamulla asemel kasvavad need paremini müürivahedes ja kruusastel küngastel. Kiviktaimla Kiviktaimla ehk alpinaarium klassikalises mõttes tähendab tükikese alpimaastiku imitatsiooni. Kiviktaimla on kividest ja dekoratiivtaimedest koosnev aiarajatis. Erinevatel aegadel on kiviktaimlat kas kiidetud või kirutud
karpkala, mille ta ostis hinnaga 100 kr/kg. Kui palju ta võiks saada kasvatatud kala müügist kasu, kui müüb seda sügisel turuhinnaga 40 kr/kg ja ei kuluta söödale ega arvesta oma töökulu ega maksa käibemaksu? 200 x 0,35 kg x 100 = 7000 krooni Kadu on umbes 10%, ellu jääb 180 kala kes kasvavad 1000 g e 1 kg raskuseks. 180 kala on seega 180 kg, 180 x 1 x 40 = 7200 kr müügitulu. Seega teenib 200 krooni sellise hindade suhte juures 4. Kui suured tiigid peaks rajama talunik, et poolenisti ekstensiivselt kodutiigi moodi karpkala kasvatades saada aastas 50 tuhat krooni tulu. Oletame, et kaheaastase 350g/tk kaaluva asustusmaterjali ostuks kulub 100 krooni/kg koos käibemaksuga, väljamüügi hind on 40 kr/kg. Mõõduka lisasöötmise jaoks teravilja ostmisele kulub 1 tonni saadud kala kohta 1500 krooni. Oma tööjõukulu ja transpordikulu talunik ei arvesta. 1 hektarilt saab toodangut parimal juhul 500 kg, see toob 40 kr kg hinna
o Suuremates kirikutes võis olla ka viis või enamgi löövi Varakristlikud kolmelöövilised basiilikad: 1) Santa Costanza (4. sajand) 2) Santa Maria Maggiore (5. sajand) 3) Santa Sabina Roomas (5. sajand) Viielööviline basiilika: 1) Peetri basiilika Roomas, ehitati 4. 5. sajand. [ Pärimuse järgi ehitati Püha Peetruse hauale, aga lammutati 15. sajandil varisemisohtlikuna, kuid samale kohale hakati rajama kohe uut Peetri kirikut. ] o Oli orienteeritud läände! o Kiriku ees oli aatrium, mille keskel asus kaev, et usklikud ennast enne kirikusse sisenemist puhastada saaks. - Edasi järgnesid eeskoda (narteks), - 5-lööviline pikihoone, - Transept, - Apsiid, mille all asus väidetav Peetruse, esimese paavsti haud.
- miljonite inimeste vabastamine vangilaagritest - Stalini isikukultuse paljastamine KP kongressil (lõplikku hinnangut stalinismile siiski ei antud) - loodi vabam, demokraatlikum õhkkond - algas elamuprobleemi lahendamine suures plaanis (paneelelamute ehitamise algus) - ,,hrustsovkad". Miljonid inimesed said barakkidest, keldritest välja. - asutati rahvamajandusnõukogud anti suurem iseseisvus kohtadele majandusküsimustes - püüd lahendada teraviljaküsimus : 1954 - hakati rajama uudismaid, kasvatama käsukorras maisi, kartulit ruutpesiti. 1959 fikseeriti, et sotsialism NSVLiidus on võitnud, eesmärk on lähemal ajal jõuda täielikult kommunismi, kus kehtivad põhimõtted: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi; töö on muutunud inimese esmaseks eluvajaduseks. HRUSTSOV kui isiksus: - labane, kultuuritu -ebaintelligentne -armastas tegutseda kampaanialikult - otsustas umbropsu, nõu pidamata Poliitbüroos
Puisniitu tohib niita alles juuli, et taimede seemned saaksid küpseda ja koosluse koosseis püsiks stabiilsena. Tuhandete aastate pikkuse puisniitude traditsiooni kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil pool- looduslikud rohumaad katsid ühtekokku ligikaudu 1/5 Eesti pindalast. Põllumajanduse intensiivistudes, rasketehnika kasutuselevõtu ja käsitsitöö vähenemisega hakkas looduslike niitude pindala vähenema ning üha enam hakati rajama tootlikumaid kultuurheinamaid. Kuni Teise maailmasõjani oli puisniitudel Lääne-Eesti talumajanduses siiski veel oluline roll. Puisniitude lõplik allakäik algas meil kolhoosikorra saabumisega. Ühismajandid loobusid peatselt hobuste kasutamisest ja käsitööst ning kogu põllumajanduslik tootmine siirdati viljakamatele aladele. Paljud varasemad puisniidud on nüüdseks noored metsad. Kuid põllumajanduse intensiivistumise tõttu kadusid puisniidud ka Rootsis ja mujal.
elust. Talupojad muutusid mässuliseks ja oli tunda suure rahvamässu hõngu. Kõrgemates kihtides hakkasid levima uued ideed. Saabunud oli valgustusajastu. Kritiseeriti palju pärisorjust. See oli kasuks ainult talupoegadele, kellel oli võimalus sellest vabaneda. Katariina valitsusajal muutus talupoegade õiguslik olukord jällegi nad võisid omada vallasvara, määrati mõisakoormise ülempiirid, piirati mõisnike kodukariõigust, kohustati rajama koole, sest peale põhjasõda hävis osa Eesti kirikust ja koolimajadest, rahva hinge ja vaimu harimine lõppes peagi täiesti. Maal valitses suur õppemeeste puudus. 18 saj. jätkus eesti keelsete raamatute väljaandmine. Lugeda oskasid suhteliselt paljud. Oli vähe neid kes oskasid kirjutada. Aga raamatuid oli vaja palju suur hulk neid kes oskasid lugeda. 18 saj lõpp ja 19 saj algus oli kogu Euroopas murranguline aeg. Pärisorjuse kaotamisel oli ikka väga suur psühholoogiline mõju
maitselanguse. Tallinna linna rajamine Algas toompea linnuse rajamisega. Esimesed kirjalikud andmed 1219 kui tuli Taani kuningas oma vägedega. Bastionid Tallinnas 3:Rootsi Ingeri ja Skone bastion. On muldkindlustused mis rajati keskajal kaitseks. Enne bastione ümbritses linna kivimüür, tornid, kraavid. 16saj mõisteti et suurtükitule eest müürid linna ei kaitse, seetõttu hakati nende ette rajama bastione. Bastionid on maa all pikkade käikudega ühendatud 5nurksed muldkindlustused. Need aitasid jälgida vaenlase maa-alust tegevust. Raveliin- kolmnurkne mullast kaitse... mis asus väljaulatuvast vastionist ees. Riik finantseeris bastionite ehitust sest linn ei saanud seda endale lubada. Bastionite ehitasid sõdurid kes said selle eest palka. Bastionite rajamiseks läks 10-20 aastat 19.saj alguseks kaotasid bastionid oma kindluse tähtsuse, neid polnud enam kasu kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
