jooksul, seega asustus tihenes ka. Kodanliku perekonnamudeli kujunemine, mis pani paika perekonna korralduse, kus mees käib tööl ja pereelu hakkab lahku kasvama. Sünniga saadud privileeegide asemel hakati hindama saavutusi ja vaimulike tähtsus vähenes 6. Milles väljendus sõjandusvaldkonna professionaliseerumine? Tooge näiteid! Lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine hakkas muutuma järjest keerulisemaks ja vajama eriharidusega juhte. Hakati rajama ohvitseride väljaõppeväeosi ja sõja koole. 7. Miks soovisid inglise asumaade elanikud emamaast eralduda? Kuna inglased kehtestasid suured tollimaksud, Inglise valitsus keelas osade kaupade ostmise teistest riikidest. Pahameelt tekitas asunike seas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lane pool Apalasti mäeahelikku. 8. Miks vallandus revolutsioon just Prantsusmaal, mitte aga näiteks Inglismaal või Habsburgide valdustes?
Majanduse areng 18701914 19.sajandi lõpul, mil paljud eestlased linnadesse koondusid, oli kujunemas Eesti rahvuslik kodanlus, mille eelduseks oli vilgas majandustegevus, eelkõige raudteede rajamine. Kui praegusel infoajastul oleme materiaalsusest üha enam ja enam eraldumas ning põhieesmärgiks on info levik, siis tol ajal oli põhiprioriteediks toimiva side loomine, sest ilma selleta oleks majanduse areng olnud pea võimatu. Seega hakatigi 1870.aastal rajama raudteevõrgustikku 10 aastaga ühendati kõik Eesti tolleaegsed linnad, välja arvatud Kuressaare. Tekkis üleeestiline kaubavahetus, kujunes Eesti rahvus, sest majanduse kõige olulisemaks tunnuseks peetaksegi just ühtset majandust. 1930ndate aastateni oli Eesti agraarmaa ehk valdavalt põllumajanduslik maa. Ligi 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega. Põhilisteks turule tootjateks olid
Nii saavad pensionärid pensioni ja lapsevanemad laste kasvatamiseks lastetoetust. See on väga hooliv, sest vanurid on meie eelkäijad ja vanemad, kes on meid kunagi toitnud ning aidanud ning nüüd järgnev põlvkond hoolitseb nende eest, kui neil on abi vaja. Samamoodi vajame laste kasvatamiseks toestust, kuna aina kallinemas maailmas muutub laste eest hoolitsemine kallimaks ning, et kasvatada uut edukat põlvkonda, kes astuks kord meie jälgedes, peame me rajama neile mugava ja ohutu tee, mida mööda sirguda suureks. Teiseks arvan, et heaoluriik aitab neid, kes seda mingitel põhjustel kõige enam vajavad. Nendeks on töötud, invaliidid, kes ei saa täisväärtuslikku tööd teha, haiged, kes kehva tervise tõttu ei sa tööd teha jne. Nii makstakse vastavalt probleemile töötu abiraha, invapensioni, haigusrahasid jne. See on väga inimlik käitumine, kuid samas võib kaasa tuua uusi probleeme.
metalli kasutusele võtt pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid. linnused teke: alates keskmisest rauaajast rohkem hakati rajama viikingiajal, tüübid: mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus), kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala linnus). eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha.
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel ...
kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. Taanlaste tugipunkti rajamise katse Saaremaal Alates 1220. aastast hakkasid mõõgavennad Sakala ja Ugandi linnusesse paigutama mehi, hakkasid koguma makse ja seadsid ametisse foogtid. Ainus ristisõdijate poolt vallutamata piirkond Eestis oli tollel hetkel Saaremaa. 1222. aastal maabus Taania kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ja hakaks sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal saarlased hakkasid tegema ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Saaremaal ehitati 17 kiviheitmasinat, mille abiga tungiti taanlaste linnuse alla ja pommitati seda vahetpidamata viis päeva. Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste ettepanekuga linnus maha jätta ning vabalt lahkuda. Rootslaste avantüür Lihulas 8
tegevad riigid ei teosta ühistel piiridel enam piirikontrolli. Seega võivad inimesed ühest Schengeni ala riigist ilma passikontrolli läbimata vabalt teise edasi liikuda. Sisepiiride kaotamine tähendab seda, et Schengeni riigid peavad omavahel koostööd tegema, et säilitada Schengeni ala piires kõrge julgeolekutase. See tähendab ka seda, et nad peavad jagama vastutust ja tegema koostööd ühiste välispiiride valvamisel. Samuti peavad nad rajama kindla aluse koostööle oma väljaspool Schengeni ala asuvate naaberriikidega. Schengeni koostöö hõlmab välispiiride kontrolliga seotud ühiseid kriteeriume, Schengeni alasse sisenemist käsitlevaid ühiseid eeskirju ning osalevate riikide vahelist tihedamat politseikoostööd. Miks vajame ühiseid piirieeskirju? Kas see on meile pigem plussiks või miinuseks? Peamiseks on ikkagi minu arvates pidev probleemide tulv mida me igapäev kuuleme.
Vastupidi, nad just tahavad nüüd rohkem kätte maksta. Tsaar käskis kõik hävitada, kuid Vene vägede ülemjuhataja vastas, et kõik on juba hävitatud, mida h'ävitada annab- "Ei ole enam midagi hävitada .... ...keda kaasa ei saanud võtta pisteti läbi või raiuti tükkideks." Rootsi tekitab talurahva väe - maamiilits - shippenback. -kokku teenis sõja ajal umb 15 000 meest Rootsi vägedes. 1701 - Erastvere lahing - vene võit. 1703 - hakatakse rajama Peterburgi.' 1704. alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist. Juulis vallutatakse Tartu tormijooksuga, kuu pärast vallutati ka Narva. Mitu aastat oli olukord, kus idapoolsed linnad/kindlused olid vene all, läänepoolsed olid aga jäänud Rootslaste kätte. Siinseid alasid käsitles tsaar kui ajutist saaki, jätkates rüüsteretki. 1708 . küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja tühi linn lasti õhku. -küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke.
Umbes samal ajal saabus lõuna poolt uusi hõime, kes tõid kaasa karjakasvatuse ja põllunduse. Need andsid peagi inimesele põhitoiduse. 1.sajandiks eKr asendus pronks rauaga, millest sai teha vastupidavamaid tööriistu. Maa kobestamine ja alepõllundus levisid üha enam ja asustus muutus paiksemaks. Külad moodustasid kihelkonna ja kihelkonnad ühinesid maakondadeks. Eestlased elasid pikka aega rahus, kuid juba 6.-7.sajandil pKr hakati rajama linnuseid kaitseks slaavlaste ja viikingite vastu. Kuigi naabrid kippusid eestlastele kallale, suutis meie rahvas luua naabritega kaubandussuhteid, toimus kaubavahetus. Raha veel ei tuntud. 12.sajandil olid Soome ja Baltimaade rahvad ainsad paganrahvad Euroopas ning Rooma paavst kuulutas meie vastu välja ristisõja. 1208-1227 alistati eestlased ning Eesti alad jaotati saksa ristirüütlite ja taanlaste vahel, moodustati Vana-Liivimaa.
omavaheline ristumine.Kuna Eestis on kõikide kõre asurkondade isendite arv kõvasti alla 500, siis toimub massiline lähisugulaste sigimispaaride moodustumine, mille tõttu hakkavad genotüüpide tasakaalu muutumisest tingituna avalduma mutatsioonid. Selline olukord kahandab asurkondade elujõulisust. Peamiseks ülesandeks on säilitada ja taastada kõre olemasolevaid elupaiku, et liiki säilitada. Tuleks eemaldada võsa ja roog, et tagada avatud maastik. Peaks rajama veelompe ja olemasolevaid liigsest mudast puhastada ning süvendada. Kõrele on eluliselt tähtsad ühenduskoridorid(kõre liikumisteed), mis tuleks hoida avatud. Viimasel ajal on populaarseks saanud ka kõretalgute korraldamine. Talgutel tutvustatakse valukohti ning kaasatakse inimesi kõre elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks Kõre liigi säilitamiseks on võimalik ka tehistingimustes kudust kasvatada järeltulijaid. Üldiselt tuleks meil toetada kõre sigimist.
Lisaks sellele hakkas levima humanism, mis on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. See tõi kaasa muudatused moes, etiketi reeglid, moraali, tehnika ja teaduse. Teadus hakkas kiiresti arenema ja hakati leiutama erinevaid asju. Tähtsamad leiutised on telefon, elekter, grammofon, röntgen, kino, raadio jne. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Levis arusaam, et haridus ei ole mõeldud ainult kitsale väljavalitule ringile, vaid kõigile inimestele. Peale seda hakati rajama erinevaid koole, näiteks kutsekoolid ja vaeste laste said ka kooli. Lisaks kõigele sellele hakkas inimeste maailmapilt avarduma, mida soodustasid maadeavastused, tehnika areng ja uus mõtteviis. Hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet ning kaheldi vanades tõdedes. Toimus ka vaimne vabanemine ja loodus kujunes uue maailmapildi eeskujuks. See soodustas seda, et hakati nüüd tegelema loodusteadustega
Sõber pandi viieks aastaks trellide taha, Tõrs sai üle noatera vabaks. Aga märk jäi külge. Läbi pika kadalipu õnnestus tal merekooli pääseda, see ära lõpetada ning ka mitmed aastad merd sõita. 1979ndal astusid aga laeva kaks kaabuga meest ja teatasid, et rahvavaenlasel pole merele asja. Aastaid tegi Tõrs restaureerimistöid, valmistas värvilisi aknaid ja kroonlühtreid. "1988. aasta 20. oktoobril kell 5 hommikul sain nägemuse, et pean rajama Eesti vabadusvõitluse muuseumi," meenutab Tõrs. "Ja just siia Lagedile, Pirita jõe ja Leivajõe vahelisele saarele." Lagedil asub saar, kus Nõukogude okupatsioon kestis kaks aastat vähem kui Eesti riigis. Enne Teist maailmasõda asus sellel saarel president Konstantin Pätsi noorema venna Voldemar Pätsi talu. Ajahammas oli maja kõvasti purenud: võsa ja nõgesedkasvasid põrandast välja. Suur osa
Eesti keskaeg 1.Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused. Lüüasaamise tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. -1208-1227 Põhjused : * sakslased tahtsid vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et oma asuala suurendada. *Saksa kaupmehed tahtsid hõivata kaubandusmonopoli Venemaaga *Rooma paavstid tahtsid katoliku usku levitada, et oma mõjuvõimu suurendada. *Taavi ja Rootsi kuningriigid tahtsid oma valdusi suurendada *Saksa aadlikud soovisid saada elatusvahendeid- maad ja sõjatulu 1208 oli sakslaste ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse- algas Muistne vabadusvõitlus. 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe puruks 1211 piirasid ristisõdijad Viljandi linnust 1212 Novgorodi ja Pihkva väed ründasid Varbola linnust, neile anti lunaraha ja nad lahkusid 1212 rüüstati Pihkvat 1212-1215 nälja ja katku tõttu vaherahu 1217 langes Sa...
tundmine) · Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud · Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid
tundmine) Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega – iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine – vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist – rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid
Kloostrite juures tegutsesid esialgu üksikud koolid, kus õppetöö toimus ladina keeles ja õpetati 7 vabakunsti. 6 sajandil jagati need ained kaheks astmeks. KVATRIIVIUM TRIIVIUM · grammatika * geomeetria · retoorika * aritmeetika · dialektika * muusika koos kirjandusega * astronoomia Aja pikku hakati koole rajama ka kirikute kõrvale. Esimesed kirikukoolid asusid toomkiriku juures, õpetati samu aineid mis kloostrikoolideski. Hiljem hakati rajama linnakoole ja ametikoole (abakusekoolid need olid raamatupidamise ja arvutuskoolid), kus hariduse said kaupmeeste ja käsitööliste lapsed., õppetöö oli emakeeles. 14. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, juhtimise süsteem, õpitavad ained, Teaduskonnad. Esimene ülikool asus Bolognas, asutamisaasta on 1119
- doomino effekt Hiina aladelt hunnid - frangid, saksid, anglid, goodid, vandaalid jt. · tulemus: - Ida-Rooma ehk Bütsants jäi püsima - Lääne-Rooma asemele uued riigid nt Frangi riik - kujunesid uued rahvad, keeled (romaani ja germaani keeled) - senistele germaanlaste aladele slaavlased - rahutu periood, tagasiminek paljudes valdkondades Feodaalkord: · Kujunes Frangi riigis 8. saj · Naturaalmajandus · aadliseisused; hakati rajama linnuseid · feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema · raha polnud käibel; kuningas tasus sõduritele maaga; Kirik: · Vägagi kontrolliv jõud igapäevaelus · Kiriku võim vs. kuninga ja aadlike võim · Reformatsioon 5) Varauusaeg renessanss (pr. k taassünd) ajastu Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. · antiikkultuuri taasavastamine; väärtustamine
kiiresti lahendada kroonilist eluruumide puudust linnas. Lõime tänav ja selle lähiümbrus annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Mere äärde kavandatud suur kultuuripalee ja Stalini kuju jäid õnneks välja ehitamata. Lisaks elumajadele ja ühiselamutele kerkisid ka lasteaiad ja koolid. Piirkonna elanikkond oli algselt pea täielikult venekeelne. Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul, kui kinnitati arhitekt G.Sumovski Pelguranna detailplaneering. 1959. aastal valmis uus planeering, mille autoriteks olid Kalju Luts ja August Volberg ning mis sai aluseks teisele ehitusjärgule. Siis ehitati valdavalt 4-5 korruselisi hrustsovkasid. Hiljem ehitati ka uuemat tüüpi elumaju ja viimastena kerkisid 9- korruselised telliselamud. Tänapäevane elukeskkond Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest, mis vanemas osas
Valgustatud absolutismi läbiviijateks Austrias olid keisrinna M.Theresia ja keiser Joseph II.Hariduse edendamiseks laiendas M.Theresia rahvakoolide võrku.Joseph II ajal vastu võetud tolerantsuspatent.Finantsreform. Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Mõisted: Puritaanid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Inglise kalvinistid. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid. Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Oranje Willem- Oranje prints, Nassau krahv
Heinrich Amandus Adamson ja eesti skulptuur 12. Mail käisin klassiga Chaplini keskuses ja tutvusin mitmete huvitavate kunstiteostega. Tegelikult kunst mind eriti ei huvita aga see näitus oli päris huvitav. Kõik galeriid olid hästi kujundatud: piisavalt ruumi, et teoseid eemalt vaadata, hubane valgus. Esimese galerii läbi vaadanud suundusin järgmisesse ruumi. Seal hakkasid silma kohe huvitavad skulptuurid. Mul oli kohe selline aimdus, et no need ongi need Amandus Adamsoni teosed mille pärast meid siia saadeti. Näitusel oli väljas kolm tema teost: ,,Laine ainus suudlus" ja ,,Kunstniku uinuv tütreke" ja kolmas teos oli seinal pildi näol. Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad. ,,Kunstniku uinuv tütr...
Hukkus ka sakslaste poolel vitlenud Kaupo. mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased lksid le Koiva je ja jid vaenlasi varitsema. Kui oli hea vimalus, rndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said la ja eestlased vitsid. 3) 1221.a. ritasid saarlased koos rvalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebannestus. 1222.a. maabus Taani vgi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud lpuks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse judnud vrst Vjatsko oma 200 mehega. 1227.a. jaanuaris letas sakslaste 20 000 meheline armee merej ja judis Muhu linnuse alla. Prast Muhu linnuse vallutamist ja pletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227
Luther leidis, et inimene ei vaja kirikut ja vaimulikke vahendajaks Jumalaga ühenduse saavutamisel. Ainsaks usuliseks autoriteediks pidas ta Piiblit. Piibli autoriteedi tähtsustamisest tulenes nõue teha see usklikele kättesaadavaks rahvakeelsete tõlgete ja hariduse edendamise kaudu. Erinevates riikides tõi reformatsioon kaasa hariduse arengu. Tulemuseks sai alati jumalateenistuse keele muutmine. Sellega tõusis inimeste haritus. Reformatsioonid lõid eelduse koolihariduse arenguks. Hakati rajama kristlikke koole. Kiriku tähtsa rolli tõttu pärinevadki inimeste teadmised enamjaolt kirikust, Piiblist ja jumalateenistustelt. 2
Suurem osa ühiskonnast moodustas nüüd vabrikutöölistest. Uusaja tööstustööline sai palka, mida telle maksti tehtud töö eest vabtikus. Erinevalt käsitöölistest ei olnud vabrikutöölisel varustust, mida ta ise omas, nad olid töölised kellele anti vahendid, mida tema töö vajas. Tööaeg vabtikus oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel tavaliselt 12-16 tundi. Alles 1847. aastal kehtestati Suurbritannia parlament 10 tunnise tööpäeva. Kuna linnadesse hakati rajama tööstusettevõtteid, hakkas ka linnadesse kolima aina rohkem inimesi.linnaelanike varustamiseks toiduainetega vajati seinisest enam põllumajandussaadusi ja nii andis tööstuslik pööre omakorda tõuke põllumajanduse aerngule. Kuna inimeste arv linnas oli suur ei jätkunud neile korralikke eluasemeid. Ehitati odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli ka trantsport.
on see jäänud tänapäevani. Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Kui 1980. aastal naftahinnad järsult langesid, oli see tugev löök Nigeeria majandusele ja see näitas, et on ohtlik, kui majandus on rajatud ainult ühele saadusele. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et vähendada sõltuvust naftast ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi-kultiveeritakse puuvilla, kohvi, suhkruroogu, kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid. Kuigi palju investeeritakse suurtesse istandustesse, moodustavad suurema osa eksportsaadustest ikka veel väiketalud. Alates 1996. aastast elab andmete kohaselt Nigeerias 88 514 501 inimest. Nigeeriat peavad oma kodumaaks rohkem kui 250 erinevat rahvust ja etnost. Suuremad neist on hausad-fulbed, kes elavad Põhja-Nigeerias, jorubad läänes ja ibod idas
Tänu pagendamistele ongi juudid sunnitud väljarändama oma kodumaalt. 19. Saj algul elas enamik juute Euroopas kuid 19 ja 20 saj toimus juutide massiline liikumine ühelt maalt teisele. Euroopast > Ameerika , Lõuna Aafrika, Austraaliasse ja Uus Meremaale. HOLOCAUST Varsti pärast seda kui võimule tuli 1933. Aastal Hitler ja natsid kehtestati juutidele karmid piirangud. Neilt võeti kodanikuõigused ning rahvuse märkimiseks pidid nad kandama kollaseid 6nurki.1940 aastal hakati rajama juutidele surma- ehk koonduslaagreid. Ajavahemikus 1940 1945 tapsid natsid 6 miljonit juuti ehk üle kolmandiku kogu maailma juutidest, nad tapeti või surid koonduslaagrides nälga ja haigustesse. Seda perioodi tuntakse holocaustina, mis tähendab põletusohvrit kreekakeeles. Pärast sõda olid sadu tuhandeid juute ümber asustaud ning palju otsisid uut elu Iisraeli riigis, mis asutati 1948aastal. II maailmasõja aegset tragöödiat meenutavad juudid oma palvetes ja mälestuspäeval
ülesehitusest saab sinna liita teatud hulga elektrituulikuid. Samas ei võimalda tuule juhuslikkus igal ajahetkel tagada elektri stabiilset tootmisvõimet. Eesti elektritootmissüsteemi reguleerimis-võime on praegu piiratud, seades sellega piirangud ka tuuleenergia kasutamisele. Eesti Energia on tuulest elektrit tootnud 2002. aastast, mil püstitasid Virtsu elektrituuliku. Selle tööshoidmine andis teadmisi tuuleenergia kasutamise eripärade kohta elektri tootmisel ning julgustas rajama uusi tuuleelektrijaamasid. Lisaks juba olemasolevatele tuuleelektrijaamadele arendame uusi ning oleme huvitatud ka meretuuleelektrijaama rajamisest Liivi lahte. Bioeneriga Biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist, võsast, roostikest ja põllumajandusest saadud jäätmetest. Biomassi varud on Eestis suured ning selle taastumise aeg on võrreldav inimese elueaga. Biomassi
arvutivõrgu neile mõeldud osadega. Üldiselt on VPN-lahendus väga heaks võimaluseks igale ettevõttele, nii väikesele kui suurele, mille osakonnad või filiaalid asuvad peamajast eemal. VPN lubab ühendada kaugelasuvad töökohad ühtseks tervikuks. Sellega tagatakse parem kontroll ja juhtimine, millega on võimalik kiirendada toote arengut ja suurendad läbimüüki. VPN on kõvasti odavam kui hakata rajama eraldi liine, et ühendada firma osakonnad ja filiaalid peamajaga ning vahest ka võimatu, nt firma harukontorid asuvad erinevatel kontinentidel. VPN ühenduse kasutuseks (PPTP protokolli puhul) peab olema aktiivne IP protokoll 47 (GRE) ja avatud TCP port 1723. Kokkuvõtvalt, üks hea VPN võrk on firmale tulus kuna: · Suurendab geograafilist ja globaalset seotust · Väiksemad kulutused võrreldes traditsioonilise WAN'ga · Suurendab tootlikust · Lihtsustab võrgu topoloogiat
6. Kirikute, linnuste, teede ehitamise kohustus (raske, kuna enamik neist rajati 13-14 sajand) 7. Jagati adratalupoegadeks (maa suurus 0,5-5adramaad), üksjalgadeks (adratalupoegade nooremad pojad, asutasid oma väikese talu), vabatalupoegadeks (tasusid koormised rahas, ei käinud teotööl), maavabadeks talupoegadeks (omas talu) Lääniaadli teke: 1. Pärast maade jagamist tuli need keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada 2. Maa kindlustamiseks hakati rajama linnuseid 3. Neis hakkasid elama rüütlitest läänimehed, kes pidid maad kaitsma 4. Vakuspeod peeti koos ühiseid söömaaegu talupoegade ja vasallidega 5. Maa eest maksti ülikutele andamit 6. Kiriku-, kohtu-, haldusvõim maaisandal 7. 13. saj siirdusid läänimehed maale eramõisatesse Linnade teke: 1. Esimesed linnad tekkisid Liivimaal vallutuste käigus 2. Linnad tekkisid muistsete kauplemiskohtadele, teede lõikumisaladele, kohalikesse keskustesse 3
pärisorjadeks baltisakslaste poolt. Tekkisid käsitöö vabrikud, 1632 asutati Tartu Ülikool. 14. Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik? Balti hertsogiriik jagunes: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnaks. 15. Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide? Kunstistiilina oli valdav barokk, sellest on säilinud tänaseni Kadrioru loss. (ovaalsed jooned) 16. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil? (mida toodeti Eestis) Eesti asus rajama manufaktuure ehk käsitöö vabrikuid, kus töö oli paremini organiseeritud ja sellepärast ka tootlikum. Nendeks olid näiteks saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid. Manufaktuuri keskuseks oli Narva. 17. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? Tartu Ülikool asutati 1632. aastal. Esimesena asus ülikool Tartus, siis Tallinnas, pärast seda Pärnus. Uus ülikool sai nimeks Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles. 18
1849. aastal võttis osa Dresdeni ülestõusust, mille järel oli sunnitud põgenema. Elas 10 aastat paguluses. Saavutas Baieri kuninga soosingu ning pöördus kodumaale tagasi 1864. aastal. Väga raske periood tema elus oli aastatel 1833-1864 kui elas sageli näljas ja põgenes võlausaldajate eest. Selle aja kõige suurem toetaja oli talle F. Liszt. 1863. aastal oli tal edukas reis Venemaale, mis päästis ta majandusraskustest. Välismaa fännid hakkasid rajama Wagneri seltse, mille kogutud rahade eest rajati Bayrethi Ooperiteater, 1876. aastal. Looming- Tema loomingu põhiosa moodustavad ooperid, milledele kirjutas ise libretto. Tegelased on pärit saksa ja skandinaavia eeposttest. Tema kangelased on tugeva iseloomuga, kes hukkuvad või loobuvad inimeste maailmast. Loobus esimesena numbriooperist ja võttis kasutusele leitmotiivi. Wagner suurendas tunduvalt orkestri koosseisu, milletõttu on lauljatel tema oopereid raske esitada
Muudatused Esimeses maailmasõjas 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda muutis inimkonna tulevikku õpiti tööstuslikult tapma. Kogu tööstus oli allutatud sõjatehnika tootmisele ja väljatöötamisele. Oma ulatustelt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas see kõik senised sõjad. Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond suutis pikaajaliselt kaevikutes varjuvaid sõdureid toita ja neid laskemoonaga varustada. Aja jooksul kaevikuid muudkui täiustati, selleks kasutati betooni ja okastraati ning nende põhiplaanid hakkasid juba labürinti meenutama. Positsioonisõda pani sõja venima, rindejoon liikus väga vähe. Näiteks kestis Verduni lahing ligi 10 kuud ja selles hukkus umbes miljon inimest. Mobiliseeritute arv oli samuti väga
Tornlinnused Torni tüüpi linnuseid esines Eestis XIV sajandil üsna arvukalt. Neid ehitati maa- ning veeteede julgestamiseks ja samuti paikadesse, kuhu ei olnud vaja arvuka meeskonnaga suuri linnuseid. Väiksemaid tornlinnuseid ehitasid vasallid, kes hakkasid XIV sajandi teisel poolel linnadest ja kindlustatud keskustest oma läänimaale kolima. Alistatud talupoegade ülestõusude tõttu olid feodaalid sunnitud rajama kaitseehitisi, mis tornlinnuste näol olid küllaldaseks toeks väiksemate kallaletungide korral. Eriti hoogustus tornlinnuste püstitamine pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal, mil hävitati hulk mõisaid Põhja-Eestis. Seetõttu on tornlinnused levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Neist enamik on hävinenud, osa seisab varemetes. Ainsad hästi säilinud ja tänaseks restaureeritud tornlinnused on Vaos ja Kiius. Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõi...
konfliktid naabritega, mille tõttu korraldati ka ida poolt Eestisse mitu sõjaretke, mis mõlemat, kuid eeskätt eesti poolt raskelt kurnas. Ka ristisõdijate relvaarsenal ja jõud polnud ammutamatu ning pärast katku puhkemist, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. Ristisõdijate retkede tagajärjed polnud vaid pelgalt verised. Siia toodi ka lääne kultuuri. Näiteid võib tuua mitmeid: linnades sai võimuorganiks raad, tekkisid gildid ja tsunftid, hakati hoogsalt rajama tosinate kaupa gootistiilis kirikuid ja kloostreid ning kuigi eestlased olid veendunud taaralased, nägid nad peagi selle usu võimsust ja suurejoonelisust, ja mõistsid, et uus usk on tugevam ja paljulubavam. Selle tulemusena muutusid peagi ka inimeste kombed ja talitlused: näiteks hakati inimesi matma ristiusu kombel, ehtena läksid moodi pronksristikesed, ilmusid mitmed trükised ja esimesed ajalooallikad (1535. aasta Wanradti ja Koelli katekismus, Heinrici chronicon Livoniae jm )
Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu, mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist seni vallutatud aladest Eestis. 1224. aastal asuti Tartu piiskopkonna esimest kivilinnust rajama just Otepääle ja 1225. aastal võttis Tartu piiskop Hermann I siin valminud linnuses vastu paavsti esindaja legaat Modena Wilhelmi. Seega oli Otepää kivilinnus üks esimesi tellisehitisi Eestis. Esialgu elas linnuses 4 Tartu piiskopi vasalli, kes ajasid üsna aktiivset poliitikat, eriti Venemaa suunal. umbes 2000 aasta eest asus linnamäel kohalike eestlaste lühiajaline, vaid ajuti kasutatud linnus. 7. – 8
Eesti vägede ette määratud Johan Laidoner suutis ära teha suure töö armee korrastamisel. Vabatahtlikena rindele läinud kooliõpilased ja üliõpilased tõid kaasa vaimustusepuhangu, välisabi Inglismaalt, USAlt ja vabatahtlikud Soomest tõstsid võitlusmoraali. 7. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede pealetung ning märtsiks oli Punaarmee Eesti pinnalt välja löödud. 19. sajandi teisel poolel hakati Eestisse rajama suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk, mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga, kuna Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad. See lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti iseseisvuse kultuurilisteks eeldusteks saab pidada rahvusliku haritlaskonna kujunemist, ühtse eesti kirjakeele levikut (raamatud, ajakirjad ) ja rahvuslike suurürituste
Suurel näljahädal ei paistagi lõppu olevat. Eelmise aasta aastal ikaldus vili septembrist alguse kõikjal ning kõik saanud suur näljahäda, peamised toiduvarud mis tõi kaasa said otsa, loodeti massiliselt levivad sellest aastast paremat nakkushaigused, saaki, aga selle aasta üleeuroopalise põua ja esimene pool on kaasa metsatulekahjud on toonud samuti jätkumas. Kõige selle üleeuroopalise põua. põhjuseks oli ligi kolm Kõige kehvem seis ongi kuud kestnud põud teraviljaga mis lihtsalt ning suur põud on ka kuivab ära. Ainuke asi sellele aastale üle mis veel kasvab on kandunud ning oodata kartul, aga saatus on on saagi hävimise sellise käigu teinud, et jätku. Kuna eelmisel suurem osa alles jäänud kartulist kasvab aasta esimesel poolel mõisate põldudel. Ning on olnud sajandi kuna mõisnike olukord suurim suremus, kõige on ...
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1
Tartu Ülikooli asutamine Asutati 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt. Õppida võisid seal kõik kuid eestlastel polnud selleks tavaliselt vastavat haridust või vahendeid. Jüriöö ülestõus 1343-45, ülestõus tekkis kuna eestlased tahtsid oma olukorda parandada ja Taani plaanis oma valdused Saksa ordule müüa. Ülestõus sai alguse Harjumaalt. Ülestõusu käigus jäid eestlased ilma oma eliidist ja nende koormisi tõsteti kuna sakslased hakkasid rohkem mõisasid rajama. Balti erikord Aadlite poolehoiu võitmiseks ei piiratud nende õigusi. Jäeti alles senised seadused ja maksekorraldus. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja tollipiir. Omavalitsust teostasid endiselt rüütelkonnad ja linnades raad. 2) Rahulepingud Jam Zapolski Sõlmiti 1582 Vene ja Poola vahel. Poola sai Liivimaa endale. Pljussa Sõlmiti 1583 Vene ja Rootsi vahel. Rootsi sai Põhja-Eesti endale. Altmargi Sõlmiti 1629 Rootsi ja Poola vahel. Kogu mandri Eesti läks Rootsile.
Ta on peamiselt ajalukku läinud 768. aastal Frangi riigi kuningaks kroonimisega. Kogu riigi valitsejaks aastal 771 ning kolmkümend aastat hiljem krooniti ta juba Frangi keisriks. Ta oli esimene tõeliselt edukas Lääne Euroopa imperaator pärast Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist. Karl Suur suri aastal 814. Karl Suur päris trooni koos oma vennaga, kuid vend suri kolme aasta pärast ning troon jäi Karlile, kes asus rajama kristlikku üliriiki. Ta vallutas Lombardia, alistas paganatest saksid ning pööras nad ristiusku, vallutas Baieri, liitis läänegermaani hõimud esimest korda ühte poliitilisse üksusesse, pani avaaride vürstiriigid ja Doonau äärsed slaavlaste riigid sõltuvusse suurriigist, mille sarnast polnud nähtud Rooma riigist saadik. Muidugi oli selliste vallutuste jaoks vaja ka head sõjaväge ja selle eest Karl Suur juba hoolitses. Ta nõudis oma alamatelt militaarsfääris üpriski palju
Hakkas kasutama sõjaväe varustamiseks relvamanufaktuure. Pilt kuningas Friedrich Wilhelm I-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.toptenz.net/top-10-strangest- monarchs.php/friedrich_wilhelm_i_of_prussia_1700 Valgustatud absolutism Valgustatud valitseja oli Preisi kuningas Friedrich II. Talurahva poliitikas üritas kuningas muuta teotöö aega, kuid põrus tänu aadli vastuseisule, seega teotöö aega saadi lühendada ainult riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Hakati rajama uusi külasi ja talusi, kuhu kolisid sisserändajad. Kuna sisserändajad vabastati maksudest ja aidati ka muul moel, tuli nendesse küladesse elama umbes 360 000 inimest ja seda ainuüksi Friedrich II valitsusajal. Töötati välja ,,Maakoolide reglement". Kuningas Friedrich II Preisi kuningas, tundud ka kui Vana Fitz ja Friedrich Suur. Tema valitsusajal sai Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks sõjaväeks. Valitsejana suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi
algusest peale kui sõjaväeline seisus. Tänuks sõjaväeteenistuse eest vabastati aadel riigimaksudest,kuna arvestati et aadlikud maksavad selle eest ,, verega". Samuti muutus valitsevaks põhimõte,et kõik ohvritserid peavad olema aadlikud. Ohvitseri elukutse nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi. Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15.sajandil Itaalias.Need olid pigem õppeüksused,kus kogenud sõjamehed õpetasid algajaid. 16-17 sajandil hakati saksamaal ja taanis rajama rüütliakadeemiaid,kus üldainete kõrval õpetati ka sõjanduslikke distsipliine: vehklemist,fortifikatsioonimratsutamist. 19 sajandi alguseks oli ohvitserist kujunenud professionaalne ja haritud sõjaväelane Sõjanduse reformaatorid Sõjanduse valdkonna reformimisel 16.-18. sajandil etendasid tähtsat osa eelkõige Gustav II Adolf Rootsis, markii de Louvois Prantsusmaal ning Friedrich II Suur Preisimaal. Gustav II Adolf tegi Rootsist suurriigi ,tuginedes eelkõige
Fifth level pool Kuldjala torn. Torn sai oma nime kunagise nunnade sauna järgi. KULDJALA torn Põhiplaanilt on torn hobuserauakujuline, selle linnapoolsed niinimetatud kannad on sirgjooneliselt pikendatud. Loewenschede torn 1310. aastal hakati Taani kuninga Erik Menvedi fortifikatsioonieksperdi Jens Kanne initsiatiivil rajama Tallinna linna ümber uut müüri. Selle üks osa hõlmas ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnakloostri hooned ja osa maaala, nn Nunnakopli. Uuele müürilõigule rajas raehärra Winant Louenschede Tallinna esimese neljakorruselise ringmüüritorn. Köismäe, plate, epping, grusbeke tagune torn Paks Margareta Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas põlv ja palju lapsi. Juba seitse aastat polnud ühtki sõda maad laastanud. Olevipoeg oli selle ajaga kantsid kasvatanud, kaevandikud kohandanud ja Kalevi kalmukünkale ilulinna ehitanud. Kalevipoeg nimetanud linna ema mälestuseks Lindanisaks. Alevipoeg lasknud teise võimsa linna Harjumaale keset sood rajada. Sulevipoeg asutanud Alutaha kolmandama kindla koha varjupaigaks vaenu vastu. Pärast pikka õnnerikast aega saabunud sõda Viru randa. Kauged tuuled toonud sõdalasi tuhandeid ning piinajaid pilvedeni. Kalevipoeg karganud sellepeale sõjaratsu sadulasse ja tõtanud tuuletuhinal sõjakära kustutama ja vaenuviha vaigistama. Kaasa võtnud ta viiskümmend meest Virumaalt, kuuskümmend Kuressaarest, seitsekümmend Soomemaalt ja veel sada meest mujalt Saaremaalt. Viru väljadel sõdisid paljud sõjamehed. Teised sissetungijad läinud, aga teist rada. Külasid kurnama, peresid piinama, rahva vara...
Asustus (õpik lk 40-59) 1. Asustuse areng maailmas Linnade arengut soodustasid vanakeskajal põllumajanduse tootlikkuse suurenemine, naturaalmajanduse asendumine kaubavahetusega, kaupmeeste kihi teke, inimeste elujärgu paranemine. Asuti elama kaubateede äärde, kasutusele võeti linnaõigus. Põllumajanduslik pööre, vabanesid töökäed, mida vajati tööstuses. 2. Asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Vanimad linnad tekkisid jõgede äärde, jõesuudmetele, kus sai põlde niisutada. Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude majandusharude arendamiseks sobilikke alasid. Kaubateede lähedus oli samuti oluline. Linnu mõjutasid ka sõj...
Selle tagajärjel sõjavägi barbariseerus, ehk vahel sattus nii, et rahvas sattus võitlema oma enda rahvaga ja siis nad ühinesid kõik Rooma vastu. Impeeriumi sisesegaduste tõttu jäid nende piirikaitsesse lüngad, mida kasutasid ära barbarite hõimuliidud. Neid oli küll oluliselt vähem kui roomlasi, aga Roomas olid sisesed probleemid, mis said neile saatuslikuks. Aastal 410 rüüstati Rooma linn ja keisririigi aladele rajati barbarite kuningriik. Nende eeskujust hakkasid ka teised rajama oma riike keisririigi aladele. Ma arvan, et Rooma riik oleks oma probleeme ära hoidnud, kui nad poleks oma vallutussõdadega ahneks läinud. Kui talupojad hakkasid laostuma, oleks nad hakkama kohe probleemiga tegelema. Poleks pidanud võtma nii palju orje. Riigi hävingule mängis suurt rolli ka harimatud valitsejad ja kodusõjad.
EGIPTUS:ARHIDEKTUURIkaksALALIIKI:1.Sakraalarhidektuur e. (kiriklik)kabelid,kirikud 2. Prohaanarhidektuur e. (elamu) lossid,kindlused. KUULSAIM KIVIAJA NAISEKUJUKE: Willerdorfi Venus (Austria) Autor puudub. KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE HAUDEHITISED: MASTABA-vanim haudehitis. EGIPT. KULTUURI KAKS SUUNDA: 1. jumalad, vaaraod. 2. Lihtinimesed, loomad. MUUTUSED UUE AJA ARHITEKTUURIS: Loobutakse püramiidide ehitamisest ja hakati rajama templikomplekse ja hauakambreid. AINUJUMAL ATON: Enhatoni portree, Nofrete, Atoni pere kummardab- templid avatakse valgusele. VANAKREEKA JA-ROOMA : ...
· Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.a. Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, vabrikus töödeldi puuvilla, mis toodi Ameerikast ja Egiptusest. · Tekstiilitööstuse kõrval arenes kiiresti ka metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas. · 20.saj. alguseks oli Tallinnast saanud peamine tööstuslinn. · Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus, 70% Vene impeeriumi paberist toodeti siin. · Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse. Transport: · Hakati rajama raudteesid. 1870.a valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. · 20.saj. alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus. · Avardusid kaubavahetuse võimalused ning suurenes transiitveoste tähtsus. · Tallinn oli oluliseks siseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Pärnust veeti välja lina, puitu ja vilja. Linnastumine: · 1862
kammkeraamikaks. Muudest käsitööaladest on arheoloogilises aineses paremini esindatud puutöö ja luuesemete valmistamine. Põllumajanduse ja käsitöö areng tõi kaasa ka muudatusi ühiskonnastruktuuris. Parematel alades esineva maanappuse tõttu hakkasid inimesed rohkem suhtlema ning koostööd tegema. Ka metalliitöö (metalli hankimine, ümbersulatamine ja turustamine) tõi endaga kaasa suuremate inimrühmade kooselu ja koos töötamise kindlustatud asulates. Matmiskombed Hakatakse rajama maapealse ehitusega kivikalmeid, mis esialgu esindavad vaid üht tüüpi, s.o kivikirstkalmeid. Ajapikku lisandub teisigi kivikalmevorme, nimelt laevkalmeid, kangurkalmeid ning tarandkalmeid. Lisaks maapealsetele matmispaikadele kasutati ka mõningaid maa-aluseid matmispaiku, kui neid ei ole palju leitud. Pronksiaja keskel saab valitsevaks surnute põletamine. Vanema pronksiaja surnud on kõik maetud, nooremal pronksiajal jälle kõik erandita põletatud. Põletusmatused hakkasid
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustat...
Seati sisse kohustuslik tasuta algharidus. Silmapaistvamateks tegijateks olid Ziya Pasa, Ibrahim Sinasi, ja Namik Kemal. Türgi ühiskond oli 19.saj. jõudnud suurte muutuste teele. Teised islamimaad Kuigi islamimaad olid arengus maas, kulges nende areng siiski erinevalt. Egiptus asus varakult uuendustega teele, kaasa selleks aitas Napoleon Bonaparte'i vallutusretk, kui ka valitseja Muhammad Ali reformieelne poliitika. Ta hindas kõrgelt haridust ja kultuuri ning Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole, palju noori saadeti ka Euroopasse õppima. Areng oli kiire ja enamus egiptlasi pooldas islami kaasajastamist. Pärsias säilis keskaegne ühiskonnakord kaua. Uusi ideid ei võetud kasutusele ega kuulma, pidurdus hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst järgisid klassikalise islamikultuuri radu. Poeesias domineeris usuteema. Pealinna ehitati losse moseesid, sildu, aedu, paviljone, kaarväravaid. 19 sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud käivitati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
