ning mille eeskujul on tänapäeval kõik riigid vähesemal või rohkemal määral rajatud. Kas see kaunis ja iidne tsivilisatsioon aga oleks saanud eksisteerida üldse, kui poleks saatuse õnnelikul kombel Kirde-Aafrikat läbinud praeguseni maailma pikim jõgi Niilus? Niiluse jõgi oli elutähtis kogu Egiptusele ellujäämiseks, sest see pakkus peaaegu lõpmatult suurel hulgal joogivett ja viljakat mulda põlluharimiseks. Inimesed õppisid Niiluse üleujutusi ära kasutama ja kanaleid rajama, tänu millele neil oli väga arenenud põlluharimine. Niiluse viljakal mullal oli võimalik kasvatada nisut, otra, ube, läätseid, herneid, porrulauke ja sibulaid, samuti puuvilju nagu datleid, viigimarju, greipe ja meloneid. Kuna põlluharimiseta ei saa tsivilisatsiooni eksisteerida, siis järelikult Niiluseta oleks Egiptus olnud tühipaljas kõrb peaaegu ühegi inimeluta. Kuigi mõned väiksemad tsivilisatsioonid oleksid saanud tekkida Vahemere, Punase mere, Suezi lahe ja Moerise
seega puhkesid Palatinuse künkale rahutused, millega kerkisid keisrite paleed. soovisid liitlased seda, et Tekkis üks konsulitest ja pooled kanalisatsioonisüsteem ja senaatoritest valitakse termidest kujunesid nende hulgast. puhkeasutused. Hakati Roomlased soodustasid rajama korruselamuid. linnade arengut ja teket Keiser määras ametisse ning linnade eesmärgid provintside asevalitsejad. olid olla majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Põllumajandus Kuna talupojad pidid Põlluharimine edenes Kuna tekkis inflatsioon olema sõjaväes ega ning oli tähtis roomlastele ning raha pärast saadeti
granaatõunad; hambad nagu äsjaniidetud uttede summ; Amnon võtab tema neitsilikkuse Kokkuvõte Taavet, Iisraeli kuningas, silmab lossiaknast imeilusat Batsebat ja temas tärkab kirg. Et Batseba on väepealik Uurija naine, peab Taavet oma ustava sõdalase surma saatma. Säärane patt on Jumalale liig ja karistuseks sureb patu vili - Taaveti ja Batseba esmasündinud poeg. Aasta pärast sünnitab Batseba uue poja, Saalomoni, kellele ema hakkab iisraeli troonile teed rajama aidates kaasa tema vendade surma saatmisel. Mõtlemapanev ja intrigeeriv 1) Kuningas lasi tappa oma sõbra Saafani Batseba tõttu Saafan nägi neid armatsemas ,mis ei olnud ju tema süü 2) Süütu lapse surm vanemate tõttu Batseba ja Taaveti esmalaps hukati kui patuvili. Lemmiktegelane Saafan Väikest kasvu Laiaõlgne Pikad juuksed Mängis kannelt Hoidis oma kuningat Hukati raamatu alguses Ebasümpaatne tegelane Batseba
Tänu Forseliuse seminarile oli Eestis rohkem harituid õpetajaid, ning võimalus seetõttu rohkem koole luua. 1687. aastal nõustus ka Liivimaa rüütelkond otsusega rajada igasse kihelkonda kool. Sellega pandi alus koolivõrgu tekkimisele Eestis. Tartu linna loodi Tartu Ülikool, mis on tänapäeval tähtsaimaid ülikoole nii Eestis kui teistes Baltimaades. Veel enne oma surma jõudis Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla kirjutada ürikutele, mis lubas hakata Johan Skyttel Eestisse ülikooli rajama. See oli n-ö Vana Liivimaa esimene kool, milles oli 4 teaduskonda. Õpetöö toimus tollal, nagu ka teistes ülikoolides Ladina Keeles. Piibli tõlkimise vajaduse tulemusena, loodi Eestis uued ja korralikumad grammatika reeglid. Piibli arusaadavaks tegemisel rahvamassidele oli vaja välja kujundada korralik grammatika mida kõik ühiselt mõistaks. Esimese grammatika saksapärase reeglistiku järgi avaldas Heinrich Stahl. See aga ei meeldinud Forseliusele ja Johann Hornungle. Murranguliseks
VENEMAA 1801- Aleksander I sai Venemaa valitsejaks 1802-18011 korraldati põhjalikult ümber impeeriumi senine riigivalitsemise süsteem 1802- taasavati Tartu Ülikool 1817-hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi 1822- Araktsejev koondas enda kätte kogu võimutäiuse, kes valitses riiki kui suurt kasarmut. 1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra
elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid. Sellistest kannatlikest eremiitidest tuntuim oli Püha Antonius, kes III sajandil elas Egiptuse kõrbes. Paljud eremiidid ei soovinud täielikku üksindust, pealegi leidsid nad, et üheskoos, üksteist toetades, on parem Saatanale vastu panna. IV sajandil hakkasid mõned sellised rühmad endale kõrbesse püsivaid elupaiku rajama. Nõnda tekkisid esimesed kloostrid. Kloostreisse kogunes nii mehi kui ka naisi. Kloostrisse eraldunud mehi hakati kutsuma munkadeks, naisi nunnadeks. Kloostrid kujunesid kiiresti usu- ja kultuurielu tähtsaiks keskusteks. Kreeka katoliku kirik oli agar misjonitegevuses. 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, 988. a. võtsid Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. 1154. a. tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe, mis seisnes
lõunasse, Rooma impeeriumi poole. Roomast jõudis kaupmehi ka Läänemere kagurannikule. Neid huvitasid kõige enam merevaik ja põhjamaised karusnahad. Võimalik, et Eestis kasvatatud vilja vahetati juba sel ajal põhja- ja idapoolsete naabritega karusnaha vastu, mida omakorda lõuna poole edasi müüdi. Edusamme majanduses soodustas ka asjaolu, et rooma rauaaeg oli rahulik ja sõdadeta periood Keskmisel rauaajal ja viikingiajal (450. a – 1050. a) arenes kaubandus aeglasemalt. Hakati rajama linnuseid, mis viitasid rahututele aegadele. Võimuvõitlused ei soosinud kaubanduse arengut. Hakkasid tekkima algsed külad. Põllusüsteem muutus ribapõldudeks. Ülikud rikastusid veelgi rohkem ja ühiskonna kihistumine süvenes. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Skandinaavlastega esines nii rahulikke kaubandusretki kui ka sõjaretki. Kaubitseti ka idanaabritega Muinasaja lõpul (11. saj – 13. saj) arenes majandus koos kaubandusega väga palju. Rahvaarv
paiknenud mansardkorrusega barokkpalee, mille merepoolne tiib toetus linnamüürile. Sealt avanes hea vaade sadamale. Viimane oli tsaari jaoks kõige tähtsam objekt Tallinnas. Kahjuks on hoone hiljem tollivalitsuse jaoks ümber ehitatud. Tema Peetri-aegsest ilmest same aimu vanalt vaatelt ja plaanidelt. Samal aastal märtsis kinnitas Peeter I Tallinna linna ja rüütelkonna privileegid, mis pani aluse balti erikorrale. 1713. aasta sügisel hakati Peeter I isiklike juhiste järgi rajama sõjasaadamat. Pidulikult tähistati ehitustööde alustamist Peetri osavõtul 2. veebruaril 1714. Admiraliteedi töökodade peamine ülesanne oli remontida ja korras hoida Tallinna sadamas baseeruvaid sõjalaevastiku purjealuseid. Töökodade kompleksi kuulusid veel köiemanufaktuur, telliselööv ja saeveski. 1714. aastal saabuski tsaar uuesti Tallinnasse, et jaanuaris osaleda meresadamale nurgakivi panemisel, ja juba sama aasta juunis oli ta linnas uuesti, sedakorda rohkem kui kuu aega
a. õpingute jätkamine Tallinna Kreiskoolis. Sama aasta suvel võttis ema noormehe Vaestekooli hoolduselt ja pani ta Bergi puutöökotta meelepärast ametit õppima. Nurjumiste ja raskuste kiuste pääses 18- aastane Adamson 1873. a. siiski Peterburi Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Oma töid pani ta 1890-ndail aastail välja Pikk tänav 7 olnud F. Wassermanni raamatukaupluse vaateaknail. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed tema kuulsamad teosed. Tihti külastas ta oma kodukoht, sest see inspireeris teda. Adamson elas palju aastaid ka välismaal: Prantsusmaal, Itaalias ja Venemaal. 1907. aastal valiti ta Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. Pärast 1918. aastat asus elama Paldiskisse.Tema enese soovil maeti ta Pärnu kalmistule. Kadriorus on püstitatud tema auks mälestusmärk, mis on loodud skulptor Albert Eskeli poolt.
muru peale, kinnitas natuke keha ning heitis magama. Päikese tõustes tõusis ka Kalevipoeg, kinnitas keha, seadis koorma ning asus koduväravasse teele. Koduväravasse jõudes astus Kalevipojale vastu võõras, kes kohe juttu ajama asus. "Kust Kalevipoeg lauakoorma sai? Võiks neist ehitada linna, olen meister linnalooja." Pikapeale mehed sõbrunesid ning hakkasid linna ehitama. Kalev muretses materiali ning Olevipoeg hakkas linna rajama. Kalevipoeg kandis laudu Peipsi tagant, murdis paasi maapõuest ning kandis kive merekaldalt. Linn ehitati uhke, kust sai koda kuningale, peavarju vanuritele, ning Kalevipoeg kange käega hakkas valda valitsema. Kalevipoeg andis põrgust toodud piigakesed Alevite varju alla, kus Alevite armas poeg kohe ka noorima kosis ning Sulevipoeg, sugulane, valitses vanema piiga. Kolmas õde, keskmine, aga jäi kosja sobitama. Tuuslar, kes elas Alutaga, jälgis piigade käekäiku
majandusharudes söe- ja tekstiilitööstuses. Enne 18.sajandit tehti kõik masinad puidust. Need ei pidanud väga kaua vatu ja need oli vaja vahetada tugevamast materjalist masinate vastu. Raua sulatamiseks oli vaja aga suurt kuumust. Seetõttu vajati järjest enam sütt ning rajati uusi söekaevandusi. 3. Olen selle väitega nõus, sest ennem kasutati masinate tööle panemiseks veejõudu. Siis pidi kõik vabrikud rajama jõe äärde. Nüüd kui leiutati aurumasin oli võimalik vabrikuid ehitada ka mujale. Samuti sai kaupu tänu auruvedurite ja arulaevade kergemini transportida. 5. Positiivne tagajärg oli tööstuslikul pöördel see, et võeti kasutusele masinad, mis kiirendasid palju kaupade tootmiskiirust, linnad suurenesid, alanesid kaupade hinnad ja nende kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu ja paranesid elu ja töötingimused
jaheda privaatsuse. Sellese rühmitusse kuulusid näiteks Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Malle Leisi, Andrest Tolts ja Jaan Elken. Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsielus. Hakatakse läbi murdma paraku küll suhteliselt hõredast inforägast, mis laekub meie vabariiki välisriikidest saabuvate publikatsioonide kaudu, rajama omanäolist teed läbi selliste moodsa kunsti voolude nagu popkunst, opkunst, happening jne.Rühmitusse kuulusid näiteks Kaljo Põllu - seltskonna vaimne ja füüsiline ainuliider, Peeter Lukats, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova, Peeter Urbla . SOUP-69- püüdsid Läänest peegelduvat kunstitunnetust tõlkida eesti kunsti konteksti, saavutades arvestatavaid tulemusi nn sovjet-popi ehk liit-popi vallas. Selle rühmituse liimed olid näiteks: Leonhard Lapin, Andres Toltsi ja Ando Keskküla . 2
Rahvaasemikud jagunesid kaheks ja nõudsid: 1) eesti keele suurema kasutusõiguse andmist 2) demokraatliku vabariiki Detsembris algas üle kogu maa mõisate süütamine ja põletamine. Mõisate rüüstamise lõpetas karistussalkade saabumine. Majanduslikud ja kultuurilised ettevõtmised pärast 1905. aasta revolutsiooni ! Hoogu sai ühiskondlik liikumine. Masina - ja tarvitajateühistu kaudu hangiti põllutöömasinad jm tööstuskaupa. Hakati rajama piimaühistuid. Maaparandusühistute liikmed kuivendasid üheskoos suuri soostunud alasid. Avati esimene Eesti esimene rahvuslik pank. Avati Miina Härma Gümnaasium. VENESTAMINE 1881. tõusis troonile Aleksander III . Algasid poliitilised ümberkorraldused. Ametisse määrati vene ametnikud. Kogu asjaajamine valla tasandil muudeti vene keelseks. Kõik kes kellel venekeel nappis vallandati vallakohtadelt. Vallavalitsused ja - kohtud seati nüüd vene maalt tulnud komissari järelvalve alla
Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk töö ja õppuste raskus tegid sõjaväeasukate elu hullemaks kui pärisoristel talupoegadel. Alla käis ka haridus, vaimuelu ja valitsuse talurahvapoliitika. Impeeriumi tegelikuks valitsejaks sai Aleksander I lähim usaldusalune
korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksiaeg jaguneb: a) vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr) Oskused:kivikirveste valmistamine b) noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Levik:Lääne-ja Põhja-Eesti koos saartega, Asva,Ridala,Kaali,Iru,Narva Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatus,maaviljelus,alepõllundus,jaht,kalapüük Matmiskombed:hakati rajama kivikirstkalmeid, kesksesse kirstu maeti mees, tema kõrvale naine ja lapsed. Ehitati ka laevkalmeid. 4:Rauaaeg jaguneb: *vanem rauaaeg jaguneb: a) eelrooma rauaaeg (500 eKr -50 pKr) Iseloomustus:põllud korrapärasemad Matmiskombed:kivikirstkalmed,tarandkalmed b) Rooma rauaaeg (50-450 pKr) Tegevus-ja elatusalad:põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö Matmiskombed:ristkülikukujulised tarandkalmed Muinasusund Eestlaste usund oli animistlik, s
sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses. Tähtsad kooskäimiskohad olid katakombid maa-alused matmispaigad. Osalt looduslikud, osalt kaevatud. Rooma linna all oli katakombe 900 km. Surnud maeti nissidesse. Suuremates ruumides peeti jumalateenistusi. Rooma riigi langedes katakombid unustati, taasavastati 16. sajandil. Kui ristiusk sai ametlikuks usuks, hakati ka hooneid rajama. Kristlased võtsid üle roomlaste turu- ja kohtuhoone basiilika, mida arendati edasi. Basiilika on ristiusu kiriku tüüp, mille puhul kesklööv on külglöövidest kõrgem ja mille ülaosas on aknad. Basiilika vastand on kodakirik (1-lööviline või on kõik löövid ühe katuse all). joonis: basiilika läbilõige joonis: basiilika põhiplaan + kreeka rist ladina rist Ristiusu kirik on alati paigutatud lääne-ida suunal (sissepääs läänes, altar idas).
Koduabiliseks ja teenijaks võttis ta ühe külatüdruku Miili, kes aitas tal toimetada. Kuna maailmas olid asjad pingelised algas 2MS. Seetõttu oli kohustatud minema sõtta Taaveti poeg Edgar ja tema sõber, noor sulane Jaanus. IV tants. Miili oli jäänud tallu ihuüksi, sest Taavet oli saadetud asumisele sunnitöölaagrisse. Elu keerles sel ajal talu korras hoidmise ümber. Aeg oli juba nii palju edasi läinud, et sõda oli lõppenud ja NSVL hakkas rajama kolhoose. Ühega neist liideti Aniluige talu, mis tähendas veel suuremat mõõna. Alguses oli see väga konarlik, tööd hilinesid ja juhtimine ei õnnestunud. Hilisemas perioodis sai see küll korralikumalt tööle, kuid inimestel puudus eraomandina maa ja vili. Seegi kord juhtus viljapeksuaeg õnnetus. Masinist lõi Arvole labidaga lapiti pähe, niiet too vajus otseti pikali. ( Arvo oli julgenud masinisti aurukatelt puutuda ja selle iseseisvalt tööle panna.) V tants
Muistse vabadusvõitluse lõppjärk 1222 1227 1221.a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased ...
ESIMESE MAAILASÕJA ALGUS Austria-Ungari keisririigi troonipärija, erthertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 1914. aastal päästis valla kõige verisema sõja inimkonna senises ajaloos. Suurbritannia kaubandustegevuse ja kolooniate pärast kadedust tugev Saksamaa, kellel oli juba maailma suurim sõjavägi, oli hakanud rajama ka oma sõjalaevastikku. Keiser Wilhelm teise agresiivne poliitika tegi muret paljudele Euroopa riikidele. 1914. aastale eelnenud aastatel käis Suurbritannia ja Saksamaa vahel lausa võistlus, kumb ehitab paremaid sõjalaeva. Suurenes ka Euroopa riikide rivaalitsemine kolooniate ja sõjalise võimsuse nimel ning nii koondusidki Euroopa riigid mitmesse liitu. Sõjalised liidud Üks tähtsamaid ühendusi oli Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari moodustanud Kolmikliit.
Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti koolikohustust kui raskendavat koormat. 1765. aastast hakati rajama rahvakoole kõikidesse suurematesse mõisatesse, kuid kui lapsel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, oli võimalik koolikohustusest vabaneda, mistõttu jäi koduõpe mõneks ajaks märkimisväärselt tähtsale kohale. 18. lõpul oskas enam kui pool talurahvastikust lugeda, kuid kirjutamisoskus jäi siiski võrdlemisi haruldaseks.
jagatud löövideks. 9) Karolingide renessanss - Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises. Näiteid Karolingide renessansist: · Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Selle eeskujul hakati kogu impeeriumis rajama too- ja kloostrikoole. · Arhitektuuri areng. 10) Strasbourg'i vanne leping, kus Ludwig 1. Vaga nooremad pojad lubavad teineteist toetada võitluses vanema venna Lothari vastu. 5. Aastaarvud: 1) 496 - Frangi riigi teke, Chlodowech võttis vastu ristiusu. 2) 800 - paavst Leo III kroonis Karl Suure Roomas keisriks. 3) 732 - Karl Martell võitis islamiusulisi Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma
Oma akordioni patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821. aastal. Seda mängiti kangitaoliste klahvide abil. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku. Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet. Tänapäeva akordion Tänapäeval on akordioneid väga erinevat tüüpi:klahv-ja nuppakordion, kromaatiline-ja diatooniline nuppakordion, Stradella bassidega akordion, meloodia-ehk valikbassidega akordion ja bassiakordion. Nuppakordioni hääleulatus on suurem kui klahvidega akordionil, sest nupud on klahvidega võrreldes palju väiksemad. Enamik uuemast akordionimuusikast
4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised linnused. Lisaks tööriistadele (sirp ja ader) ja relvadele hakati valmistama metallist ehteid. Kasutusele tulid kaheväljasüsteem ja rauast adratera. 5. Pronksiaja kultuur Eestis. (4p.) Tegeldi peamiselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Kuna tekkis ebavõrdsus, hakati rajama kindlustatud asulaid. Tekkisid muutused matmiskombestikus - kivikirstkalmed. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! (2p.) Arhitektuurilised (ehitised) ja esemelised (tööriistad), muinasaja lõpus ka kirjalikud (kroonikad, saagad). 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud?(3p.) Lätti Henriku liivimaa kroonika. Latinakeeles.
*Naise roll märksa suurem *Isa roll määrava tähtsusega (õpetas poega) *Abieluleping Tempel (jumala kujud; lihtinimesed ei saanud sisse, avatud vaid preestritele; altaril ohverdamised, altar templi ees) Kirik (ainult ristiuks, jumala kuju pole, RISTID; rahvale sissepääs; altar kirikus sees, ohverdamist ei toimu) Juudid juutide templid hävitati, hakkasid rajama sünagooge (palvekohti üle maailma) Perekond Mesopotaamias Paarabielu (Silm silma, hammas hamba vastu põhimõte) Kindel seadustele allumine nt: poeg lööb isa, pojal lõigatakse käsi otsast laps ütleb kasuisale/kasuemale "sa pole minu ema/isa" -> keel suust välja *Abieluleping (varaleping) *Ema surma järel pärivad varanduse lapsed *Võimalik ka abielulahutus *Lastel kindlad õigused (Isa ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta)
Elu globaliseeruvas maailmas Päev päevalt areneb meie maailm tohutult, iga päevaga aina kiiremini. Võtame kasutusele uusi ja uusi süsteeme. Viimastel aegadel on tekkinud juurde palju majandusharusid ja kasutusele võetud palju uut tehnikat, mis hõlbustab majandus arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu. Alates aastast 1950 on hakanud rahvaarav meie maailmas kiiresti suurenema, 40 aastaga on see 3-e kurdistunud. Suurem osa inimkonnast ( 2 miljardit ) on asunud elama linnadesse. 500 mln. inimest elab kõrbealadel ( suurim linn kõrbes on Las Vegas) kus on kasutusel fossiilvesi, mis on taastumatu loodusvara, aga on teadavärk, et palavas kohas kasutatakse palju vett ja seal ongi
Selleks, et keelteoskus meile edu tagaks, on täielikult meie endi teha., sest Eesti riigis on võimalused ainult suuremates linnades. Sinna on koondunud kõik parimad arenemisvõimalused kas siis koolide, firmade või erinevate projektide poolest. Mida varem me endile võimalusi anname ja ennast täiendame, seda paremaks kujuneb ka tulevik Suure osa meie elust kujundavad vanemad ja seetõttu tuleks varakult teha kõik võimalik, et noored saaksid hakata rajama oma tulevikku. Keelteoskus on tohutu rikkus, kui me sellel ka paremates tingimustes täiustuda võimaldame. Võime öelda, et keelteoskus on rikkus nii iga inimese enda, kui ka ühiskonna jaoks, sest eelkõige ei lase iga keele suur kõnelejaskond välja surra rahvustel, nende endi kultuuril ja eelkõige keelel endal!
pealikud, kes suutsid kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Rauaaeg Vanem 500 eKr 50 pKr Jätkati paljusid pronksiaja kombeid. Järk-järgult hakkasid tekkima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, rauasulatuskohad, ajutiselt kasutatavad linnused. Põllud olid palu korrapärasemad. Majandus hakkas kiiremini kasvama seoses kohaliku rauatootmisega. Põllumajanduse arengut soodustas ka kästitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kesmine 450 800 Hakati rajama mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Hakkasid kujunema külad. Hakati maa sisse peitma relvi, tööriistu ning samuti ka hõbeaardeid, milles oli ka kullatud esemeid. Noorem 1050 1200 Peamiseks elamuks oli suitsutuba, hoone mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Suitsutoas kuivatati ka vilja. Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike
aasta juulis, olles ise juba keiser. Peeter I Paldiskis Kuigi Tallinn tundus tsaarile sadamana sobiv, ei olnud see tema arvates siiski täiuslik - Tallinna sadam polnud jäävaba. Kuna Tallinn talle ei sobinud, pidi ta otsima Põhja- ja Lääne-Eesti rannikut. Ta avastas pea kohe, et Paldiski sadamakoha. Seal olid sadamaga algust teinud juba rootslased.1715. aastal külastas tsaar Paldiskit ja Haapsalu, kuid otsustas, et Paldiski on sobivam. 1715.aasta 23. juulil andis ta käsu hakata rajama merekindlust. Ehitus ei sujunud kuigi hästi, kuna ehitusmaterjal oli vaja kohale vedada ning Paldiski oli hõredalt asustatud. Peeter I käis isiklikult ehitustöödel kohal ja püüdis ehitust intensiivistada. Talle ehitati maja Väike-Pakri saarele, kus ta viibis Paldiskit külastades. Paldiski meresadama projekt ei saanud Peeter I ajal valmis ja kuigi Katariina II üritas sadamaehitust jätkata, ei õnnestunud see siiski. Kadrioru loss Peeter I ostis 1714
Kuningate orgu 1.Vaarao võim oli piiramatu. Ühiskonna toimise süsteem- Maat. 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme rajama, ja ehitustöödes osalema, sõjaväes käima, valmistasid ise tarberiistad, poole saagist pidid vaarole andma Käsitöölised- elasid linnade, templite, losside ümbruses, olid kõrgelt koalifitseerunud, klientuur oli vaarao ja ülikkond 6.Sõjavägi- said teenistuse eest naturaaltasu, kohustuslik 7.Orjad- sõjavangid, vaesemad talupojad, kasutati kaevandustes, teenijatena. Kiri tekkis 4-3 aastatuhande vahetusel(eKr). Algul oli piltkiri, siis hieroglüüfkiri
probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid
kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved. Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr. Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast. Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga. Muinaspõllud tekkisid adra kasutuselevõtuga. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Enamik inimesi elas taludes. Elati kas rannikupiirkonnas või sisemaal. Kindlustatud asulates elas mitu peret, neid asulaid on leitud vaid rannikupiirkonnast ja Saaremaalt. Enamik Eesti pronksiaja leidudest on pärit kindlustatud asulatest. Pronks sai kivi asemel noorema pronksiaja jooksul peamiseks terariistade valmistamise materjaliks. Peamised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus. Järgneb eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr.
Enamus Åre suusakeskuse 103-st laskumisrajast on kerge kuni keskmise raskustasemega. Laiad laskumisrajad sobivad slaalomsuuskade ja lumelaudadega sõitmiseks suurepäraselt. Åres on neli küla: Åre By (keskus), Åre Björnen, Duved ja Tegefjäll. Kõigist neljast suusakülast leiab ka ohutuid suusaalasid lastele. Åre keskuses olemas korralik After Ski) Faktid: Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal hakkas rajama rahvusparke. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk. Kõik Rootsi kirjanikud kokku on võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Esimene olümpiamängude dopingukaristus määrati 1968. aastal Mehhikos Rootsi viievõistlejale alkoholi pruukimise eest. Rootsis leiutati külmkapp ja turvavöö Rahvaarv- 9 747 355 (31.12.2014)
kuni lõpetasid oma tegevuse nimetatud sõja käigus. Kõige kauem (1629. aastani) tegutses täielikult vasallide tütarde varjupaigaks ja kasvatusasustuseks reorganiseeritud Miikaeli nunnaklooster Tallinnas. Eesti suurim ja vanim kloostrikeskus oli Kärkna (Falkenau), mis paiknes Emajõe lähistel Amme jõe ääres. Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, seetõttu oli klooster üsnagi tihedalt seotud piiskop ja tema vasallidega. Pea sada aastat hiljem kui Kärknat asuti rajama tsisterlaste linnuskloostrit Padisel (Padis). 1305. aastal saadi Taani kuningalt Erik Menvedilt ehitusluba, et rajada klausuur (kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid), mille järel saadi hakata varuma kohapealset kristalliteralist paasi. Ehitus kestis vaheaegadega üle kahesaja aasta, kusjuures põhihooned pühitseti 1448. aastal. Nii nagu
settekompostimisväljakutel kogunev sademevesi tuleb puhastada reoveepuhastis. Reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas statsionaarsete või selleks otstarbeks paigaldatavate seadmetega. Määrus nr 171 (13) Purgimissõlme ehitusnõuded Ühiskanalisatsiooniga katmata alal tekkiva ja kokku kogutava reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täita täiendava reovee purgimise tulemusel lõikes 5 sätestatut või purgimissõlme rajamise kohustus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Purgimissõlme täpne asukoht määratakse
linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa-asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt., Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000)
suurt rolli sõudespordi edasises arengus. Üheks neist oli Mihkel Leppik, kes alustas treeninguid VKSÜ Spartak treeninggrupis treenerite A.Ebroki ja Erich Wilhelm Seileri juhendamisel. Juba 1951 aastal alustas M.Leppik iseseisvat treeneritööd. Seoses Spartaki baasi üleandmisega Pärnu Kalevile jäid sõudjad ilma klubiruumidest. 1952 aastal leidis Leppik sobiva asukoha Pärnu jõe paremal kaldal - praeguse SK Pärnu baasi kõrval, kuhu asus kohe ka sõudebaasi rajama. 1958 anti Spartaki baas järjekordselt Pärnu Kalevile. 1959 - 1960 oli M.Leppik sundkorras Pärnu Kalevi liige, ehitades samal ajal juba uut Dünamo sõdebaasi, milles SK Pärnu ka praegu tegutseb. 1991 aastal varises Dünamo süsteem kokku ja loodi Sõudeklubi Pärnu. Tegevus: Esimesed võistlused peeti Pärnu 1949. aasta juunis rahvapaatidel Jüri Kuruli eestvedamisel, kes ka praegu sõudmise juures tegev on. Järgmisel aastal peeti ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sõudmises
platvorm. 29. Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. 3 30. Looduslikud alused peavad olema: vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; vajaliku tugevusega; vastupidavad pinnasevee toimele ehk uhtumiskindlad; püsivad (mittelibisevad); ei tohi külmumisel paisuda (paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri). 4
saartena merepõhja osad. Mandrijää raskus põhjustas maapinna vajumist ning nüüd, olles sellest vabanenud, muutub maapind iga aastaga kõrgemaks. See mõjutab ka tänapäeva inimeste elusid, eriti järvede ääres elavate inimeste omasid järvedes väheneb vesi ning nendest tekivad sood, mis raskendab inimeste elutingimusi järvede rohketes piirkondades. Mandrijää taandumine on kaasa toonud palju mõjutusi. Tänu jääaja lõpule on moodustunud künkad, kuhu asuti rajama ka Eesti esimesi kindlustatud asulaid, näiteks Alatskivi Kalevipoja säng. Samuti on tekkinud mitmed veekogud, millest oleme saanud söögi oma lauale juba aastatuhandeid. Jääaeg lõppes küll juba 13 000 aastat tagasi, kuid see mõjutab meid ka tänapäeval. Nimelt kekib maapind iga aastaga mõne millimeetri võrra, mis võib kaasa tuua uute saarte tekkimise ning ka rannikuala muutumise tndmatuseni.
Nisu veeti sisse Venemaalt, Kashastanist ja Ukrainast. Võõra võimu all sõid eestlased ka aganaleiba, kuid alles 19. sajandil sai korralik rukkileib üldlevinuks. (http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva- ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf ) Sajandeid oli leiva küpsetamine käsitöö. Põldu hariti Eestis kuni 19. sajandini harkadraga, seejärel mindi üle hõlmadrale. Sirbi kasutamisest loobuti ja vikat võeti appi möödunud sajandi keskel. Vesiveskeid hakati rajama 13. sajandil ja tuulikuid ehitama 12.–13. sajandil. 19. sajandil tekkisid ka esimesed mehhaniseeritud leivatehased. Suurem üleminek toimus peale Vene okupatsiooni 1940. aastal. Siis toimus üleminek ainult tehases toodetud leivale. Pärast iseseisvumist on rukkijahu jahvatatud Eesti viljast, nisujahu aga ostetakse läänest. (http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva-ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf ) Vaadates leiva ja saia tootmist vahemikul 1990-2007, siis on see langenud üle kahe korra. Kui
ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaalse turumajandusega riigiks. 1957. a. kuulutas president välja nn. Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli abistada Aasiarahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb hõlvata senitundmatuid alasid – rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tema programmi peaeesmärgiks oli võideldavaesuse vastu ning muuta USA heaoluühiskonnaks. John Kennedy mõrvati 22. nov. 1963.a. Dallases. Väidetavaks Kennedy mõrvariks peeti Lee Harvey Oswaldi. Mõrvatud Kennedyle järgnes demokraat Lyndon Johnson (1963-68), kes püstitas ameeriklastele eesmärgi, milleks oli„suur ühiskond“, mis tähendas mõistuse, teaduse
keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas hakkas järjest rohkem kattuma linnade võrguga. Kloostri või linnuse ümber kujunenud asulate kõrvale tekkisid nüüd ka uuslinnad. Samuti tekkisid regulaarsete linnaplaanide kõrvale nüüd ka keskaja täisnurkne linnaplaan. Keskaja linnade õige ehitushoog tuli alates Ristisõdadest.
Tööriistad olid paremini töödeldud, samuti ilmusid täiustatumad töö- ja tarberiistad. 14. Mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel Näiteks: Lahkunutele pannakse kaasa igasuguseid asju (ehteid). Usuti, et need kaasa pandud asjad on järgmises elus vajalikud. Nad uskusid kujukestel olevaid maagilisi omadusi. 15. Miks hakatakse nooremal pronksiajal rajama kindlustatud asulaid? Kaitse-eesmärgil. 16. Miks on Eestis leitud suhteliselt vähe pronksesemeid? Sest pronks oli tol ajal kallis ja inimesed ei suutnud seda endale lubada. 17. Miks hakkas majandus kiiremini arenema soorauamaagi kasutuselevõtuga? Sest siis sai hakata valmistama rauast esemeid ja neid müüma-ostma. 18. Mis tüüpi linnuseid rajati Ida-Eestis ja Lääne-Eestis (2 tüüpi)
1. Rooma vabariiklik korraldus tõi kaasa kohustusliku poliitikute kõnekunsti oskuse. 2. Rooma kui keisririik, hakkas toetama rahaliselt kultuuri. 3. Roomlaste agressiivne meelelaad väljendus gladiaatorite võitlusega. 4. Roomlaste vallutused tõid kaasa segunenud kultuuri. 5. Roomlaste jõukatsumised ja agressiivsus hobukaarikute kasutamine. 6. Riik+religioon preestrid on riigiametnikeks. 7. Inimeste vajadus joogivee ja äravoolukanali järele hakati rajama akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega ning rajati kuivenduskanaleid. 8. Inimeste tahtmine puhata, meelt lahutada ja elamiskohta leida tehti puhkeasutusi (massaaz), raamatukogud, lugemisruumid ning elamiseks korruselamud. 7. Milline on roomlaste originaalne kultuuripanus? Too neli näidet. Amfiteater (areenid võistlusteks), Janus (jumal), aatrium (siseõu), geenius (kaitsevaim).
või riistvara vigu) 25. der Dozent ,-en dotsent 26. drängeln tunglema, trügima 27. drohen ähvardama 28. dumpf ebamäärane 29. das Eiltempo,- kiirtempo 30. Einbetten paigutama, asetama 31. eindämmen levikut tõkestama, ohjeldama 32. der Eindringling,-e sissetungija 33. die Entrümpelung,-en välja selgitamine 34. etablieren rajama, asutama, sisse seadma 35. exakt täpne 36. die Fahne,-n lipp 37. folgern järeldama 38. die Front,-en front, esikülg 39. fundiert majanduslikult tagatud 40. das Funknetz,-e raadiovõrk 41. die Funkvernetzung,-en raadiovõrgustik 42. gefeit millegi vastu immuunne/kaitstud olema 43. der Geist,- vaim, hing, mõistus, aru, intellekt 44
26.Kuidas mõjutas vene keel eestlaste kultuurielu? Eestlased unustasid eesti keeles kirjutamise 27.Kes eesti ajakirjanikest asus agaralt venestamist kaitsma? Jannsen 28.Milline ajaleht jäi ainsana eestlust kandma ? Postimees 29.1890ndail algas uus tõus eesti rahvuslikus liikumises- nn.Tartu renessanss. Kes oli selle juht, kes tema tähtsaim õpilane? Liider oli Villem Reiman ja õpilane Kolga-Jaanis 30.Milliseid seltse hakati veel Eestis rajama? Eesti põllumeeste selts Eesti kirjameeste selts Karskus seltisid 31.Esimesel üldlaulupeol tegi Jannsen sõnad saksa-soome helilooja viisile. Kelle viisile, mis laul? Fr. Paciuse viis. Jannsen 32.Miks oli EÜS omavaheline suhtlemine ebatavaline? Suhtlesid omavahel eesti keeles 33.Keda nimetati ,,maa soolaks", selle elukutse esindajad oli rahvusliku liikumise agarad kandjad, külades eestvedaja? kirikuõpetajad 34
sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega roomlaste poolt. 7. Tähtsamad Rooma kultuurisaavutused, arhidektuur. Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist, võimekaid kirjamehi. Poeet Vergilius, eepos ,,Aeneis'' Kaarikute võiduajamine, gladiaatorite võitlus. Tähtsaim amfiteater oli Colosseum. Hipodroomidest oli kõige suursugusem Circus Maximus. Hakati rajama teid ja sildu, veejuhtmeid ehk akvedukte. Saunad ehk termid, triumfikaared 8. Mõisted: aristokraatia- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule patriitsid- ratsaväelased plebeid- lihtrahvas, õigus osaleda rahvakoosolekul, jalaväelased proletaarid- vaesed ja maata kodanikud, sõjaväekohustusest vabastatud Romulus ja Remus- kaksikvennad, pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja
mille põhi oli umbes 6-7 meetrise läbimõõduga. Põrand oli kas maapinnal või pool meetrit sügavamale kaevatud. Püstkojal oli pisike eesruum ja pearuum, kus asus kividest laotud kolle. Need elamud ehitati palkidest ja kaeti kas puukoorte või mätestega. Neoliitikumi ajajärgul ( 5000- 2000 aastat eKr) ja Pronksiajastul (2000-1000 aastat eKR) arenesid inimesed veelgi- täiustus ehitustehnika ja tööriistad. Elamu ehitus jõudis selleni, et hakati vaiehitisi veekogudele rajama. Tänu sellele, et ehitis oli vees ja maapinnast kõrgemal, ei pidanud inimesed kartma üleujutusi, metsloomi ja teisi võimalikke vaenlaseid. Vaiade otsad tehti teravaks, põletati ja siis suruti pinnasesse. Vaiehitised on tuntud Alpi mäestiku järvedel, Sveitsi, Itaalias, Poolas. Kaldal asuvad Vaikülad olid
võimalikuks riigi eduka tekkimise ja püsima jäämise. Majanduslikult töötati Vene impeeriumi heaks, kuid oskused ja teadmised jäid alles ka kõige olulisemateks hetkedeks. Samuti oli rahval olemas kogemuse ise majandamisega. 20. sajandi alguses loodi parteid, mille tulemusena said Riigiduumasse eestlased, kes said kogemusi juhtimiseks. Rahvuskultuurile hakati rohkem tähelepanu pöörama ning tekkisid seltsid, hakati õpetama eesti keelt ja rajama teatrihooneid. Eesti Vabariigi sünni tegid võimalikuks aktiivsed inimesed, kes kasutasid ära oma kogemusi ja oskuseid ning juhtisid Eesti vabadusse.
Rootslased olid sellega rahul ning kirjutasid 17. novembril alla Varssavi rahulepingule. Pärast Narva all lüüasaamist tugevdas Peeter I oma vägesid. Nüüd võis Baltimaid ründama minna. 29. juulil saavutas Peeter I rootslaste üle võidu Hummuli lahingus, seejärel kuulus venelastele Mõniste, Valmiera ja Alüksene. 22. oktoobril vallutasid venelased Nöteborgi kindluse ja 1703. aasta mais Nevanlinna, seega oli kogu Neeva Vene valdustes. 27. mail hakati Neeva deltale rajama Peterburi, millest sai hiljem Venemaa pealinn. 1704. aastal saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augusti Narva. 3. veebruaril 1706. aastal olid Fraustadti lahingus Rootsi ja Saksi väed. Pärast Rootsi rünnakut varisesid saksi väed kokku. Seepeale lasksid Vene vangid Rehnskiöldi (Rootsi vägede ülem) tappa. 27. augustil 1706 marssis Rootsi armee Saksamaale sisse. August II pakkus Karl XII- le läbirääkimisi. 24
1857. aastal hakkas ta välja andma ajalehte "Perno Postimees". See ajaleht pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannsen viibis paljudel ühisüritustel ja tema suureks abiks oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite algutsel loodi 1865. aastal Vanemuine. Ta korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo Tartus, aastal 1869. Seal oli umbes tuhat osalejat ja paarkümmend tuhat pealtvaatajat. Jakob Hurt Pärast esimest laulupidu hakati rajama rahvuslikke seltse. Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus peale eesti soost haritlaste ka erksamaid taluperemehi. Seltsi presidendiks sai Jakob Hurt. Hakati välja andma kooliõpikuid. Palju avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kandvaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool. See nimetati Aleksander I järgi Aleksandrikooliks, sest tema vabastas eesti rahva pärisorjusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
