Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest · Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim keemiatööstuse tooraine · Lisaks sukad, plastmass · Toodetakse elektrit · Põhjameri, Norra, Indoneesia, Pärsia lahe piirkond, Liibüa, Lähis-Ida, Venezuela,Hiina, Indoneesia · Puurauke peab rajama, torusid panema,vajab ümbertöötlust HÜDROENERGIA HÜDROENERGIA HÜRDOENERGIA HÜDRONEGERGIA · Jõgede vooluenergia, tekib gravitatsiooni tõttu · Loodus: piisavalt suur veehulk ja geoloogiline ehitus · Inimene: Tammid, turbiinid · Suurtematel hoidlatel lüüsid, kalatrepid · Suurim sõltuja Norra, 99% · Volga, Daugava, Barana, Jangtse · Jooksvad kulud väikesed, saasteained ei teki · Kallis ehitamine, hõivavad eluterritooriumi
teised riigid, vajab ka Eesti omale energiat ning kõige parem oleks tuumaenergia. Elekter odavneks, kuna ei peaks seda igalt poolt kokku ostma ja saaks tagada pideva energiavajaduse. Ka põlevkivi osakaal väheneks mitukümmend protsenti. Ilma tuumaelektrita oleksid riigid veel suuremas sõltuvuses kütuste ja energia impordist. Aga ilma tuumajaamata peaks Eesti osa võtma mõnest lähedalolevast projektist näiteks Soome tuumaelektrijaama ehitusest. Kuid et elektrit sealt siia tuua peab rajama kalli juhtmestiku, mis ei tasu ennast ära. Kallis on ka tuumaelektrijaama jäätmeid matta, kuna keegi ei taha neid enda ligidusse ning nad lagunevad aeglaselt. Eestisse ei saa ka tuumaelektrijaama rajada, kuna siin pole vaba pinda. Kui tehtaks selle ehituse plaan kuhugi, siis hakkaksid sealsed inimesed protestima, kuna ei taheta seda oma lähedusse. Mõeldakse, et see on ohtlik kuna seostatakse tuumaelektrijaamu tsrenobõlis juhtunud katastroofiga. Arvatakse
kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud, ka varem igapäevatoiduks Rahvuspargid Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7315 km2. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Suurimad on Abisko, Ängsö ja Björnlandet. Rahvus pargid moodustavad 1,6% Rootsi kogupindalast. Lisa Suuremad linnad: Stockholm (894 200 inimest), Malmö (280 400 inimest), Göteborg (549 800 inimest). Kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsit ja Taanit ühendab sild. Rootsi kogupindala on 450 295 km2. Rootsis elab kokku ~9 694 000 inimest. Küsimused
elujärele jõuda. Sellega kaasnedes kasvas eestlaste hulgas lugemishuvi, kuid see vaid tänu arenevale kirjanduselule. Hakati rohkem tundma elust rõõmu ning arenes linnakultuur, kushulgas toimusid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused, ballid, sentskondlikud koosviibimised jne. Tänu tehnikale arenes ka kino ning filmikunst. Sport oli ka tollel ajal populaarne, eriti tõstmine ning maadlemine. Suured muutused toimusid elamutes. Hakati rajama suuri, uuri linnajagusid ning ka modernseid elamuid.Kodusisustuses ei kasutatud enam enda tehtud mööblit või tarvikuid, vaid vahetati need spetsiaalsete kvaliteetsete töödete vastu. Elu põhimõtteliselt moderniseerus. Hakati kasutama erinevaid kodumasinaid. Igapäevaseks said õmblusmasinad, elektripliidid, külmkapid, pesumasinad jne.Levima hakkasid ka telefonid ja raadiod. Ka rõivamood muudus. Naised hakkasid pidama dieeti ning moodi läks ka poisipea ja lühemad kleidid/seelikud
Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, Rauaaeg Tihedad sidemed ülemeremaadega. Inimesed muutusid paiksemaks. Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). Rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.4.saj p.Kr) Eesti hõimude tõusuperiood. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Rauaaeg Keskmine rauaaeg (5.saj8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks.
strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus • Eelnevaltolid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal • Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks • Järgnev kriis oli üks külma sõja aegseid suuremaid vastasseise • USAteatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid • Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks Pildid • Pilt 1: Nikita khrushchev, Fidel Castro and John F
Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Majandus a. Sarnasused: mõlemas riigis majanduse allakäik; raha väärtus mõlemas riigis oli väga madal, oluline oli materiaalne väärtus; majandustegevust juhtis riik, mitte rahvas (ettevõtjad, madalal kohal poliitikud jne); b. Erinevused: NSVLiidus hakati rajama tohutul hulgal rasketööstust, Saksamaal mitte nii suurtes mastaapides; Saksamaa industrialiseerimine oli pealtnäha täpselt sama nagu Venemaal keelati ära eraettevõtted; Saksamaal neljaaastakuplaan, NSVLiidus viisaastakuplaan; 2. Poliitika: a. Sarnasused: Mõlemas riigis oli valitsemisvormiks totalitaarne diktatuur; ülistati kõrgemaid riigimehi ja juhte. NSVLiidus oli riigijuhiks Stalin ja Saksamaal Hitler; b
Pelguranna <1920 Pelguranna asum on saanud nime samanimelise ranna järgi Pelguranna asumi alad oli algselt kasutusel peamiselt karjamaana 1914. aastal ehitati kitsarööpmeline raudtee 1917. aastal ehitati 10 suurt kütusemahutit. Pelguranna 1920-1960 Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki Sõle tänav Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul 1959. aastal valmis uus planeering ja toimus teine ehitusjärk Pelguranna asumi hoonestus Pelguranna hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest Lõime tänav annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Uus ja vana Auto- ja jalg- liiklus Bussi- liiklus Pelgulinn Pelgurand
osta kaupu oma maale. Selle üks põhimõtteid oli veel, et kaupmehed oskaksid üksteisega kokku hoida. Näiteks Venemaalt saadi palju vajalikku: metsamaterjale, tõrva, vaha, mett. Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning võimsad müürid ja tohutult kõrged kirkikutornid. Romaani stiili arhidektuur asendus gootikaga. Tähtsate sündmuste ja inimeste auks hakati rajama monumente.Ehitati ka võimsaid ja uhkeid katedraale. Rohkem tähtsamaks muutus haridus, seetõttu hakkasid linnadesse kerkima uued haridusasutused, näiteks vanimaks tunnistatud Bologna ülikool. Arenes ka kirjakultuur, sellega seoses kasvasid raamatute arvud ning nende lugemus. Linnad aitasid ka kaasa ristiusu levikule. Kuna linnad olid majanduslikult suhteliselt arenenud, tekkisid kaubanduskontorite võrgustikud. Need aitasid kaasa ristiusu levikule ka teistesse linnadesse
elatusalaks oli kindlalt Suurem osa Eesti elanikest Algupoolel jätkusid kujunenud põlluharimine elas pronksiajal ava mitmed pronksiaegsed koos karjakasvatusega. asulates. traditsioonid. Põllumajanduse arengut Hakati rajama erilisi Surnuid hakati matma soodustas käsitöö areng, maapealseid kalmeehitisi tarandkalmetesse. eriti raudesemete kivikirstkalmeid. Majandus hakkas are valmistamine. Eesti oli jagunenud kaheks nema seoses kohaliku Edusamme soodustas
Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Aleksander I reformid Aleksander I olulisemate reformide hulka kuulusid haridusreformid. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Tagurluse pealetung Tagurluse pealetung Pärast Napoleoni sõjakäiku hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi. Tagurluse pealetung Aleksander I viimastel valitsusaastatel valitses riiki tegelikult keisri lähim sugulane Aleksei Araktsejev. Araktsejev saavutas 1922 aastal täieliku võimu impeeriumis. Ta juhtis impeeriumit nagu hiiglaslikku kasarmut julmalt ja halastamatult. 1825 detsembrimäss 1825 detsembrimäss Aastal 1825 suri ootamatult keiser Aleksander I. Riigipeaks oleks pidanud saama Aleksandri vend Konstantin, kuid
Kultuurilooliselt oluline on tõsiasi, et aastatel 1788-95 oli Lüganuse õpetajaks eesti kirja- ja keelemees Otto Wilhelm Masing. Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt. hakkasid Eestimaal kujunema juba X - XIII sajandil. Selleks ajaks oli asustatud praktiliselt kogu Eesti territoorium. Koos Eesti ala jõukuse kasvuga hakkas Eesti pakkuma üha suuremat huvi võõrvallutajatele. Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus
Millist infot me kasutame et üldmuljet saada teistest? Ilmselgelt, inimene taju võib olla väga pealiskaudne ja erinev, mida mõjutavad arvukad muutujaid. Faktorid, mis võivad jätta esmamuljet, teistsugusena/reaalsusest erinevat , seda saadakse enamusest välisel vaatlusel, olukorrale reageerimisel, personaalsel suhtlemisel ja varasematest kogemustest. Sageli moodustatakse muljeid esmasel vaatlusel, minimaalse infoga. Me sageli rajama oma muljeid teiste rollide ja sotsiaalsete normidele tuginedes. Näiteks bussijuhi esmamulje tuleneb sellest, et kuidas eeldatakse tal käituda, arvestades inimese isiklikke iseloomujooni, saame ametliku ja isiklikuma ülevaat inimesest endast. Üks vaimne otsetee, mida me kasutame isiklikutaju puhul on tuntud kui sotsiaalse liigitamise all. Sotsiaalse liigitamise protsesis kategriseerime inimesi erinevatesse rühmadesse ühiste tunnuste alusel
suhted naabritega, meid ümbritseks siiski suured kristlikud riigid, kes meid lõppude lõpuks ikkagi ära vallutaks ja tõenäoliselt suruks maha sellel vähesegi kokkuhoidvustunde. Sakslased, ordu takistas venelaste edasitungi siiapoole Peipsit. Kui me oleksime sakslasi löönud lahingus, siis mingi aja pärast ründaksid venelased meie alasid ja meie uus võit ei oleks enam nii kindel. Saksamaal tegutsev Euroopa üks tugevamaid kaubandusliite Hansa Liit oleks jäänud siia oma tugipunkte rajama, mis oleks positiivet mõju avaldanud ka meie kaubandusele, seeläbi arengule. Mõisade õitsengu ajal saabus siia saksa haritlasi, kes panustasid meie kultuuriellu, tuues läbi sidemete Saksamaaga siia Lääne-Euroopa tehnoloogiat ja ideid. Kui eestlased oleks võitnud muistse vabadusvõitluse, siis minu arvates me ei oleks praegu vabad vaid näiteks koos Lätiga Leedu koosseisus või osa Vene Föderatsioonist. Kui ma saaksin võimaluse
Kivikirstkalme- oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Linnus- on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Hakkati eestisse rajama 13. Saj. Peamised tüübid: 1)mägilinnus-olirajatud igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2)neemiklinnused- neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. 3)ringvall-linnused-võimsate paekivist laotud vallidega linnused. Eestlaste naabrid- Eestlastel oli sageli kokkupuuteid oma naabritega, küll sõdides, küll kaubeldes. Oma asendi tõttu oli Eesti läbikäimise läveks lääne ja ida vahel. Soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head, lõuna poolt naabritega
miseks tuleb taotleda Kultuuriministeeriumilt ringhäälinguluba teatud õhklevi sageduse kasutamiseks. Raadiotegemine on ka ressursimahukam kui paari trükitud ajalehenumbri välja- andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja- andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata teatud minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011). Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal territooriumil.
Vanemate teadmistepagas jääb aina väiksemaks ja laps õpib uusi teadmisi juurde ja kool õpetab, kuidas saada tulevikus iseseisvalt hakkama ja kuidas laps ei sõltuks ainult vanematest. Kool toob inimeses välja palju iseloomujooni ja kujundab inimese selliseks nagu ta oma ülejäänud elu on. Tulevad välja ka tema nõrgad ja tugevad küljed. Kool arendab ka inimese suhtlusoskust ja seda, kuidas saada hakkama ühiskonnas. Peale kooli hakkab inimene rajama oma elukäiku ja vastutab enda elu eest ise. Ta valib endale sobiva töökoha ja elamiseks sobiva keskkonna. Leiab oma õnne ja õpib läbi õnnestumiste ning ebaõnnestumiste. Reisimine ja uute hobide alustamine on hea viis õppevõimaluste laiendamiseks, sest muidu elu muutub liiga paikseks. Inimesel ei ole võimalik omandada kõiki teadmisi ja oskuseid. Ta valib ise oma hariduse ja õpib nii palju nagu on tema võimetele kohane.
Maasi läänistati, kehtisid läänisuhted. Edasi pärnadus see isalt pojale.Maa-aadel. Järjest rohkem haarasid vasallsuguvõsad endale maad. Esimesed mõisad tulid Harju-Virus. Taanihindamis raamatu oli 1241 , et eestlastel on 3 mõisa, aga tn oli rohkem. Vasallid eestlased oli ilmestel vabadusvõistlused ülikud. Eesti perekonnad saksastusid. Mõisnike talu oli suur talu tüüpi hoone, ilma korstnata ja ühe köetava ruumida. Kõrvalhoonete ja tallidega. Alles 14.sajandil hakati rajama kindluseid. 21 mõisa harju, kärknas ja padises oli kaks kollektiivset mõisnikku. Vana-Liivima suhted naabritega Põhivaenlased oli Novgordi, Pihkva ja Leedu. 1260 löödi ordi puruks. 1242 toimus Jäälahing, orduväed piirati ümber. Linnade arenemine kaubateel olevad keskused. Linnakodanikud oli seoses 1230 ojamaalt kaupmehi kutsued, ja paiknesid niguliste kiriku ümber elama. Kaks linna 13 sajand: niguliste ja oleviste ümbruses. Linnaõiguse sai Tallinn 1248
seal koos oma naise Krõõdaga ja peale seda saada lapi. Kui maa korras sis pärandada lõpuks se edasi oma lastele ja ni edasi põlvest põlve nagu oli tema isa olnud. * Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. * Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett. 2.) Andres noore peremehna: * esimese osa alguses uleb Andres Vargamäele täis lootusi ja täis töötahet, teadmisega et kõik on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke
initsiaatoriks oli Jannsen. Osaleda võisid vaid mehed, sest mõeldud oli rahva moraalile. - 1870. esimene teater Vanemuine (asjaarmastajatele), esimene etendus Koidula ,,Saaremaa onupoeg", selle järel Estonia teater. - 1868. 1870. Carl Robert Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet" jagas eestlaste ajaloo kolmeks: muistne õnnepõlv, pimeduse aeg, koidu e ärkamise aeg - 1864. palvekirjade aktsiooni kõrgaeg vahendasid Peterburis Köler ja dr Karell - 1864.ndast aastast hakati rajama aleksandrikooli komiteesid, selle initsiaator oli Paistu kihelkonna pulleritsu kooli õpetaja Jaan Adamson idee oli rajada esimene eestik gümn. Luba tuli taotleda tsaarivalitsuselt. Komiteed olid erinevates kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee, mille tuntumad liikmed olid Kreutzwald, Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler (kool ise avati alles venestusajal ja see oli venekeelne) - 1870
Ühes maailma otsas on võimalik tegeleda ühe ja teises teise töö,hobi,meelelahutuse või muuga. Igaühe jaoks on paik mis sobiks tema elulaadiga. Väikeste kodumaade uudishimulikud ja seiklushimulised noored rändavad sageli suurematesse riikidesse ja linnadesse. Paratamatult on suurlinnades ja riikides rohkem võimalusi,töökohti,koole ja muud. Enamasti minnaksegi mujale õppima,tööle või tervet oma elu, perekonda ja kodu rajama. Teised on maiad seikluste ja meelelahutuse järgi. Vanasti oli väga raske kodumaalt välja liikuda. Mida aeg edasi seda lihtsamaks see muutub. Piirid on vabamad ja riikidevahelised suhted on suuremad, mõndade riikide vahel paremad, teiste vahel halvamad suhted. Kuid kodumaa pojad ja tütred ei mõtle lahkudes, kes seda väikest isamaad ülal hakkab hoidma. Ka omal maal on võimalusi ja meie maal on üsna head elu tingimused. Mida väiksem
kommunism vastandas ennast olemasolevatelle hiskonnakordadele * courtois "kapitalismi must raamat" , "kommunismi must raamat" Iseseisev vljakuulutamine ja saksa okupatsioon *1917 sept. hivasid sakslased saaremaa ja hiiumaa *28 nov tegi maap2eva istungi kuulutades end krgeima vimu kandjaks *maapev aeti toompeal tliste poolt laiali 1918 jaanuari asustava kogu vahevalimistel vitsid enamlased 37% enamlaste reformid *Maa ja suurettevtted natsionaliseeriti *misatesse hakati rajama hismajandeid *jukamad ekspluataatorid jid pol igustest ilma. iseseisvust vljakuulutamine 1918 veebruari alguses moodustas maapeva vanemateks pstekomitee(pts vilms konik.) *25 veebruar sisenesid saksa ved tallinna 8algas saksa okupat.) 23. veebruar prnus endlast iseseisvuse manivest ja 1918 veeb(24)tallinnas.Oli vimuvaakum.Algas 25veeb saksa okupatsioon
leidub rikkalikult naftat, maagaasi ja muid maavarasid. Riigis leidub ka palju põllumaad. Alates 1956. aastaat hakati Nigeerias naftat tootma ja tähtsaimaks majandusharuks on see jäänud tänapäevani. Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et vähendada sõltuvust naftast ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi- kultiveeritakse puuvilla, kohvi, suhkruroogu, kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid. Kuigi palju investeeritakse suurtesse istandustesse, moodustavad suurema osa eksportsaadustest ikka veel väiketalud. Nigeeria arhitektuuris püsivad ülekaalukalt rahvalikud ehitustavad. Majad on reljeefsete ornamentidega kaunistatud ja peamiselt savist või puust valmistatud. 20. sajandi alguses hakkasid linnad võtma euroopalikku ilmet
märkimine Nulltsükli tööde hulka kuuluvad hoone kaeviku rajamine, vaiatööd ja vundamentide ning keldri- või soklikorruse rajamine. Geodeedi ülesandeks nulltsükli tööde juures on loodusesse vajalike punktide märkimine vastavalt ette antud projektile. Tänapäeval võimaldavad digitaalsed joonised sellised märkimistööd teha suhteliselt lihtsaks. Loomulikult on lihtsus suhteline ning oleneb tööde teostaja teadmistest ning praktilistest kogemustest. Nulltsükli faasis peaks rajama kavandatavale ehitusobjektile mõõdistamisvõrgu. Tänapäeval kasutatakse selleks väga palju GNSS rakendust. Märgitakse ja kindlustatakse geodeedile teada olevad punktid ning määratakse neile koordinaadid, mida hiljem märkimistöödel või teostusmõõdistamisel kasutatakse. Hea on kui teostusmõõdistamisel kasutatakse samu punkte, millelt märkimine toimus. Samuti parandab täpsust ka asjaolu kui instrument asetseks enam-vähem samas kohas, kust toimus märkimine
tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett ( käesoleval ajal Aja O kaupluste kett). Eesti ühe suurima Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja 1999.a. itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. 2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust Soome Kesko kontsern, ostes Säästumarketite keti, mille äristrateegia hulka kuuluvad odavad hinnad, piiratud kaubasortiment ja tagasihoidlik teeninduslaad. Hiljem hakkas Kesko rajama ka ostujõulisema ostjaskonna jaoks mõeldud rikkalikuma valikuga Citymarketeid, samuti kuulub Keskole ka üks suuremaid ehituskaupluste kette (K-Rauta). Rajatud on ka teisi nii välis- kui sisekapitalil põhinevaid kaubanduskeskusi. Tallinna Kaubamaja peakonkurendiks on Stockmanni Kaubamaja. 2004. aastal sisenes jõuliselt Eesti kaubandusturule leedulaste VP Marketi kauplusekett T-Market, millest on käesolevaks ajaks välja kasvanud aktiivselt laienev Maxima kaupluste kett. 2005
1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemineku eest ja kooliraamatute väljaandmise eest. Esimene laulupidu 1869. aastal Tartus, kuhu oli kogunenud ligi tuhat pillimees ja lauljat, oli samuti korraldatud Vanemuise seltsiliikumise poolt. Laulupidu kasvatas oluliselt eestlaste ühtekuuluvustunnet, samas pannes aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamisele. Peale esimest üldlaulupidu hakati rajama hulgaliselt laulukoore ja orkestreid üle kogu Eesti. Üldine haridustase oli tõusujoones, aina rohkem oli võimalus panna lapsi kooli ja üha rohkem oli võimalus koolist saada. Eesti Kirjameeste Selts seisis selle eest, et anda välja uusi kooliraamatuid, mis iseenesest tingis haridustaseme tõusu. Esmakordselt kerkisid esile haritud rahvusliku liikumise juhid: Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakobson oli sündinud Tartus,
KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk kariibi kriis ning kuubal isegi oktoobrikriis 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel http://www.ctvnews.ca/polopoly_fs/1.1002876!/httpImage/image.jpeg_gen/derivatives/landscape_960/image.jpeg Kuuba kriisi Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history.com/news/wp-content/uploads/2012/10/kennedy-blockade-order.jpg USA lennuväe luurelennuki U-2 tehtud pilt kuubal http://www.history
Islam tähendas kuuletumist. Meka oli islamiusuliste püha linn. Koraani suhtuvad islamiusulised suuraustusega. Neil on ainult üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Vallutuste algus. Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Need, kes usu vastu võtsid ei pidanud enam makse maksma. Esmalt ründasid Bütsantsi ja Pärsia riiki. Araablaste riigi pealinnaks sai Damaskus. Hakati rajama losse ja paleesid iluaedade ning purskaevudega. Vallutused jätkuvad. Islamiusulised vallutasid PõhjaAafrika, Hispaania, Kaukaasia, KeskAasia ning Pärsia. Nad üritasid tungida ka Frangi riiki kuid nad kaotasid lahingu. Mesopotaamia asevalitsejatel õnnestus kukutada Damaskuse kaliifid. Tekkis uus kalifaat Bagdadi kalifaat. IX. Sajandil hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma.
· Hugenottide õigused tühistati, neilt võeti õigus pidada jumalateenistusi. Nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrged maksud. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. · Paljud kalvanistid lahkusid Prantsusmaalt. 7.Milliseid abinõusid rakendas Parantsusmaal Colbert, et ellu viia merkantilistliku majanduspoliitikat? · Kutsus maale välismaa meistreid, õhutas kodanikke manufaktuure rajama, jagas riigikassast soodsaid laene. Kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehitati maanteid ja kanaleid. 8.Too näiteid Louis XIV kui kultuurilembelisest kuningast. · Õukonnas peeti üleval muusikuid ja kirjanikke. · Korraldati teatrietendusi. · Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja raamatukogusi. · Prantsuse akadeemia töötas välja kindlad reeglid pr.keele rääkimiseks. 9. 1625
Muinasaeg. Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13 saj alguses p.Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriista...
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.Tekkis sotsiaalse õigluse nõue, et heaolu laieneks kõigile, mitte ainult rikastele ja keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid- USA:Presidendiks vabariiklane D.Eisenhower, hea majanduslik aeg , läänemaailma liider.1957 kuulutati välja Eisenhoweri doktriin, mille järgi ameeriklastel tuli aidata...
vihtlevad. Tuhala nõiakaev Kokkuvõte Minule väga meeldib just Põhja-Eesti pinnamood ning loodusmaastik, sest mulle meeldib paekivi. Ning Harju lavamaa on tihedalt seotud paekiviga, sellest tulenevad karstivormid ja jõeorud. Olen kuulnud uudistest, et sinna piirkonda tahetakse avada paekarjäär. Kui selline asi juhtub, siis arvatavasti ei aja Tuhala nõiakaev enam kunagi üle, sest sinna peaaegu ei jõuakski põhjavett. Enne kui asuda rajama uusi karjääre, tuleks otsustada, milliseid loodusmälestisi tahame säilitada tulevastele põlvedele. Kasutatud kirjandus : http://www.harju.ee/index.php?id=10964 http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_lavamaa
Üks tema tuntumaid trükiseid on 1960 aastal avaldatud Basic Principles of Nursing Care, mis on ka tõlgitud mitmetesse keeltesse. Tema märkimisväärsed tööd on toonud talle rohkem kui üheksa doktori aukraadi ja mitmeid nimekaid auhindu. Henderson suri 1996, olles 98 aastane. 2. ÕENDUSTEOORIAD Virginia Hendersoni õenduskäsitlus ja –kirjeldus oli teed rajav töö, mis on kogu õendust oluliselt mõjutanud. Hendersoni elus oli kolm suurt mõjutajat, mis ajendasid teda rajama oma õendusteooriaid. Esimeseks teguriks oli tema refereering õenduse aluste õpikust, mille käigus ta mõistis õendustegevuse täpsest defineerimisest. Teiseks oli tema osalus National Nursing Council konverentsil 1946ndal aastal. Viimane kui kõige olulisem tegur oli tema rahulolematus ANA (American Nurses Association) poolt kirja pandud definitsiooniga. 2.1. Õenduse definitsioon 1966. aastal
õhku. Versaille oli tol ajal Prantsusmaa keskpunkt. Õukond ja selle elu andis tooni terves Euroopas. Suhtlemiskeeleks kujunes prantsuse keel, moemaailmas hakkas määrama Prantsusmaa kaunid nüansid riietes, köögikunstis hakati esimest korda valmistama jäätist ja kääritama vahuveini. Kasutusele võeti kasuliku söögivahendina kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV ajal hakati Pariisi rajama raamatukogusid, tähetorn ja botaanikaaed. Lähiminevikus on Versaille loss saanud tunnustust kohana, kus sõlmiti Versaille rahuleping. 28. juunil 1919. aastal tehti seda liitlasriikide Saksamaa ja Prantsusmaa vahel kuulsas Versaille lossi Peeglisaalis. Tänapäevalgi on Peeglisaal olnud suureks tähelepanu tõmbajaks oma suursugususega. Saalis on 357 peeglit, mis katavad ruumi 72 meetri pikkuses ning peegeldavad valgust 17 suurest, maast laeni ulatuvast aknast. Uhke ruumi
Dromoseks. Idas tähistasid selle tänava lõppu Päikeseväravad, läänes Kuuväravad. Hoonete interjöörid olid rikkalikult kaunistatud. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Teatavate ennustuste põhjal määrati kindlaks linna püha keskus (ld. k. mundus), kus ristusid kaks peatelge: üks, mis kulges idast läände (ld.k. decumanus) ja teine, mis viis põhjast lõunasse (ld.k. cardo). Kui roomlased hiljem oma linnu rajama hakkasid, võtsid nad etruskite korrapärase linnaplaani ka oma linnaehituse aluseks. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Lubimört võimaldas ehitada kaared, võlvid ja kuplid. Foorum Esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude hoonetega Panteon Kõigi jumalate tempel; 2.sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. Kanalisatsioonisüsteem Linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati Tiberi jõkke
Rootsiväge ootas allakäik Rootsi oli Euroopa üks suurimaid riike, kuid kaotas kõik. Rahuläbirääkimised põhjustasid kaose Rahuläbirääkimised põhjustasid kaose Saksamaad valitses kaos Inimesed otsisid abi kannibalismist Muudatused Martin Luther pani aluse Euroopale 8600 munka ja nunna jäid peavarjuta Usklikud vabanesid kohustustest häid tegusi teha Preestrid vabanesid tsölibaaditõotusest 1520-1649 Trükiti Ingismaal uue testamendi eksemplare Kõikjale Euroopas hakati rajama koole Inimesed veetsid vähem aega kirikus ja rohkem aega tööd tehes Muudatused Kirik oli avatud kõigile Kirikutes hakati laulma Riik hakkas hoolitsema vaeste eest Inimeste seas hakkas populaarsust koguma kirjandus
Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine.. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maaasulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti
Abonent- isik, kes abonementi kasutab Abonement- ettetellimus, ettetasumisega saadud õigus midagi teatud ajavahemikul kasutada v. külastada arv kvantiteeti näitav matemaatiline põhimõiste arvukus - hulk arveldama- maksekohustusi õiendama arvlema- ehk arveldama arvestama- arvesse võtma; sooritatud arvustama- kritiseerima arvutama- liitma, lahutama, korrutama, jagama asuma- asetsema, paiknema asustama- kuhugi elama asuma, asutama- midagi rajama, looma avaldama-teatavaks tegema avalikustama- avalikuks tegema edastama- midagi edasi andma edestama- kellestki või millesti ette jõudma edendama- edasi arendama etendama- ette kandma eestindama- tõlkima eestistama- eestipäraseks muutma efektsus muljet või mõju avaldama efektiivsus- mõjuv, tõhus, vajalikke tulemusi andev ehe- puhas, rikkumatu ehtne- võltsimata enamik- suurem osa enamus- arvuline ülekaal ennetama- ette jõudma millegi ärahoidmiseks
Peeter I viis Venemaal läbi kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli vanameelse ja mahajäänud riigi moderniseerimine Euroopa eeskujul. Ta tegi pika ringreisi oma valitsusaastate alguses Euroopa maades, tutvus seal riigikorralduse, linnaehituse ning tehnika- ja teadussaavutustega ning õppis mitu kuud Hollandis laevaehitust. Kui ta Venemaale tagasi läks, hakkas ta seal kohe ehitama merelaevastiku, arendama trükitööstus, reformima riigi valitsemist ning rajama euroopalike teadusasutusi. Venemaa pidi euroopalikuks saama ka väliselt. Peeter lasi bojaaridel habemed maha ajada ning käskis neil kanda euroopalikke riideid. Need muudatused põhjustasid palju pahameelt, sest habet peeti väärikuse näitajaks ning senised pikad lambanahksed kasukad sobisid Venemaa karmi kliimasse oluliselt paremini kui Prantsuse lõikega rõivad. Need, kes habet maha ajada ei tahtnud, pidid hakkama maksma habememaksu.
Muinasja lõpu, 12. - 13. sajandi linnuse ehitisest andmed pea puuduvad, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi. 1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all hakati rajama esimesi kivihooneid ja ümbritsema linnust kivimüüriga. Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea nime aastal 1226 Läti Henriku kroonikas, taanlaste uut tugikohta nimetatakse Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles) aastal 1252. Nimetust Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Rakovor Novgorodi ürikutes). Esimesed sajandid linnana 1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa, sh
aastatest alates sotsialistlik realism, mis valitses ühtviisi kõigil loomealadel kirjandusest kujutava kunsti ja filmini. Selle ülesanne oli mõjutada kõrvuti muu propagandaga rahvast mõtlema ja käituma võimule sobival viisil. Kui Eestis 1940. aastatel kehtestati Nõukogude reziim, kaasnes sellega senise eesti kultuuri loomepärandi keelamine, hävitamine ja ümberhindamine. Tühjaks jäänud kohale aga asuti rajama uut, nõukogulikku kultuuri. Sotsialistliku realismi kõrgaeg eesti kultuuris kattus stalinlike repressioonide haripunktiga. Sel ajal, 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses, valitses ühiskonnas üleüldine hirmu ja segaduse õhkkond. Tegelikkuse ja kommunistliku partei lubatud ideaali vahel valitses silmanähtav vastuolu. Kunsti eesmärk oli seda vastuolu varjata, mahendada või vajaduse korral
Hobukaarikute võidusõit hipodroomil(circus maximus); 5.Linnad ja ehituskunst Rooma linn Vahemere maade suurim linn; keisririigi hiilgeajal ulatus elanike arv ligi miljonini; elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev; ladina keel; majad olid valdaavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid; keiserlikud foorumid; ehitati välja hipodroomid; kerkisid amfiteatrid ja teatrid; pantenon; juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massazi ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed) Korruselamud; Pompei Mattus vulkaanilise tuha alla; alles 18.saj hakati seda välja kaevama; kõik säilis tänu tuhale; Ehituskunst
tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. Vana-vene riigi tekke küsimus kuulab vaieldavate probleemide hulka. On kujunenud kaks teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Normannistliku teooria pooldajad väidavad, et Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased olid sel ajal veel metslaste tasemel ja seega võimetud oma riiki rajama. Antinormannistliku teooria pooldajad peavad eeltoodut legendiks, mille mõtles välja kroonik ise(vaata lk 64). Russide nime päritolu seostavad nad ühe idaslaavi hõimuga kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale. Kuid viimasel ajal on üha enam ajaloolasi tunnistanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja ja viikingite rolli Vene riigi loomise protsessis üsna oluliseks.
Sündis Leipzigis kunstnike perekonnas, kes olid seotud teatriga. Nooremana tahtis saada draamakirjanikuks. Muusikas oli autopedakt(iseõppija) 1933. aastal alustas dirigendi ja heliloojana. Hiljem võttis osa Dresdeni rahutustest, mille tõttu oli sunnitud elama kümmekond aastat paguluses. Suurimaks toetajaks sellelajal oli F. Liszt. 1863 sooritas eduka kontsertturnee Venemaale ning pääses välja majandusraskustest. Austajad välismaal hakkasid rajama Wagneri seltse. · Looming: loobus esimesena numbriooperitest, st üks aaria ei järgnenud enam teisele vaid muusika arenes vastavalt tekstile. Ooperite aluseks on saksa ja skandinaavia eeposed, mille pühjal kirjutas ise libretod.
Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Antud hõimule oli iseloomulik nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuriga saab seostada ka maaviljeluse algust Eestis. Kivikirstkalme- Varasel metalliajal rajama hakatud erilised maapealsed kalmeeehitused, konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme- Vanemal rauaajal rajatud kivikalmed, mille sisekonstruktsioon moodustus suurematest kivist laotud müüridest, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Aeistid- 98 p.Kr esmakordselt Tacituse poolt kirja pandud rahvas, mille all
Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ül...
Araali meri on umbjärv Araali meri oli enne kuivama hakkamist üks suuremaid järvi maailmas Järve soolsus oli kunagi kolmandik maailmamere keskmisest Järve Suur-Araali osa jagab kaheks Vozrozdenije (pool)saar Eellugu Nõukogude Liit soovis arendada riisi-, meloni-, teravilja- ning eelkõige puuvillakasvatust. Selleks taheti hakata niisutama Araali mere ümbruskaudseid alasid. 1930.-ndatel hakatigi laialdaselt rajama kanaleid. Kanalid ehitati halvasti, järv hakkas 1960.-ndatel kuivama, kuid sellele vaatamata suurendati vee ärajuhtimishulka. See tegevus ei suurendanud küll toodangu hulka, kuid jättis ümbritsevad alad surema. Probleemid Araali mere pindala väheneb pidevalt ja kiirenevas tempos alles on kolmandik järve kunagisest pindalast Araali meri on väga saastatud järves on pestitsiide ja muid kemikaale
nad endiselt vihmametsi ning sulatavad jäämägesid, sest nad on inimesed. Sinna ei saa me midagi parata, me kõik tahame elada võimalikult head elu ning see ei tähenda elamist loodusele. Inimesed kes on omale kinnisideeks võtnud niinimetatud rohelise eluviisi, ei saa nautida kõiki hüvesid mida elul pakkuda on. Selleks, et olla tõesti roheline, peaksid sa sõitma tööle jalgrattaga või minema sinna jala, mis pole just kõige toredam ning lõppude lõpuks peaksid sa omale aeda rajama tuulegeneraatori ja katuseks peaks sul olema päikesepaneelid. See pole just kõige kaunim unisus mille poole pürgida. Kõik see ei tähenda aga seda, et tuuleenergia endast midagi halba kujutaks. Faktidele ning statistikale toetudes tasub välja tuua selle, et 2009. aastal rajati elektrijaamadest enim tuuleenrgial töötavaid jaamu. Siinjuures tõusis tuuleenergia tootmisvõimsuste osakaal 2008 aasta 35 protsendilt 2009. aastal 39 protsendini. See on ka teine edukas aasta järjest, kus
1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks. Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid. Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa, lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama venestamise, ängistuse ja lõpuks kogu nõukogude võimu sümboliks. Rahvusliku koosseisu muutumisega käis kasas olmevägivalla suuremenime, mille all kõige teravamalt kannatasid need eestlased, nii lapsed kui täiskasvanud, kes sattusid vahemusrahvuse seisundisse, näiteks Kohtla-Järvel. Venestamine ja selle ettekääne tööstuse forsseeritud arendamine käisid täie hooga. 18.jaanuar
Ta polnud üksnes oraator. Temalt on säilinud ka hulk mõttetihedaid erakirju, kus ta kirjeldab, milline oli Rooma ühiskondlik ja poliitiline elu Rooma vabariigi lõpukümnenditel. Rooma kõnemehed õppisid Kreeka kõnemeestelt ja olid neist kohati targemad ja paremad. Ehituskunstis võtsid roomlased samuti paljudes asjades õppust Kreeka hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. Juba vabariigi ajal hakati Roomas rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Keisririigi ajal levisid olmeehitised kõikjal impeeriumis. Kreekas seevastu pandi ehituskunsti põhirõhk templiehitusele. Rooma ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, pidulikumate ehitiste puhul kaeti see marmoriga. Roomast sai alguse ka kaarte, võlvide ja kuplite konstrueerimine, need on ka suurimad erinevused, mis eristavad Rooma ehitisi varasematest, kreeklaste rajatutest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
