(tulevastes Ameerika Ühendriikides). Kui Inglismaa kehtestas ranged teemaksud, kutsus see esile meeleavalduse, mida tuntakse "Bostoni teejoomisena" ja mis omakorda pani aluse kahele suunale: Ameerika iseseisvumisele ja kohvi "rahvusjoogiks" tunnistamisele. Sellele lisaks on ameeriklased andnud oma panuse tee ajalukku teekotikeste leiutamisega ning tehes algust jäätee joomisega St. Louisi maailmanäitusel 1904. 19. sajandi keskel hakkas Hiina kaotama oma teemonopoli. Britid hakkasid rajama teeistandusi Indiasse ja 1887. aastal importis Inglismaa esimest korda rohkem teed Indiast ja Tseilonilt kui Hiinast. 6 3. TEESORDID Erinevad teesordid (roheline tee, must tee, oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest - teepõõsast (Camellia sinensis), sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest jne., tee töötlemise ja valmistamise meetoditest
Ta võis kõike seadusi välja anda ja neid kustutada. See oli absolutismi kõrgaeg kogu euroopas. Tema käsul ehitati versaillesse õukonnalossid, kuhu asus elama tema õukond. See sai kuulsaks kogu euroopas. Sellest alates peale hakati huvituma kuntsist, kirjandusest, prantsuse keelest, moest, ja kõõgikuntsist. Sellal hakati valmistama ka jäätist ja vahuveini. Majanduspoliitika: louis 14 parimaks nõuandjaks oli colbert, ta kutsus oma riiki välismaa meistreid, kes pidid rajama manufaktuure, ta kehtestas kõrged sisseveotolli maksud, ehitati palju maanteid ja kanaleid, tehti palju kolooniaid, müüdi aadlitiitleid sõja jaoks, suurendati makse. Kirikupoliitika: louis 14 oli vastumeelt, et tema alamad on teist usku, kui tema ise, nendeks oli hugnotid. Kuningas kustutas nende allesjäänud õigused, neile kehtestati kõrgemad maksud, neilt nõuti sõdurite majutamist. Seetõttu lahkuski üle 200 000 kalvinisti inglismaale, madalmaadesse, ja saksmaale. Peale
väejuhina kohe pealetungi. Inglismaa ja Hollandi toetusel sundis ta 18. augustil Taanile peale Travendali rahu ning pöördus itta. 30. (19.) augustil, kohe pärast seda, kui Peeter I sai teate Konstantinoopoli rahulepingu sõlmimisest Türgiga, kuulutas Venemaa Rootsile sõja. Septembri keskpaigas (või 3. oktoobril) 1700 jõudis Vene eelvägi koos Peeter I-ga tugevalt kindlustatud Narva alla. 4. oktoobril 1700 hakkasid venelased, kelle vägi oli vahepeal kasvanud 37 000 meheni, valli rajama ning alustasid piiramist. Rootsi kaasaegsetes allikates märgitakse venelaste arvuks 80 kuni 100 tuhat. Arvatavasti olid kaasa arvatud sõdurite perekonnad ja muud tsiviilisikud. Teistel andmetel olid venelased 29. oktoobriks lõpetanud vägede koondamise ja ettevalmistavad piiramistööd ning alustasid kindluse tulistamist suurtükkidest. Suurtükke oli venelastel 284. 4. novembrist 14. novembrini 1700 pommitasid venelased oma suurtükkidest edutult kindlust
Sealsed alad vahetasid võimu väga tihedalt, sõditi maade ja kaubandusteede pärast, lisaks oldi suhteliselt avatud võõrastele mõjudele (eriti Väike-Aasia poolt). Müütidestki on tuntud Trooja sõda ning väiksemad taplused. Pärast seda kuulsat kümneaastast piiramist Ilioni all hajusid peagi nii Minose kui ka Mükeene kultuur.Algas pime ajastu. Seda ajastut on nimetatud pimedaks, kuna nendest aastasadadest pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama kolooniaid. Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed olümpiamängud, tekkisid polised - Kreeka linnriigid. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed
5 Kuuepäevase sõja tulemusel tõusis Iisraeli prestiiz rahvusvahelisel areenil. ÜROs võeti vastu otsus, et Iisrael peab vallutatud aladelt lahkuma, kuid sealjuures peab olema garanteeritud kõigi antud piirkonna riikide võimalus elada rahus, ohututes ja tunnustatud piirides. Venelased katkestasid Iisraeliga diplomaatilised suhted. Araablased tahtsid Iisraeli riiki likvideerida. Et vabaneda otsesest sõltuvusest välismaa tehnikast, hakati rajama kodumaist sõjatööstust. Iisraeli vastu alustati terrorit kogu maailma ulatuses. Uus sõda puhkes Iisraelile ootamatult- 6 oktoobril, juutide usupüha lepituspäeva ajal, kui enamik ohvitsere oli kodus, ründasid egiptlased ja süürlased Iisraeli vägede positsioone. Kindlustusest neil läbi murda ei õnnestunud. Et ära hoida sõbra agooniat, teatas Nõukogude Liit, et ta sekkub sõtte, kui Iisrael ei sõlmi viivitamatult vaherahu. Vastuseks viis USA oma sõjaväe lahinguolukorda. Sõda
neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oligi arengutempo looduslike tingimuste tõttu. Viljakad mullad lubasid harida kergemini põldu ja arenes kiirelt karjakasvatus. Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. 4. Pronksiajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid. Rauaajal kasutati matmiseks tarandkalmeid, jööb mulje kui pronksiajal väärtustati inimest rohkem, kalmed olid suuremad ja maeti kirstu, rauaajal tihti peale mässiti vaid linasse. 5. Inimeste elu muutus lihtsamaks, arenes kaubandus ja põllumajandus. Tööriistad oli efektiivsemad ja töö käi kiiremini, kaubanduse arenes tekkis peagi kösitööliste tekkega, kes valmistasid tööriistu, vahetasid neid põllumajandus saaduste vastu. 6
eterniitkatusega. Viljandi 11 on ebasümmeetrilise põhiplaaniga hoone, millele on hiljem juurde ehitatud vasak tiib trepikojaga matkides paremat tiiba. Juurdeehituse käigus on kaotatud katuselt ka termakna motiivid vintskapide kohalt. Hoonet kaunistavad kvaader nurgaketid, petikaknad külgedel ja räästakarniisid. Uste ümber talakaarsegmendistik lukukivi motiiviga. Hoone on värvitud roosakat tooni punase eterniitkatusega. Samal perioodil hakati rajama ka linna pärnaalleesid paralleelselt hekkide ja iluaedade projektiga. Täna ääristavad Viljandi tänavat hooldatud puud, mis lisavad ärihoonetele isikupära. [1] Joonis . Türi ärihooned. Välja, L. 2009 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ajalugu. [WWW] http://www.turism.tyri.ee/index.php?page=75& 26.11.12 2. Alatskivi loss. [WWW ] http://www.alatskiviloss.ee/est/loss/ 23.11.2012 3. Hein, A. Eesti Arhitektuur IV. Tallinn: Valgus, 1999 4. Kalm, M. Eesti XX saj. arhitektuur
Keskööl korraldab peaaegu iga kodu oma ilutulestiku. Islandi pühad lõppevad 6.jaanuaril erilise Kaheteistkümnenda Öö tähistamisega. Haldjad ja trollid tulevad välja ja tähistavad koos islandlastega, nad tantsivad ja laulavad. Sellel päeval korratakse uusaastaõhtu ilutulestikku, mis on väiksem kui tavaliselt. 5. ISLANDI KÕRGKULTUUR See oli vabadusearmastus ja seiklusjanu, mis sundisid viikingeid 9.sajandil Islandile oma kodusid rajama. Islandlased on Skandinaavia päritolu ning segatud ka keldi verega. Vabadus ja austus on endiselt Islandil olemas seal valitseb demokraatia ja riik on poliitiliselt stabiilne. Islandlaste seas pole erinevaid klasse ja valitseb tugev kirjanduslik traditsioon. Islandlaste iseloomus ja geenides valitseb sügav huvi Islandi kultuuripärandi vastu. See ulatub Islandi saagade aega ning keskaegsesse kirjandusse, mis kuulub maailmaklassika hulka. Islandi kultuur on sama vaheldusrikas nagu looduski
Punane terror · ametlikult kuulutati välja 1918. aasta sügisel, pärast seda, kui Leninile oli tehtud atentaat (Uurimiskomisjoni juhtis eesti kommunist Viktor Kingissepp). Atentaadis on palju segast. Tegelikult oli terror alanud juba varem (juulis 1918 tapeti Nikolai II koos perekonnaga) · surmaotsused langetati revolutsiooniliste tribunalide poolt ilma kohtuta · rakendati pantvangide võtmist · Trotski algatusel hakati rajama kontsentratsioonilaagreid, kuhu paigutati nn kontrrevolutsioonilised elemendid · täpsed andmed hukatutest puuduvad, aga hinnanguliselt on pakutud, et 1918- 1922. a hukkus vähemalt 8 milj inimest (peaaegu sama palju, kui oli I 4 maailmasõjas sõdinud riikidel hukkunuid kokku). (Allikas: Istorija Otetsestva XX vek Utsebnik. M 2006). · Lisaks sellele lahkusid paljud intelligentsi hulka kuulunud inimesed ja sõjaväelased Venemaalt välismaale.
peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õiguseid, olid Rooma kodanikud põhimõtteliselt kõik seaduse ees võrdsed. Kuid Rooma riigikord oli varase vabariigi ajal ikkagi aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu, mida kutsuti senatiks. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Juba enne varase vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele. Juba varakult hakati traditsiooniliste ühekorruseliste elamute kõrval rajama korruselamuid. Vabariigist keisririigiks
piiskoppidega. Nad hakkasid rahvast ristima ja kirikuid ehitama. 8. augustil piirasid saarlased nende linnuse ümber ja see pandi põlema. Linnus langes eestlaste kätte, tapeti peaaegu kõik 500 rootslast ja nende eliitvägi purustati. Saarlased pealetungil 1221. a. piirasid saarlased rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinnat. Kui nad nägid merel nelja koge, arvasid nad, et tulevad taanlased ja lahkusid. 1222. a. tuli Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaale ja hakkasid rajama linnust, mida saarlased kohe takistada püüdsid, aga ei suutnud. Nad kutsusid appi läänemaalasi ja ehitasid ühe kiviheitemasina põhjal veel teisigi. 5 päeva pilluti linnusesse kive, kuni taanlased lõpuks ettepanekud vastu võtsid. Saarlased said linnuse ja taanlased lahkusid. Eestlaste üldine pealetung saarlased seadsid eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu Eestist. Nad õpetasid teisi ehitama kiviheitemasinaid ja teisi sõjariistu
Lisaks saksa autorite töödele olid kavas ka mõned noore eesti helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmanni isamaalised laulud Lydia Koidula sõnadele ("Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani"), mis äratasid üldist vaimustust. Tähelepanu äratas ka Jakob Hurda programmiline peokõne, milles Hurt rõhutas kolme põhiteesi: eestlased peavad rohkem tähelepanu pöörama vaimuharimisele, jääma ka kõrgemasse seisusse jõudes ikka eestlasteks ja rajama endale vähemalt ühe parema kooli. Viimane oli muidugi vihje kavandatavale Aleksandrikoolile. Laulupidu kujunes suureks üksteiseleidmiseks. Kokku said sajad rahvuslikult meelestatud inimesed kogu maalt, need kokkusaamised vaimustasid ja rõõmustasid, ning koju sõites kandsid laulupeolised Tartus kogetud vaimustuse laiali üle Eesti. Seltside asutamise aastad 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asustatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma
oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl-
Selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961.aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Algul oli see lihtsalt okastraat kuid siis ehitati kivimüür. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tagajärjel hulgaliselt süütuid inimesi. Selle tagajärjel peatus põgenike vool; toimus Lääne propaganda suur võit kommunistlikud riigid peavad rajama müüri, et takistada elanike põgenemist; Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistlikku maailma. 11. Kuuba kriis 1959 toimus Kuuba riigipööre kus võim läks Fidel Castro kätte (23 aastane). Ta teatas, et temast on saanud kommunist ning ta esines oma avaldusega. Kuuba peamine toetaja oli Nõukogude Liit aga vaenlane USA. 1962 selgub, et NSV Liit on Kuubale paigutanud tuumaraketid sihikul kogu USA idarannik ja keskosa (laskeulatus 2000 miili)
Valitsevaks muutus joontaktika ja kurnamisstrateegia.Lahingus otsustavaks jalaväerünnak.Jagunes tsentrumiks ja tiivadeks.Ülim saavutus oli vaenlase territooriumi haaramine lahinguteta.Ohvitserkond-Ohvitserid võrsusid üldjuhul valitsevate seisuste hulgast,kuna vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi,tõusis päevakorda sõjakoolide rajamine(essana Itaalias).16-17 saj hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid.Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused.19 saj alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks.Sõjanduse reformaatorid-Gustav II Adolf-kuningas,kes tegi Rootsis Euroopa suurriigi,seda eelkõige heale sõjaväele tuginedes,teostati maapalgalist süsteemi-teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kindlustada,st.rahvuslik armee
Nii külastas Rubens Prantsusmaad, Hollandit, Inglismaad ja Hispaaniat. Ta kuulsus levis kulutulena üle Euroopa, ta sai kõikjal tohutute auavalduste osaliseks ja talle esitati hulgaliselt tellimusi. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. Rubens kirjutab: ,,Ma kaotasin suurepärase sõbratari... See kaotus vapustab mind hingepõhjani ja kuna igat liiki kurbuse vastu on ainult üks rohi unustus -, siis pean kogu oma lootuse sellele rajama." Pärast naise surma loobus Rubens üllatuslikult maalimisest ja sõitis 1630. aastal Hispaania Madalmaade täievolilise saadiku staatuses Inglismaale keerulisi läbirääkimisi pidama. Londonis valmistas ta ette rahuläbirääkimisi Hispaania ning Hollandi liitlase Inglismaa vahel. Rubensi diplomaatiline karjäär lõppes aga samal aastal, sest ta abiellus 6. detsembril 1630 abiellus 53-aastaselt 16-aastase Helene Fourmentiga, kadunud Isabella kauge sugulasega
, ukj 28. nov. 1917 Toompea lossi ja kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. 1917/18 vahetusel enamlaste populaarsus langes, sest · ühiskond soovis rahu ja olukorra stabiliseerimist, mitte maailmarevolutsiooni; · bolsevikud ei pooldanud omariiklust, vaid soovisid autonoomiat NV koosseisus; · talurahvale ei jagatud maad, vaid hakati rajama kommuune; · teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat, muutes kirikud rahvamajadeks; · bolsevikud võtsid suuna diktatuurile ja lõpetasid ise koostöö teiste ühiskondlike jõududega. Iseseisvuse väljakuulutamine Veebruaris 1918 alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Enamlaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel
Piiskopkonna korraldus oli sarnane Tartu piiskopkonnale. Piiskopkonnaresidentsid on asunud: ● Lihulas, kuhu Orduga kahasse ehitati kivilinnus. Ordu sai ka ¼ piiskopkonna maadest. ● Püüdes vältida tülisid mõjuvõimsa Orduga, viis piiskop 1251. a residentsi üle Vana-Pärnusse, mille leedulased 1263. a põletasid maatasa. ● Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati toomkirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. a andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõigused. ● 14. saj II poolel viis piiskop oma residentsi üle Kuressaarde. Piiskopi nõukogu -toomkapiitel -jäi edasi Haapsallu. 1559. a müüs piiskop Johannes V Münchhausen piiskopkonna30 00 taalri eest Taani kuningale Frederik II-le. See omakorda loovutas piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele.Hertsog Magnus oli ka ainuke piiskop, kes vermis Haapsalus oma raha -veeringuid ja killingeid. Liivi
taha. meie ajaarvamise algul introdutseeriti Hiinast Kesk-Aasiase mooruspuu, Idamaadelt Euroopasse mitmed roosiliigid. Siit võib välja tuua ka kaks esimest introduktsiooni põhjust- viljapuud ja dekoratiivsed taimed. Hiljem lisandusid introdutseeritavate liikide hulka tarbepuud- kas siis puidu saamiseks või mõne muu puu osa kasutamiseks. 6 Teaduse arenedes hakati introduktsiooniga tegelema teaduslikel põhjustel, nii hakati rajama arboreetume ja botaanika aedu. Tänapäeval võivad liikide introduktsiooni põhjusteks olla: · puidu head omadused · puidumoodustamise suur võime · viljade, lehtede, õite või koore kasutusvõimaluste tõttu · halbade kasvutingimuste hea taluvus · suur esteetilisus Introduktsiooniga võivad kaasneda järgmised probleemid: · sobimatus Eesti klimaatilise eripäraga · esteetiline kokkusobimatus looduskeskkonnaga Eesti looduslike liikidega samadest
Noorukieas arenevad välja ka huvid. Koolivälisest teevusest mäletab Helgi laulukoore. Üksinda ta nii väga lauda ei tahtnud, aga pidi seda siiski tegema. Sellega seoses meenub Helgile, et ta on väga noorelt laulnud Pirita kõrtsus. Seda vanemate teadmata muidugi, aga kui see ilmsiks tuli pidit ta sellest loobuma. Noor täiskasvanu: lähedus vs. isolatsioon. Noore täiskasvanu eas otsitakse romatilisi suhteid ja vajatakse seotust teistega. Vabanetakse vanemliku hoole vajadustest ja asutakse rajama oma kodu ja perekonda. Helgi sõnul on ta palju armunud olnud. ,,Olen sellega õnnistatud. Mul käib see kergesti ja kummaliselt.'' Samas on ta öelnud, et see kaob täpselt sama kiiresti kui tuleb. Täiskasvanu: loov tegutsemine vs. arenguseisak. Täiskasvanuna viibitakse elujärgus, mille põhisisuks on kas oma võimete ja võimaluste realiseerimine või paigaltammumine ja stagnatsioon. Isiksuse arengut toetab vajadus luua, sünnitada midagi, mis püsiks endast kauem
3 Kloostri aja- ning ehitusloost Tallinna Püha Miikaeli kloostri asutajateks olid tsistertslased, kes saabusid Läänemere idakaldale juba 12. sajandi lõpus. Dünamüne klooster, mis rajati 1205-1208. aastatel ning mille esimeseks abtiks oli hilisem Eestimaa piiskop Theoderic, oli nende esimeseks kloosterlikuks institutsiooniks. Sellele tuginedes hakkasid tsistertslased kloostreid rajama ka Eesti aladele. Tsistertslastele kuulusid viis: Kärkna ning Padise meeskloostrid ja Tallinna Püha Miikaeli, Tartu Püha Katariina ning Lihula naiskloostrid. [ 5, lk 10, 11; 6, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli naisklooster on vanim linnadesse rajatud tsistertslaste klooster Eestis. Taanlastele edukalt lõppenud lahingu tähistuseks püstitati arvatavasti 1219. aastal püha Ventseli kabel. Selle juurde asutasid Taani feodaalid 1249. aastal oma kuninga Erik
Nende ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse korral õigele teele tagasi tuua, aga kui see ei õnnestunud, siis karistada. Ülikoolid ja Teadus Varakeskajal olid hariduskeskusteks kloostrid. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, ladina keelele, Rooma autorite kirjutistele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetati järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Linnadesse hakati rajama ka põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said. Samuti rajati ka ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid õpipoiste ning sellide seisuses. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse asutamisürikuga
Esimesi metalle, vaske ja kulda, õpiti kasutama Lähis-Idas 9. aastatuhandel eKr. Vaskesemed hakkasid levima alles siis, kui õpiti vaske maakidest sulatama. Vask on pehme metall. Tinast ja vasest hakati valmistama metallisulamit pronksi. Pronksiajal ilmus Eestisse, eriti Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadele, Skandinaavia mõjutusi. Vanimad põllud Saha-Lool. Kasutati ristkündi künda tuli kahes risti asetsevas suunas, sest ader ei pööranud mulda ümber. Hakati rajama kivikalmeid. Sinna maeti ainult tähtsamad isikud. EELROOMA RAUAAEG 500 a eKr 50 a pKr Rauaajal loobuti lõplikult kivi kasutamisest. Alates aastast 200 eKr muutus raud Eestis kättesaadavaks ja seda võib pidada rauaaja alguseks. Esimeseks rauasulatuskohaks on Tindimurru. Lääne-Eesti tasasel maastikul rajati noorema eelrooma rauaaja lõpul Eesti esimesed ringvall- linnused. Haudadesse hakati kaasa panema relvi.
Tallinna tekke problemaatika kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal Essee 1219.aastal maabusid taani väed eesotsas kuningas Valdemar II-ga Lindanise linnuse lähistel, võitsid siin eestlastega peetud lahingu, asusid eestlaste linnuse, hilisema Toompea kohale rajama oma kindlust ning jätsid sinna taani garnisoni. 1227. aastal vallutas Mõõgavendade ordu taanlastelt Põhja-Eesti. 1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu
Seetõttu olidki pronksi- ja eelrooma rauaaeg Baltikumis varem (enne kindlustatud asulate uurimise algust) peaaegu leiutühjad ning oletati isegi elanikkonna lahkumist siit pärast kiviaja lõppu. Nüüd on olukord mõistagi teine, kuid tundub vahel, et need sajandid on liiga ühekülgselt täidetud vaid kindlustatud asulate materjaliga, mille põhjal kiputakse tegema järeldusi, mida muidu ehk teha ei saaks. Baltikumi vanimad kindlustatud asulad on teada Leedus, seal hakati neid rajama II at viimasel veerandil eKr. Enamik Leedu vastavaid asulaid jäid kasutusele kuni eelrooma rauaaja lõpuni või isegi rooma rauaajani, kusjuures noorema pronksiaja osa pole seal just alati selgesti eristatav. Ka Lätis ilmusid kindlustatud asulad II at lõpul eKr ning paljud neist püsisid kasutusel kuni rooma rauaajani. Eestis seevastu on noorema pronksiaja kindlustatud asulad ning eelrooma rauaaja kindlustused eristatavad üsna selgelt omaette rühmadesse
(tulevastes Ameerika Ühendriikides). Kui Inglismaa kehtestas ranged teemaksud, kutsus see esile meeleavalduse, mida tuntakse "Bostoni teejoomisena" ja mis omakorda pani aluse kahele suunale: Ameerika iseseisvumisele ja kohvi "rahvusjoogiks" tunnistamisele. Sellele lisaks on ameeriklased andnud oma panuse tee ajalukku teekotikeste leiutamisega ning tehes algust jäätee joomisega St. Louisi maailmanäitusel 1904. 19. sajandi keskel hakkas Hiina kaotama oma teemonopoli. Britid hakkasid rajama teeistandusi Indiasse ja 1887. aastal importis Inglismaa esimest korda rohkem teed Indiast ja Tseilonilt kui Hiinast. Valmistamine Erinevatel rahvastel ja piirkondadel on sadu erinevaid tee valmistamise meetodeid. Teed võidakse valmistada veega, piimaga, võiga, rasvaga, õliga jne. Teed mitte üksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka süüakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore või mõne muu ainega, maitsestatakse ning süüakse väikestes kogustes
Tekkis rüütlikirjandus, mille õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Anonüümse rahvalauliku asemele astus trubaduur, loov isiksus oma maailmanägemise ja luulemaneeriga. 9. Iseloomusta keskaja talupoegade eluolu , mõisamajandust ja meelelahutus Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad
Leitud veel 11 kirvest. -Esimene raud Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad kui pronksist. U 500a paiku jõudsid Eestisse naaberaladelt esimesed raudesemed.Hakati kasutama ka münte. -Matusekombestik (erinevad kalmed) Alguses sängitati surnuid asula territooriumil ja vahest ka põranda alla. Kiviajal ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid.) Pronksiaeg (hakati rajama erilisi maapealseid kivikalmed. Suurematest kividest ring ja selle keskele laotud kirst, peale väiksematest kividest küngas. nt Jõelähtme kivikalmed) Rauaaeg tarandkalmed(koosnesid kiviridadest või müüridest, nelinurkne, keskel surnu) (Jabara kalmed, Kojastu kalmed) -Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused) 13.sajandil oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel
ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus koos Saksa kaupmeestega Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne – ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1184. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust; 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt
Taani kuningas Frederik IV kirjutas alla Trahventhali rahulepingule ja loobus Venemaa ja Poola liidust. Rootsi väed siirdusid Eesti- ja Liivimaale ning poolakad taganesid. Vene võed ründasid Narvat ja kaotasid. Rootslased vallutasid Varssavi ja Krakovi. 1706. aastal tungis Karl XII Saksimaale ja sundis Altranstädti rahuga August II Tugevat (Poola kuningas) troonist lahkuma. 1703. aastal hakas Peeter I rajama Peterburi ning 1704. aastal ründas Narvat ja Tartut. Karl XII hakkas kavandama plaani tungida Moskvasse ja lootis, et liitlaseks saavad Türgi ja Ukraina hetman Mazepa. Türgi keeldus sõjas osalemisest. 1708. aastal asus Rootsi armee teele Moskvasse ja lõunas ühines hetman Mazepa väega. 28. juunil 1709. aastal toimus Poltava lahing Ukrainas. Venemaa võitis. Karl XII sai haavata ja põgenes Türgisse. Karl XII oli sultani külaline Benderi linnas. 1711
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulev...
Linnad kasvasid järk-järgult. Tihti on keskaegsetes linnades võimalik selgesti märgata eri kasvuetappe: suhteliselt väikeset müürida kaitstud linnasüdant ja selle ümber mitut järjest suurenevat ringmüüri. Sageli kasvasid linnadeks mõnelöe ilmalikule võimukandjale, kloostrile või piiskopile kuulunud linnuse naabruses paiknenud asulad. See oli linnade kujunemise üheks võimaluseks. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ka ise sõna otses mõttes uusi linnu rajama. Need olid korrapärased, enamasti nelinurkse põhiplaaniga ning turuplatsi ja raekoja keskel. Põhiline erinevus maa-asulast ei olnud mitte müürid ja kaunid ehitised, vaid linnaõigus. Alles siis kui linnaks pürgiv asula oli endale selle õiguse saanud, võis rääkida linnast. Linnaosad: Linnal oli mitu keskust. Raekoda, kohtusaal ning kuninga määratud haldusametniku ja kohtuniku-foogti-maja moodustasid n-ö halduskeskuse, kus korraldati linnaelu. Usukeskuse
Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud kõrvalruumidega ning seega täiesti pime. Talurahva riietuseks oli pikitriibuline seelik, pottmüts, mutumüts, plisseeritud seelik, põlvpüksid jne. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill.
juulil Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid venelased Liivimaal Mõniste, Valmiera ja Alüksne. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindluseid. Ingerimaal vallutasid venelased 22. oktoobril Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12. mail 1703 Nevanlinna. Sellega oli kogu Neeva venelaste valduses. 1703 aastal 27.mail asuti Neeva soises deltas rajama Peterburit, millest hiljem sai Venemaa uus pealinn. Väga soise pinnase tõttu suri linna ehitamise käigus suur hulk töölisi. 1704 aastal 14. mail saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augustil Narva. Sõja lõpp 1715. aasta juunis kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714
kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lisalehe toimetajaks, kuid Jannsen tagandas ta saksa nurina tõttu ja Hurt sattus ühte leeri C. R. Jakobsoniga. Eesti Aleksandrikooli komiteed - üritati teha eesti keelset kooli. Eesti Kirjameeste Selts - koondas haritlasi. Esimene president J. Hurt - suure töö tegi ta ära eesti rahvaluule kogumisel ja avaldamisel. Rahvusliku liikumise radikaalsema
kasvas Hitleri ajal 12 korda, kuid samal ajal kasvas riigivõlg 4 korda. Selline poliitika sai olla vaid ajutine! · agressiivne välispoliitika. Saksamaa hakkas lahti ütlema Versailles` rahulepingu tingimustest. See toimus nii: 1) 1935 seati sisse üldine sõjaväekohustus, hakati looma võimsat massiarmeed, (saksa keeles Wehrmacht) 2) 1935 sõlmiti Inglismaa ja Saksamaa vahel mereväekokkulepe, sellega sai Saksamaa õiguse laevastikku suurendada ja asuda rajama allveelaevastikku 3) 1936 marssisid sakslased sisse Reini demilitariseeritud tsooni (sellega oligi Versailles`rahuleping sisuliselt tühistatud 4) Saksamaa toetas Hispaania kodusõjas kindral Francot (=parempoolseid) 5) 1936 kujunes nn. Berliin-Rooma telg (=Saksamaa + Itaalia liit) 6) 1936 sõlmiti nn. Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, varsti ühinesid Itaalia, Ungari, Hispaania jt. Eesmärk oli võidelda Kommunistliku
Turismi õppetool Referaat Saku Õlletehas 2010 Sisukord...........................................................................2 Ettevõtte ajalugu ..............................................................................3 1. Saku mõisa õlleköök...................................................................................3 2. Saku Õlletehase aktsiaselts...............................................................4 3. Uue ajastu algus............................................................................5 4. Saku maailma õlletootjate kõrgliigas.................................................7 Saku tootevalik.................................................................................7 Mis on õlu?................................................................................................................8 Millest õlut tehakse?..............................................................
5) Puidutööndus/metsatööndus - saeveski Narvas 20. 17.-18. saj. töönduses toimunud muutused. TV lk. 37 ül. 2. · tekkisid manufaktuurid · kaotati tsunftide piirangud · tootmine suurenes ja käsitöö osatähtsus vähenes 21. Hinda Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Põhjenda oma arvamust. võim mõjus hästi, sest 1) riigitalupoegade olukord paranes, nende koormised normeeriti 2) hakati rajama manufaktuure, laienes kaubandus 22. Selgita: Pärusmõis - Riigimõis - Riigi omandisse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud, kelle ülesandeks oli tootmise juhtimine, riigitulu tagamine või riigile rendise maksmine. Pastoraat - Kirikumõis, mida pidas pastor. Mitte nii esinduslik kui rüütlimõis. Tavaliselt igas kihelkonnas 1, mis paiknes kiriku lähedal.
Aireses, kuna seal on tööjõudu ja hea transport. 4. Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib? Argentiina ekspordib erinevaid metalle, osaliselt riideid. Impordib kõrgtehnoloogili tooteid. 5. Masinatööstuse areng. Masinatööstus argentiinas on olnud väike. Arenguruumi on. 6. Kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis. Argentiinas on kõrgtehnoloogiline tootmine suhteliselt vähearenenud. Arenguks peaks sealset rahvast rohkem harima, rajama ülikoole. Argentiina turismimajandus 1. Kas Argentiina on tuntud turismimaa? Argentiina ei ole väga tuntud turismimaa. Maailma turismitabelis on Argentiina alles 117. kohal. 2. Arengueeldused. 1) Ilusad looduskaunid paigad 2) Suusakuurortid 3) Vaatamisväärsused 3. Kõige külastajaterohkemad kohad. 1) Iguachu 2) Tulemaa 3) Penitentes 4) Buenos Aires-Cathedral La Plata, Metropolitan Cathedral 4
aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. Loodava piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hijem usust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all
Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud kõrvalruumidega ning seega täiesti pime. Talurahva riietuseks oli pikitriibuline seelik, pottmüts, mutumüts, plisseeritud seelik, põlvpüksid jne. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill.
Nagyle anti valida kas tunnistada oma eksimust või puuakse üles. Ta ei tunnistanud. BERLIINI KRIIS 1961 NSVL ei olnud rahul lääne sõjaväe paiknemisega Lääne-Berliinis. Hallsteini(Lääne-Saksamaa välisminister) doktriin: ei tunnustanud Saksa DV. Käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. aastal, kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks erand - NSV Liit. Kestis kuni 1970. aastani. 1961 13.august ehitati SDV poolt ümber Lääne-Berliini müür. Üritati, ja suudeti ka, takistada idast läände põgenevaid inimesi. Püsis kuni 9.novembrini 1989. KUUBA KRIIS 1962 Kuuba oli olnud iseseisev riik juba aastakümneid(USA sateliitriik, ripatsriik). 1959 kukutasid
Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Enamlased ajasid koosoleku laiali. 4) valiti Asutav Kogu, kuid enamlased saatsid ka selle laiali. 5) osa baltisakslasi otsis tuge ja abi Saksamaalt Enamlaste tegevus: · kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära · tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati · maad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid e kommuune · kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti punased rahvamajad · enamlased ei soovinud teha koostööd teiste parteidega. Otse vastupidi - osa poliitikuid saadeti maalt välja või nad tegutsesid edasi põranda all, osad ajalehed suleti · Eestit nähti Venemaa osana 1918.aasta veebruaris alustasid sakslased rindel üldpealetungiga. Nõukogude Venemaa oli sõjaliselt võimetu ja enamlased ning nende väesalgad põgenesid Eestist
kuningaid seitse. Kuningate ajal sai Roomast tõsiseltvõetav linnriik. 510 eKr sai see aeg läbi. Rooma linna tekkimine: Tegelikkus: Rooma linn tekkis 25 km Tiberi jõe suudmest vasakule kaldale, seal oli 7 küngast, kuhu rajati järjest asula. Selleks kulus aega ja umbes 600 a eKr oli moodustunud algne Rooma linn. Müüt: Romulus ja Remus olid kaksikvennad, vanaisa poolt Tiberisse visatud ja emahundi poolt üles kasvatatud, suureks saanud, kukutasid vanaisa troonilt ja hakkasid uut linna rajama, mille käigus Romulus tappis Remuse. Patrooni ja kliendi suhe: Patroon andis kliendile maa ja kaitses teda igas mõttes, klient pidi patroonile lojaalne olema, ühel patroonil kujunes välja klientide võrgustik. Proletaar-kõige vaesem maata kodanik, kelle ainus varandus olid tema lapsed. Patroon-rikas kodanik. Klient-vaene kodanik. Patriits-vanast suguvõsast pärit roomlane, jõukas ja suurte maavaldustega, nende kätte koondus ühiskonna valitsemine. Plebeid-lihtrahvas, roomlaste enamus.
Euroopa suhete tihenemine(kaubad, välismaalastest vaimulikud); hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani. pooldas täielikku ainuvõimu; Peeter I ja ja patriarh olid vastuolus; P kaotas patriarhi ameti, kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör; P-le ei meeldinud kloostrid-piiras nunnade/munkade arvu; vanausulisi kiusati taga; P oli läänemeelnde. hakkas haridust pooldama; 1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal uus maailmavaade; teaduse, mõtlemise tähtsustamine; René Descartes-sündis väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda(cogito, ergo sum); eeskujuks loodus; Voltaire valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet. sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isikiu- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; C
Selle tulemusena paranes tohutult teede kvaliteet ning teed muutusid ohutumaks ja kiiresti läbitavaks.Roomlaste teedeehituse teadmised trumbati nüüdsest üle mitmekordselt, nii kvaliteedi kui ka sillutise poolest.Sellest ajast alates hakkas asfalteeritud tee levima väga kiiresti. Esimene kiirtee valmis 1932. aastal Saksamaal Kölni ja Bonni vahel. Kuna autode omamine kasvas meeletult 20.sajandi teisel poolel hakati kiirteid rajama väga paljudes riikides.Tohutud kulutused teeehitusele tuli maksta kinni igal autoomaniku, kes kasutasid kiirteid. Teeomanikud lõid enne sissesõitu tõkked ,mille läbimiseks oli vaja teatud summa maksta. Riigid arendasid teede võrgustikku nii, et erinevad kaubaveod ning ta eraisikud saaksid võimalikult lühemat teed pidi ühest linnast teise.USAs näiteks on suur riigisisene kiirteede süsteem, mis seob kogu USA. Viimase 30 aasta jooksul on kiirteede
Vool aga uhtus poisid kaldale , kus nad sattusid e mahundi hoolealla, kui e mahunt neid natukene aega i metas kasvas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid vennad o ma vanaisa v õi mult ja asusid endale uut linna rajama. T ö ö käigus puhkenud tülis tappis Ro mulus Re muse ja lõpetus ehituse üksinda. Te ma järgi sai Roo ma ni me. Roo mast sai linnriik , mis tasapisi hakkas o ma valdusi laiendama, kasvas hilje m üle i mpeeriumiks. Roo ma ajaloo perioodid: 1. Kuningad(510e.kr) 2. Vabariik(30e.kr) 3. Keisririigi(476p.kr)
Kaksikvennad Romulus ja Remus olid pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal)
Villast hakati kangast kuduma. Tsiv teke: Tekkisid 2. at eKr. Metallitöötlemist ei tuntud, algeliste niisutuskanalite abil kasvatati maisi, osati kududa kangast ja valmistada savinõusid. Tekstiili toormeks oli laama villa kõrval ka puuvill. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid arenenud religioon, kogukonnaliikmete ühistegevus. Austati loomakujulisi jumalusi (eriti jaaguar ja madu). I a.t algul pKr hakati rajama ulatuslikke niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus kõplapõllundus. Rikkalike panustega hauad tõendavad suurt varanduslikku kihistatust. Ei kasutatud traditsioonilist kirja. Inkade suurriik: inkad ühendasid kogu Lõuna-Ameerika rannikuala oma võimu alla. Pealinn cuzco. Inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis alamate elu ja tegevust
12 linna püsisid kuni Vene aja lõpuni. Peale Liivi sõda oli kaubandus peamiselt koondunud võõramaiste kaupmeeste kätte. 17.saj edenes Narva kaubandus tänu asendile Vene piiri ääres. Peamiselt eksporditi Eestist teravilja ja lina. Importkaupadeks oli sool,metall,soolaheeringas, tubakas, koloniaalkaubad. Probleemideks olid Vene kaupmehed, kes müüsid oma kaupu märksa odavamalt. 17.sajandil hakati Eestis asutama manufaktuure, mis rajati tollal linnadesse, kuid 18.saj hakati rajama ka linnadest välja. Näiteks võib tuua Räpina paberivabriku, mis on jäänud vanimaks tööstusettevõtteks Eestis. Lisaks toodeti klaasi ning jõuti välja peeglite ja portselani tootmiseni. Rahvusliku ärkamisaja põhjused ja juhid (19.saj) Eestlased olid vabanendud pärisorjusest, Eesti ala arenes majanduslikult, kujunes välja esimene põlvkond eesti haritlasi, koolihariduse levik, rahva kultuuriline aktiivsus.