Tuumajaama rajamine Eestisse Tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on juba aastakümneid olnud üks kõige rohkem vaidlust pakkuvatest teemadest energeetika valdkonnas. Minu arvates oleks aga tuumaelektrijaama rajamine Eestisse vägagi hea ning mõistlik otsus. Kuna rahvaarv aina kasvab ja kasvab, suureneb ka inimeste energiavajadus, aina rohkem on materiaalseid vajadusi, mille rahuldamiseks on vaja energiat. Üks energia toomisviisidest on tuumaelektrijaam, tänu sellele, ei saaks me ainuüksi väiksema kütusekuluga energiat, vaid ka meie majanduselu saaks rohkem kasu. Seoses tuumajaama rajamisega, saaks riik pakkuda Eesti rahvale rohkem töökohti näiteks masinate ehituse, korrashoiu ning jälgimise valdkonnas. Tihtipeale toovad inimesed argumendiks, et tuumajaama rajamine Eestisse oleks väga kallis, kuid minu arust tuleks asja pigem teise nurga alt siis vaadelda. Kui me väidame, et tuumaelektrijaama rajamine oleks väga kallis, siis tuleks mõeld...
Kas läheksid maale elama? Kui saadakse täiskasvanuks ja hakatakse enda elu rajama, tuleb valida ka koht, kus elada. Mõne inimesed valivad selleks linna, olgu siis suurlinn või paari tuhande elanikuga linn, ent mõned kolivad elama maale värske õhu kätte. Mina valiksin elukohaks linna, sest kuna olen terve oma lapsepõlve maal elanud, tean väga hästi maal elamise miinuseid. Esimene põhjus, miks ma maale ei kolis, on väga halb transpordiühendus suuremate asulate ja linnade vahel. Muidugi oleneb see ka asulast, aga enamjaolt on bussiliiklus linnadega kehv
Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Nad pidid maksma ka kirikukümnist mis oli umbes kümnendik saagist
Peale nafta eraldamist mineraalsooltest ja veest, läheb nafta separeerimisele-ERALDATAKSE TOORNAFTAST SISALDUVAD GAASILISED SÜSIVESIKUD JA ALLES JÄÄNUD VESI. STABILISEERIMINE-NAFTA KUUMUTATAKSE TEMPERATUURIL 80- 120KRAADI. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstustes toorainena. Eeltöödeldud toornafta toimetatakse tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Viimasel ajal on ka naftat tootvad riigid hakanud rajama naftatöötlemistehaseid, sest naftasaaduste eksport on majanduslikult kasulikum. Nafta hind kujuneb maailmaturul, kuid naftatootja omahinda kujundavad tootmistingimused ja transportimise kaugus. Nafta tootmine on väga kallis nt Põhja-Kandas ja Lääne-Siberis . Samas nafta tootmine Pärsia lahes on soodsam. MAAGAAS koosneb peamiselt metaanist. Maagaasi osakaal maailma energiamajanduses kasvab pidevalt, praegu moodustab ta umbes veerandi kogu energiatoodangust. Suurimad
1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead. Mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool looduskaitsealasi. Asutati riigi looduskaitse nõukogu
* Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed. * Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele. Juba varakult hakati traditsiooniliste ühekorruliste elamute kõrval rajama korruselamuid. Need olid odavad, varem puust, siis kivist üürimajad vaesema elanikkonnaga. * Korruselamute alumisel korrusel paiknesid poed, töökojad ja söögikohad või siis moodustas terve esimene korrus ühe suure korteri, mis kuulus jõukale roomlasele. Ülemistel korrustel olid väikesed odavad üürikorterid. Sellised korruselamud olid ehitatud odavalt ja sageli kiirustades, turvalisusele rõhku panemata. Seetõttu elasid paljud roomlased majade kokkuvarisemise ja tulekahju
inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr.oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale.Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Umbes 5000-1800 eKr. oli noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Neoliitikumi perioodil hakati rajama kalmistuid, mis asusid asulatest väljaspool, natuke kõgematel küngastel. Surnud asetati haudadesse, mis olid kaevatud maasse. Nad asetati külili ja kägarasendisse ja käed sätiti pea alla. Arvatakse ka, et surnu oli kinni seotud. Kuna uskumused muutusid ja surnuid hakati kartma. Vanemal pronksiajal (u.1800-1100 eKr.) matmiskommetes uusi muutusid ei olnud. Noorem pronksiaeg u. 1100-500 eKr. Toimus suur muutus, sest hakati rajama kalmeehitisis - kivikirstkalmed
foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keistrite paleed. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati ka rajama korruselamuid. 4. Miks on Vana-Rooma tuntud ehituskunsti poolest? Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Jõukamate inimeste elustandard jõudis sel periaadil tasemele, mille ületamiseks kulus hijem ligi poolteist tuhat aastat.
elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi. Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid. Ka linnaelanikel olid seisuste kihid. RELIGIOON JA KIRIK Riik pidas kirikut oluliseks. Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima mitte ainult Jumalat vaid ka riigi seadusi. Kirik hakkas rajama haigemaju ja korraldas kooliharidust. TEADUSREVOLUTSIOON Tähtsamad teadlased: Galileo Galilei, Francis Bacon, Johannes Kepler, Isaac Newton. Galilei tegi teleskoobi tähtede vaatamiseks. Kepler arvutas välja, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese mööda kindlat trajektoori. Meditsiin arenes kiiresti. Mõisteti, et tavalised asjad koosnevad erinevatest ainetest. KUNST 17. saj domineeriv kunstistiil oli barokk.
Kuidas eestlastelt sakslaste poolt vabadus võeti ja milliseid kohustused see kaasa tõi? 1222. aasta ülestõus Eestis sai algusele sellega, et Saaremaal randusid taanlased ja hakkasid kivilinnust rajama. Saarlased otsustasid kindluse ümber piirata ja taanlased alistuma sundida. Võit julgustas eestlasi edasi sõdima ja sõnum võidust saadeti üle Eesti teele. Eesti kõigis paigus hakati võõrvõimule vastu ja neid võideti, välja arvatud Tallinnas. Selle tulemusena hakkasid eestlased ise kindluseid rajama, kiviheitemasinaid ehitama ja õppisid ambe kasutama. Eestlased pöördusid abipalvega Venemaa poole, et Tallinn vabastada. Vene väel seda vallutada ei õnnestunud
Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus. Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused: Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades. Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme. Hakati rajama kivikirstkalmeid. Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid. Kultuuris ilmneb väga palju Skandinaavia mõjusid. Rauaaeg Raua kasutamine muutus kiiresti tavaliseks (ligikaudu 200 eKr massiline). Matma hakati tarandkalmetesse. Ehitama hakati linnuseid. Perioodi nimetatakse peitleidude ajastuks. Muinasusund 1. Eestlaste 4 uskumust ,,väe" kohta
12. Nimeta 5 revolutsiooniga kaasnevat muutust inimeste eluolus ja kultuuris. - Üldiseks kõnetlusvormiks sai „sina“. Varasemad olid „härra“, „proua“, „preili“ jne. Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, mida hakkas asendama lihtrahva rõivastus. Rõhutati vooruslikkust. Ühiskonnast püüti välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju. Religioosseid sümboleid hakati hävitama. 13. Miks hakati just Prantsuse rev sündmustega seoses rajama kunstimuuseume, arhiive ja raamatukogusid jms? - Kuna revolutsiooni käigus hävitati väga palju endist kultuuripärandit. See ei meeldinud rahvale, mistõttu hakatigi rajama kunstimuuseume ning arhiive, et kultuuripärandit kuskil kaitsta ning hoida. 14. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teostada? - Rahva rahulolematus võimul olijate vastu. Populaarsus sõdurite seas. Tema andekus ning
Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Eriti tänuväärne oli kirikuõpetajate töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.Paar aastat hiljem J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 1686-1687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi
Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 16561658 aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli pikkade sõdade tõttu harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Rootsi ajal hakkas põllumajandus taastuma ning mõisasid hakati juurde rajama. Hakati rajama manufaktuure. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne- Euroopasse veoks. Baltimaid nimetati tol ajal Rootsi viljaaidaks, kuna Eestist viidi välja väga palju teravilja. Mõisate jaoks oli see muidugi hea, kuid talupoegade jaoks halb, kuna sellega kasvasid ka nende koormised ning näljahädal viidi teravilja välja selle asemel, et omasid aidata.
ning mida nende kaudu veeti`? Sisseveosadam- Tallinn- masinad,keemiatooted, kivisüsi Väljaveosadam-Pärnu-vili,lina,puit 16.Kuidas muutus 1870-1914 linnade rahvuslik koosseis? Eestlased saavutasid arvulise ülekaalu 17.Mis ajaleht jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoidjaks? Kes seda toimetas? Karl August Hermanni ,,Postimees" 18. Millal ja mida õnnistati Otepää kirikus EÜS-i poolt?' 1884.a juunis sinimustvalge lipp 19.Miks hakkasid talupojad rajama piimaühistuid? Saamaks osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust, hakkasidtalupojad rajama piimaühistuid. 20. Mis kujunes tähtsaks sammuks ühistegevuseliikumises, kes algatas ja mis aastal? 1902.a Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asustatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. 21.Mis linnast sai alguse rahvuslik tõus ja kes seisis selle eesotsas? Tartust, Jaan Tõnisson 22.Kes oli ja milla sai Eesti esimeseks presidendiks? Konstantin Pärts, aastal 1938-1940 23. 20
1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust. Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei suutnud Meinhard kõiki liivlasi ristiusku pöörata. Berthold (surn 1198) Berthold oli Liivimaa piiskop 11961198, varem Hannoveris Loccumi tsistertslaskloostri abt. Korraldas liivlaste vastu ristisõja; tulevase Riia linna
Mis toimus? -1054- Tallinna asutamise aasta -1201- hakati piiskop Alberti käsul rajama Riia linna -1202- piiskop Albert asutas rüütliordu (Kristuse sõjateenistuse vennad e.Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi.
aastatel rajati üle kogu maa rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Esile tõusis üks uus liider Jakob Hurt. Ka Hurt proovis mitu korda saada valitsuselt luba ajalehe välja andmiseks. Kuna seda ta ei saanud, siis asus ta Jannseni lehe ,,Eesti Postimees" toimetajaks. Kuna ühe artikliga ärritas ta saksa ringkondasid, pidi Jannsen ta vallandama. Nii tekkis tal hea side Jakobsoniga. Rahvusliku liikumise tähtsaim mõte oli hariduse edendamine. 1860. aastal õhutas Jaan Adamson rahvast rajama emakeele kooli. Kuna valitsuse poolt polnud toetust oodata, pidi seda hakkama rajama omaenda raha eest. Rahasid koguti annetustega, korraldati näituseid, kontserte, etendusi jm. Kooli nimeks sai Eesti Aleksandrikool, pühendusega keiser Aleksander I. Eesti kihelkondades loodi komiteed, kes tulid iga aasta kokku, arutades tähtsamaid küsimusi, valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja president. Peakomiteesse kuulusid 1871. aastast Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt
Käesolev pärit 18.saj Saksamaalt, kus tekkisid esimesed üliõpilasorganisatsioonid. Praegu on see üliõpilashümn. Aeneis Peategelane troojalane Aeneas, Veenuse poeg. Nii tuletavad roomlased end jumalaist. Jumalad valivad Aenease välja, et ta rajaks uue Trooja. Ta alustab teekonda vanast Troojast ja purjetab uue poole, aga satub tormiga Kartaagosse. Kohtab rannas kaunist kuninganna Didot. Armuvad. Aeneas jääb sinna elama. Jumalad ei jäta teda rahule, vaid annavad teada, et peab Troojat rajama minema. Läheb Didole ütlemata ära. Dido teeb enesetapu. See on Kartaago-Rooma vaenu põhjus. Aeneas purjetab Itaaliasse ja peab sinna rajama Laviniumi linna. Arma virumque cano, Troiae qui primus ab oris Ma laulan relvadest ja merest, kes esimesena Trooja kallastelt Italiam fato profugus Laviniaque venit Itaaliasse tuli Laviniumi randa saatuse põgenikuna Litora; multum ille et terris iactatus et alto ta sattus paljudele maadele jumalate suure jõuga,
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____
Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Asustatud 1891 Asukoht Ida-Virumaal, Illuka vallas Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910.
võimalus? pandi kaasa Kivitöötlemisoskused mingi tööriist või täiendusid. ehe. Kaunistatud kammi meenutava templiga Savinõud, venet e. NEOLIITIKUM paati meenutavad 1.Loomakasvatus Hakati rajama Kalmistud rajati Nöörkeraamika väga hoolikalt lihvitud (kitsed, lambad, sead, elupaiku asulatest e. venekirveste sissepuuritud veised) kaugemale väljapoole kultuur al 2000 silmaaukudega 2.Maaviljelus suurematest kõrgematele eKr kivikirved. Neolootiline veekogudest. küngastele.
raudteejaama, ning 3 jõesadamat(ligipääs Atlandi ookeanile ja Põhja Jäämerele). Alates aastast 1935 on pealinnas ka metroo, mis rahuldab pealinna transpordi vajadusi. Moskva metroo on oma ulatuselt suurim transpordi süsteem linnas ja reisijad sõidavad läbi linna transpordi süsteemist. Moskva on riigi tähtsaim kultuuri keskus alates sellest kui sinna rajati esimene kõrgharidus asutus riigis- Slaviano Greco Ladina akadeemia. Pärast hakati linna rajama suurel hulgal õppeasutusi. Esimest korda mainiti Moskvat Ipatevskoi kroonikas aastal 1147, kui Suzdalski prints Yuri Dologurki kohtus siin oma liitlasega Novgorodist Seversy printsi Svyatoslav Ologovishiga. Aastast 1260 on Moskva vürstiriigi keskus, 1460-1711 Venemaa keskus, RSFSR pealinn aastal 1918, USSR pealinn 1922 aastal, ja Vene Föderatsiooni pealinn aastast 1991.
Madalmaadesse. Grand Tour´i tähtsus: sisaldas haridus-, loodus- ja massiturismi algeid hotelliomanikud hakkasid koos majutusega pakkuma toitlustamist ja transporti sisuliselt pakuti pakettreise osavõtjate arvu kasv mõjutas Euroopa turismitööstuse arengut Kuni 17. sajandini täitsid majutusettevõtete rolli maanteede ääres olevad lihtsad ehitised palveränduritele ja kaupmeestele. 18. sajandil hakati rajama hotelle, aadlikud andsid oma paleed osaliselt või täielikult majutusasutusteks. Koos majutusega pakuti regulaarset tõllateenust, valuutavahetust. Reisijatele olid abiks pagasi järelvaatajad ja teejuhiks giidid. Transpordi areng 19. sajandil viis turismi uude ajajärku, teise faasi. Regulaarne laevaühendus Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sai alguse 1820. aastal. Esimene rong sõitis Inglismaal 1825. aastal. Töötamine tehastes ja vabrikutes tagas töölistele puhkuse ja vaba aja olemasolu.
"lahinguteks", sealjuures oli tema peamiseks eesmärgiks muuta Itaalia riigiks, mis on täielikul enesevarustustamisel. Põllumehi kutsuti üles rohkem nisu kasvatama ja naistel soovitati jääda koju ning sünnitada ja kasvatada nii palju lapsi, kui võimalik. Tugev rahvus ei tohi sõltuda teistest. Mussolini eestvedamisel hakati kogu riigis ehitama automagistraale (Autostrada). See ettevõtmine jätkus ka 1929.-1933. aasta majanduskriisi ajal. Linnadesse hakati rajama surejoonelisi hooneid, mis sümboliseeriks Itaalia võimsust. Valitsus lubas ka hoida rongide graafikus püsimisel silma peal. Et ka Lõuna-Itaaliast teha rikas piirkond, hakkas Benito sinna rajama Mussoliniat. 1929. Aastal sõlmis Mussolini kokkuleppe Rooma paavstiga, mis ajaloos on tuntud Lateraani paktina - sellega lahendati ligi kuuskümmend aastat kestnud tüli Itaalia riigi ja katoliku kiriku vahel: paavst
Jõusaali ajalugu Jõusaal, ingliskeeles „gym“ on tulnud vana-kreeka sõnast „gymnasion“. Just nii nimetati Vana-Kreekas kohti, kus sportlased olümüpiaks treenides valmistusid. Pärast Vana-kreekat kadusid jõusaalid sajanditeks. Keskaja ning renesanssi elu oli selline, et inimesed said füüsilise koormuse igapäevaselt kätte tööd tehes. Alles 19. sajandil hakkasid koolid võimlaid füüsilise koormuse eesmärgil rajama. 19. sajandi keskpaigal eksisteerisid juba spordiklubid. Sinna said kuuluda aga ainult teatud poliitilise taustaga inimesed. 1930-datel tekkisid poksisaalid. Esimene selline saal avati 1939. aastal Manhattanil. See saal oli aga mõeldud vaid poksijatele ning pold seetõttu tavapärasele inimesele kasutamiseks. 1965. asutas Joe Gold esimese jõusaali. Selleks oli Gold’s gym, mis sai pöördepunktiks kulturistidele ning oli väga populaarne, vaatamatta selle
PARONÜÜMID, MILLE TÄHENDUSES VÕIN EKSIDA 1. asustama mingit ala elanikega täitma; kuhugi elama asuma. Eestlased asustasid saare. Ma pole kunagi sattnud asustamata paika. 2. asutama rajama, looma; valmistuma. Piimatootjad on valmis asutama ühise piimatööstuse. ( läheb 2. paronüümiga sassi) Me peaksime asutama ettevõtte, mis tegeleb kohalike noortega. 3. elatama ennast või teisi ülal pidama, ülalpidamist muretsema. Et end ära elatada, kasvatab ta köögivilju ning peab tagahoovis sigu. Enda ära elatamiseks, peaksin ma tööle minema. 4. elatuma ise ära elama, ülalpidamist saama. Elatub toetusest.
Viljandi Morten Siht 5.c Viljandis on jalgpalliväljak. Viljandis on viljandi järv. Siin on suured poed. Siin on head inimesed. Viljandis on folk. Viljandis on rahulik Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla lõbustuspark. Viljandi võiks olla suurem. Viljandis võiks olla rohkem poode. Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi...
Koht kus suheldi eesti keeles oli Eesti Üliõpilaste Selts. 3. Majandus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses. 19sajand arenes Eestis kiiresti laevandus ja paadikaubandus .Kaupu transpoditi Riiga,Peterburgi jt sihtkohtadesse .Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel . Salakaubandusega tegelemine .Avati merekool , nt Heinastesse 1864 . 19sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse arend Eestis tagasihoidlikuks.Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Hakati rajama kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse , nende toodand oli vene turul hinnatud. Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist . 19sajandi teisel poolel kasvas kiiresti masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas, kuhu ehitati mitmeid suutettevõtteid . Tln rajati puuvillamanifaktuur . 20saj alguseks oli Tln peamine tööstuslinn. Kuhu kujunes paberitootmiskeskus,kus 19saj lõpuks toodeti ligi 70% kogu vene impeeriumis vajaminevat paberit.
Skulptuure valmistati marmorist v¢i pronksist, riietatud naisfiguurid, alasti meesfiguurid(sportlased), kujud olid elusuuruses v¢i suuremad, t¢siste ilmetega Etruski kunst sai alguse 8 saj ekr Itaalia keskosas. Templid olid vèiksed ning ehitatud puidust. Hauakambrite seinad olid tèis maale, kujutati inimesi ja loomi. Etruskide kunst hakkas segunema rooma omaga ja sellest ei jèènudki varsti midagi jèrele. Vana-Rooma kunst on m¢jutatud Vana-Kreeka kunstist. Arhitektuuris hakati rajama hooneid, mis olid m¢eldud hiskasutamiseks:saunad, raamatukogud ja amfiteatrid.V ¢eti kasutusele mitmed uuendused:v¢lvid, kaared. Ehitati ka templeid, tèhtsaim oli poolkera kujuline Panteon. Portreeskulptuuris kasutati pronki ja savi, kujutati Rooma keisreid ja nad pidid olema riietatud.
vahele rivistati ratsavägi Süürtükivägi paigutati lahingukorra ette ja tiibadele Jalaväerünnaklöögijõu moodustasid tulirelvadega varustatud jalaväelased. Kogupauk Cullodeni lahing Strateegia:vaenlase territooriumi haaramine ilma ühegi lahinguta Kurnamisstrateegia Ohvitserkond Aadelkond vabastati riigimaksudest, maksid verega Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15. sajandil Itaalias 16.-17, sajandil hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid 19. sajandil oli ohvitserist kujunenud professionaaln ja haritud sõjaväelane. Tänan kuulamast
Kadrioru park on Eesti silmapaistvaim lossi- ja linnapark, mis katab u 70 hektarit. Kadrioru park asub Tallinnas mere ja Lasnamäe paekalda vahel. Park on 1935. aastast riigipark, looduskaitse all aastast 1959; Parki hakati rajama 1718. aastal Peeter I korraldusel. Kadrioru park on kujunenud 300 aasta jooksul. Kadrioru pargis näeb 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas
Vasall pidi toetama oma isanda poliitikat ja pidi olema tema sõjaväes. Vasall sai vastutasuks lääni. Selleks oli enamasti maavaldus koos talupoegadega voi vahepeal ka mingi amet. Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada. Viljandi keskajal Viljandi oli Sakala maakonna keskus.
hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa- asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele
ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Hallsteini doktriin - Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Kogu käib terviku kohta Kõik käib iga üksiku kohta Trükk trükkimine, korraga trükitud Trükis väljaanne, üllitis partii Tulemus sihipärase tegevuse Tagajärg juhuslik, iseeneslik positiivne resultaat tulemus Viimane järjekorras viimane Viimne kõige viimane Alluma ametialaselt kellegi Alistuma alla andma alluvusse kuuluma, millegi mõju all olema Asutama rajama, looma Asustama teatud alale elama asuma Eritlema analüüsima, algosadeks Eristama vahet tegema lahutama Juhendama juhtnööre andma Juhtima tegevust suunama Kiirendama kiiremaks muutma Kiirustama ruttama Kujundama kuju andma Kujutama tajutavana esitama Leiutama midagi uut välja mõtlema Avastama olemsolevat üles leidma Järel taga Järgi abil, põhjal
K U S ELA S ID M ETS A V EN N A D ? Koostajad: Jaanus Talts ja Oliver Leppik 10. klass Sissejuhatus Tänapäeval levinud üleelamisõpetus õpetab ehitama igasugu varjualuseid. Vaadates metsavendade punkreid, tuleb tõdeda, et need mehed teadsid juba siis, mida nad tegid. Varjekohad ehk punkrid 1940. aastate teises pooles hakkasid metsavennad rajama endale üle Eesti varjekohti ehk punkreid. Eesti metsavendade elupaiku saab jaotada mitmesse kategooriasse. 1. Maapealsed punkrid 2. Pinnasesse süvendatud punkrid 3. Maa-alused punkrid 4. Taluhoonetesse ehitatud peidikud 5. Suvisel ajal kasutati elamiseks aga telke ning üpris tagasihoidlike seinte ja katusega nii-öelda suvepunkreid, mille peamine eesmärk oli tagada lihtsalt tuule- ja vihmavari. M aa-alused punkrid Neid ei olnud võimalik rajada igale
Nõukogude Liit nõudis Soomelt "sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist. Vabaduskaotus määrati sõjaaegsele presidendile Risto Rytile. Uueks presidendiks valiti Talvesõja aegne minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946
Eestimaa tulevik Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased!!! Teame kuidas Maanõukogu 1917.aastal lõi lahku Venemaast ja hakkas rajama uut ja vaba Eesti Vabariiki. Me ei teadnud veel siis, mida loota oma riigist ja iseseisvusest. Aga nüüd tekib küsimus tuleviku mitte mineviku kohta. Kuidas meie elu kujuneb 21.sajandil liikudes edasi tuleviku poole ja rajades tugevat inimsõbralikku ühiskonda. Kindlasti olete märganud, et meie riiki mõjutavad maailma majanduslikud probleemid. Valitsev erakond ei suuda oma lubadusi täita ja mõjutab ka rahanduslikku olukorda. Aktuaalseks probleemiks on kerkinud eelarve lõhki ajamine
Eesti Vabariigi kultuuri elu aastal 1920-1940 Aastatel 1920-1940 oli eestlaste jaoks raske. Alles vabanedes võõrariigi võimu alt ja läbi elades suur majanduskriis , suutsid nad sellegi kõrvalt värskendada ja hoida oma kultuurielu. Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet nii Eesti kohta kui ka terve maailmakohta. Eestis hakkas ka arenema kirjanike tegevus . Loodi Eesti Kirjanikkude Liit
Jeesuse uskujaid hakati nimetama kristlasteks. Kristlust levitasid usukuulutajad ehk apostlid. Paulus kõige mõjukam kristluse levitaja Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. 5) Iseloomusta näidete abil antiikkultuuri saavutusi, too esile seosed antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel, tööta ajastus iseloomustavate allikatega ning hinda neid kriitiliselt. - Teatrid sarnanesid kreeka teatritega puust pingid ning lava, kivist teatreid hakati rajama alles vabariigi lõpul. Suurem osa etendusi olid komöödiad. Augustuse võimuletulek lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Suurejoonelite ehitiste ehitamine. 6) Näita kaardil Rooma riigi laienemist lk 150 7) Tea, kes olid & iseloomusta nende tegevust: o Romulus I kuningas kes valitses Roomas. Rajas Rooma linna. Kaksikvend Remus, sõjajumala Marsi ja preestrinna Rhea Silvia poeg. Romulus tappis Remuse ja ehitas ise linna lõouni.
pargiks. Türi laululava asub järve ääres ja moodustab ühtse terviku rannaalaga. Laululava ja rannaäärne renoveeriti aastatel 2006-2007. TÜRI MÕISAD: Kuna Järvamaa edelasopis asuv Türi kihelkond jääb looduslikult mitmekesisele alale Türi ümbruse väikevoorestik, Pärnu madalik, Oisu kandis laiuv Kesk Eesti moorentasandik, lamm ja moldorgudes voolavad arvukad jõed, laiaulatuslikud metsad, ahvatles see kant ka mõisaid rajama. Vanim neist on Lokuta, mille kohta esimesed kirjalikud andmed pärinevad aastast 1455, kui see kinnistati Jürgen Haversfardile. Allesolev hilisklassitsistlik härrastemaja valmis 1758. aastal. Vanuselt järgmine on Tori, mille kohta pärinevad teated juba aastast 1474. Hoone, kus aastakümneid tegutses väike algkool, on saanud praeguseks uue omaniku ja taastatud kauni ilme. TüriAllikule Pärnu jõe kaldale kerkis suursugune mõisahoone 1551. aastal,
Kõik koormised ja teotööd säilisid, lihtsalt nüüd olid nad rendiks. Vallakogukonna kujunemine, sai alguse 19. sajandi esimestest seadustest. Tähtsaimaks ülesandeks sai vallakohtunikuks olemine. Magasiaidad kohad, kuhu sügisel koguti vili. Iga talu pidi andma teatud osa viljast magasiaita. Oli nö. viljapank. Kui mõnel jäi näiteks puudu või oli vähe viljakas aasta, siis saadi sealt võtta. Vallakogukonna ülesanne oli ka teede ja sildade korrashoid. Mõju talupoegadele hakati rajama rohkem koole, kuna nähti, et sellest on kasu ja inimesed tahavad õppida. Vaestemajade ehitamine 19. sajandil Talitaja Eestimaa kubermangu vallaametnik. Liivimaal nimetati neid vöörmündriteks. Tänu vallakogukonnale tuli eestlastele asjaajamise- ja läbirääkimisoskus. Talurahva elu ja olu 19. sajandil Talurahvas jagunes külarahvaks ja mõisarahvaks. Mõisarahvas ei ole mõisnikud ega aadlikud, vaid need eestlased, kes olid mõisas sulased, teenijad või ametnikud.
3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinn...
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad 3. Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3
Ekstraneti-VPN: mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firma arvutivõrgu neile mõeldud osadega. Üldiselt on VPN-lahendus väga heaks võimaluseks igale ettevõttele, nii väikesele kui suurele, mille osakonnad või filiaalid asuvad peamajast eemal. VPN lubab ühendada kaugelasuvad töökohad ühtseks tervikuks. Sellega tagatakse parem kontroll ja juhtimine, millega on võimalik kiirendada toote arengut ja suurendad läbimüüki. VPN on kõvasti odavam kui hakata rajama eraldi liine, et ühendada firma osakonnad ja filiaalid peamajaga ning vahest ka võimatu, nt firma harukontorid asuvad erinevatel kontinentidel. Kokkuvõtvalt, üks hea VPN võrk on firmale tulus kuna: · Suurendab geograafilist ja globaalset seotust · Väiksemad kulutused võrreldes traditsioonilise WAN'ga · Suurendab tootlikust · Lihtsustab võrgu topoloogiat · Võimaldab luua IP-telefonijaamu · Suurendab turvalisust, kus andmeliinid ei ole kodeeritud
Olulise osa rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised. Teise pooluse moodustas keskklass. Maarahvastik vähenes, linnadesse siirduti tööd otsima, sest maal ei saadud enam vanaviisi ära elatud. Samas rajati aga ka maale uusi ettevõtteid, kus leidsid tööd paljud inimesed. Linnaelanikke tuli toiduga varustada ja seega vajati senisest enam põllusaadusi tööstuslik pööre andis omakorda tõuke põllumajanduse arengule. Kui linnades hakati rajama üha enam tööstusettevõtteid, hakkas linnadesse kogunema ka hulga rohkem inimesi. Kujunema hakkas linnaühiskond. See mõjutas aga inimeste elu tugevalt. Vähenes pere, kiriku ja tavade roll, seda eriti noorte seas. Levima hakkas alkoholism ja prostitutsioon, samas aga ka paremad kooliolud ja arstiabi. Seega mõjutas tööstuspööre minu arvates inimeste igapäevaelu tugevasti, sest muutusid senised tavad ja kombed, inimesed pidid kohanema sootuks uute eluviisidega.
Kagu-Austraalia Austraalia idaosas asub suur veelahtmeahelik, mis tõkestab vaikselt ookeanilttulevaid tuuli. Kagu tuuled toovad Austraaliasserohkestisademeid, kuid suurest veelahkmeahelikust, läänes olev sisemaa jääb ilma sademeteta. Suvised temp. On vahemikus +20°- +30°, talvel +5 - +15°. Austraalia kagu rannikul levivad pruunmullad ja metsad on väga liigirikkad. Siin kasvavad mitmed eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. Eukalüptid on Austraalia levinumadpuud, nad on sirge tüvega igihaljad puud, milledest mõnedon väga kiire kasvuga, mnede sortide kõrgus võib ulatuda 100m. Teised sordid aga jäävad põõsasteks. Eukalüpti puitu kastutatakse ehituses, mööblivalmistamisel, valmistatakse vineeri ja paberit. Puulehtedest eralduvatest eeterlikest õlidest valmistatakse aga ravimeid. Austraalia loomastik on väga omapärane, 70% lindudest, 90% roomajatest ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
