intermembraanne ruum ja mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab palju transportvalku - poriini; see moodustab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid madalmolekulaarseid molekule. Intermembraanne ruum on väikeste molekulide suhtes ekvivalentne tsütoplasmaga, maatriks sisaldab aga selekteeritud molekulide komplekti. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Katabolismi rajad rakus (üldiselt). Energeetilise metabolismi rajad mitokondris. Elektroni transpordi ahela ensüümide ja tsitraaditsükli ensüümide paiknemine mitokondrites. Mitokondri maatriksis paiknevate ensüümide abil muudetakse püruvaat ja rasvahapped atsetüül- CoA-ks. See omakorda oksüdeeritakse tsitraaditsüklis, mille ensüümid asuvad ka mitokondri maatriksis. Tsitraaditsükli põhimõttelised lõpp-produktid on CO2 ja NADH. CO2 väljub rakust kui jääkaine, NADH aga on peamine
Mai" ja ,,Oktoobri" kolhoosis, mitmete muude spordirajatiste korrastamine või rekonstrueerimine. · Jooksu õpetus jooksuhuvilistele . Kõige paremini soodustab noore organismi kasvamist ja arenemist päike, välisõhk ja vesi. Nende vahendite ärakasutamisel tervise tugevdamisel ning tippsporti jõudmisel on vaja teada kus joosta, millega joosta ja kuidas joosta. Püüamegi anda esmaseid nõuandeid. KUS JOOSTA kõige sobivamad jooksuks on metsasihid või rajad, tõusude ja langustega maastik , pargiteed. Kui neid ei ole, siis võib kasutada maanteid. Mitte joosta asfaldil, see põrutab jalgu! JOOK SUVAHENDID riietuseks sobivad kõige enam villased või puuvillased riietusesemed ja tuulepluus. Riietus peab olema avar ja ei tohi soodustada liigset higistamist. Jalatsitena sobivad pehme tallaga jooksukingad, ketsid. Hea on kuu leiad omale võrdsete võimetega jooksusõbra. Jooksu alusta kodu või kooli juurest. Jooksu
arhitektuuriansambel, kuhu kuuluvad ka Prantsuse ja Saksa katedraal. Brandenburgi värava lääneosa juurest algab Strasse des 17. Juni (17. juuni tänav), mis suundub läbi loomaaia (Tiergarten) ning avara ja vaimustava pargi, mis omal ajal oli kuninglik jahimets. 22 11.2.3. Saksi-Sveitsi kaljud Saksi-Sveitsi rahvuspargis asuvad Bastei kaljud. Basteilt avanev panoraam, selle kitsad rajad ja peadpööritavad vaateplatvormid on Saksamaa kauneimad, hõlmates nii kaugel allpool looklevat jõge kui ka imposantseid kaljusid, millest ühe tipus asub suur Königsteini kindlus. 11.2.4. Saksa Muuseum Müncheni suurim muuseum ei ole mitte muuseumikvartalis, vaid päris oma saarel Isaril. Saksa Muuseum (Deutsches Museum) on üks maailma juhtivaid teaduse ja tehnoloogia muuseume ning Saksamaa populaarseim sellelaadne asutus. Kuuele korrusele paigutatud tosinad osakonnad pakuvad
*Yesterday is History...Tomorrow is a Mystery...Today is a gift, thats why it is the present! *life is life: no short cuts no nothing. we have to go through it all *Promises mean everything .. but once they are broken..sorry means nothing!! *Sometimes the best way to say Im sorry doesnt involve words. *There is a light at the end of every tunnel.just pray its not a train!. * Lund sajab ja sajab, on hrmas me tee. Kuukullased rajad, hbeprlitest keed. Sinu hingehk soe minu koheval krael, meie suudlused magusad all taevalae. On pimedus kaunim kui piksene pev, sest valgus kik varjutab, thti ei ne. Tna sel ma naudin, et mrkad vaid mind ning kordan sul aina - ma armastan sind! * Kui vaikselt lumehelbeid sajab ja rnalt kellahelin kajab, siis tunned, kuidas knlaleek su hinge soojaks, rmsaks teeb!. *Dream as if youll live forever, live as youll die today! *Why do people have to lose things to find out what they really mean?
kui muutujate omavaheline sõltuvus on kirjeldatud avaldisega kahest(või enamast) muuujast, mis võrdub konstandiga. Konst- võib olla ka viidud teisele poole siis =0. ilm.fun tuletis võib sisaldada nii arumenti kui ka fun-i väärtust. Ilm.fun. tuletist kas.samaväärsuskõverate puhul. Integreerimine on fun.tuletise võtmise vastandtehe. Integreerimine võimaldab tuletada piirfunktsioonist kogufunktsiooni e.lähtefunktsiooni. määratud integraali väärtuse määravad muuhulgas rajad. MI korral asetatakse integraali sümbolist alla ja üles vastavalt integraali alumine ja ülemine raja- selle lõigu alg- ja lõppväärtus, kus integraali arvutatakse. Võimaldab selgitada kogufun ning piirfun seost.Kasutatakse heaolu hindamisel. Määramata int-avaldist F(x)+c kus c on suvaline konstant, nim fun-i f(x) määram.int ja tähistatakse | f(x)dx=F(x)+C Päratud int-otse arvutada neid ei saa sest ja+ lõp.ei ole arvud. Dif-kse piirväärtustena. Integ. Saab olla päratu ka
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõh...
◦ glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri tagamaks ajukoe energiavajaduse ◦ ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi), erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja vere glükoosisisaldus (nn veresuhkur) Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad: ◦ glükolüüs – glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine 1. anaeroobne ehk osaline (hapnikuta); 2. aeroobne ehk lõplik (hapnikuga) ◦ glükoneogenees – glükoosi uuesti süntees piimhappest, glütseroolist, aminohapetest ◦ glükogenees – glükogeeni süntees glükoosist (nt. kui on hüperglükeemia, aitab INSULIN) ◦ glükogenolüüs - glükogeeni lõhustumine glükoosiks (nt. kui on hüpoglükeemia, toimib GLÜKAGOON) GLÜKOOS
Geneetika kordamisküsimused 1. Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramat...
AJALOO KT KORDAMINE EESTI TAASISESEISVUMINE Muutused NSVL's Mihhail Gorbatsovi valitsusajal 1985 aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Borgatsov. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu areng jõudnud ummikusse. Gotbatsov uuendustekava pidi tagama, et riigi majanduslik areng kiireneb. Päevakorda tõusis ka avalikustamine. See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toim...
laguneb, kromosoomid segregeeruvd ja rakud jagunevad, Eristatakse: Interfaas (G1-,S,-G2-faas) M-faas e. Mitoos Rakutsükli faasid · M-faas: mitoos, kromosoomide segregatsioon, rakkude jagunemine tsütokineesi faasis · Interfaas 1. G1- faas RNA ja valkude sünteesiks 2. S- DNA replikatsioon, sünteesi faas 3. G2- iga kromosoom koosneb kahest õdekromatiinist, mille faasi lõpp juhatab sisse M- faasi Rakutsükli kontroll · Rakutsüklit kontrollivad rajad organiseerivad rakutsükli sündmused õigesse järjestusse 1) Tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK-cyclin dependent kinase)- indutseerivad kindalte valkude seriini ja treoniini jääkide fosforülerimist 2) Tsükliinid (sostuvad CDk-dega ja kontrollivad nende aktiivsust) Mitootilised tsükliinid seostuvad CDK-dega G2 faasis, on vajalikud M-faasi käivitamiseks G1- tsükliinid (seostuvad CDK.dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks)
11. Retseptor türosiinkinaasid (RTK) ja Ras valgud - RTKd seovad lahustunud või membraanseoselisi peptiidhormoone, mis toimivad tavaliselt kasvufaktoritena. Ligandi seondumine kutsub esile retseptori türosiinkinaasse aktiivsuse, fosforülatsiooni tagajärjel retseptor aktiveerub ja see omakorda käivitab signaaliülekande rakus. RTKd on tavaliselt aktiveeritud olekus dimeersed, kusjuures alati ei ole tegemist homodimeerse interaktsiooniga. RTK rajad on olulised rakkude prolifereerumise regulatsioonis, rakkude vananemise signaalide vahendamisel ja metabolismi moduleerimisel. RTKd transmiteerivad signaali Ras- valkudeni. Ras valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, mis aktiveerituna indutseerivad kinaasse signaalikaskaadi, mis omakorda kulmineerub MAP kinaasi aktivatsiooniga. 12. MAP kinaaside rada - MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke (nt
Nende tekkel otsida tuule eest varju ja soojendada käega piirkonda või hõõruda laike pehme riidega seni, kuni laik kaob. - Külmetama hakkavaid varbaid või sõrmi tuleb vereringe ergutamiseks intensiivselt liigutada. Kui see ei aita (kipuvad muutuma tundetuks), minna lähimasse sooja ruumi. - Matkaringil ei tohi kedagi maha jätta. C-tsooni oludes suusatada ei tohi (ohtkik!). 2.2. Õppepaigad Suusatamise õpetamisel kasutatavad õppeväljakud, rajad ja nõlvad rajatakse varjulistesse paikadesse. Õppeväljakud. Sõiduviiside omandamiseks on vajalik tasane ja avar väljak, mille üks ots on pisut kõrgem. Lumi pressitakse väljakul kinni kas rajamasinaga või suuskadega risti läbi trampides. Seda oleks hea teha kohe esimese paksema lumega või laagri esimesel päeval. Hiljem tihendatakse lund iga saju järel. Sõiduviiside õpetamiseks tehakse väljakule ca 2-3 meetrise vahedega paralleelsed rajad
kus, ärme unusta, muutuja t tähistab kõiki neid x väärtusi, mida saab võtta mis iganes lõigu [a; x a x+x] pikkuse juures ja f(t) dt on funktsiooni f(x) määratud integraal muutliku ,,pikkusega" lõigul [a; x+x]. Vaatame nüüd algfunktsiooni väärtust kohal a: F(a) + C Kuna algfunktsioon kokkuleppeliselt on integraali ülemise raja funktsioon, ja integraali rajad tähistavadki neid x väärtusi, mis näitavad vastava lõigu otspunkte, mille vahel kulgeb funktsioon f(x) ja me uurimegi algfunktsiooni arvväärtust kahes otsmises punktis, siis vastav integraal näeb välja nii: a a f(t) dt Ehk tegemist on integraaliga lõigul [a,a] , mille pikkus seega peaks olema 0, seega on mis iganes integraalsumma nulliga võrdne, nagu ka summade piirväärtus, seega integraal ise:
lapsed argipäevadel mängida saavad. Just seepärast tuleb sellele tähelepanu pöörata. Need eelkooli õuekeskkonnad võivad täita paljusid rolle nad kõnetavad last, mängivad lapsega mitmel erineval viisil. Uurimused on näidanud, et üheksa põhiomadust moodustavad eelkooliealise lapse mängudemaastiku: 1)Rahulik- rahu ja vaikus, ei mingeid häirivaid tegevusi, lärmi ega segavaid inimesi. Turvaline. 2)Metsiku looduse veetlus. Samlaga kaetud kivimürakad, vanad rajad, müstika. 3)Liigirohke- palju marja-, taime-, seeneliike, linde, lilli. 4)Ruumikas-pakub tunnet, nagu oleksid sattunud ,,teise maailma". 5)Ühisala- avatud plats vi piiratud õueala kokkusaamiseks, pallimänguks jne. 6)Oma saareke- väike piiratud turvaline koht, kus saab mängida, lõõgastuda. 7)Koosolemise koht- inimeste kohtumispaik suhtlemiseks. 8)Kultuuriruum- koht mis on täis sümboolikat, pakub kunstielamusi või lummust ajavoolus
2 saj isegi nn teedeinsenere. Rooma teid liigitati kuuluvuse järgi alljärgnevalt: riigiteed (avalikud sõjateed ja provintsidesse viivad teed ja kohalikud ühendusteed) ja erateed (külateed ja servituudteed). Nimetuse järgi: riikliku tähtsusega, maakonnateed, kõrvalteed, vähetähtsad teed. Otstarbe järgi: peateed, provintsi sõjateed, tavalised maanteed, sillutatud sõjateed, reisiteed, jalgrajad, kanderajad, karjateed, põllupeenra rajad, loomarajad. Rooma teid ehitati ikka kahe punkti ühendamiseks ja lühemat ja kiiremat teed pidi, sellest ka eesmärgid minna läbi kas või kaljude ja teed pidid olema kasutatavad igal ajal. Jõgede ületamiseks kerkisid võlvsillad. Nõrkadele pinnastele kerkisid mulded ja viaduktid. Teede paiknemise aluseks olid ikka endised iidsed teid, pikaealisuse huvides rajati kehva pinnasega kohtades paiknevad teed kuhugi mujale. Üldiselt paistsid Rooma teedeehitajad silma kvaliteediga nii teede
seega on siin vaikne ja rahulik. Poed, bussijaam, raamatukogu, pank, kiirabi, kool (võimalik kasutada jõusaali, staadioni ja võimlat, talviti suusarent ja heaskorras tasuta valgustatud suusarajad, suviti jooksurajad ) on vaid kuni paarikümne minutilise jalutuskäigu kaugusel. Talviti on oodata, et just valgustatud suusarajad ja suusarent koolimajas toovad ka minu ettevõttele kliente juurde. Hosteli läheduses on ka mets, kus on ka mõningad rajad jalutamiseks. Loen ka looduslähedust üheks oma ettevõtte eeliseks. Hinna kujundumisel pean arvestama igakuiseid kulusid ja lepingumakseid. Olen arvestanud, et hosteli külastatavus ühes aastas on keskmiselt 6 inimest päeva kohta. Igakuine oodatav sissetulek on umbes 3000-5000. Üritan hoida hinnad võimalikud madalad, et majutus oleks kõigile taskukohasem. (vt tabel 4) Tabel 4. Hinnakiri
2008 osales Mx2 maailmameistrivõistlustel. Meeskonnaks oli Eesti meeskond Favor KTM motosport. Sel hooajal saavustas Krestinov oma esimese mm-etapivõidu. Samal aastal pärjati ta parim noorsõitja maailamas tiitliga ehk Jan de Grooti auhind. Lommeli 14 liivasel krossirajal, kus eestlased alati on saavutanud häid tulemusi, sest eestlastele sobivad paremini liivarajad kui kõva pinnasega rajad. Seoses etapi võiduga hakkasid puhuma uued tuuled krossimaailmas Krestinovi jaoks. Mõne ajapärast sai selgeks, et aastal 2009 osaleb Krestinov Mx1 klassis. Meeskonnaks oli Silver Action KTM. Meeskond oli tehase toega. 2009. Oli selge, et suurema võimsusega masinaklassis läheb Gerdil raskeks. Hooaja kokkuvõttes oli 23.koht. Sama aastal tuli ka eesti meistriks. Alates 2007 aastast on olnud igal hooajal liige Eesti rahvuste krossikoondises.
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaöko...
71,3333333333 71,33333333 32,4285714286 32,5 32,46875 48,4098360656 42,868421 46,28282828 43,7479674797 34,517647 39,97596154 Loo sagedustabel, mis iseloomustaks valimi jagunemist ettevõtte suuruste lõikes. Intervallid olgu järgmised: 1-10 11-50 51-100 101-500 501-1000 üle 1000 Koosta histogramm. Millisesse intervalli jääb kõige rohkem vastanuid? NB! Esialgu panna üksteise alla ainult intervallide tagumised rajad. Need tuleb sisestada aknasse Bin Rang Alles enne joonise tegemist lisada intrevalli alumised väärtused. Kliendi hinnang Kliendi Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude teenindu hinnang Tegevusv kuupäev suurus arv summa kokku sele kaubale aldkond 25.01.2011 3 16 229,50 1 2 Haridus, teadus 18.01
n n b lim |f (k )xk | = lim |f (k )|xk = |f (x)|dx. 0 0 a k=1 k=1 Omadus 5. Kui vahetada m¨aa¨ratud integraalis rajad, muutub m¨ark in- tegraali ees vastupidiseks: a b f (x)dx = - f (x)dx. b a T~oestus. M¨a¨aratud integraali definitsioonis ei v~oi piirv¨a¨artus s~oltuda sel- lest, kuidas on antud l~oik osal~oikudeks jaotatud. Seega v~oime m~olema integ-
nii, et ühenimelised muutujad oleksid ühel pool, teisenimelised teisel pool (näiteks: v-liikmed vasakul, x-liikmed paremal). Sealjuures peab muutuja diferentsiaal (dv, dx, jms) olema lugejas. Nüüd tuleb võrrandi mõlemast poolest võtta integraal ja lisada juurde (kas vasakule või paremale poole) integreerimiskonstant (kui võtta määramata integraal). Kui aga võtta määratud integraal, siis tuleb mõlemale integraalile panna õiged rajad ja siin muidugi integreerimiskonstante ei panda. 3C) Tekib keerulisem diferentsiaalvõrrand, mida ei saa nimetatud asendustega (4.13 või 4.14) teisendada eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrandiks. Siin tuleb tekkinud diferentsiaalvõrrandi ise ära lahendada kasutades diferentsiaal- J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 18 võrrandite teooriat ja vajaduse korral ka ligikaudse arvutuse meetodeid. Nii
astangud juhivad liikumist, õõnsus maapinnas või puutüves omandab tähenduse peidupaigana jne. Tajuda maapinnavorme, tähendab tajuda nende võimalusi (radikaalne hüpotees, kuna sisaldab väidet, et keskkonnaelementide ,,väärtust" ja ,,tähendusi" on võimalik vahetult tajuda" mandri-Euroopa semiootikaga vastuolus) Semiootilised võimaldused keskkonnaelemendid, millel on omadus toimida keskkonnamärkide objektidena: eri koosluste piirialad, loomade rajad maastikus, veekogud, ajalised sündmused (mussoonvihmad, metsatulekahjud, lume sulamine jt). Keskkonnasemioos ebapiisavalt kirjeldatud valdkond. Teiseks võimaluseks semioositüüpe jaotada oleks keskenduda interpreteerijale. Tembrocki jaotus: 1. Ruumisemioos elusolendi paiknemine ruumis, ruumi jaotumine kohtades loomade jaoks, looma personaalse sfääri ulatus (H. Hediger), orienteerumine, seondub keskkonnaga, milles loom elab, ja taktiilse
ei sobitu enam muutunud keskkonda. Miks tehti millegi kujunemise hetkel just selline otsus? Kas otsus on õigustatud ka muutunud ajas ja ruumis või esineb parem teguviis? Lisa 7. Objektid, atraktsioonid ja kohad, mida autor soovitab teemaparki rajada Kolm tsooni minevik, tänapäev ja tulevik; Veeatraktsioonid: Vesioinas, mudavann, mullivann, ujumisvõimalus; Seiklusrajad ronimiseks erinevate raskustega rajad (lastele, noortele, täiskasvanutele); Topelt-seiklusrada kõrvuti kulgevad erineva raskusastmega rajad nii, et üks oleks sobilik lapsele ja teine täiskasvanule; Erinevad kiigud eraldatud kohas (k.a. külakiik); Suur liivakast, kus on võimalik otsida aardeid; Puhkenurgad ja grillikohad eraldatud vaiksemates kohtades; Lastehoid koos vooditega ja koht, kuhu laps vankriga magama jätta;
5. Türosiin-kinaas-seotud retseptorid-seostuvad rakusiseste valkudega, millel endal on türosiinkinaasne aktiivsus 6. Histidiin-kinaas-seotud retseptorid-aktiveerivad nn. “kahekomponentset” signaalirada, milles kinaas kõigepealt fosforüleerib iseennast ja siis kohe kannab fosfaadi teisele rakusisesele signaalmolekulile 20. Mitokonder ja plastiid Katabolismi rajad rakus (üldiselt). Energeetilise metabolismi rajad mitokondris: glükolüüs, Krebsi tsükkel. Elektroni transpordi ahela ensüümide ja tsitraaditsükli ensüümide paiknemine mitokondrites. On kahekordse membraaniga ümbritsetud on olemas oma genoom, ribosoomid. Mitokondrid on olemas kõigil eukarüootsetel rakkudel; tegeleb energia muundamisega eluprotsesside läbiviimiseks. Nende eripäraks on see, et nende sisemembraani hulk on märkimisväärselt suur. Mitokondrites on energia allikaks suhkrud või rasvhapped.
· Mõõdukalt häiritud kooslused Miks puisniidud on nii liigirikkad? · Suur liigifond · Suur puisniitude pindala ja lai levik (ajalooliselt) · Seesmine heterogeensus (mets ja niit, kuiv ja niiske, puistu mitmekesisus jne) · Madal konkurentsi intensiivsus · Pikk ja kestev väheintensiivne majandamine Elurikkus · Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus (geneetiline informatsioon, metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed jmt). · Taksonoomiline mitmekesisus (liigiline mitmekesisus, aga ka kõrgete taksonite oma: perekonnad, alamliigid jt) · Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid, protsessid, ka kultuuriline mitmekesisus. Liigiline koosseis ja mitmekesisus Miks jälle see mitmekesisus? · Mitmekesisus kui iseseisev looduskaitseline väärtus. · Mitmekesisus kui huvitav teaduslik probleem - kuidas saavad liigid (nii palju liike korraga) koos eksisteerida?
splitid. Kokkusobimatuid splitte kujutatakse võrgul rööpkülikuna. Igale servale vastab split. Iga sisesõlm ei pruugi vastata hüpoteetilisele eellasele. Juuritud fülogeneesivõrgul esineb erinevalt split networkist juur. 50. Kuidas konstrueeritakse taandatud mediaanvõrk (reduced median network) (eeltöötlus, võrgu konstrueerimine, võrgu taandamine)? Mediaanvõrgu taandamisel saadud võrk, kus on ebatõenäolised rajad kustutatud. Mediaanvõrgu lihtsustamisel asendatakse eeldatavad homoplaassed tunnused kahe eraldi tunnusega. Saadakse suurem andmemaatriks, mis sisaldab vähem homoplaasiaid. Tunnuse jagamisel võetakse arvesse tunnustele omistatud kaalud ja füogeneesiraja valimisel vastavate haplotüüpide sagedused populatsioonis. 1. Eeltöötlus – andmed viiakse binaarsele kujule, st igat varieeruvat nukleotiidipositsiooni vaadeldakse splitina
*Tartu laostus *Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunfikord.(erialased ühingud) *Tsunf EI peetud vajalikuks konkurentsi Ei kasutatud uut tehnoloogiat *17. sajandil rajati eestisse esimesed manufaktuurid.(Suured käsitöö ettevõtted)Töö hästi korraldatud ja tootlik. Paberi manufaktuurid, klaasikojad, tellisekojad, lubjaahjud Tartu ülikooli asutamine *Rootsi kuningas Gustaf Adolf II määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks Johan Skytte. *1630 Rajad Skytte Tartusse gümnaasiumi. *1632 muudeti gümnaasium kuninga ettekirjutusel Ülikooliks. *Ülikooli algne nimetus oli Academia Gustaviana. *Õppetöö toimus ladina keeles. *Ülikoolis võisid õppida kõik seisused. Rahva haridus *Luteri kirik nõudis rahvalt põhiliste usutõdede tundmist.(Õpetati ainult lugemist) *1684 asutati Tartu lähedale õpetajate seminar *Seminari juht ja ainukene õpetaja oli Bengt Gottfried Forselius. *1680 tegutses Eestis umbes 50 kihelkonna kooli.
Lahtiolekuajad Meist Struktuur Organisatsioon/töötajad 2. Meie pärand Kujunemine Osakonnad Kogud Kataloogid Registrid Teemakataloogid 3. Rajad Teemarajad Üldtutvustus Temaatilised Kronoloogilised Virtuaalsed Lasterajad Õppetööks Meelelahutuseks Fantaasiat nõudvad 4
edasiseks arenemiseks on võimalikud kaks varianti: 1. Kui märgunud isolaatori pinna takistus on suur, siis on lekkevool väike ja lahendus sumbub kiiresti. o Seejärel (vihma jätkumisel) märgub ülelöögikoht uuesti ja kogu protsess kordub. o Sellise väikese ülelöögi tulemusel jääb isolaatori ülelöögitugevus paktiliselt samaks, kuid selliste lahenduste pikaajalisel toimel tekivad isolaatori pinnale juhtivad söestunud rajad trekid e. roomerajad o Trekid põhjustavad (ka kuiva) isolaatori lahenduspinge olulist alanemist. o Sellist protsessi nimetatakse trekinguks ja isolaatorite materjal peab olema võimalikult trekingukindel. 2. Kui märgunud isolaatori pinna takistus on väike, siis on lekkevool suhteliselt suur ja tekkinud kaar ei sumbu vaid kasvab kiirusega umbes 50 m/s kuni isolaatori täieliku ülelöögini. Kuna isolaatori pinna osaliseks kuivamiseks kulub teatud aeg, siis nn. märg- ja
See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud Muudatused liiklusreeglite osas Sõiduraja ja rea vahetus Kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi juht tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita Muudatused liiklusreeglite osas Pöörded Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale Välja jäetud: Teel sõitev juht ei tohi põigata kiirendusrajale, kui see takistab seal sõitvat juhti (möödasõit ja parkimine on seal keelatud)
Anorgaanilised molekulid, kui ressursid. CO2. Maismaa ökosüsteemis on süsiniku vooga alt üles ja päeval ülalt alla. CO 2 ei ole limiteeriv ressurss. Vesi. See veekogus, mis inkorpureeritakse taime kehasse tema kasvuperioodil on kaduvväike võrreldes sellega, mis transpireeritakse läbi tema keha ümbritsevasse keskkonda. Vesi on varu, mida organism oma tegevuse käigus vähendab. Hüdratsioon on vajalik tingimus, et metaboolsed rajad toimiksid. Organismid peavad oma veevarusid pidevalt täiendama. Mulla vesi, mis mulla sees on pärineb põhiliselt sademetest. Kuid mulla sees on ka veeaur. Mullas olev vesi on seotud paljude mineraalidega ja huumuse koosseisus või hoiatakse molekulaarsete jõududega mulla osakestes. Vaba vett nim kapillaarveeks, poorides olevat vett gravitatsiooni veeks. Sellest, kas taimed saavad vett omastada sõltub mulla pooride suurusest
o võib olla rohkem kultuuristatud ala kui seda on suuremad metsamassiivid linnapiirist kaugemal. Tavaliselt loodusilmelised maastikud (metsad), kuid võivad koosneda ka üksikutest põllumajandusaladest, mis on metsamaastikuga segunenud. Hästi väljaarendatud teedevõrk, mis peateede osas on hästi hooldatud ja sobilikud ka liikumispuuetega inimestele. Valgustatud suusa-, rattasõidu- ja tervisejooksu rajad. Kelgutamise ja muude talvemängude alad võivad olla integreeritud peateede võrgustikuga. Suuremad spordirajatised, kui ehituslikud objektid tuleks aga eraldi maastiku sobitada. Peab olema ühendatud elurajoonidega nii ühistranspordi (bussid, rongid) marsruutide ja peatuste kui ka vabalt kasutatavate autoteede ja parklate kaudu. Parkimisalad valgustatud radade alguspunktides. suuremad üldkasutatavad puhkealad,
oskused. Mälestuste säilitamine: mälujäljed. Retrograadne amneesia – mälukaotus, mis ilmneb tihti pärast peavigastuse saamist; inimene ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi. Anterograadne amneesia – häirib pärast vigastust kogetu mäletamist. Meenutamine. Mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine. ● Meeldetuletamise ajendid – vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. ● Meenutamise rajad – seosed ideede vahel, mis viivad teed soovitava infoni. ● Kõik, mis mälus on ei vasta 100% reaalsusele – see on ka see, miks kaks inimest võivad sama sündmust täiesti erinevalt mäletada. ● Kodeerimise spetsiifilisus – info salvestamisel originaal kodeeritakse sellisele kujule, mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaama. Unustamine ja mäluvead. ● Aegamööda mälujäljed nõrgenevad ehk detaile/asju unustatakse kiiremini ning
sünapsites toimivad signaalmolekulid) 3) endokriinne signaliseerimine – signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid – nt insuliin, kasvuhormoon) (autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) B) spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (sonic hedgehog, notch, retseptor- türosiinkinaasid) Signaaliülekande rajad koosnevad mitmest etapist, kus osaleb palju valke (efekt ‘’otse’’ – nt muutes tsütoskeleti kuju, elektrilist signaali – aktsioonipotentsiaali - neuronis või läbi mitme vaheetapi geeniregulatsiooni kaudu jne). Geenitehnoloogia mudelorganismid. Sebrakala, hiir, mais, lehmad, bakterid DNA pakkimine, kromosoomide ehitus. Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid.
sinnamaani, et teda enam ei ole, kromosoomid sulavad kokku ja RAKK HUKKUB! Ühinemine on ära määratud rakutsüklite abil, see määrab ära kui kaua üks rakk saab elada ja paljuneda. Nii juhtub kasvaja rakkudega (neil telomeerid ei lühene ning rakud ei allu organismi kontrollile, saavad paljuneda lõpmatult). On ainult eukarüoodsetel rakkudel. Valgu sünteesi geneetiline kontroll Igat reakstsiooni kontrollib sageli rohkem kui üks geen (mitmeahelalised polüpeptiidid). Mitmed rajad on harulised. Mitmed rajad on harulised, ensüüm koosneb tavaliselt mitmest erinevast polüpeptiidahelast. Geen määrab ühe ensüümi, mitte ühe valgu. Üks geen võib anda rohkem kui ühe polüpeptiidi. Alternatiivne splaissing on koespetsiifiline. Paljud geenid transkribeeritakse RNAsse, kuid nende järgi ei moodustu valku ( rRNA, tRNA, snRNA). See on oluline geenide regulatsioonis ontogeneesis. Ka mittekodeeriv DNA reguleerib geenide ekspressiooni.
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakord...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
Pohla- ja mustikamännikusse, metsavälu serva või orasepõllule tallavad talveks karja kogunevad loomad alalisi radu. Siin võib metskitsi varitseda ja murda hunt, ilves või hulkuv koer. Metssiga tunneb end talvel hästi niiskemas kuuse alusmetsaga puistutes, kus lumi õhem. Kevadest alates käivad kärssninad ka põldudel ja heinamaadel, vahel koguni suvilaõuede muru ,,kündmas". Karja tegutsemist märgivad songimis- ja magamiskohad ning neid ühendavad rajad. Kerge on märgata emiste poolt kuuseokstest, samblast ja kulust kokku kuhjatud poegimispesi. Täiskasvanud kuldid hoiduvad tavaliselt omaette. Ootamatul häirimisel kostab pahura eluka urahtus ja muidu rõõmsalt vehkiv saba tõuseb vupsti püsti. Põder on põhjamaade tingimustele hästi kohastunud ja siin pärast jääaega pidevalt kohal olnud. Välimusele omased on alt heledamad kõrged jalad, pikk koon, hallikas- kuni mustjaspruun kere.
kaitsevööndis: detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; jahiulukite söötimine. Valitseja nõusolek antakse kui: tegevus ei ole vastuolus kaitse-eesmärgi saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisund. Kaitsealal (v.a reservaadis) või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitsekohustuseteatis: Teabedokument maaomanikule – pruunkaru talvituspaik või I kat liigi isendite kasvukoht/elupaik. Teave: 1) kaitstava loodusobjekti kohta; 2) kaitse eesmärk; 3) LKS või KEK-ga sätestatud kitsenduste loetelu. Väljastab kaitseala valitseja pärast elupaiga
Keskkonnaministeeriumi algatatud menetlus, edu korral avalik väljapanek, avalik arutelu ja lõpuks Vabariigi Valitsuse vastavasisuline määrus. Kaitse-eeskiri: (1) Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga. (2) Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus. Kaitstava loodusobjekti valitseja: Riigiasutus või keskkonnateenistus. Liikumine kaitstaval loodusobjektil: (1) Teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. (2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. (3) Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal: 1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses
Üks selline retseptoriga seotud türosiinkinaas on Janus kinaas (JAK), mille efekte kannavad edasi STAT-valgud RTK signaalirada effektorvalguni, MAP kinaas RTKd seovad lahustunud peptiidhormoone, mis toimivad tavaliselt kasvufaktoritena. Ligandi seondumine kutsub esile retseptori türosiinkinaasse aktiivsuse, fosforülatsiooni tagajärjel retseptor aktiveerub ja see omakorda käivitab signaaliülekande rakus. RTKd on tavaliselt aktiveeritud olekus dimeersed. RTK rajad on olulised rakkude vananemise signaalide vahendamisel ja metabolismi moduleerimisel. RTKd transmiteerivad signaali RAS-valkudeni. RAS-valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, mis aktiveerituna indutseerivad kinasse signaalikaskaadi, mis omakorda viib MAP kinaasi aktivatsioonini. MAP-kinaaside rada MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke, seeläbi reguleerivad MAP kinaasid
Optimaalsest suurema koormuse puhul on väljaheidete kogumid, kogunemiskohad ja teerajad liiga ulatuslikud ning ärasöödud taimede taastumine aeglane või puudulik. Karjatamiskoormus võib olla suurem suvel ja sügisel ning väiksem kevadel(linduse pesitsemine jne.). Optimaalse karjatamiskoormuse tulemusena peaks vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune. Veised eelistavad keskmise- ja kõrgemakasvulisi mahlakamaid taimi (rebivad taime katki) ning tallavad sisse rajad. Lambad on väga valikulise toitumisviisiga, eelistades madalamaksvulisi ja lehiselisi taimi ning vältides vanemaid kuivanud kõrsi. Lambad söövad toidu sobivuse korral rohu madalaks. Hobused söövad väga erinevaid taimi, samuti 30 meelsasti puulehti. Kuna hobused liiguvad eriti palju ja salkadena, ei sobi nad väga õrnale ja niiskele pinnasele ega väikse pindalaga maadele.
Kui tipupung inhibeerib külgpungade arengut. Kui tipupung eemaldada, siis hakkavad külgmised kasvama jõudsalt. Tipupungades kõrge IAA konts see muudab ta tarbivaks piirkonnaks, kuhu toimub toitainete juurdevool. Kõrge IAA konts tipupungas kaasneb kõrge ABA kontsentratsioon külgpungades. 43. Millise ühendiga algab auksiini sünteesirada taimedes Peamiselt trüptofaanist, aga võib ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditest ja ka indool-3- fosfaadist. Biosünteesi rajad on väga mitmekesised. Põhjus on lihtne: IAA pidev olemasolu on obligatoorne taime jaoks. IAA sünteesi mutandid ei saa eksisteerida. 44. Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel Terpenoidsete ühendite hulka. Giberelliinid koosnevad 4 isopreeni jäägist. Ahelad on tsükliniseerunud. GA süntees algab ent-karueeni sünteesiga püruvaadist ja GAP. 45. Nimetage millises teraviljade seemnete piirkonnas giberelliinid sünteesitakse ja
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 10.2 Integraalarvutuse keskväärtusteoreem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 10.3 Määratud integraal ülemise raja funktsioonina . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Kontrolltöö teemad 1. Newton'i-Leibniz'i valemi kasutamine. 2. Funktsiooni keskmise väärtuse leidmine. 3. Määratud integraali arvutamine (asendusvõte, ositi integreerimine, sümmeetrilised rajad, ab- soluutväärtus). Eksamiteemad 1. Newton'i-Leibniz'i valem (teoreem 10.1) (koos tõestusega). 2. Integraalarvutuse keskväärtusteoreem (teoreem 10.2). 3. Määratud integraali arvutamine (asendusvõte, ositi integreerimine, sümmeetrilised rajad, ab- soluutväärtus). 4. Matemaatilise analüüsi põhiteoreem (koos tõestusega). PEATÜKK 10
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
astmele kolme tüüpi vööndiks: loodusreservaadiks, neljateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Kaitsealal on üks Linnusaare raba loodusreservaat ja neliteist sihtkaitsevööndit. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad 33 osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks. Tooma - Männikjärve raba - Tooma. Toomalt Männikjärve rappa ja tagasi on 5 km. See on üks väiksemaid kaitsealal. Laudtee tornist (7 m) avaneb avar vaade tüüpilisele laukarabale. Tooma - Männikjärve raba Mustjõgi Männikjärv - Tooma. Ringi pikkus 6 km
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
· RTKd seovad lahustunud või membraaniseoselisi peptiidhormoone, mis toivad tavaliselt kasvufaktoritena · Ligandi seondumine kutsub esile retseptori türosiinkinaasse aktiivsuse, fosforülatsiooni tagajärjel retseptor aktiveerub ja see omakorda käivitab signaaliülekande rakus · RTKd on tavaliselt aktiveeritud olekus dimeersed, kusjuures alati ei ole tegemist homodimeerse interaktsiooniga · RTK rajad on olulised rakkude prolifereerumise 36 regulatsioonis, rakkude vananemise signaalide vahendamisel ja metabolismi moduleerimisel · RTKd transmiteerivad signaali Ras-valkudeni. · Ras valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, Ligandi seondumine viib RTKde autofosforülatsioonile ja nende aktiveerumisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
