a põhiseadusega. 1938. veebruaris toimusid Riigikogu valimised- moodustati Rahvarinne. 24.aprillil 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendik Konstantin Päts'i. 2.5 Kultuurielu Eesti iseseisvumisega elavnes kiiresti saksastamis- ja venestamissurve alt vabanenud kultuurielu. Lühikese ajaga sai eesti keelest euroopalik kultuurkeel, mis pakkus väljendusvõimalusi kõigil elualadel kõrgemast sõjaharidusest ilukirjanduseni või teaduslikest baasuuringutest õigusloomeni. Jõudnud oma rahvusriigi loomiseni, tekkis eestlastel tegelik võimalus teostada mõte, mille oli välja öelnud Jakob Hurt ärkamisajal: ,,Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult." Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi täies ulatuses eesti keelele üle ja korraldati põhjalikult ümber kogu haridussüsteem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. Riigi ja omavalitsuste eestvõttel loodi ulatuslik kutsekoolide võrk
Eesti alal on kuni Põhjasõjani toiminud mitmete Euroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahel pärast kaotust muistses vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajandite jooksul kohalik subsidiaarne õiguskord – nn balti erikord (sh balti eraõigus). Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seega samuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamist algaastail (1918-1940) ühelt poolt endise Vene impeeriumi seadusandluse alus ning õiguse koolkonnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond) koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon. 34
Nii feodaalid kui talupojad koondusid vaenlase väljatõrjumiseks kuninga ümber. Burgundia hertsog katkestas oma liidu inglastega ja tuli samuti kuninga poolele. Järk-järgult langesid kõik inglaste valduse Prantsusmaal. 1453 kui sõda lõppes, oli inglastele jäänud vaid Calais sadamalinn Prantsusmaa põhjarannikul. Tagajärjed: Prantsusmaa ühendamine sai Prantsuse kuningate juhtimisel teoks, loodi eeludse Prantsuse rahvusriigi loomiseks. Rahutingimuse tulemusena loobus Inglise kuningas troonitaotlusest ja territooriumides peale Calais’i. Prantslaste rahvaarv oli 1/3 võrra vähenenud ja põllud olid võsas. HILISKESKAEGNE BURGUNDIA 1477 NANCY LAHING JA SELLE TAGAJÄRJED: 1477 toimus otsustav lahing, kus Charles Südil tuli võidelda šveitslaste ja oma võimsa naabri naaberfeodaali Lotringi hertsogi ühendatud vägedega. Charles langes lahingus ja Burgundia sai lüüa. Pärast seda võis Louis XI ilma igasuguse
Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920 1946, ÜRO eelkäija rahvatribuun rahvaesindaja, kelle plebeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus tühistada senati või konsulite otsus, kui see oli plebeidele kahjulik rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine rantjee ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik rantso loomakasvatusfarm Ameerikas rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama rauaaeg muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt rauast raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast
vahepeal Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920 1946, ÜRO eelkäija rahvatribuun rahvaesindaja, kelle plebeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus tühistada senati või konsulite otsus, kui see oli plebeidele kahjulik rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine rantjee ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik rantso loomakasvatusfarm Ameerikas rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama rauaaeg muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt rauast raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast
vahepeal Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920 1946, ÜRO eelkäija rahvatribuun rahvaesindaja, kelle plebeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus tühistada senati või konsulite otsus, kui see oli plebeidele kahjulik rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine rantjee ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik rantso loomakasvatusfarm Ameerikas rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama rauaaeg muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt rauast raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast
minna üle riigiettevõtetele ja vabatahtlikele maksetele. Siiski on ka tänapäeval maksuriik n Pikka aega põhikulutused sõjandusele (valdav osa) ja õukonnale n Tilly 1975: sõjamasina kasv viis moodsa riigihalduse tekkimiseni (kõrvaltootena). Peaaegu kõik tänapäeva maksud said alguse sõjaaja erakorralistest maksudest, ent kogumine sõjaväelise röövimise asemel üha enam bürokraatlike menetluste kaudu n Rahvusriigi tekkega järjest üldisem maksukohustus n Kasvav legitimeerimisvajadus n Eriti 19. saj ,,no representation without taxation," hääleõiguse laienemine ja demokratiseerumine n 20. saj maksude ,,tsiviliseerumine:" kasvavad avalikud kulutused elanike heaolu tõstmiseks VIII Loeng Võim ja legitiimsus. Riigi ja inimese suhted Võim Max Weberi järgi ® Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames
Võttes sealt midagi endale ja andes sealt enda pädevusest ka riigile. See on korraloomise töö. Riikliku tegevuse ulatus Riiki on võimalik iseloomustada riikliku tegevuse ulatusel- kui palju tõepoolest riik sekkub ühiskonna ellu? Kui riik on otsustanud sekkuda võimalikult palju, on tegu sotsiaalse riiklikkusega. Kui riik on otsustanud sekkuda võimalikult vähe, on tegu liberaalse riiklikkusega III Riigi tunnused (liberaalse rahvusriigi doktriinist lähtuvad tunnused)- teeme juttu nendest tunnustest, mis teevad riigist riigi. NB! Kõikidel nendel tunnustel on juriidiline seisukoht. Rahvas- Riigi -rahvas, see ei ole igasugune suur inimeste ühendus. Ta on suur inimeste ühendus, keda seavad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu. Territoorium – riik on selline inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal. Territoriaalne riiklikus võimaldab ühise siseriikliku õiguse rakendamise. Tänapäeval on ei koosne enam
d. allkirjade kogumist 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. piketeerimist b. poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist c. terrorismi d. ainult kodanikeühendustesse kuulumist. 9. Osalusaktiivsuse määravad a. inimese teadmised-oskused b. usaldus c. sotsiaalne kapital d. kodakondsus 10. Üldine usaldus on a. inimeste sotsiaalse kapitali summa b. inimeste usaldus erinevate institutsioonide suhtes c. inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes d. modernse rahvusriigi üks suurimaid probleeme 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära a. see, kui palju sõpru mul Facebookis on b. nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama c. potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu d. sotsiaalne kapital pole üksikisiku omadus, vaid ühiskonna omadus. 12. Kodanikujulgus tähendab, et: a. kodanik teab oma õigusi, b. kodanik julgeb oma õigusi kasutada, c. kodanik oskab oma õigusi kasutada. 13. Sotsiaalne mobiilsus tähendab: a
Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a. 1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim Rootsi impeerium 1658.a. (kollane ja oranz) ning tänapäevane Rootsi (oranz). 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel
minoriteedid) ja poliitiline (kodanikud ja välismaalased, kes omakorda jagunevad teiste riikide kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks). Kodakondsus On püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule õigusi ja paneb talle ka kohustused riigi vastu. Kodanikkond on riigivõimu subjekt (tema teostab riigivõimu) ja riigivõimu objekt (riigivõim reguleerib ja korraldab kodanike elu). Rahvusriik Nüüdisaegne rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvaste enesemääramise õigusest. Rahvusriigist kõneldes peetakse silmas poliitilist rahvust, seotud territooriumiga. Euroopas eristatakse kolme rahvuslikku arengumudelit: 1. Lääne versioon määratleb rahvust territoriaalse sideme alusel 2. Ida versioon määratleb rahvust keele ja kultuuri alusel 3. Lõuna versioon määratleb rahvust usu alusel Avaliku võimu organisatsioon
lepingu sõlmimisega. Nii loobuvad inimesed vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. H. Grotius käsitles suveräänsena mitte monarhi vaid rahvast. Orgaanilise teooria lätted ulatuvad Aristotelese õpetusse. Inimese on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus.Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse liberaalset riiki ja sotsiaalriiki. Liberaalses riigis seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma garanteerida avaliku korra ja julgeoleku. Viib heaoluriigini. Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse liigituvad riigid totalitaarseteks ja õigusriikideks.
tavasid, traditsioone, religioone ja seda ristiusu paremaks levitamiseks. Kujunes mitte-euroopa rahvaste uurimisel, uuriti kaugeid, eksootilisi rahvaid. Avastati uusi rahvaid. Volkskunde: oma rahva uurimine Völkerkunde: võõraste rahvaste uurimine Etnoloogia: Alguse saanud volkskunde-laadsest uurimusest, uuritakse talurahvast, lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast. Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur. Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid. Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine. Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne,
6.3 Inimsuhted postmodernses ühiskonnas Ühiskonda on läbi sajandite koos hoidnud inimeste kooskonnad – pere, naabruskond, kirikukogudus. Tööstusrevolutsiooni tagajärgi hinnates hoiatas tuntud sotsioloog Emile Durkheim ühiskonna killunemise ja seadusetuse (anoomia) eest. Ta pidas silmas, et kahaneb perekonna ja kiriku positsioon ning traditsioonilised väärtused, mis inimestele elus toeks olid, löövad kõikuma,. Modernne ühiskond suutis anoomiale (kaosele) vastu seista rahvusriigi ja heaoluriigi väljaarendamisega. Sellega loodi ka uus ühtekuuluvustunne inimeste vahel. Sotsioloogide meelest kerkib postmodernses ühiskonnas uuesti oht, et sotsiaalsus laguneb. Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb. Inimene vahetab sagedamini tööandjaid ja töökaaslasi; kunagi nii tähtsaks identiteedi vormijaks olnud töökollektiiv kaotab oma mõjujõu. Inimene tunneb end üksildasena ka tööl olles, mis olnuks mõeldamatu tööstusühiskonnas.
Kui ühe riigi territoorium lõpeb, seal teise oma algab. Territoorium tuleb formeerida lepingutega. See tuleb heaks kiita vastavaid protseduure silmas pidades. Ratifitseerimisprotsess. Sellisele kokkuleppele jõudmine eeldab riigimehelikkust, kokkuleppimist. Nt Vene Föderatsioon tegi Peipsi järvele piiri omavoliliselt, ilma meiega kokkuleppimiseta. · Riigi suveräänsus on kolmas liberaalse rahvusriigi tunnus. Suveräänsus on riigi iseotsustamise õigus. Juriidilises keeles puuduvad sellisel riigil õiguslikud kitsendused. Sisemine ja välimine aspekt õiguslike kitsenduste põhimõtteline puudumine iseloomustab neid. Riik ise on ainus subjekt, kes on pädev õigust looma. Suheldes siseriigis ja rahvusvahelisel areenil puuduvad õiguslikud piirangud põhimõtteliselt. Tegelikult on olukord pigem vastupidine
samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas põhirahvuseks ning minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis eponüümse (st riigile nime andva) rahvuse kõrval ning erinevad eponüümsest põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: 1) kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); 2) kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal;
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
territoorium, ning ka see, milles leiab väljenduse Eesti omariikluse suveräänsus. On üldtunnustatud, et õiguse ajalugu algab sealt, kus selle paneb kirja õiguse looja. Eestil oli ennast võimalik riigina identifitseerida ja legitimeerida rahvusliku õiguskorra loomise teel alates 20. sajandi teise kümnendi lõpust. Niinimetatud eelkonstitutsiooniliste aktide kaudu jõuti 1920. a mandrieuroopalikus õiguskultuuris kõige olulisema rahvusriigi seaduse, põhiseaduse vastuvõtmiseni. Kuid Riigikogu killustatus, mis põhjustas valitsuste sagedase vahetumise, sundis õige pea rääkima põhiseaduse muutmise vajadusest. 1920. aasta põhiseadust oli võimalik muuta ja täiendada rahvahääletusel: kas siis Riigikogu ettepanekul, millele pidi järgnema rahvahääletus, või rahvaalgatuse korras algatatud rahvahääletusel. Esimene katse põhiseaduse täiendamiseks tehti 1924. a ja see oli ilmselt ajendatud enamlaste ülestõusust
lagunemisele. Rahvusideoloogia mõjul ilmus 19.sajandil rahvusvahelisse õigusesse põhimõte rahvuslikust enesemääramisest. Eestis tekkis rahvusideoloogia rahvuslikul ärkamisajal 1860.aastail. Jälgides neid protsesse mujal maailmas, kordas Eesti rahvusliku liikumise üks juhtfiguure, Jakob Hurt, mõtet, et igal natsioonil on loomulik ja jumalik õigus eksisteerida ning oma rahvast välja arendada ikka täiuslikumate avalduskujudeni. Nende pingutuste tulemuseks Eestis oli rahvusriigi tekkimine aastail 1917-1920. Rahvusideoloogia poliitilise doktriinina toetub seisukohale, et riikliku organisatsiooni loomulikuks aluseks on etniline ühtsus, rahvas. Teine oluline element rahvuslusideoloogias on idee rahva suveräänsusest. Rahvast, kellel on tekkinud ühine tahe ja eneseteadvus juba 18.sajandil nimetati rahvuseks, natsiooniks. Rahvuse ühine tahe väljendub kõige täielikumalt riikluses. Rahvusriigid tekkisid Prantsusmaal, Itaalias,
Osaliselt arenes ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude sotsiaalteenuste arengus. Mure ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse pärast. Sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid (tervishoiuprogrammid). Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa maades on rahvusriigi areng olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 6.Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada. Euroopa Liidu kontekstis käsitletakse sotsiaalset sidusust kui mõistet, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1
tegevust ratsionaalse valiku instit-ism (Pollack, Garret, Tsebilis)-uurib kuidas institutsioonid mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist sotsioloogiline instit-ism-kuidas kultuuritaust seletab institutsionaalset korraldust 46. Uued teooriad (EL kui riik): võrdlev poliitika, mitmetasandiline valitsemine, poliitikavõrgustikud Mitmetasandiline valitsemine- sui generis lähenemine, vastandub riigikesksele rahvusriigi roll teiseneb, riikide suveräänsus väheneb EL-i nähakse kui keerukat süsteemi, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil võim hajutatud ka teiste sektorite vahel tugineb arusaamal, et kaasaegse valitsuse roll on pigem regulatiivne, mitte redistributiivne poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
teoreetik: rahvakultuuri ei ole kunagi võimalik poliitiliste piiridega piiritleda. Herder kutsus üles hakata rahvaluulet koguma süstemaatiliselt. Rõhutas selle kultuurilist väärtust. Fichte oli ka väga keelekeskne, aga pani aluse saksa romantilisele rahvuspildile. Eriti kuulsad Napoleoni okupatsiooni ajal peetud kõned. Rõhutas just Saksamaa missiooni Euroopa kultuuropärandi kandmises, kuid seda pole võimalik täita ilma poliitilise võimuta ja seetõttu pidid sakslased looma rahvusriigi keelelisel pinnal. Herderi ,,Volkslieder", kus on eesti- ja lätikeelsed laulud, sai aluseks rahvaluule kogumisele üle Euroopa. Herderi keele- ja kultuurikeskne kontseptsioon rahvusest on väga põhjapanev Räägitakse subjektiivsest ehk polünteristlik koolkond(?). Subjektiivse koolkonna olulisemaid kõnesid oli Ernest Renani ,,Riigirahvuse teooria", mida arenas 1882a. Tema jaoks oli rahvus vabatahtlik, subketiivne: rahvus moodustub siis, kui inimestel on soov
hoolimata sellest, et tegemist ilmselt kõige enam arutatud ja tähelepanu saanud inimõigus. Kindlasti on tegemist grupiõigusega. Kes on rahvas? · Peavad olema mingid ühendavad tunnused keel, kultuuritaust, välised määrajad · Teatud hulk, mida ei ole kindlalt määratud · Tahe olla määratletud rahvana · Eksisteerib mingi institutsionaalne süsteem, mille kaudu nende hääl kõlab · Enesemääramisõiguse juured ulatuvad rahvusriigi ideeni. Iga rahvakilluke peaks saama oma riigi. · Esimese maailmasõja järel propageeris seda suurel määral Woodrow Wilson, kuid sellegi poolest väga tõsiseltvõetavaks õiguseks see maailmasõdade vahelisel perioodil ei saanud. · Õiguse tõi rahvusvahelisse õigusesse sisse ÜRO Harta. Ehkki seal öeldakse, et kõikidel rahvastel on enesemääramisõigus, räägitakse teiselt poolt ka territoriaalsest terviklikkusest, mille rikkumiseks
on patrootiline jne. Ülemised struktuurid võivad mõjutada ka kirjanduskriitikut. Nt kas "Nimed marmortahvlid" on patrootlikuse pärast hinnatud? 13.02.12 19. sajandi jooksul ühiskond kui selline muutub oluliselt haritumaks. Sellele suunale maailmas viitab juba kasvõi nn Lenini tees - üks nõudeid Venemaa jaoks oli kirjaoskuse levitamine. Kirjaoskuse kasvuga muutuvad inimesed kontrollitavamaks massimeedia abil - seostub ka rahvusriigi tekkega. 19. sajand on suurel määral idealistlik sajand. 19. sajandi kirjanduses kaks suunda: otsimise kaudu õnne leidmine ja sissetallatud rada käies õnne leidmine - romantismi ja realismi suund. Moodusatavad mingi sümbioosi, vähemalt kirjutamistehnikas. Prantsusmaal nimetatakse 19. sajandit romantismi sajandiks - 30ndatel tippromantikuga ja tipprealistid?. Dickensi teosed on autobiograafiliste sugemetega - kuidas inimesed tänu oma positiivsetele omadustele saavutab õnne.
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Üh...
all. Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik. Austria võimu all ei olnud ka Lõuna-Itaalias asuv Mõlema Sitsiilia ehk Napoli kuningriik. 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal. Talupojad olid vabad, kuid ilma maata. Aastail 1830- 1840 pandi alus vabrikutööstusele. Esimesena asutati puuvillavabrikud, 1839. aastal aga avati esimene raudtee. 1830. aastatel algas suure hooga rahvuslik liikumine, mille sihiks oli ühtse rahvusriigi loomine. Liikumisel oli kaks suunda: liberaalne ja revolutsioonis-demokraatlik. 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos. Moodustati Ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon. Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt. Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee, linna pommitati 9 päeva, kuid revolutsioonist jagu ei saadudki
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised...
Kujunesid tööstuspiirkonnad. Oluliseim oli Reini piirkonnas asuv Ruhr. Masinaehituskeskuseks sai preisimaa pealinn Berliin. Algas raudteede rajamine. Tekkis kodanlus, keda huvitas maa ühendamine majanduslikel põhjustel. Preisimaa algatusel loodi 1834a Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 tähtsamat riiki. 1832a organiseerisid saksa liberaalid suure koosoleku Pfalzis. Kokku tuli umbes 30 000 inimest Saksamaa eriosadest. Põhinõudena esitati ühtse saksa riigi loomine. S Saksa rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamiseks oli kaks võimalust: 1) ühendamine dünastilisel teel mõne suurema saksa riigi valitseja võimu alla. Kõigepealt Austria Habsburgid või preisi Hohenzollernid. 2) Saksamaa ühendamine revolutsioonilisel teel. Revolutsiooni puhkemisele Saksamaal andis tõuke 1848 aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis. Rahva liikumise survel moodustati uued liberaalsed valitsused. 1848 aasta mais valiti Preisi Asutav kogu, mis võttis vastu põhiseaduse.
öelda, kes otsustas. Spetsialistid, administraatorid, ökonomistid, insenerid jne.valmistavad otsused ette ja poliitiline otsus on formaalne * Ulrich Beck (1986) esitas mõiste ,,riskiühiskond": tekkinud on sellise ulatusega riskid inimtegevusest (keskkonnakatastroofid), et keegi ei suuda nende eest vastutada . otsustamine ja vastutus hajub - pidev riskide hindamine; 1997. a. raamatus Was ist Globalisierung? märgib ta mh. seda, et otsustamine enam ei toimu ühe rahvusriigi piires }=> üldiselt võib öelda, et selle analüüsimine, kus ja kelle käes võim on, on üha keerulisemaks saanud * ehk jääbki sellisel juhul ainult üle analüüsida konkreetseid juhtumeid, kus võimu kasutatakse, mitte piirata oma otsinguid kindlate (nt. poliitiliste võimu-) institutsioonidega # see väljakutse on eriti suur politoloogide jaoks, kes on harjunud uurima valimistulemusi, valitsuskoalitioonide moodustamist jne, kui aga tuleb välja, et ,,tegelik võim"
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sih...
see vorm tekibki riigina. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus
ei olegi mõtet kaasa rääkida USA roll jääb endiselt suureks (nii on ka läinud siiani); ilmselt mõnede teiste riikide ja piirkondade roll ka kasvab ÜRO roll Wieneri arvates kasvab igal juhul Bennett on kõige mitmekülgsemalt püüdnud analüüsida, milles seisnevad ÜRO nõrkused ja tugevused. o nõrkused: kogu tänane maailm on ehitatud rahvusriigi ümber (paarsada, nende hulk pigem kasvab kui kahaneb); lõhe erinevate riikide vahel on oluliselt suurenenud; tänu neile lõhedele saabki öelda, et riigid on omavahel võitlevas/võistlevas seisundis vastasseis maailmas ei ole kuhugi kadunud väga erinevad majanduslikud huvid – see on kaasa toonud rivaliteedi/võistluslikkuse domineerimise koostöö üle
Selle mudeli puhul on tähtis eelkõige kogukondlikus mitte ühtsus. Autor väidab, aga et see vaade on veelgi radikaalsem kui Euroopa ühendriikide mudel, sest erinevalt tollest mudelist, kus üritatakse lihtsalt muuta riikide piire, üritatakse siin ümberdefineerida nii riikide ja rahvuste omavahelisi piire kui ka rahvustesiseseid piire. Autor toob võrdluse, et praeguses olukorras on riik Euroopa Liidu sees võrdne inimesega rahvusriigi sees, kes üritab oma individualistlike huvide eest seista. Kogukondlik Euroopa ei ürita rahvusriike kaotada vaid taltsutada nende enesehuve läbi uue korra. Euroopa kogukonna mudel mis kätkes endas rahu, heaolu ja rahvusülesust andsid inimestele tagasi ideaalid, millesse paljud olid peale Teise maailmasõja õuduste nägemist usu kaotanud. Euroopa kogukond ei lükanud tagasi ei liberalismi ega sotsiaaldemokraatlike vaateid. Euroopa idealistlik struktuur koos oma maitsetusega viis
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
võimaldanud kurdidel taas kord oma kultuurielu edendada. Liituda võivad veel Albaania, Bosnia-Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia, kui nad on saavutanud poliitilise stabiilsuse ja täidavad Kopenhaageni kriteeriume. Euroopa Liidu juhtimisstruktuur Juhtorganid paiknevad Strasbourgis, Luxembourgis, Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogu e Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu e nõukogu Paikneb Brüsselis. EL seadusandlik organ, võrreldav rahvusriigi parlamendiga, peamine otsuste tegija, koosneb liikmesriikide ministritest, kel on õigus võtta seisukoht liikmesriigi valitsuse nimel. Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini, kuna nende kureeritavates valdkondades on liikmesriik suveräänsuse loovutanud. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral
vadjalased. Vana-Liivimaa koosseisus kujunes neist hõimudest maarahvas - veel üsna killustatud, harimata, kuid siiski teatava ühisteadvusega tulnukatele vastanduv põlisrahvastik. Rahvuse kujunemine, so. sisemiste kultuuri- ja murdeerinevuste hääbumine, eneseteadvuse kindlustumine ja iseseisva riikluse taotlemine algas alles XIX sajandi keskel ja jõudis lõpule iseseisva rahvusriigi loomise järel. Eesti rahvus osutus küllalt kindlaks üle elama nõukogude okupatsiooni ning kolonisatsiooni ja tohutuid inimkaotusi. Eesti rahvus on vähearvukas, eestlasi oli 2005. aastal Eestis 923 000 ja maailmas pisut vähem kui 1 miljon. Mõeldav on, et ta võrdlemisi kergelt sulandub mingisse rahvusülesesse, rahvusest kõrgemal seisvasse etnosevormi, näiteks eurooplaste hulka, mille kujunemisprotsessid on XX sajandil alanud.
tagatakse riigi sunniga. Õigusnormid eksisteerivad inimeste teadvuses. Kui parlamendi liikmed on võtnud vastu uue seaduse, kuidas siis selle normide sisu (konkreetseid käitumisreegleid) adressaatidele teatavaks teha? Sotsiaalse kommunikatsiooni kõige tegusamaks ning üldlevinumaks vahendiks ja kandjaks inimühiskonnas on verbaalne kõnekeel, kõnekeele keskne ühik on sõna. Sõna ning mõiste vahekorda käsitlesime eespool. Õigusnorm väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeel(t)e (reeglina: eponüümse rahvuse keele) ning selle sõnavara abil. Seejuures tuleb järgida 19 kasutatava keele üldisi grammatikareegleid (morfoloogia, sõnamoodustus; süntaks ehk lauseõpetus). Õigusnormid vormistatakse kaasajal kirjalikult paberkandjal õigusaktidena (õigustloovad üldaktid ehk normtiivaktid ning õigusrakendavad üksikaktid). Seega: õigusnorm on
SB ja PRM sõlmisid vabakaubanduslepingu Cobden-Chevalier 1860. tegemist polnud siiski kaubanduse vabakslaskmisena vaid tollide alandamisega. See käivitas vabade tollide poliitika euroopas. Samal ajal PRM lubas inglismaa tööstuskaupu oma turule väga madalate tollidega ja vastupidi. PRMl oli kaubandus üsna stabiliseerunud olekus kuni C-C lepinguni. 1892. a tühistas PRM selle lepingu. Euroopa majandus hakkas tagasi liikuma 1880ndal, sest 1. ühinesid itaalia ja saksamaa 2. rahvusriigi idee, kus nähti, et riik peab kaitsma oma rahvuslikke huvisid. Ajavahemikul 1850-1880 rahvusvaheline kaubandus neljakordistus. Euroopa ja põhja-ameerika vedasid maailmakaubandust. 1880ndatel tuli proteksionism tagasi, euroopasse jäi vabaks SB, Taani ja Holland, mis jäid vabakaubanduse juurde. Miks tekkis kaubandusvabadus? 1. Liberalistlikud ideed 2. uute maavarade avastamine (kulla paiskumine maailmaturule] 1848. a algas California kullapalavik
II Rahvas 1. formaalne/ materiaalne Formaalne see, kellel on Eesti pass Materiaalne on olemas veel mingi muu tunnus 2. materiaalse rahvuse mõiste 3 teooriat subjektiivne teooria see, kes tunneb, et ta on ja väljendab seda, et on mingist rahvusest objektiivne rahvusest see, kellel on ühe rahvuse objektiivsed tunnused objektiiv subjektiivne III Rahvusriigi õiguslik sisu Positiivse diskrimineerimise kohustus eelistamine Eelistatakse Eesti kultuuri ja keelt, tagatakse selle säilimine 22 III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16
Peavad olema objektiivsed, teatud kultuurilised elemendid. Keele valdamine on oluline. Päritolust ei saa ka mööda vaadata . 3. subjektiivne teooria see, kes tunneb, et ta on ja väljendab seda, et on mingist rahvusest. Igaüks, kes seda tahab ja tahet väljendab. Igaüks, kes seda tahab, saab osaks rahvusest. III Rahvusriigi õiguslik sisu Positiivse diskrimineerimise kohustus eelistamine Eelistatakse Eesti kultuuri ja keelt, tagatakse selle säilimine 22 III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16
Nii feodaalid kui talupojad koondusid vaenlase väljatõrjumiseks kuninga ümber. Burgundia hertsog katkestas oma liidu inglastega ja tuli samuti kuninga poolele. Järk-järgult langesid kõik inglaste valdused Prantsusmaal. 1453, kui sõda lõppes, oli inglastele jäänud vaid Calais' sadamalinn Prantsusmaa põhjarannikul. Tagajärjed: Prantsusmaa ühendamine sai Prantsuse kuningate juhtimisel teoks, loodi eeldused Prantsuse rahvusriigi loomiseks. Rahutingimuse tulemusena loobus Inglise kuningas troonitaotlustest ja territooriumidest peale Calais'. Prantslaste rahvaarv oli 1/3 võrra vähenenud ja põllud olid võsas. Louis XI Prantsuse kuningas 1461-83, Valois' dünastiast, Charles VII poeg. Murdis linnadele ning väike- ja keskaadlile toetudes suurfeodaalide separatismi. Liidendades 1477 Burgundia ja Picardie ning 1481 Anjou, Maine'i ja Provence'i, viis põhiliselt lõpule Prantsusmaa ühendamise. Arendas tööndust ja
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
- Rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majanduslik kaasnähe - ,,regioonide Euroopa" Mitmetasandiline valitsemine- sui generis lähenemine, vastandub riigikesksele Euroopa integratsioon ei tugevda või nõrgesta riiki, vaid viib selle uuele tasandile, edendades erinevate haldustasandite vahelist koostööd- EL kui keerukas süsteem, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil rahvusriigi roll teiseneb, riikide suveräänsus väheneb EL-i nähakse kui keerukat süsteemi, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil võim hajutatud ka teiste sektorite vahel tugineb arusaamal, et kaasaegse valitsuse roll on pigem regulatiivne, mitte redistributiivne Uus-institutsionalism -institutsioonid kui reeglite kogumid, mis mõjutavad osalejate tehtavaid valikuid ja poliitilisi otsuseid
Kontrakultuur – vastandab end domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Johan Gotfried Herder – 18. sajandi filosoof. Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvused on ürdsed moodustised. Rahvus on inimese üks olulisemaid tunnuseid. Iga rahva keskne tunnus on keel, aga igal rahval on ka oma unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine – protsess mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks ja hakkab püüdlema rahvusriigi loomise poole. Enne ärkamist eksisteerib rahvus nö. uinunud olekus. Benedict Anderson – rahvus on inimeste viis maailmas enda kohta määratleda. Rahvused hakkasid tekkima u. 16-17 sajandi paiku. Enne seda tundsid inimesed kokkukuuluvustunnet nendega kes olid nendega sama religiooni või allusid samale valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga hakkasid inimesed kogukonna tunnet tundma nende inimeste suhtes, kes lugesid nendega samas keeles. Massikultuuri analüüs ja kriitika
Rahuleping: Taani pidi loovutama Slesvigi, Holsteini ja Lauenburgi (viimane oli Taani kompensatsioon Norra eest 1814) hertsogkondade vallutajatele (Preisimaa osad alates 1866). Taani-Saksa sõda I MS järel korraldati Slesvig-Holsteinis rahvahääletus riikliku kuuluvuse üle: tulemuseks piirimuutus. Taani sai tagasi Põhja-Slesvigi (taanimeelsed), seevastu saksakeelsed Lõuna-Slesvig ja Holstein soovisid jääda Saksamaa koosseisu. II Slesvig-Holsteini sõja tulemus. Taani sisulise rahvusriigi algus (NB! välisvaldused Island, Gröönimaa ja Fääri saared ja väikesed koloniaalvaldused Lääne-Indias). Taanlaste pettumus, et vennasrahvad neid ei aidanud. Põhjamaade välispoliitilised orientatsioonid (1815-1914) 41 Taani sõjad näitasid ilmekalt, et Põhjamaade välispoliitilised huvid ja vaenlase kuvandid ei pruukinud ühilduda. Taani peamiseks ohustajaks oli Saksamaa, mis ühines 1871 (enne seda Preisimaa)
II Rahvas 1. formaalne/ materiaalne Formaalne see, kellel on Eesti pass Materiaalne on olemas veel mingi muu tunnus 2. materiaalse rahvuse mõiste 3 teooriat subjektiivne teooria see, kes tunneb, et ta on ja väljendab seda, et on mingist rahvusest objektiivne rahvusest see, kellel on ühe rahvuse objektiivsed tunnused objektiiv subjektiivne III Rahvusriigi õiguslik sisu Positiivse diskrimineerimise kohustus eelistamine Eelistatakse Eesti kultuuri ja keelt, tagatakse selle säilimine 22 III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16
2. materiaalse rahvuse mõiste 3 teooriat subjektiivne teooria – see, kes tunneb, et ta on ja väljendab seda, et on mingist rahvusest; subjektiivne tahe objektiivne – rahvusest see, kellel on ühe rahvuse objektiivsed tunnused Kombinatisooniteooria ühendab subjektiivsed ja objektiivsed elemendid endas; eestlaseks saab lugeda igaüht, kes end eestlaseks tunnistab, seda kinnitavad kultuur, päritolu ja keel. III Rahvusriigi õiguslik sisu (põhisisu) Eelistatakse Eesti kultuuri ja keelt, tagatakse selle säilimine (toimiv haridus emakeeles jne) Põhiseaduspatriotism 24 III OSA Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade põhiõiguste ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured
kuni Põhjasõjani toiminud mitmeteEuroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahelpärast kaotust muistses vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajandite jooksul kohalik subsidiaarne õiguskord - nn b a l t i e r i ko r d ( s h b a l t i e r a õ i g u s ) . Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seegasamuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamista l g a a s t a i l ( 1 9 1 8 - 1 9 4 0 ) ü h e l t p o o l t e n d i s e Ve n e i m p e e r i u m i s e a d u s a n d l u s e a l u s n i n g õ i g u s e ko o l ko n n a d (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond)koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
