TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED M...
Siiski ei olnud vallakogud sõltumatud seadused läksid jõusse mõisniku heakskiidu järel. 1840. aastate algul, kui Eesti- ja Liivimaal oli viljaikaldus ja näljahäda, levis kuuldus, et Venemaal jagab tsaar tasuta maad. Paljud liikusid välismaale. Usk tsaarivalitsusse pani paljud ka usku vahetama. 1845. aastal läks Lõuna-Eestis ja Lätis 60 000 talupoega vene õigeusku. 13. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG Rahvuslik liikumine - rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg (aeg Eesti ajaloos, mil algas rahvuse teadvustamine, rahvuslik liikumine ja eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ärkamine) algas Eestis 19. sajandi keskpaigas. See tekkis, kuna uus põlvkond oli sündinud vabana, mitte pärisorjana. Eestlastel oli kujunenud väiksearvuline haritlaskond, kes tegid oma tööd rahva hüvanguks, et kasvatada rahvuslikku eneseteadvust.
sulatamine toimivasse sõjaväelisse süsteemi Laidoneri psühholoogiliseks meistritööks. Samal ajal koosnes reakoosseis suurte sõjakogemustega "vanadest huntidest" ning romantilistest ja isamaalises vaimustuses olevatest noortest, aga samuti töölistest ja talumeestest, kes sageli vastumeelselt käske täitsid ja sõja algul veel lootusrikkalt komuunameeste poole piilusid. Sellest erinevate vaadetega massist tuli luua uus, noore iseseisva rahvusriigi armee. Laidoner alustas sihikindlalt likvideerima väeosadesse kaasa toodud revolutsioonilt korralagedust. Ta kohustas oma päevakäsuga kõiki ohvitsere kandma õlakuid, mille maharebimisega enamlaste poolt oli alanud Vene armee lagunemine. Samuti nõudis ta alamväelastelt ohvitseride tervitamist ja käsu vastuvõtmisel nende püstitõusmist. Ka ignoreeris Laidoner Vene auastmete prioriteeti ja nõudis, et kohtadele määramisel ei arvestatakse mitte ohvitseri
1) Merkantilism( 15-17saj) sotsiaalalal.Ebarentaableidriigiettevõtteid Peamine eesmärk oli rahvusriigi kaitsmine ja kaub.arend 7) saksa poliitikud kaitsesid feodaale. Nad väitsid et feodaal antierakätesse.Ringluses olevraha peab olema stabiilne. kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. Nad Monetarismi rakendasid mitmed valitsused(70+80):R.Reagan
Kui selgus, et maad ei saa, ei lastud vanasse usku tagasi ka minna. 12. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased (Jannsen Jakobson, Hurt) ja sündmused-nähtused ("Perno Postimees", esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu- mine, "Sakala"), ärkamisaja tähtsus. Rahvuslik liikumine on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskpaigas. See kujunes, sest uus põlvkond oli süninud vabna, mitte enam pärisorjana. Johann Voldemar Jannsen oli rahvusliku liikumise keskne kuju. Tema sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Jannsen asutas oma
Suurriigid ei tõtanud tunnustamisega, sest olukorda Baltikumi regioonis ei peetud veel lõplikult väljakujunenuks. 1920. a. juunis tunnustas Eestit Soome ja aasta lõpul ka Poola. 1921. a. tunnustasid Eestit ka Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Jaapan ning USA. Eesti Vabariigi ametlik tunnustamine suurriikide poolt ja vastuvõtmine rahvusvahelistesse poliitilistesse ja majandus-kultuurilistesse organisatsioonidesse kindlustas tunduvalt noore rahvusriigi positsioone. 5 Uue riigi välispoliitika peaeesmärgiks oli riigi julgeoleku kindlustamine. Eesti välispoliitikat mõjutasid mitu väga olulist faktorit: riigi geograafiline asend oli keerukas, sest Eesti vahetus naabruses paiknes traditsiooniliselt Baltikumi hõivamisest huvitatud NSV Liit. Arvestada tuli Saksamaa ja Inglismaa huvidega Läänemeres. Kuna kahe aastakümne jooksul mainitud suurriikide
vastu võetud domineeriva ühiskonna poolt. Assimileerumine- sisenemine domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- e kokkusulamine on protsess, kus grupid ja rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuuri või rassi GLOBALISEERUMINE Maailma muutumine seotuks ja vastastikku sõltuvaks. Kujunevad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed sidemed, mis ületavad riikide piire. Konflikti oht rahvusriigi ja demokraatliku poliitika loogika vahel. Suurfirmade konkurents. Poliitiline globaliseerumine: Demokraatia kasv; rahvusvaheliste ja regionaalsete valitsemismehhanismide esilekerkimine (EL); sõjad, konfliktid; globaalsete probleemide teadvustamine; patriotism; kosmopolitism. Majanduslik globaliseerumine: Rahvusvahelised korporatsioonid; surve valitsusele. monopolide domineerimine, korporatiivne sotsiaalne vastutus;
Osaliselt arenes ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude sotsiaalteenuste arengus. Mure ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse pärast. Sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid (tervishoiuprogrammid). Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa maades on rahvusriigi areng olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 6. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada Euroopa Liidu kontekstis käsitletakse sotsiaalset sidusust kui mõistet, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1
2. Tööstusharu, turg: · Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; · Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); · Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind (kas fikseeritud hinnad, kauplemine, oksjon, eksperthinnang jne). 3. Organisatsioon: · ettevõte, selle erinevad vormid · aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel · Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika 4. Leibkond, perekond: · Tööjaotus ja soorollid · Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) · Majanduslikud suhted lähisuhtes - Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer):
Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu 2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju. 18 sajandil leidsi aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu
Integratsiooniks nimetatakse nii seisundit kui ka protsessi. Protsessina on see menetlus, mis viib paljudest osakestest terviku moodustamiseni. Seisundina on ta selle protsessi tulemus (poliitilise integratsiooni tulemus). Euroopa integratsiooni protsessi käsitlemisel vastamisi kaks koolkonda: A- föderalistid, B- funktsionalistid. Föderalistid : suuremad ühendused saavad tekkida ainult siis, kui osavaldkonnad kannavad oma võimu (osa sellest) üle üksustele, millega nad teadlikult tahavad liituda. Parimad näited riigiõigusl föderalistlikust riigist- Sveits, Am Ühendriigid, ka Saksamaa. Funktsionalistide arvates tekivad integr.protssid iseenesest majand huvide ja asjaolude survel. Need protsessid viiakse ellu mittepoliit organis.tehnol orient-tud ekspertide poolt. Seega integratsioon justkui hõlmaks uusi alasid iseenesliku täienemise kaudu. Lisaks kahe nn ideaaltüüpil mudelile ka teisigi näiteks Euroopa Ühendus, kus föderal elemendina on...
rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist 1. Mis on riik ja mis on riigi tunnused? Selgita Riik on organisatsioon, mille tekkimine on seotud kvalitatiivsete muutustega ühiskonnas endas. See on väga võimas organisatsioon, millest suuremat on raske leida. Püüame iseloomustada teda läbi rahva, territooriumi ja suveräänsuse. Liberaalse rahvusriigi tunnused on veel lisaks: 1) RAHVAS - Riigi rahvas on juriidiline kategooria - riik on öelnud, et sa kuulud minu riigi rahva kohta, milleks seotakse juriidiline side riigi territooriumil elava inimese ja riigi vahel. Rahvus on mitmetel juhtudel faktor, mille järgi saavad riigid oma nime - selle rahvuse, kes moodustavad riigis enamuse. On tähtis, et rahvusel oleks ühine keel (koos dialektidega), religioon jm. Riigi rahvas ei ole aga mitte vaid riigi rahvus
kvantitatiivseid muutusi. Seepärast peetakse muutumatuteks ja igaveseks selliseid kategooriaid nagu kaup, raha , kapital, eraomand. Tähtsad on ajaloolised traditsioonid. Õigustati ka feodalismi, kiriku suurt osatähtsust ning üldist seisuslikku korda Saksamaal. Nii väitis Roscher, et inimene ei olevat saanud kunagi läbi ilma kapitalita. Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, kuigi ka teistel klassidel, nii töölistel kui ka junkrutel oli oma tähtis roll tugeva rahvusriigi ülesehitamisel. Jõuti järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini, kui nad tegelikult elavad. 8) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajalooline koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomanduse kaitsel, utopistid aga mõistsid hukka kapitalistliku ühiskonna. 9) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja
ÜLIMUSLIKKUSE PÕHIMÕTE Ülimuslikkuse (supremacy) põhimõte sätestab, et juhul kui tekib konflikt siseriikliku seadusandluse ja liidu seadusandluse vahel on riikideülesed õigusaktid ülimuslikud ehk prioriteetsed. Põhimõtte rakendamise aluseks on Euroopa Kohtu poolt 1964. aastal menetletud kohtuasi `Costa v. ENEL (case 6/64)'. VAHETU KOHALDATAVUSE PÕHIMÕTE Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohus sätestas nimetatud põhimõtte juba 1963 aastal menetletud kohtuasjaga `Van Gend en Loos v. Nederlandse Administratie der Belastingen (case 26/62)'. SOLIDAARSUSKOHUSTUS Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Ant...
Väline seos: formaalne aspekt kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis, avalikustatud ja kättesaadavad ning seeläbi üldtuntud seeläbi on igaüks hõlmatud nende toimega. Õigusnormi mõiste - Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktidena. Seega: õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses; samas on õigusnorm ka reegel dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse
Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kasvatas paavstivastast kriitikat *Kuningavõim tugevnes, keisrija paavstivõimu universalistlike püüdluste asemele asus rahvusriigi idee. Keisrivõimu kehtestamist lihtsustas ka asjaolu, et paljud võimsad suurfeodaalid langesid ristisõdades. *Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa tõi kaasa Itaalia kaubalinnade õitsengu. *Kolme tsivilisatsiooni, s.o läänemaailma,Bütsantsi,islamimaailma vahel süvenes vastastikune vaen. *Araabia teaduse ja tehnika mõju eriti Hispaania kaudupaberi valmistamine, araabia nr kasutuselevõtt. *Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga.
ega vabanenud teokohustusest. Vene õigeusku pööranud ei saanud ka tagasi enda usku. 13.EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased (Jannsen Jakobson, Hurt) ja sündmused-nähtused ("Perno Postimees", esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu-mine, "Sakala"), ärkamisaja tähtsus. Rahvuslik liikumine on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg on aeg Eesti ajaloos, mil algas rahvuse teadvustamine, rahvuslik liikumine ja eestlase rahvusliku eneseteadvuse ärkamine. See algas Eestis 19.sajandi keskpaigas. See kujunes, kuna uus põlvkond oli sündinud vabana, mitte pärisorjana. Eestlastel oli kujunenud väikesearvuline haritlaskond, kes tegid oma tööd, et kasvatada rahvuslikku eneseteadvust.
Johann G. Fichte Herderi õpilane, seob rahva geograafia ja looduslike tingimustega (a la külmemas kliimas elavad rahvad on eetilisemad). Õpetus majanduslikust omajõulisusest e autarkiast iga rahvas peab end ära majandama vaid enda ressurssidest, teistest rahvastest majanduslikult sõltuda ei tohi. Wilhelm von Humboldt etniline natsionalism. Keele tähtsuse rõhutamine, keel determineerib rahvuse vaimu, sama keelt kõnelevad inimesed loovad rahvusriigi. 22.09.14 SAKSA POLIITIKA 19.-20. SAJANDIL Euroopa poliitika sõlmprobleemiks muutumine algas 16.saj seoses protestantliku kristluse esilekerkimisega. Majandusliku olulisuse tõus juba eelnevalt, transport, Euroopa keskus jne. Saksa poliitikat algselt lõhestav tegur vahe kahe suure usulahu vahel (vt 30-a sõja lõpp, 1648 jne, suveräänsete riikide algus; seoses religioonivahega muude suurte piirkondade eristumine,
kaasamine: õigus olla ära kuulatud õigus menetlusele mõistliku aja jooksul Õigusnormi täpne kujundamine (optimaalne üldisuse-täpsuse suhe) Avaliku võimu tegevuse piiratus (kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse põhimõttele) Objektiivsus: ametnik peab tegevuses olema erapooletu ja asjale keskenduv Õiguskindlus: a) õiguse kaudu loodud kindlus, b) kehtiva olukorra püsivus 66. Iseloomusta lühidalt demokraatia, sotsiaalriigi ja rahvusriigi põhiõiguseid. Võimu peab teostama rahva heakskiidul Isikuline legitimatsioon: riigivõimu teostajad peavad olema otseselt või kaudselt rahva valitud Sisuline legitimatsioon: riigi tegevus saab toimuda ainult parlamendi õiguspäraselt kehtestatud seaduste ning neist tulenevate aktide alusel Olulisus: mida olulisema otsusega tegemist, seda tugevam ja otsesem peab olema
ÜRO ÜRO keskkonnaprogramm UNEP Jätkusuutliku arengu eesmärgid o MDG järg o Keskkonnale kolm eesmärki Kliimamuutus Meri maa 12.12 – Riikide reitingud Freedom House – Kontrolltöö- Eneseabi iseloomustab anarhilist süsteemi Hierarhiline süsteem – kehtib tööjaotus Küllaldane uurimisväli – suudab piisavalt iseseisvalt nii toimida, et teised teda võimalikult vähe mõjutavad. Rahvusriigi ajalugu mõjutavad teised riigid selleks liiga palju Tsivilisatsioon on küllaldane uurimisväli – toynbee
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vää...
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst
Tõi kaasa: o Masintootmise o Linnastumise o Uus elulaadi o Uute majandusteooriate kujunemise Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid:
kujunemine (nt naiste sissetulek jooksvate kulude katteks, lastele, aga mehe oma suuremateks kulutusteks). Majanduslikud suhted lähisuhetes (eeldame, et raha ei tohiks mängida mingit rolli, mida lähedasem suhe, seda rohkem on maskeeritud raha üleandmine kas meed annab raha naisele välja tegemise või teenuste pakkumise eesmärgil). Organisatsioon Ettevõte ja selle erinevad vormid (ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel). Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika (sage lahknemine, pigem harjumused, sümbolid kui ratsionaalsus ja efektiivsus). Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normed ja ootused, millega kaasnevad tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur, keelekasutus, riietus jne). Saatussümbolid, nende mõtestamine. Arusaam turuobjektist, millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. KAPITALIDE KÄSITLUSED
4) Individuaal teenused- koondkataloogid, rahvusbibliograafia, andmebaasid. 14. Eesti raamatukogunduse roll 21. sajandi alguse sotsiaalses kontekstis. Kokku on Eestis 1182 raamatukogu, millest 576 rahvaraamatukogu, 523 kooliraamatukogu, 83 eriala- ja teadusraamatukogu. 90ndatel suured muutused raamatukogusüsteemis seoses Eesti taasiseseisvumusega. Makrokeskkonna muutused- üleminek liberaalsele turumajandusele, rahvusriigi taastamine, radikaalne erastamine, edukas rahareform, kultuuri depolitiseerumine, kultuuritarbimisest kaugenemine- eelkõige 11 materiaalsetel põhjustel, kultuuri- ja haridusjuhtimise ühendamine (1993): stiihia, puudu riiklikest analüüsidest. Haridusseadus (1992), põhikooli- ja gümnaasiumi uued õppekavad (1996). Tiigrihüppe rahvuslik
Nimeta keerulisemaid juhtumeid ja materiaalse pärandi säilitamiseks loodud lahendusi/meetmeid. Vastus: Uusaja Euroopas olid esimesteks väljakaevajateks arenenud riikide ehk Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa arheoloogid. Seetõttu sattus enamik materiaalset pärandit, mida liigutada sai, just nendesse maadesse. Itaalias takistas väljaviimist paavsti keeld, kuid Türgist ja Kreekast viidi minema palju mälestisi. Probleemid kerkisid üles Kreeka rahvusriigi loomisega, mil hakati tagasi nõudma minema viidud pärandit. Türgis kerkisid probleemid esile vabariigi loomisega 1923, mil samuti hakati nõudma Türgi aladelt minema viidud mälestisi. Tuntumad keerulisemad juhtumid on Trooja kuninga Priamose aare, Parthnenon Ateenas ning Pergamoni altar. Palju on tagasi antud Kreekale, kuid Parthenonist lord Elgini poolt minema viidud marmorreljeefid pakuvad veel tänapäevalgi vastavate riikide vahel kõneainet.
Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. Protokoll nr. 30 - subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta · Euroopa Kohtu otsustest tulenevad põhimõtted 1. EL õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul, kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EL seadusandluse vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud. 2. EL õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 24 Kohtulahendid: C-26/62 Van Gend en Loos v. Nederlandse Administratie er Belastingen, 1963; C-6/64 Costa v
igavene riik. Riigi olemus: jumala tahte järgi jumala riigi teostamine maa peal. Ülesanne on inimkonna juhtimine ilmalikus elus kooskõlas jumala seadustega. Põhiülesanne on inimese ettevalmistamine igaveseks eluks. Valitsejad on jumala asemikud, jumala poeg, idamaades- jumalad, kes on ajutiselt maa peal. Riigi valitseja on kohustatud laiendama jumala s6na. Kuni 20. saj-ni agressiivsed ja kosmopoliitilised. Taotlesid ülemaailmse riigi loomist taevariigi eeskujul. 3) Rahvusriigi teooria e. ühiskondliku lepingu teooria: Lähtuti sellest, et inimühiskond on läbinud kaks etappi: 1) ürgperiood e. inimkonna lapsepõlv- iseloomulik kogukondlik võim 2) tsivilisatsiooni periood- iseloomulik riigi võim Riik tekkis ühiskondliku lepingu alusel. Liikmed leppisid kokku võimu üleandmiseks valitsejatele, kes kindlustasid alamatele ühiste huvide kaitse ja julgeoleku. Alamad võtsid kohustuse alluda valitsejatele. Mõlemad pooled on lepingu läbi võrdsed, mis
traditsioonilised oskused kui ka soov ennast täiendada. · Võrgustikuühiskond (võrguühiskond) digitaalsed tehnoloogiad seovad sotsiaalseid subjekte ning moodustub võrgustik, mis ühendab mitmel erineval viisil ühiskonna sotsiaalse, poliitilise ning majandussfääri. Võrgustikuühiskonna majandus on globaalne ja selle toimimine sõltub teadmiste ja tehnoloogiate rakendamisest, innovatsioonist ning paindlikkusest, mis kahandab rahvusriigi võimalusi. Võrgustikuühiskonnas kogeb inimene aja ja ruumi surutist, ,,ajata aega" ja ,,kohata ruumi". Inimene tarbib globaalset kultuuri, mis on igal pool ja toodetud eikuskil. Võrgustikuühiskonnas sõltub juurdepääs võrgustikele ning kontroll nende üle võimu kogusest. Võrgustikuühiskonna peamiseks vastuoluks on see, et võrgud on kõikjal, samas kui inimloomuses on olla seotud konkreetse kohaga kodu, riik, rühm.
See koolkond tekkis 19 saj keskel. Koolkond jagunes 3ks etapiks: 1)kritiseerisid vabaturumajandust. Kritiseerisid kuna tol hetkel ei olnud nende huvides see. Tahtsid oma tööstust üles aidata. 2) ajaloolisele ei meeldinud et ei kaasatud ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte. 3) kriitika klassikalise koolkonna vastu. Sest et lähenesid liiga abstraktselt üldiselt ei saa läheneda. Et kõik riigid ei saa minna ühte teed. Rahvusriigi eripära. Rünnati utopiste 40ndatel (18 saj jutt). 1870ndatel oli põhiprobleemiks tõusnud Marksism. Nad ründasid utopiste ja marksiste sest nende huvid vastandusid, sellele et sotsialistidel oli kodanliku ideoloogiaga vastuolu. Olid töölisklassi poolt. Ajaloolisel koolkonnal (kodanlusel) oleks kõik käest ära võetud. Majanduslik koolkond ise pooldas majanduslikku natsionalismi. Plaan luua tugev rahvusriik. List ütles et tuleb selleks tootmisjõude suurendada
voorust, 50%+1. Rahvas 1. Rahvasuveräänsuse ja riigisuveräänsuse erinevus (mh EL õiguse ja rahvusvahelise õiguse erinevus) V: Riigisuveräänsus riigi iseseisvus ehk sõltumatus. Riigi võime või omadus ilma sisemiste ja väliste kitsendusteta teatud viisil käituda. Rahvasuveräänsus kõrgeima võimu kuulumine rahvale. Riik peab tegutsema vastavalt rahva ja seda moodustavate üksikisikute huvile (avalikule huvile). 2. Rahvusriigi mõiste V: Rahvusriik on riigi vorm, mis eksteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste ,,rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku. 3. Rahva mõiste riigiõiguses V: Rahva hulka kuuluvad kodanikud. 4
haaramise teel. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse: 1. Liberaalne riik. Esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab riik tagama julgeoleku. 2. Sotsiaalriik
Ajalooliselt võib perekonna kujunemise ajaloos rääkida kaht tüüpi perekondadest. 1) laiendatud perekond 2) tuumikperekond. LAIENDATUD perekond on omane traditsioonilisele ja preindustriaalsele ühiskonnale. Koosneb paljudest põlvkondadest ja omavahel suguluses olevatest inimestest. Üks võimalikest laiendatud perekonna tüüpidest on ka mitme paralleelse abikaasaga pered. Polügaamia. Polügüünia- mees ja mitu naist, polüandria-naine ja mitu meest. Enne kaasaegse rahvusriigi tekkimist laiendatud perekond norm. Perekonna ülesandeks on siin paljud sellised tegevused, mida tänapäeval kannab riik (omandi kaitse, vanade ja haigete eest hoolitsemine jne). Ühiskonna muutudes on muutunud ka perekonna struktuur ja tänapäeval laiendatud pere suhteliselt harv nähtus. Enam esineb suurtes majapidamistes maapiirkondades ja ühiskondades, kus prevaleerivad kollektivistlikud traditsioonid ja väärtused (Korea, Hiina jne). Samas ka seal pärastsõjajärgsel ja
Qatley Erinevad aspektid: majandusteooria, poliitika ja nende mõjutused Neli valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng Kaks probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat Liberalism : indiviid, vabakaubandus Merkantilism : realism, riik Marksism: klass Poliitilise süsteemi mõju majandusele (Spero) (poliitiline olukord mõjutab majandussüsteemi) Rahvusriigi tekkimise ajastu Merkantilism Suurbritannia hegemoonia vabakaubandus Imperialism merkantilism II MS järgne aeg (sisuline) o Lääs vastastikune sõltuvus o Ida sõltumatus o Lõuna sõltuvus II loeng - Siseriiklikud majandussüsteemid Riikide süsteemide uurimine Majandusteadus vs IPE Võrdlused 1980ndate arengud: o Sotsialism plaanimajanduse kokku kukkumine
et kohus järgiks õigusemõistmises nii põhiseadust kui seadust (§ 146). 2.5. Vabadus Vabaduse funktsiooniks on tagada vaba eneseteostuse võimalus (§ 19 lg 1). 2.6. Võrdsus Võrdsuse printsiibi sisuks on nõue, mille kohaselt peab riigivõim kohtlema võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt (§ 12 lg 1 lause 1). 2.7. Rahvusriik Põhiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on Eesti iseseisvus ja sõltumatus aegumatu ja võõrandamatu. Sellest tulenevat rahvusriigi printsiipi tuleb pidada põhiseaduse omapäraks. Selle sisuks on tagada eestlaste rahvusliku identiteedi säilimine. Rahvusriigi printsiip väljendub peale põhiseaduse § 1 lg 2 preambulas ja põhiseaduse §-des 6 ja 54 lg 1. 9. PÕHIÕIGUSED 1. Põhiõigused, vabadused ja kohustused Põhiseaduse 2. peatükk hõlmab 48 paragrahvi, mis moodustab rohkem kui veerandi põhiseaduse mahust. Niivõrd põhjalik regulatsioon annab tunnistust põhiseaduse
riikides ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg, tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika. II EUROOPA LIIDU JUHTIMINE JA FUNKTSIONEERIMINE EUROOPA LIIDU JUHTIMISSTRUKTUUR Juhtorganid paiknevad Strasbourgis, Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Liidu juhtimine erineb rahvusriigi juhtimisest, kuna pädevused on institutsioonide vahel jaotatud teistmoodi. Euroopa Liidu Nõukogu e nõukogu Paikneb Brüsselis. EL seadusandlik organ, võrreldav rahvusriigi parlamendiga, peamine otsuste tegija, koosneb liikmesriikide ministritest, kel on õigus võtta seisukoht liikmesriigi valitsuse nimel. Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini.. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis.
arusaamist ideedevahelistest seostest. Näit: tuumarelvade kasvav hulk suurendab ebastabiilsust. Võreldes eliidi uskumuste süsteemidega on uskumuste süsteemid lihtrahva hulgas kitsamad ja keskenduvad lihtsatele faktidele. (ainult 15% inimestest omavad koralikke "piiritletud teadmisi", tervelt pooltel ameeriklastest on ülimalt lihtsustatud pol. vaated) POLIITILINE KULTUUR Poliitiline kultuur on teatud inimkoosluse (riigi, rahvusriigi, ühte keelt rääkivate inimeste, sarnase identiteediga inimeste jne.) poliitiline orientatsioon ja arusaamad. Rahvuslike iseärasuste uurimine uurides mingi rahvusele tüüpilisi iseloomujooni, proovitakse kindlaks teha nende poliitilist käitumist. Tegelikkuses ei tööta ja on kõrvale jäetud. Avaliku arvamuse uuringud - inimestelt küsitakse nende poliitiliste uskumuste ja tegevuse kohta. On näidanud, et inimeste poliitilised uskumused ühe grupi sees on väga erinevad,
Karjakasvatus Tööstus/kaubandus Küttimine ja korilus Põllupidamine Metslus Barbarism Tsivilisatsioon Arengutase Aeg Sotsiaalse evolutsooni teooria... ... andis õigustuse kolonialismile - Koloniseeritud rahvad ei suuda end oma alaarengu tõttu ise juhtida. Tõend nt rahvuse ja rahvusriigi puudumine. ...kohustasa koloniste arenemata ühiskondi aitama – nn Valge Mehe Koorem (Rudyard Kiplingi luuletus 1899). Luuletus kirjeldab kohusestt aidata ülejäänud inimkond samadele mõistlikkuse lätetele. - Metslane on lapsik, arenemata. Tõend: puudulik tehnoloogia, jaburad kombed. Herbert Spencer (1820-1903) Väljend survival of the fittest ehk tugevama ellujäämine
Changes in Valga after determination of the Estonian-Latvian border (summary) 31 Kasutatud allikad ja kirjandus 35 Lisad 37 2 Sissejuhatus Vahetult Esimesele maailmasõjale järgnenud periood oli murranguline aeg nii eestlaste kui lätlaste jaoks. Mõlemad rahvad lõid oma etnilistes piirides iseseisva rahvusriigi. Kuni iseseisvate riikide loomiseni polnud aga võõrvõimude poolt etnilist asustatust halduspiiride ajamisel kunagi peamiseks faktoriks peetud. Seetõttu oli loomulik, et piirialadel kulgesid üpriski laiad segaasustusega alad. Noorte riikide üheks esimeseks katsumuseks omavahelistes suhetes saigi ühise keele leidmine omavahelise piiri määramisel säärastes piirkondades. Päris ilma välise abita sellist ühist keelt ei leitudki.
vahepealne tsentraliseeritud riigikorraldus tõi kaasa põhjalikud ümberkorraldused. Tasub meenutada, et kohaliku omavalitsused olid olemas ammu enne rahvusriikide loomist. Meenutagem näites Hansaliitu ja Itaalia linnriike. Hansaliidu kogemus on kindlasti mõjutanud ka nelja Eesti linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) praeguse identiteedi kujunemist. Siiski on kohaliku omavalitsuse tähendus sellest ajast oluliselt muutunud eelkõige rahvusriigi tekkimise, industrialiseerimise ja üldise valimisõiguse kontekstis. Eriti murranguliseks kujunes 19. sajand, mil paljude lääneriikide territooriumi halduskorraldus sai suures osa praeguseni säilinud sisu ja vormi. Selle arengu tulemusel allutati kohalik omavalitsus riigile ning on tänapäeval formaaljuriidiliselt ka riigist tuletatud. Nüüdisajal seostatakse kohalikku omavalitsust eelkõige avalike teenuste ostmisega.
Hindamine on arhiiviväärtusliku teabe väljavalimine Põhimõtted: Arhiiviväärtuslikku teavet ei hävitata kunagi ja seda säilitatakse Rahvusarhiivis ja teistes avalikes arhiivides Hindamine on avaliku arhiivi põhiülesanne Säilitustähtaja määramine on asutuse ülesanne Arhiiviväärtuslik teave on: 1. Avalike ja erainstitutsioonide, üksikisikute ja gruppide õiguslikku staatust, õigusi ja kohustusi väljendav dokumenteeritud teave, mis on oluline Eesti rahvusriigi ja Eesti ühiskonna jätkuva toimimise seisukohalt. 2. Üleriikliku ja omavalitsuspoliitika kujunemist ning haldusprotsessi kajastav teave. 3. Teave, mis kajastab välissuhteid ja riigikaitse juhtimist. 4. Teave, mis kajastab riikliku poliitika väljakujunemist, otsuseid ja tegevust peamistes sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkonna-alastes valdkondades. 5. Kohalikku eripära, eriti kultuurinähtusi väljendav teave. 6
on kuni Põhjasõjani toiminud mitmeteEuroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahel pärast kaotust muistses vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajanditejooksul kohalik subsidiaarne õiguskord nn bal ti erikord (s h balti era õigus). Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seegasamuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamistalg aastail (19 18-1940) ühelt poo lt endis e Vene imp eer iumi seadus and lus e alus ning õig us e koo lko nnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond)koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon.
o Kasutatakse raskeid aga läbipõetavaid haigusi, et tegelane hindaks ümber oma senise elu. Enne realismi või naturalismi haigusi kirjanduses ei kirjeldata. Mingid haigused ka koomika loomisel. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) 1882 Ernst Renani kõne Sorbonni ülikoolis ,,Mis on rahvus?" o Eeldus: rahvus on uus ajalooline mõiste. o Varem inimeste karjad, keda juhtisid jumalikud tegelased, siis kuningriigid, rahvusriigi mõiste hakkas kujunema pärast keskaja lõppu enne uusaja algust rahvuse mõiste ei toimi. Selle järgi ei identifitseerita ennast. Rahvus on vaimne printsiip u saksa romantikud (Herder). Tugineb minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemisega kaasneb ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus ja tahe tulevikus midagi ühiselt ette võtta. Rahvus läbi territooriumi? B. Anderson ,,Kujuteldav kogukond" 1983
o Võim: võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. 3) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel o Üksikisiku tasand: seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; identiteet. o Pere/leibkond: tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve kujunemine; majanduslikud suhted lähissuhetes. o Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid; ametiühingud, professionaalide liidud, rahvusriigi ja globaalsel tasemel; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. o Tööstusharu, turg: interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur); staatussümbolid, nende mõtestamine->identiteet tegutsejana. 5. Loeng – kapitalide käsitlused 1) Kapitali ja inimkapitali mõiste o Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks
Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati manufaktuuride arengut. 5) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne- Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid 4) Õigusnormid 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). Õigusnormi mõiste- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. Tunnused: 1) üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ja igaüht); 2) üldkohustuslikkus täitmiseks (tagatud riigi sunniga) 3) formaalne määratletus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ja eriline formaliseeritud keel õiguskeel, normitehniline keel). Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid,
Liitumist arutab ka Euroopa Parlament, kuid tema sõnal on soovituslik jõud. Kõiki eurokupüüre ja -münte saab kasutada kõigis eurotsooni riikides. Kupüürid on kõikides riikides ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg, tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika. II EUROOPA LIIDU JUHTIMINE JA FUNKTSIONEERIMINE EUROOPA LIIDU JUHTIMISSTRUKTUUR Juhtorganid paiknevad Strasbourgis, Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Liidu juhtimine erineb rahvusriigi juhtimisest, kuna pädevused on institutsioonide vahel jaotatud teistmoodi. Euroopa Liidu Nõukogu e nõukogu Paikneb Brüsselis. EL seadusandlik organ, võrreldav rahvusriigi parlamendiga, peamine otsuste tegija, koosneb liikmesriikide ministritest, kel on õigus võtta seisukoht liikmesriigi valitsuse nimel. Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini.
n Majanduslik maailmastumine valitsuste ja riikide tegevusruumi piiravate mõjude põimumisena (Held 1995): siseriikliku poliitika piiride hägustumine, riigi poliitika institutsionaalse ja organisatsioonilise konteksti muutus, õigusliku raamistiku ja valitsuste halduspraktikate muutus, vastutuse ja aruandluse viiside hägustumine riikides n Samas mitte tingimata riigi kadu: õiguslike loovutustega võib juurde võita sisulist tegevusruumi, rahvusriigi nõrge-nemine ei tähenda tingimata riigi kui sellise nõrgenemist Muutused valitsuse tegevuses n Riigi tegevuse ümberpaigutamine madalamatele või riigiülestele valitsemistasanditele, PPP (public-private partnership) kasutamine: valitsuse mõju võib säilida või suureneda, vastutus hajub n Riigi toimimisviiside muutus: teatud teenuste osutamise erastamine/lepinguline delegeerimine (riigile reguleerimise ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
