2.Perno Postimehe esimene toimetaja 3.Tähtis rahvusliku liikumise tegelane, kes suri 1882 4. Koidula ja Jannseni 1865. aastal loodud selts 5.1869. toimunud suur üritus 6.Konstantin Pätsi välja antud ajaleht Mõisted Ärkamisaeg- ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Rahvuslik liikumine- rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Pärisorjus- talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus Revolutsioon- periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatake uuega Streik- ajutine kollektiivne tõõkatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine
kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, likvideeriti koolitüüpide paljusus, ühtlustati õppekavad. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6- klassiline koolikohustus, laiendati koolivõrku, ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid, kuijundati rahvuslik õpetajaskond ning pandi tugev alus kutseharidusele. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. 1. detsember 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool; hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. 1938. aastal asutati Eesti Teadusete Akateemia, mille ülesandeks oli teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine ja rahvusvaheliste sidemete avardamine. Mitmed Eesti teadlased (Ernst Öpik, Paul Kogerman, Ludviga Puusepp) saavutasid ülemaailmse tuntuse. Erilist tähelepanu pöörati
Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas
· Eeskujuks rahvuslik liikumine Saksamaal (30ndad aastad) · 1866 vallaseaduse rakendamine eestlased said iseseisvamaks RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETAPID: I Elitaarne estofiilide tegevus + Faehlmann, Kreutzwald II Haritlaste liikumine Jannsen, Jakobson, Hurt, Koidula palvekirjad III Seltsiliikumine laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine", põllumeesteseltsid, laulupeo traditsioon 1869 IV Rahvuslik poliitiline liikumine Päts, Tõnisson (Poska) V Rahvusriigi loomine 1917 RAHVUSLIKU LIIKUMISE OLULISEMAD SÜNDMUSED: 1. 1857 ,,Perno Postimees" ja 1862 ,,Kalevipoja" ilmumine olulised kirjakeele arengust ning maarahvast sai tänu Jannsenile Eesti rahvas 2. 1869 esimene üldlaulupidu Tartus ühtekuuluvustunne rahva seas 3. 1838 Õpetatud Eesti Selts ja 1872 Eesti Kirjameeste Selts eestlastest haritlased 4. 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" asutamine Jannseni ja tema tütre Lydia
saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38.Euroopa Komisjon keda/mida esindab? Nt. komisjoni liikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 39.Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded Kolleeegium:
saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38.Euroopa Komisjon – keda/mida esindab? Nt. komisjoni liikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 39.Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded Kolleeegium:
saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38.Euroopa Komisjon keda/mida esindab? Nt. komisjoni liikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 39.Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded Kolleeegium:
saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38.Euroopa Komisjon keda/mida esindab? Nt. komisjoni liikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 39.Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded Kolleeegium:
viimase võiduga. Uus valitsejapaar pidi alla kirjutama Õiguste billile, millega kinnitati parlamentaarse monarhia põhiseisukohad, nt kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heaks kiidetud seaduste toimet. Maksude üle võis otsustada ainult parlament. 18. sajandil sai uueks tavaks, et parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus. ABSOLUTISM ehk absoluutne monarhia Kujunemise põhjused: Absolutistlikud riigid · Rahvusriigi idee mõju · Prantsusmaa (17.-18. sajand) · Riikide piirid · Venemaa (18.-19.sajand) · Rahvusliku kultuuri kujunemine · Hispaania · Humanitaarid pooldasid · Portugal, Taani, Rootsi rahvusriiki (18.sajand) · Preisimaa (18.sajand)
Kahekümne aastaga võitles Eesti endale kindla koha rahvusvahelistel turgudel. 6 Kultuur Eesti iseseisvumisega elavnes kiiresti saksastamis- ja venestamissurve alt vabanenud kultuurielu. Lühikese ajaga sai eesti keelest euroopalik kultuurkeel, mis pakkus väljendusvõimalusi kõigil elualadel: kõrgemast sõjaharidusest ilukirjanduse või teaduslikest baasuuringutest õigusloomeni. Oma rahvusriigi loomiseni jõudnuna tekkis eestlastel tegelik võimalus teostada Jakob Hurda poolt ärkamisajal välja öeldud mõte: "Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult." Rahvuslik kultuur Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi täies ulatuses eesti keelele üle ja korraldati põhjalikult ümber kogu haridussüsteem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. Riigi ja omavalitsuste eestvõttel loodi ulatuslik
parem on minna üle riigiettevõtetele ja vabatahtlikele maksetele. Siiski on ka tänapäeval maksuriik Maksustamine 2 Pikka aega põhikulutused sõjandusele (valdav osa) ja õukonnale Tilly 1975: sõjamasina kasv viis moodsa riigihalduse tekkimiseni (kõrvaltootena). Peaaegu kõik tänapäeva maksud said alguse sõjaaja erakorralistest maksudest, ent kogumine sõjaväelise röövimise asemel üha enam bürokraatlike menetluste kaudu Rahvusriigi tekkega järjest üldisem maksukohustus Kasvav legitimeerimisvajadus Eriti 19. saj ,,no representation without taxation," hääleõiguse laienemine ja demokratiseerumine 20. saj maksude ,,tsiviliseerumine:" kasvavad avalikud kulutused elanike heaolu tõstmiseks
riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused." Järgneb liigendatud sisuosa ja kokkuvõttes: "...Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiseaduse muutmatu tuum. "Aluspõhimõtete ülimuslikkus tuleneb nende kui põhiseaduse kesksete väärtuste kõrvaldamatust õigusjõust." (Maimann 2006, 430.)..." "Lähtudes maksiimist, et vähem võib olla rohkem, identifitseerib siinkirjutaja põhiseaduse aluspõhimõtetena niisiis inimväärikuse, demokraatia, õigusriigi, sotsiaalriigi ja rahvusriigi põhimõtte..." Võtab püstitatud uurimuse kokku: "Teema lõpetuseks on oluline märkida, et põhiseaduse aluspõhimõtete kataloog jääb avatuks ja sõltub alati ka ümbritsevast tegelikkusest. Näiteks ei saa välistada, et keskkonnatingimuste olulise halvenemise korral tunnustatakse tulevikus keskkonnakaitset põhiseaduse aluspõhimõttena. Kuid praeguseks välja töötatud süsteemi võib pidada õnnestunuks ja oma tuumikus meie aegruumis ehk koguni ainumõeldavaks."
Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Kreekat. Venemaad! C. Maadeavastusretkede mõju. · Maailma avardumine. Esimest korda hakkab maailma globaliseeruma. Inimkonna ja tema planeedi asukoht universumis hinnatakse ümber. Kopernikus esitas 16. saj. alguses Heliotsentrilise maailmapildi. · Loodusteaduste kiire areng (17. saj.) Hakkab kõigutama religiooni positsioone. 2.Universaalriigiideolooga asemel ,,Rahvusriigi" ideoloogia. · Varauusajal rahvusriigi tunnuseks ei ole veel ühine keel vaid ühine konfessioon. (Reformatsioon/ Vastureformatsioon) Cuius Regio, eius religio = Kelle maa, selle usk! Ususõjad tulemuseks (16-17. saj.) Habsburg Monarh Karl V (1500-1558) Hispaania (+ Madalmaad, L-Ameerika kolooniad, Itaalia alad jne.) kuningas, emapoolt päritud. Austria valitseja isapoolt ning Püha Saksa-Rooma Keisririigi keiser, proovis taastada universaalriigi, aga ebaõnnestub!
sõltumatuse põhimõte? Lähtu PS §1, §59, §86, §111, §146. Kohus on tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseadustega, Eest Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest, täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele, seadusandlik võim kuulub riigikogule, Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas 2. Põhiseadus sätestab Eesti Vabariigi kui rahvusriigi. Millised on põhiseaduses sätestatud rahvusriigi aluseks olevad printsiibid? Lähtu PS preambula, §6, §8, §36 lg.3. Eesti riigikeel on eesti keel, igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt, igal eestlasel on õigus asuda Eestisse 3. Põhiseadus sätestab Eesti Vabariigi kui demokraatliku riigi põhimõtet. Millised need põhimõtted on? Lähtu PS §24 lg. §44 lg. 2, §45-48, §72.
veel mõistlik, põhjendatud ja efektiivne. 35. Proportsionaalsuse põhimõte · Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. · Nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik 36. Vahetu kohaldatavuse põhimõte · Et seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. · Kui liikmesriik jätab mingi direktiivi vastu võtmata, siis igal EL kodanikul on õigus tegutseda nagu see on kehtestatud teistes liikmesriikides. Vastutuse peavad võtma need liikmesriigid, mis ei võtnud seda vastu ja peavad kahju maksma 37. EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte · Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks:Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asu...
Suur selts oli veel kaubalaevaselts ,,Linda" Tallinnas. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid Vene hiidriik oli sisemiselt ebakindel. Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist. Pr revol sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidjaid ka Venemaal. Normaalne rahvusriik eeldab etniliselt enam-vähem ühtlast elanikkonda, vene imepeerius mood aga pool rahvastikust muulased ning siis leitigi, et seda saab muuta vaid venestamisega. Vene riigi julgeolekupoliitilised huvid Baltimaades tulenes selle piirkonna ülitähtsast geopoliitilisest asukohast. Jõuvahekordade muutumine Euroopas, Saksamaa ühendamine ja kujunemine suurvõimuks suurendas Baltimaade sõjalis-strateegilist tähtsust veelgi
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val
2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead šovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile – suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks
seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Ühiskond, majandussüsteem Üksikisik Pere / leibkond: Tööjaotus ja soorollid Pere-eelarve kujunemine Majanduslikud suhted lähisuhtes Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum Funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste legitiimsust Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist;
1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Absolutism on riigivorm, kus võim kuulub ainult ühele isikule. 17-18 saj valitseti. Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa. Kuningas tegi seadusi ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Ametnikkond koosnes väikeaadlikest ja linnakodanikest. Nii sai kuningas nende peale kindel olla. Enne absolutismi oli alaline sõjavägi. Mindi üle sõjaväekohustustele. Kehtestati kindel kord, parandas sõdurite väljaõpet ning riik hoidis sõjalisi kulutusi kokku. 1 seisus- vaimulikud. Ei pidanud makse maksma. Võisid olla kuninga õükonnas, aga pidid jumalateenistuses olema. 2 seisus- aadlikud. Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja üritu...
Vaimumaailmas tekkis endise kõrvale uus ilmaliks ideoloogia valgustuse näol, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad , kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Suurimaks ühiskondlikuks ja kultuurialaseks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks ja jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol , kulmineerudes võitlusega rahvusriigi eest. Üha suuremat tähtsust omandas ka teadus, sest just uusajal võitis arusaam , et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitute ringile , vaid kõigile inimestel. Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa.
Sport ja poliitika (kirjelda kuidas on sport ja poliitika omavahel ajaloo vältel seotud 4. Modernse spordi tunnused (nimeta ja kirjelda modernse spordi põhitunnuseid Allen olnud ja millised tagajärjed sellel on olnud; kuidas on sport seotud natsionalismi ja Guttmanni põhjal) totalitarismiga; millist rolli mängib sport rahvusriigi identiteedi kujunemisel ja Allen Guttmanni kohaselt sisaldavad modernsed domineerivad spordi vormid (DSV) seitset säilitamisel; millised on riikide valitsuste ja spordi vaheliste seoste põhjused) seotud tunnust: Sport ja natsionalism võimlemise eesmärgiks oli arendada isamaalist meelt ja sõjalist 1. Ilmalikkus: DSV-d ei ole otseselt ühenduses religioossete uskumuste või rituaalidega
Osaliselt arenes ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude sotsiaalteenuste arengus. Mure ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse pärast. Sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid (tervishoiuprogrammid). Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa maades on rahvusriigi areng olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 8. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all Sotisaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sotisaalne kaasatus- inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele
ennast kui rahvust. XIX sajandil erinevates Euroopa piirkondades oli tegemist rahvuslike liikumistega. Üheks eesmärgiks oli keele ja rahvusliku tunde säilimine, teiseks rahvuskeelne haridus. Rahvusliku kõrgkultuuri rajamine. Oma riigi rajamine ja seda rahvuse ühendamise või vabanemise läbi. Poliitilise killustatuse kaotamine. Teine suund oli rahvuslikust rõhumisest vabanemine (palju rahvuslikes impeeriumites). Oma rahvusriigi teke oli lõppeesmärk. 07.04.08 Etapid: · Elitaarne etapp osalevad tippharitlased (kirjanikud, kunstnikud) ja kujuneb välja rahvuslik eliit ja see eliit hakkabki eestkätt sõnastama eesmärke, mida rahvuslik liikumine peaks saavutama. · Haritlaste etapp suuremad grupid (tudengid, kooliõpetajad) · Seltsiliikumise etapp rahvuslikud ideed liiguvad massidesse ja tekib terve rida erinevaid kultuuriseltse
saabumisega. NT surm toob kaasa töölepingu lõppemise, pärandi avanemise jne. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996, lk 56-85, 224-231 R. Eerola, T. Mylly, P. Saarinen. Euroopa Liidu õigus. Tartu, 2001, lk 75-110 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn, 2004, lk 87-115. IV teema. Riik 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus. 2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. 4. Riigi rahvas. 5. Riigi territoorium. 6. Avalik võim (suveräänsus). 7. Riigivormid. 8. Õigusriik. 8.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost. 8.2. Õigusriigi tunnused. 8.2.1. Õigusriigi formaalsed tunnused. 8.2.2. Õigusriigi materiaalsed tunnused. 9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus. Inimesed on moodustanud erinevaid kooslusi, formaalseid ja mitteformaalseid jne.
14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
3. Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Majanduskultuuri erinevad tasandid: Ühiskond, majandussüsteem –>Tööstusharu, turg – Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Staatussümbolid, nende mõtestamine -> identiteet tegutsejana –> Organisatsioon – ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel – >Leibkond, perekond – Tööjaotus ja soorollid, Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega, majanduslikud suhted lähisuhtes - – Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas – >Üksikisik- Seotus sotsiaalsete suhetega; Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; Identiteet (sisemine /
(tööstuslinnad) 3. MAAILM ASTUB IMPERIALISMI AJASTUSSE Imperialism (ladina keeles imperare valitsema; imperium valitsetav maa-ala; näiteks Imperium Romanum) on mitmetähenduslik sõna. Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Selleks on võimalik luua koloniaalmaid ja protektoraate. Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks. Rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia) 19nda sajandi algul tõstis suurtemate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus. See andis õigustuse imperialismile (suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas) Levis koloniaalimpeeriumite teke ehk lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad rahvad ning kultuurid vähesuse tõttu võimelised suurtemate kultuurrahvaste tasemele jõudma. Ellu pidid jääma vaid tugevamad.
teiste riikide sõjalaevad ja õhusõidukid; teatud õigusliku reziimiga alad. Rahvas - riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimkogum, mille üle kehtib selle riigi võim. Rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvaste enesemääramise õigusest. Etnograafiline - aluseks veresugulus ja vaimne ühtekuuluvus. Kindel esivanemate kogum, rahvuskeel, spetsiifiline kultuur, domineeriv usk. Põhirahvus - rahvusriigi rahvas Minoriteetne - teine rahvus rahvusriigis, erinevad keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse jms poolest. Poliitilise tähenduse järgi on rahvas riigi kogu elanikkond, kes elab püsivalt selle riigi territooriumil. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, andes õigusi ja kohustusi rahvusriigi vastu. Kodakondsuse määramise õigus on üks riigi suveräänseid õigusi. Diplomaatilise immuniteediga isik esindab kodumaad välisesinduse asukohariigis. Neil
Habsburgide dünastia Hispaania, Saksamaa, Austria, Lõuna-Madalmaad) põhliselt toimus sõda Saksa aladel. Lõpu poole liitus sõjaga ka Prantsusmaa, kes läks Protestantide poolele, sest sel hetkel ei olnud tema jaoks enam oluline usk, vaid riigi hüvang ehk Habsburgidest lahti saamine. Pärast seda sõda pole enam usk nii tähtis, tähtsad on hoopis riigi huvid. Pärast seda sõda loobusid Habsburgid Saksamaa kui rahvusriigi ideest ja tegutsesid edasi ainult Austrias ning Saksamaa killustus umbes 300'ks vürstiriigiks lõplikult, kuni 1871. aastani. Prantsuse revolutsioon 1789-99 Põhjused: Valgustuse levik (absolutism, usuvabadus, sisuste ühinemine), Ameerika Iseseisvussõja mõjud, majanduskriis (tingitud: osalemine iseseisvussõjas halvendas riigi rahanduslikku olukorda, Briti odavate vabriku kaupade tungimine Prantsuse turgudele, 1788
Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on uuritud sadades tuhandetes teadusprojektides, selle kohta on avaldatud palju monograafiaid ja artikleid. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üks mahukamaid haridusuuringud. Infoühiskonnas on teadmised olulisim kapital. See, kes kontrollib hariduse arengut, hoiab ohjes ka progressi, olgu selleks siis kogu inimkonna progress, rahvusriigi suur konkurentsivõime või personaalne edukas karjäär. Infoühiskonna eelised on tagatis majanduskasvule ja konkurentsivõimele, ent mis kõige olulisem inimeste elukvaliteedi parandamisele. Sestap on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsusele esmatähtis. Ühtlasi on infotehnoloogia rakendamine tõhustanud avaliku sektori tööd. See võimaldab kasutada maksumaksjate raha teiste ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamiseks. Interneti rakendumine avaliku sektori töö
vürstiriik *ühelgi poliitikal ei olnud edu,suur vaesuskultuuri allakäigule mõju *Hisp kaotas Euroopas mõjuvõimu *Saksamaad rüüstas 30-a sõdakultuuri seiskumine KLASSITSISM *Prantsusmaal,kus seda toetas tugev absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus *Inglismaal, mis elas üle suurima murrangu oma senises ajaloos-kodanliku revolutsiooni *luuletajad hakkasid ülistama kuningat *tähtsate riikide ja üldinimlike probleemide käsitlemine *kodanlusele toetuv kuningavõim rajas ühtse rahvusriigi 3.OLULISED AUTORID JA TEOSED BAROKK Hisp: *B.Gracian ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" *L.de Gongora ,,Üksindused" *F.de Quevedo ,,Unenäod" ,,Kelm don Pablose elukäik" Saksa: *M.Opitz ,,Raamat saksa poeetikast" *P.Fleming *Tirso de Molina draama- ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" komöödia-,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" ,,Vaga Marta" *P.Calderon de La Barca ,,Armastus,au ja võim" ,,Kindlameelne prints" ,,Zalamea
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud.
Jahni kohaselt mängis võimlemine tähtsat rolli ühinenud Saksamaa loomisel. Võimlemine aitab sakslastel kohaneda regulaarse harjutamisega ja süstemaatilisusega ning kasvatada isamaalisi tundeid. Sport ja totalitarism – spordi kaudu positiivse avalikkuse saavutamine; riigi poolt suur finantseering; spordi kaudu mõjutati; riik ’ehitatab’ sportlasi; ka enne Barcelona OM’i saatis nt Nõukogude Liit profisportlasi mängudele (jäähoki, korvpall). Millist rolli mängib sport rahvusriigi identiteedi kujunemisel ja säilitamisel: Kuna sportlane esindab mingit riiki, siis spordivõistluselt saadud võit kuulub tervele riigile. Kui ilmneb, et mõni sportlane on maailma mastaabis mingis alas hea, siis tekib riigis ühtsus selle sportlase võistlusteekonna toetamiseks. Spordi abil saab ohtralt tähelepanu. Millised on riikide valitsuste ja spordi vaheliste seoste põhjused: Valitsused kasutavad sporti, et: kindlustada avalikku korda; säilitada kodanike tervist
35. Proportsionaalsuse põhimõte üldhuve. Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36. Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) 40. Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega Büroo ülesandeid võib jagada nelja kategooriasse: 37. EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) Euroopa Kohtu a) Poliitikaküsimused konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi Kuna volinikud ise ei jõua jälgida kõiki
3) Organisatsioon 8) Organisatsioon ettevõte, selle erinevad vormid ettevõte, selle erinevad vormid aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine: Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine:
Confidential SORAINEN 5/6 vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajanditejooksul kohalik subsidiaarne õiguskord nn ba l t i e r i kor d ( s h b a l t i e r a õi gu s ) . Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seegasamuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamist a l g a a s t a i l ( 1 9 1 8- 1 94 0) ü he l t p oo l t e n di s e Ve ne i mp e e r i u mi s e a du s a nd l us e a l us ni ng õi g u s e ko o l k o n na d (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond)kool konnad. Näiteks esimese,
omandamise tee. Haridustaseme kaudseks tõstmiseks aga ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid õpikuid, et lihtsam oleks haridust omandada ning kujundati rahvuslik õpetajaskond. Tähelepanu pöörati ka kutseharidusele, sest Eestil oli vaja noori, kes omandaksid erinevaid teadmisi Eesti riigi arendamiseks. Oma osa oli ka kõrgharidusel. Kõrgharidus muudeti samuti eestikeelseks, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Kõrgharidust oli võimalik kõige esimesena Eestis omandada Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis, mis avati 1. detsembril 1919.aastal. Hiljem avati ka teisi kõrgkoole. (Eesti Vabariigi Tartu Ülikool) 12 Nii, nagu mujalgi maailmas oli ka Eestis tähtsamaks teadusharuks füüsika. 1938. aastal asutati 28. jaanuaril 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia. Selle akadeemia
erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati manufaktuuride arengut. 5) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal – iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku?
3. Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Üksikisiku tasand: Seotud sots. Suhetega, individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine, identiteet (sisemine/omistatud) Pere/leibkond: Tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine (tuluallikate ja kulude mõtestamine jne), majanduslikud suhted lähisuhetes (vastandumine väärtuste tasandil) Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid, ametiühindus, prof. liidud rahvusriigi ja globaalsel tasemel, formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika (sage lahknemine) Tööstusharu Interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur), staatussümbolid ja nende mõtestamine, jagatud arusaam turuobjektist ( millega kaubeldakse, hinnakujundus) 4. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 5. Swedberg, R
rahulepingu puhul pidi Saksamaa loobuma suurest osast oma territooriumist ja tunnistama teiste riikide iseseisvust. Vestfaali rahuleping nõrgendas Habsburgide dünastia võimsust, tagades eelnevalt tema võimu all olevatele territooriumitele ja rahvastele suveräänsuse. Vestfaali rahulepingu üks tingimusi oli, et kõik lepingu osapooled tunnistavad teiste osapoolte suveräänsust oma territooriumi ja elanikkonna üle. Tekkis (rahvus) riigi mõiste ja hakati kujundama tänapäeval tuntud rahvusriigi mudelit. Eelnevate lausete põhjal võib selgelt järeldada, et Vestfaali rahuleping ei kätkenud endas ühtegi okupatsiooni ega desarmeerimise tingimust. Samuti ei pandud Vestfaali rahulepinguga Saksamaale ühtegi rahalist kohustust. Versailles rahulepinguga seevastu desarmeeriti ja okupeeriti Saksamaa alad, samuti pidi Saksamaa tunnistama end sõjasüüdlaseks ja maksma reparatsioonimakse. Mõlemad rahulepingud püüdlesid üldise rahu poole ehk soovisid kaotada sõjalise jõu
Riigieelarve puudjääk kaeti välislaenudega. Välislaenude saamine näitas Eesti rahvusvahelise usalduse kasvu. Elatustase Eestis jäi arenenud lääneriikide ja Skandinaavia maade omast tunduvalt maha, kuid oli Ida-Euroopa keskmisel tasemel ja ligilähedaselt sama kõrge kui Soomes, Ungaris, Poolas ja Lätis, ent kõrgem kui Balkani maades. Kultuur Iseseisvuse kättevõitmisega vabanesid eestlased kultuuri venestamise ja saksastamise ohust. Eesti kultuuri edendamine sai rahvusriigi esmatähtsaks ülesandeks. Riik rahastas kultuuri otse riigieelarvest ja Eesti Kultuurkapitali kaudu. Lühikese ajaga, paari aastakümnega loodi kaasaegne kultuur ja teadus. Põhjalikult korraldati ühtluskooli põhimõttel ümber haridussüsteem, mille kõigis lülides võeti õppekeeleks eesti keel. Algkool oli kohustuslik, maksuta ja ilmalik, kekskool vabatahtlik ja maksuline. Aastani 1934 oli koolisüsteem kahe-, hiljem kolmeastmeline, gümnaasium jagunes humanitaar- ja reaalharuks
seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Pere/leibkond, nt: tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine, majanduslikud suhted lähisuhetes. Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalise liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel. Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. Tööstusharu, turg, nt: interaktsiooni suunavad normid ja ootused. Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus). Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. Ühiskond, majandussüsteem: majandussuhete organiseerituse põhivormid:
Sisukord Asupaik............................................................................................................................................2 Riigipiirid.........................................................................................................................................2 Haldusjaotus.....................................................................................................................................2 Asustus.............................................................................................................................................3 Sotsiaal-geograafiline jaotus............................................................................................................4 Rassiline ja etniline jaotus...............................................................................................................4 Indiaanlased.....................................................
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .............................................................................................................................. 3 Välispoliitika ............................................................................................................................. 4 Majandus .................................................................................................
normidele, mille normi autoriteedi võib tagada ka austus korp. normi andja suhtes. Austuse allikas: eriline huvi kuuluda korp. organisatsiooni. Normide täitmiseks võivad olla põhikirjast tulenevad sunnimeetmed (nt väljaheitmine). 2. Õigusnormi mõiste Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. "Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada", R. David. 1. Üldine iseloom suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2
Siiski ei olnud vallakogud sõltumatud seadused läksid jõusse mõisniku heakskiidu järel. 1840. aastate algul, kui Eesti- ja Liivimaal oli viljaikaldus ja näljahäda, levis kuuldus, et Venemaal jagab tsaar tasuta maad. Paljud liikusid välismaale. Usk tsaarivalitsusse pani paljud ka usku vahetama. 1845. aastal läks Lõuna-Eestis ja Lätis 60 000 talupoega vene õigeusku. 13. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG Rahvuslik liikumine - rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg (aeg Eesti ajaloos, mil algas rahvuse teadvustamine, rahvuslik liikumine ja eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ärkamine) algas Eestis 19. sajandi keskpaigas. See tekkis, kuna uus põlvkond oli sündinud vabana, mitte pärisorjana. Eestlastel oli kujunenud väiksearvuline haritlaskond, kes tegid oma tööd rahva hüvanguks, et kasvatada rahvuslikku eneseteadvust.
7. Sõda 1248-1254 Paavst Innocentius IV, pr Louis IX Püha Suunduti Egiptusesse, ebaõnnestumine islamlased kogunesid; Bütsantsi, Euroopa, ja Islami vahel tekkis suur vaen; kaubalinnad teenisid mitmeti kasumit; Läänemere regiooni ristiusk araabia teaduse ja kultuuri levik Euroopasse; kuningavõimu tugevnemine, suurfeodaalide langus; rahvusriigi idée 12. Euroopa riigid keskajal 13. Riigivõim, aadelkond, rüütlid Kesk-Euroopa feodaalne killustumus: nt. Saksa-Rooma riigis kuni 600 väikeriiki; igal hertsogil oma väikeriik Kuninga langus krahvi tasemele, maavaldused olid väga väikesed Inglismaa tsentraalsus: serifid krahvkonna eesotsas | vasallid allusid kõrgeimale isandale: kuningale Keskaegne riik: valitsejate valdused olid mitmes kohas laiali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
