seltsiliikumisse- tekkisid seltsid mille põhisuunitulus oli kultuuriline. 1845- esimene saksa laulupidu. Rahvuslik poliitiline liikumine tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass - kodanlus keda huvitas maa liitmine majanduslikel eesmärkidel. Preisi algatusel loodi Saksa Tolliliit 18 riiki, v.a austria. Kasvas liberalism liberalistid korraldasid suure koosoleku (30 000in.) kus oli põhinõue ühtse Saksa riigi loomine. Saksa rahvusriigi loomine saksa rah. Liik. Seadis 1830-40 sihiks rahvusriigi loomise mis kujunes ka 1848-49 rev. Peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli 2 võimalust: dünastilisel teel mõne suurema saksa riigi valitseja alla või ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. Valiti ülesaksamaaline parlament- rahvuskogu, kelle põhiülesanne oli riigi ülesehitamine. Põhiseaduse järgi 36 riiki säilitati aga nad pidid alluma keisrile ja riigipäevale plaanis föderatiivne keisririik. Hiljem preisi, saksimaa
EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. EKRE sise- ja välispoliitika eesmärgiks on Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamine ning lähtumine Eesti rahva ja riigi huvidest. Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste suhtes. EKRE tegevus põhineb kolmel alusväärtusel:
Valimistulemused keskmiselt: Iga kord ainuomane. Tähtsust omab hääletanud inimeste osakaal ning selle muutumine. REFORM KESKE. SDE IRL VABAE. EKRE Sümbol Orav K+ristikhein SDE+roos irl+orants lill Valge lill rukilill Eesmärgid *inimese *iseseisvus& *saavutada *demokraatli *toetab oma *oma liikmete vabadus sõltumatus Eesti rahva ku rahvusriigi tegevusega ja *lihtne ja *ühiskonnakor väärtushinnan edendamine, kodanikuüh. toetajaskonna õiglane raldus guis pööre mis põhineb Arengut huvide maksusüst. *heaoluriik inimestest isikuvabadusel, Eestis ja on väljendamine hooliva hoolivusel ja üks osa sellest ja
koos teiste Saksa riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon 3. langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus. Saksa keisririigi väljakuulutamine Sõja ajal alanud läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja veel enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles´ lossis. Preisi kuningas Wilhelm 1. sai ühendatus Saksamaa keisriks. Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm 1. Saksamaa Keisriks. Riigikord Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad
rahvas, need on kodanikud, mitte kuningas Rahvusriik ei kuulu mitte kellelegi teisele kui ainult selle riigi teritooriumil elavale rahvale ehk rahvusele Riiki hakati nägema rahvuslike huvide täideviijana. Rahvus kui riigikodanike peamine kogum peab valitsusepoliitikat suunama ja kontrollima Võrreldes varasemate riigivormidega, suhtub rahvusriik teisiti ka oma teritooriumisse, pidades seda peaaegu pühaks. Rahvusriigi piir on enamasti määratud rahvuse ajaloolise asula või looduslike oludega ega ole kergesti muudetav. Konstitutsiooniline riigikord Uusaegse riigi keskseks dokumendiks sai konstitutsioon ehk põhiseadus, milles olid täpselt kirjas riigi ülesanded, riigiasutuste võimupiirid ja kodanike õigused. Valitsejad, kellel võisid küll olla dünastilised õigused võimule, ei saanud enam omatahtsi riigielu korraldada, vaid pidid alluma ülimuslikele õigusnormidele.
põhineva, traditsioone austava, isetoimiva ühiskonna ülesehitamine ja kindlustamine, üksikisiku vabaduse ja turvalisuse kaitse demokraatliku riigi ja õigussüsteemi kaudu, vabaturumajanduse põhimõtete rakendamine ja ettevõtlikkuse ergutamine, loova töö ja inimese eneseteostuse väärtustamine, elu- ja looduskeskkonna kaitse, eesti rahvuse kestmajäämise tagamine.Erakonna üldine eesmärk on demokraatliku rahvusriigi edendamine, mis põhineb isikuvabadusel, hoolivusel ja traditsioonidel ning erakond tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Tahetakse näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema. SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND SDE on parempoolne erakond.Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus
kandjad . 11)Mida püüdis P.Stolõpin korda saata oma reformidega? Kas see õnnestus? Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda, see ei õnnestunud kuna Stolõpini mõrvamisega hakkas riigis taas süvenema poliitiline segadus. 12)Mis vahe on rahvuslikul liikumisel ja ärkamisajal? Rahvuslik liikumine on rahvusriigi loomist taotlev üksus Ärkamisaeg on ajajärk ajaloos, mil algas kirjas rahvuse teadustamine. 13)Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) Sunnimaisuse tühistamine Talupoegade majandusliku olukorra parandamine Talude päriseksostmine Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse
Eesti riik peab igakülgselt toetama eesti keele kultuuri säilimist ning arengut väljaspool kodumaa piire. Isamaa ja Res Publica Liit- Urmas Reinsalu Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamine õigusliku järjepidevuse alusel. Üksikisiku vabaduse ja turvalisuse kaitse demokraatliku riigi ja õigussüsteemi kaudu. Vabaturumajanduse põhimõtete rakendamine ja ettevõtlikkuse ergutamine, loova töö ja inimese eneseteostuse väärtustamine. Erakonna üldine eesmärk on demokraatliku rahvusriigi edendamine, mis põhineb isikuvabadusel, hoolivusel ja traditsioonidel. Reformierakond Andrus Ansip Seavad esikohale inimese vabaduse. Lihte ja õiglane maksusüsteem. Arvestavad tegelike vajadusi, eraomanik on parem peremees kui riik. Liberaalid on sallivad. Ametiühing? inimeste rühm, kes on ühinenud ühesuguste ameti või elukutse alusell ja eesmärgiks on oma majanduslike õiguste eest võitlemine. Massiliikumised?- meeleavaldused. nt. laulev revulutsioon Streik
sõltumatusest on inimeste loodud kunstprodukt. Tsiviliseerumisprotsessile lähenetakse äsja mainitud kujutlusega üksikisikust. GEOTSENTRILINE MAAILMAPILT 62 Kõikide selliste rahvusriikide väärtussüsteemide arengus kohtab ühet poolt voolu, mis esitab ülima vväärtusena ühiskonna tervikut , rahvust; teiselt poolt leiab neist aga ka voolu, mis eistab ülima väärtusena üksikut, omaette seisvat inimest ,,suletud isiksust". Esimene ideaal tekitav ootuse, et iga rahvusriigi ühiskonda kuuluv üksikisik hoolimata oma kokkukuuluvusest ja vastastikkusest sõltuvusest teistega, võib teha oma otsuseid täiesti iseseisvalt ja teistega arvestamata; teine ideaal põhjustab ootusse, mis täitub eriti sõja ajal, aga küllalt sageli ka rahuaegadel, et üksikisik on seesmiselt sunnitud ja väliselt kohustatud allutama kõik selle, mis tema oma isegi oma elu ,,ühiskonna kui terviku edasikehtestamiseks".
langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus.3 3 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.13 4.SAKSA KEISRIRIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Sõja ajal alanud läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja veel enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles´ lossis. Preisi kuningas Wilhelm I sai ühendatus Saksamaa keisriks. Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm I Saksamaa Keisriks.4 4 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 30.05.13 5.RIIGIKORD Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4
ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne Töölised: näiteks tsartistid Inglismaal nõudsid paremaid töötingimusi, lühemat tööpäeva ja suuremat palka; USA-s algas ametiühingute moodustamine, eesmärgiks tööliste õiguste kaitse; USA-s ja Inglismaal naisliikumine, mis nõudis naistele võrdset palka meestega ja naistele valimisõigust Rahvuslik kodanlus, haritlased ja töölised- rahvuslik liikumine, rahvusriigi loomise nõue, seda eelkõige Itaalias ja Saksamaal; 1848. aasta revolutsioonide käigus nõuti kodanikuõiguste ja vabaduste kehtestamist, põhiseaduste sisseseadmist 1825. a Venemaa aadlikud korraldasid ülestõusu, et kehtestada riigis kodanikuõigused ja vabadused ning vabastada talupojad pärisorjusest 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, mida olid nõudnud just jõukad inimesed. Kaotati ära pehkinud kohad ja valima said minna uute linnade varakad inimesed. 2
mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega inimrõhmi, põhiklassideks pidasid nad aga feodaale ja talupoegi. Natsionalistid pidasid rahvust kõrgeimaks väärtuseks, leidsid, et rahvuskultuur ja keel kui ainulaadsed ning erakordsed väärtused peavad saama eelisarendatud, leidsid, et igal rahvusel on õigus oma keelele, kultuurile ja nende säilimise parima tagatisena oma riigile. Nad pooldasid revolutsiooni, kui rahvusriigi loomise vahendit. Sotsialistid pooldasid isiku- ja kodanikuvabadusi, arvasid, et kõik inimesed peavad olema õigustelt võrdsed. Selleks, et vähendada vahet ja rikaste ja vaeste vahel, pidasid oluliseks rikkuste ümberjagamist rikastel kõrgemate maksude võtmise ja sotsiaalhoolekande süsteemi kaudu vaestele laialijagamise teel. Sotsialistid arvasid, et kui riigi huvid seda nõuavad, siis võib eraomandit omanikult ära võtta. Peeti riigi huvisid üksikisiku huvidest kõrgemaks
Rahvusriigi põhimõte-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Õigusriigi põhimõte- Õigusriigi põhimõte tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. Iniväärikuse põhimõte-tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Demokraatia põhimõte-Seadusandlik võim põhineb parlamendi tegevusel, riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusand...
maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad, kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid. Pietism vagadusliikumine. Taotles usu sügavamat sisemist tunetamist, üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta. Pani rõhku usulise kirjanduse levikule. Rahvuslik liikumine rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Eesmärgiks vähemrahvuste assimileerimine.
Põhjused: 1) ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla 2) vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 3) indulgentside e patulunastuskirjade müük, millega rahastati kirikut 4) kirik pidi olema lihtne, odav ning emakeelne, et kõik saaks kirikus käia ning aru saada · Absolutism keskajal valitsenud kristlus oli lõhenenud ning nüüd tekkis rahvusriigi idee. Sõjad määrasid kindlamaks riikide piirid ning hakati suhtuma üleolevalt teistesse rahvustesse. Esines: Prantsusmaal, Venemaal, Hispaanias, Portugalis, Taanis, Saksa-Rooma keisririikide vürstiriikides ning Itaalia väikeriikides. Absolutismi tunnused: [(absoluutne monarhia piiramatu kuninga võim(pärilik))] 1)kuningas valitseb riiki(sisuliselt peaminister) 2) teeb tähtsamad seadused ja otsused(nt maksud) 3) mõistab kohut tähtsamatel juhtuded
rassi põhjal Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu: 1) Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil 2) Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all 3) Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel 4) Balkani rahvad kuulusid Türgi impeeriumi koosseisu 5) Belgias elasid valloonid, flaamid jt. Oluliseks muutus poliitiline eneseteostus ehk oma riigi loomine Rahvusriigi loomine toimus 3 moel: 1) Rahvusriigi kujunemine koos riigirahvuse formeerumisega(Inglismaa, Prantsusmaa) 2) Killustunud rahvaste ühinemispüüdlused (Itaalia, Saksamaa) 3) Vabadusliikumine, mis haaras suurte impeeriumite ( Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa ja Türgi) koosseisu kuulunud rahvusvähemusi (eestlased, lätlased jt.) Eriti oluline Saksamaa ja Itaalia ühendamine rahvusriikideks! Itaalia ühendamise teed ja võimalused Itaalia killustatud ja Austria võimu all
relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss suruti maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. 8. Mõisted TV lk. 40. Lisaks ASUNDUSTALU mõisamaast moodustatud talu(?). KULTUURAUTONOOMIA- seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal. 9. Inimesed: Jaan Poska. Eestimaa kubermangukomissar,Eesti välissaatkonna juht, välisminister, Venemaaga peetavate läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht (kirjutas Eesti poolt alla rahulepingule) Konstantin Konik Eestimaa Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Vilmsiga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Konikuga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti.
Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsuse põhimõte on seotud isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega. Iga demokraatliku riigi, sh selle maksusüsteemi toimimiseks on vajalik piirata isikute põhiõigusi ja -vabadusi, kuid proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi selline piiramine moonutada põhiõiguste ja -vabaduste olemust. Vahetu kohaldatavuse põhimõte-EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. 1995 Eesti Vabariigi Valitsuse avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks. Protsess võttis aega 9 a Euroopa Liidu laienemine: 1973-UK, Iirimaa, Taani. 1981-Kreeka. 1986-Hispaania ja Protugal. 1995- Soome, Rootsi, Austria. 2004- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Küpros, Malta. 2007-Bulgaaria, Rumeenia. 2013-Horvaatia. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õigusepõhimõte, mille kohaselt
Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga DDR liitmisest Liitvabariigiga. Rahvusliku liikumise etapid: 1) Elitaarne etapp kirjanikud, teadlased, kunstnikud, tippharitlased jt. 2) Haritlaste liikumine üliõpilased, kooliõpetajad. 3) Seltsiliikumine kaasatakse massid, tegevus hõlmad erinevaid valdkondi. 4) Poliitiline etapp Erakondade loomine. 5) Võitlus oma rahvusriigi loomise eest. Mõisted: Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Majanduslik liberalism vaba turg ja vaba kaubandus Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia
Selle asemele moodustati 1867. aastal Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusud Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa osariiki. Saksamaa ühendamise vastu oli Prantsusmaa. See valladas 1870. aastal Saksa-Prantsuse sõja. Sõjas Prantsusmaa purustati ja Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Saksa keisririik kuulutati välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu Prantsusmaal, Versailles' lossis. Rahvusriigi loomine võimaldas Saksamaal majanduslikult, kultuuriliselt ja ka poliitiliselt areneda. Saksamaa oli sel ajal lausa Euroopa arengukeskus. Saksa Keisririigi koosseiseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki; 6 suurhertsogkonda; 12 hertsogkonda; 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Samuti säilisid seadusandlikud ja täidesaatvad võimuorganid ninga ka võimul olevad dünastiad
raske leida. 3 spetsiifilist tunnust: 1 elanikkond ja selle spetsiifiline jagunemine 2 territoorium 3 avalik võim- riigivõimu suveräänsus 3. tunnuse elemendid: a) riigipiirides ühtne võimuorganisatsioon b) ühtne õigussüsteem c) riigiametnikud ja erilised institutsioonid d) riigikassa 21. Õigusriigi tunnused. Õigusriigil on rida tunnuseid. Kas seega tuleb midagi liberaalse rahvusriigi tunnustele lisada? Kindlasti ei saa neid kõrvale jätta, küll on aga vajalik õigusriiki täpsemalt ja edasi iseloomustada. Mandri- Euroopalikus õiguskultuuris seotakse õigusriigi ideega järgnevad printsiibid: 1. Seaduste ülimuslikkus ja kirjutatud Põhiseaduse olemasolu. 2. Riigivõimu seotus; täpsemini riigivõimu piiramine Põhiseaduse ja seadustega 3. Riigivõimu enda siseorganisatsiooniline jaotus (legislatiivne - , eksekutiivne - ja kohtuvõim) 4. Üksiku õiguste tagamine
tegelema mõnevõrra laiemad ringkonnad nagu nt üliõpilased, kooliõpetajad, mõnikord on seda etappi nimetatud ka üliõpilasliikumise etapiks. 3) seltsiliikumise etapp rahvuslikku liikumisse lülituvad massid, põhisuunitlus on kultuuriline, tekib hästi palju erinevaid seltse, kas siis elukutse v tegevusalade järgi. 4) oma riigi loomise etapp poliitiline liikumine, tekivad erakonnad ja püstitatakse ka nõue rahvusriigi loomiseks ning selle etapi lõpuks on oma rahvusriigi väljakuulutamine (see on ülim eesmärk). Rahvusliku liikumise eesmärgid lisaks rahvusriigi väljakuulutamisele on... ...keele ja kultuuri säilumine ...rahvuskeelne haridus ...rahvuslik kõrgkultuur ...kultuurilise ja majandusliku eliidi, kes juhiks riiki, teke ÕP OSA 31 ABIGA : Näited Saksamaa ajaloost rahvusliku liikumise etappide kohta: 1) Tekkisid mõisted saksa kirjandus, saksa teater, saksa filosoofia, saksa kunst
on eriliselt rõhutatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis: "...peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Selline rahvuse ja kultuuri säilitamise missiooni rõhutamine ei ole põhiseadustes üldiselt väga tavaline. Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. "Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi
Kongressi avamine oli väga pidulik ja võimas - koorid ja sümfooniaorkester. Saal oli puupüsti rahvast täis. See kõik jättis väga sügava mulje. Vaadates kõiki neid toredaid ja vahvaid Kongressi saadikuid, eesti rahva esindajaid - kõigepealt muidugi Kodu-Eestist aga ka mujalt maailmast - oli selge, et sellel rahval ja riigil on kindel tulevik. [Eesti Kongress, lk.216] Eesti Kongressi eesmärk oli Vabadussõjas loodud rahvusriigi taastamine. Rahvuslus on iga rahva elujõu alus, sellega võideti Vabadussõda, kaitsti Sinimägesi ja sõditi metsades viimse meheni. Rahvustundest jõudu saades hoidsid eestlased välismaal kustumast vabaduse tuld, vabade rahvaste keskel Eesti saatust selgitades. Praegu on küsimus ellujäämises omal maal ja meie ei häbene eesti keelt ega meelt. [Eesti Kongress, lk.230] * Äsjavalitud Ülemnõukogu kuulutas 30
Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus.Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen,Koidula, Hurt, Jakobson) janende ettevõtmised, tegevus. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? EELDUSED: TÄHTSUS: Pärisorjuse kaotamine Hakati ennast tundma ühtse rahvana Talude päriseks ostmine Sündis rahvuslik teater, kunst Eestlaste harituskonna kujunemine Kujunes välja ühtne kirjakeel Rahva haridustaseme kasv Pandi alus laulupidude traditsioonidele Mõisnike eestkostest vabanemine TÄHTSAMAD EESTVEDAJAD: EESTVEDAJAD ETTEVÕTMISED Jannsen • Et propageerida rahvuslikke ideid, siis selleks asutas ta...
selle juures põrkas ta kohe parlamendi vastupanule too kartis sealt lähtuvat kultuurilist absolutismi.Nende saavutuste tõttu peetakse Richelieu'd ka Prantsuse absolutismi tegelikuks rajajaks. 6 4. Kokkuvõte Kes on lugenud A. Dumas` ,,Kolme musketäri", teab kardinal Richelieud kui halastamatut ja küünilist võimumeest. Ta on kui kõrgelt hinnatud riigimees, kelle jõupingutused kujundasid Prantsusmaast uusaegse rahvusriigi. Richelieu tegi väga palju ära selle nimel, et saavutada riigi keelelist ühtsust, pöörates samaaegselt erilist tähelepanu ka teatrikunsti arengule. Sealjuures ei unustanud kardinal tegeleda aktiivselt välispoliitikaga, mis muutis Prantsusmaa Euroopa mandriosa juhtivaks riigiks. Tal läks korda ühtse ja omaenese iseseisva kultuurilise identiteediga riigi loomine, mis eristas Prantsusmaad kõigist teistest riikidest. Tal oli julgust
võimuorganiks oli Riigipäev.Põhja-Saksa Liidu loomisega hakkas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine.Sellega suurenes Bismarcki toetajaskond. Prantsusmaale see ühendamine muidugi ei meeldinud ja slp puhkes Saksa-Prantsuse sõda.Prantsusmaa aga alistati. Saks keisririigi väljakuulutamine. Lõuna-Saksa riikid ühendatigi Põhja-Saksa Liiduga edukalt.Saksa keisririik kuulutati 1871.aastal pidulikult Prantsusmaal välja.Wilhelm, I sai ühendatud Saksamaa keisriks.Ja rahvusriigi loomine andis hea võimaluse erinevaks arenguks. Riigikord. Saksa Keisririik oli liitriik,kuhu kuulusid 4 kuningriiki,6 suurhertsogkonda,12 hertsogkonda,3 vabalinna ja eraldi veel Elsass-Lotringi piirkond.Keisririigis teostati välis-,tolli-,rahandus-,kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat.Keisri kõrval tegutses seadusandliku organina parlament,mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast.Keisri kõrval oli tähtis ka riigikantsler,kelleks sai muidugi Bismarck. Wilhelm II uus kurss.
Aku Bakr allutas need ning alustas vallutustega: alistas Süüria ja Pärsia. 7 sajandil hakkas kohe Araabia laienema, kuna * Minnes sõjaretkele naabermaadesse, loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest * naabermaad olid rikkad ja sõjameest palgad maksti sõjasaagiga ning vallutatud aladel kehtestatud maksudega * islami sõjameeste innukust tõstis asjaolu, et koraan lubas pühas sõjad (dzihaad) langenuile otsepääsu paradiisi Järgmine kaliif, Omar, kujundas araabia rahvusriigi ümber teokraarlikuks maailmariigiks, kus vaimulik ja ilmalik on lahutamata, usujuht on riigijuht. Omijaadide dünastia(võimul alates 661) kaliifid valitsesid riiki Damaskusest (kuni 750) Nende järglased Abassiidid viisid pealinna Bagdadisse. emiir - maakonna valitseja tiitel Araabia kultuuri olulisemad mõjutused ja laenud: rüütlikultuur- Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna- Prantsusmaal trubaduuride luule
Rahvaarvu ja rahvastiku struktuuri ei muuda ainult sündimus-suremus. Inimesed rändavad ühest paikkonnast teise või ka ühest riigist teise. Riikide vahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuulumise vorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Rahvusest hakati rääkima uusajal seoses rahvusriikide tekkega. Rahvusriigi rahvastik koosneb peamiselt ühe rahvuse liikmetest ning riigipiirid kattuvad selle rahvuse asualaga. Sõdade , riikidevaheliste lepingute ja rahvastiku rände tagajärjel on maailmas vähe järele jäänud selliseid riike, kus elab vaid üks rahvus. Enamik riike, sealhulgas ka Eesti, on tänapäeval paljurahvuselised. Eesti rahvastikust moodustab põhirahvus eestlased 68 protsenti. Teistest rahvustest on
Abort kas lahendus või mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks
katoliku kirik mille vastutegevuseks oli inkvisitsioonide tugendamine,protentantismi kui väärõpetuse väljauurimine,sisemise ühtluse taastamine,jesuiitide ordu loomine. Hispaanias avalikud ketserite põletamised 1540. Trento kirikukogi- tunnistas paavsti ilmeksimatuks. ABSOLUTISM-valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.PÕHJUSED reformatsiooni ja ususõdadega kaasnenud segadused tekitasid ebakindlust,ristiusu kirik oli nõrgenenud ja lõhestunud seda asendas rahvusriigi idee,kuningas oli saanud võimu jumalalt ilmalik võim ei saa seda piirata vaimulik ja ilmalik võim koondus valitseja kätte. Üks ülesandeid oli alamate julgeoleku korra ja rahu tagamine,kuningavõim pidi olema eluaegne, absoluutne ja jagamatu,päris täielik ei olnud absolutism üheski Euroopa riigis va Venemaa,Prantsusmaal- seisuslikud esinduskogud olid – provintsides monarhi seadused registreeris parlament jne
Teiseks on Riigikohtu päedevuse kontrollid niisuguse liidu õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele, mis reguleerib ka olukordi, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri ja põhiseadusele vastavuse kontrolli taotletakse neid olukordi reguleeriva osa suhtes. 11. Millist eesmärki täidavad EL-is EL-i õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse põhimõte? Vastus: Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 12
ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a. 1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks Suurvõim Rootsi impeerium 1658.a. ning tänapäevane Rootsi.17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitse...
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
aasta jaanuaris siseminister Jüri Pihl oma eelnõus pakkus, juba kukutatigi ko- danikuliikumiste poolt läbi kasutades lihtsalt läbirääkimisi, argumente, rahumeelset tänavaletulekut, traditsioonilist ja uut meediat. Loodan niisiis, et tulevikus ei märgi aastad 20062008 Eesti ajaloos mitte etnilise konflikti algust, vaid tugeva, iseennast valitseva kodanikuühiskonna teket. Ühiskondliku Lõhe Sihtasutus Pronksiööl 2007 vabanesid eestlased oma rahvusriigi pealinna püstitatud Teise maailmasõja mälestusmärgist. Palakatega kinnikaetud sündmusplats, kraana, mäss ja märulipolitsei. Kõik selleks, et näidata nüüd oleme tõeliselt vabad! Kuid kas "vabastajast" vabastamine ikka suurendas vabadusi? Pigem ei. Mitmed vabadused said otsese löögi kohe pärast aprillisündmusi: vabadus usaldada, vabadus omada poliitilisi vaateid, vabadus otsustada ise selle üle, mida ühel ühiskonna liikmel vaja peaks minema, et tema elu oleks
eriliselt rõhutatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis: "...peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Selline rahvuse ja kultuuri säilitamise missiooni rõhutamine ei ole põhiseadustes üldiselt väga tavaline. Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Euroopasse kui "läände tagasipöördumist" käsitles põhjalikult Tartu ja Uppsala Ülikooli teadlaste ühismonograafia "Return to Western World" (Lauristin, Vihalemm, Rosengren, Weibull 1997). Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond
Vaimumaailmas tekkis endise kõrvale uus ilmaliks ideoloogia valgustuse näol, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad , kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Suurimaks ühiskondlikuks ja kultuurialaseks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks ja jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol , kulmineerudes võitlusega rahvusriigi eest. Üha suuremat tähtsust omandas ka teadus, sest just uusajal võitis arusaam , et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitute ringile , vaid kõigile inimestel. Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa.
............................................................................................. 13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................................ 14 3 Sissejuhatus Kahekümnenda sajandi alguses kerkis päevakorda iseseisva rahvusriigi loomine. Et rajada iseseisev riik on vaja kaitset välisvaenlaste eest. Selleks on vaja korralikku sõjaväge. Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg
üksnes valitsuste poolt juhitud ning kontrollitud. Integratsiooni tulemusena võivad riigid olla sunnitud toimima vastuolus oma eelistuste ja huvidega. Otsusetegemine toimub enamushääletuse alusel, riikidel puudub veto-õigus; rahvusülestel institutsioonidel on tugev mõju otsuste ja poliitikate kujundamisele ning elluviimisele. Peamised valitsustevahelise koostöö jooned EL-is: · mitmetes kesksetes poliitikavaldkondades toimub otsustetegemine jätkuvalt rahvusriigi tasandil, liidu institutsioonide mõju on piiratud; · otsused, mis puudutavad EL-i üldist arengusuunda ja poliitilisi prioriteete, võetakse vastu riigipeade ja valitsusjuhtide poolt Euroopa Ülemkogus konsensuse alusel; · kõik olulised õigusaktid peavad saama Ministrite Nõukogu heakskiidu, mitmetes olulistes küsimustes on tegemist konsensusliku otsustamisega; · rahvusülesed institutsioonid (Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament) omavad üksnes
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu 4 põhivabadust- tööjõu, teenuste, kapitali, kaupade vaba liikumine liidu piires Kvalifitseeritud häälteenamus- poolthääli peab olema 321st võimalikust vähemalt 232, enamik riikidest peab samuti olema poolt; lisaks on igal riigil õigus lasta nõukogul kontrollida, et poolt hääletanud riikide elnikkond moodustaks vähemalt 62% ELi elanikkonnast Ühtse Eur...
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised IMPERIALISMIAJASTU (19.saj lõpp) Maa arengut mõjutas oluliselt rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt: Saks. ja It.) Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks. See kutsus
Subkultuur mittepriviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Kontrakultuur vastandab end domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Johan Gotfried Herder 18. sajandi filosoof. Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvus on inimese üks olulisemaid tunnuseid. Igal rahval on oma unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine protsess mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks ja hakkab püüdlema rahvusriigi loomise poole. Enne ärkamist eksisteerib rahvus nö. uinunud olekus. Benedict Anderson rahvus on inimeste viis maailmas enda kohta määratleda. Rahvused hakkasid tekkima u. 16-17 sajandi paiku. Enne seda tundsid inimesed kokkukuuluvustunnet nendega kes olid nendega sama religiooni või allusid samale valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga hakkasid inimesed kogukonna tunnet tundma nende inimeste suhtes, kes lugesid nendega samas keeles.
8. Stolõpini reformid. 1906. aastal sai Venemaa uueks peaministriks Pjotr Stolõpin(1862-1911). Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine, et murda senine külakogukondlik korraldus maal. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Maapuuduse leevendamiseks hakkas valitsus soodustama talupoegade ümberasumist riigi äärealadele, eriti Siberisse. 9. Mis on Rahvuslik liikumine? Rahvusliku rõhutamise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. 10.Rahvusliku liikumise eeldused. · Pärisorjuse kaotamine 50 aastat tagasi(1816/1819) · talud · oma haritlaskond · keiser AleksanderII liberaalne poliitika · tülid baltisakslaste ja vene keskvõimu vahel 11.Vallaseadus ja selle sisu. 1866. aastal võeti vastu vallaseadus. Uues vallaseaduses valisid talupremehed volikogu + ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem. Vallal oli oma eelarva(kulud: kool, teedekorrasolek,
1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei pea valitseja aru andma ei kiriku ega rahva ees
2. Sotsiaalriik võimalikult palju valdkondi on riigi kontrolli all. · Ka neid mudeleid saab riik kujundada õiguse kaudu. · Eliidid erinevas ajas ja ruumis kujunevad erinevad ühiskonnagrupid: 1. Preestririik 2. feodaalriik 3. tehnokraatlik riik 4. plutokraatlik riik 5. mitmeparteiline riik 6. üheparteiline riik Liberaalne rahvusriik · 19.sajandi liberaalse rahvusriigi doktriin. · Rahvusriigi tunnused on rahvas, territoorium ja suveräänsus. · Riigivormid on demokraatia ja aristokraatia. 1. Riigi rahvas(juriidiline kategooria) · Riigi rahvas, see pole mitte igasugune suur inimeste ühendus; ta on suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu. · Riigi rahvas need on riigi kodanikud. · Kodakondsusseadus. 2. Riigi territoorium(juriidiline tunnus) · Riigid tekkisid läbi territooriumi
Üleilmastumise pooldajad (globalistid) käsitlevad seda eelkõige majandusprotsessina, kriitikud kultuurilise protsessina. Jan Aart Scholte tõlgendab globaliseerumist kui uut sotsiaalset geograafiat, mis toob kaasa ülemaailmselt tihenenud sidemed inimeste vahel. Majandusloolased defineerivad seevastu aga kauba-, tööjõu- ja kapitaliturude riikidevahelise ühendamisena. Oluliseks on peetud ka rahvastikukasvu ja uut tüüpi majanduse tekkimist, mis tingib seniste hierarhiate kadumise, rahvusriigi kadumise ja võimude vaheliste lahknevuste kadumise. Globaliseerumise definitsiooni mõjutavat ka selle n-ö liikumapanev jõud: liberalistide arvates on globaliseerumise eelduseks inimeste loomulik tung parema elu poole, hegemoonilise stabiilsuse kontekstis on globaliseerumine domineeriva riigi positsiooni kinnistumine, marksistide arvates kodanluse leiutatud ekspluateerimismeetod ja postmodernistide arvates lääne ratsionaalse süsteemi loomulik laienemine. 3
Olukord näis lootusetu ja kuigi laia toetuspinda see mõte veel ei leidnud. Pikemaks ettevalmistumiseks aga aega ei olnud. Otsustav samm astuti päeval, mil enamlased juba lahkusid Tallinnast ning pealetungivad saksa väeosad olid jõudmas linna lähistele. Iseseisva riigi loomisest anti avalikult teada 24. veebruaril 1918. aastal, kuid Eesti Vabariigi tegeliku sünnini kulus veel üle üheksa kuu. Riigiks saamiseks ei piisanud ainult selgest tahteavaldusest, Eesti rahvusriigi idee elujõudu tuli alles tõestada nii kodus kui ka väljaspool. Esmalt oli põhjust loota Entente'i riikide toetusele: end iseseisvaks kuulutatud Balti riikidele anti 1918. aasta jooksul de facto tunnustus lootuses, et nood riigid suudavad Saksa okupatsioonile vastu pidada. Lätit tunnustati koguni enne ametliku tunnustamissoovi laekumist Riiast. Paraku oligi see tunnustus pigem Baltikumile kui potentsiaalsele Saksa-vastasele jõule ja mitte kui kolmele uuele riigile.
On ju inimesi, kes ei puutu kokku arvutite või Internetiga, ega kasuta ka näiteks mobiiltelefoni. Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult välja (pensionärid), sest nad ei ole võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi. Informaatika Informaatika on teaduse ning tehnika haru, mis käsitleb peamiselt info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist. Arvutiteadus Arvutiteadus e. informaatika kujutab endast arvutipõhise infotöötlusega tegelevat teadust ja tehnika haru, mis tegeleb riistvara kui tarkvaraga. Informaatika hulka kuulub palju erinevaid distsipliine, seal hulgas tehisintellekt ja tarkvaratehnika. Infokommunikatsioonitehnoloogia
William Shakespeare (1564 1616) Eluloo põhifaktid Shakespeare elust teatakse kindlalt erakordselt vähe; nii vähe, et see on andnud alust kahtlustele, kas sellist kirjanikku nagu Shakespeare üldse olemas oli või on tegemist mitme autori ühistööga. Olgu kuidas on, lugejate jaoks on tähtis, et sellised suurteosed on maailmakirjanduses olemas. William Shakespeare sündis 1564. aastal Kesk- Inglismaal Stratford upon Avonis, kuupäev pole küll kindel, kuid selleks on peetud 23. aprilli. Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, kuid kui poiss oli 12-aastane, läks Johni firma pankrotti. William Shakespeare õppis Stratfordi Grammatika koolis. Edasise haridustee kohta andmed puuduvad. 27. novembril 1582. aastal abiellus William talutütar Anne Hathawayga. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11-aastaselt. (NB! Nimed on...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
