Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapita...
Rahvusriigi võimalikkus Eestis 21. sajandil Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Rahvusriigis koosneb elanikkonna enamus ühe rahvuse liikmetest. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas tuleb Eestil rahvusriigiks olemisega vaeva näha ja võimalik, et ka rahvusriigi tingimusi ajas muuta. Eesti ülikoolides on hakatud üha enam pakkuma ingliskeelset õpet: Tartu ülikoolis on võimalik võõrkeeles õppida nii arstiteadust, ettevõttemajandust kui ka loodusteaduseid ja tehnoloogiat, mis tagab hariduse omandanutele küll laiema tööturu, aga vähendab meie emakeele vajalikkust. Rahvusriigis pole rahvuse ja kultuuri säilitamine ilma keeleta võimalik, aga tendents maailmakeelte
valitsevale reaktsioonile. Mõju avaldas ka 1830.aastate alguse revolutsiooniline liikumine Prantsusmaal, Poolas ja teistes Europpa maades, samuti väljaastumised mitmes Saksa riigis. 1832 organiseerisid saksa liberaalid suure koosoleku Hambachi lossi varemete juures Pfalzis, kuhu kogunesid mitmesuguste rahvakihtide esindajad, oma saadikud läkitasid kõik vähegi suuremad linnad.Kokku tuli umbes 30 000 inimest. Põhinõudena esitati ühtse Saksa loomine. Saksa rahvusriigi loomine. Rahvusriigi probleem 1848.aasta revolutsioonis Saksa rahvuslik liikumine seadis 1830.-1840.aastail sihiks rahvusriigi loomise, mis kujunes ka 1848.-1849.aasta revolutsiooni peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli aga kaks võimalus. 1. Saksamaa ühendamine dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi valitseja võimu alla. Reaalsena tundus taas kaks varianti: a)ühendamine Austria Habsburgidest keisri krooni alla, millega oleks kinni peetud
Eesti Vabariik Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Käesoleval aastal tähistasime juba 95. oma riigi sünnipäeva. Eesti riigi sünd langes segasele ja raskele sõja ajale – praktiliselt terve Euroopa oli sõjas, endisel tsaari Venemaal oli toimunud riigipööre ja seal kestis kodusõda. Võimalik, et ilma sellise segaduse ja kaoseta poleks meie rahvusriigi tekkimine üldse võimalikuks saanudki. Aga see ei olnud kindlasti peamine põhjus. Palju olulisem oli, et inimesed unistasid oma riigist, paljud olid valmis selle nimel tegutsema ja tegutsesidki. Minu meelest ongi kõige olulisem see, et oma riiki soovisid nii tavalised tööinimesed kui ka haritlased ja ärimehedki. Loomulikult leidus ka skeptikuid, kes küll Eesti iseseisvuse ideed toetasid, kuid ei uskunud selle saavutamise võimalikkusesse läbi sõjalise võitluse Venemaa vastu
rahvaste jt inimrühmade üksteisemõistmist. Nii arvati N Liidus, kui korraldati liiduvabariikide vastastikuseid kultuuridekaade, nii arvatakse Euroopa Liidus, kus kultuurile pannakse suuri lootusi. Tõsi, viimast kaheti. Ühelt poolt ja seni ehk kõvahäälsemalt nähakse kultuuris vahendit, mis aitab rahvastel säilitada identiteeti, mille lahustumist kardavad iseäranis väiksemad riigid. Seega oleks kultuur justkui nõrgeneva rahvusriigi asendaja. Teiselt poolt aga kõneldakse ka sellest, et kultuur peaks suurendama Euroopa kui terviku sidusust. Need kaks funktsiooni on omavahel seotud ja neil on niihästi laiem, rohkem tulevikku vaatav kui ka kitsam, olevikuline aspekt. Esimene seisneb selles, et Euroopa Liidus on aasta-aastalt rohkem inimesi, kes pärinevad teistsugusest keskkonnast, mida nad kavatsevad kohapeal taastekitada. Kultuur peaks aitama põliseurooplastel neid kui «teist» mõtestada ja omaks võtta. Aga ka
Et liikmesriigid on endiselt Euroopa Liidu aluslepingute peremehed ja jätkuvalt suveräänsed, see on varem kokkulepitud ning on võimalik üle kontrollida, eurointegratsiooni abil ühendatakse liikmesriikide jõud. 15. Mida tähendavad Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse põhimõte ja millist eesmärki need põhimõtted täidavad? EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 16
Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv.
Itaalia toidukultuur AUTOR: ELIISE JÕGI 7.D KLASS JUHENDAJA: MARGE ENSLING Sissejuhatus Itaalia toidukultuur Õhtusöögi tavad ja kombed Itaalia road ja tooraine Itaalia rahvusriik Rooma 301 340 km2 60 644 550 inimest Rahvusriigi loomine Tooraine Tooraine erineb vastavalt kliimale Oliivõli Värske tooraine Juurviljad ja ürdid Juust Mereannid Itaalia söömise tavad ja kombed Toit , see on elu lahutamatu osa Õhtusöögi kutse Mitmekäiguline õhtusöök Leib Tiramisu Kokkuvõte Kvaliteetne tooraine Ranged toidukombed Toidust lugupidamine Kasutatud kirjandus Raamat:,,Itaalia Köök", autor: Carla Capalbo, esmatrükk 2001, tõlge eesti keelde
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS RAHVUSLIK LIIKUMINE-rahvuslikurõhumise vastane- ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Eeldused: · Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866 vallaseadus) · Talude päriseks ostmine · Eestlaste haridustaseme suurenemine. · Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. · Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks · Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine Rahvusliku liikumise juhid:
· Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. · Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. · Balti erikord kehtispõhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Ärkamisaeg: Ajajärk, mil eestikeelses kirjasõnas hakati rahvust teadvustama Rahvuslik liikumine- rahva rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Eeldused: · Uus põlvkond, kes ei olnud pärisorjad · Talude päriseksostmine · Oma haritlaskond(vähe) · Üldine kirjaoskus · Olid vastuolud Vene Keisrivõimu ja Baltisakslaste vahel · 1866 Vallaseadus, vabastas talupojad mõisnike võimu alt · Eestlased õppisid endale eestkostjaid valima ja koosolekuid/kohut pidama · Majanduslikud olud paranesid Eesti patriootide rühma juht oli J. Köler Jansen-
Haridus Eestis 1920-1930 Tere Tere TinT Paul ja Anders Veetamm. Haridus Suured muutused tegi läbi hariduselu juba vabadussõja ajal asendati seni venekeelne õpetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool ehk üleminek ühel kooliastmelt teisele. UUED KOOLIMAJAD Hakati laiendama koolidevõrku,Hakati ehitama hulk moodsaid koolimaju. Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi...
FOORUM 1 VASTUSED 1. Euroopa Liit on rahvusvaheliste suhete uus vorm, omab riigi tunnuseid ning ei samastu rahvusvahelise õigusega. Eristub ka rahvusriigi õigussüsteemist. Rahvusriikide õigussüsteemiga on kaitstud EL-i kodanikkonna põhiõigused. Euroopas märgatakse seda ka igapäevaelus, nagu näit seoses euro käibelevõtuga ja kümne uue liikmesriigi vastuvõtmisega. Liit tähendab ühendust, varem kutsuti EL-i ka EÜ-ks ( Euroopa Ühendus). Kokku 454 milj elanikuga 25 EL-i liikmesriiki on lepingu järgi kohustatud tihedat koostööd tegema. 2. Koostööks on vajalik riikideüleste põhimõtete rakendamine:
laulupidu · 1848. aasta revolutsiooni eel oli 1100 seltsil umbes 100 000 lauljat Rahvuslik poliitiline liikumine · Poliitiline liikumine tärkas seoses majandusliku arenguga 19.sajandil · 1830. aastatel kujunesid välja tööstusregioonid, kus mindi üle vabrikutootmisele · 1834. aastal loodi Saksa Tolliliit · 1832. aastal organiseerisid saksa liberaalid koosoleku Hambachi lossi varemete juures · Koosolekust kujunes pidu, kus lauldi ja peeti kõnesid. Rahvusriigi probleem 1848. aastal · Saksa rahvuslik liikumine seadis 1830.-1840. aastail sihiks rahvusriigi loomise ja oli 1848.-1849 aasta revolutsiooni peaeesmärgiks · Ühendamiseks oli 2 võimalust: 1.Saksama ühendamine Saksa riigi valitseja võimu alla 2.Saksamaa ühendamine revolutsioonilisel teel kukutades Saksa riikide valitsejad ja luua vabariik Revolutsioon · Probleemiks oli võitlus Saksamaa liberaliseerimise ja demokratiseerimise eest
On ju inimesi, kes ei puutu kokku arvutite või Internetiga, ega kasuta ka näiteks mobiiltelefoni. Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult välja (pensionärid), sest nad ei ole võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi. Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju analüüsimata ja lahendamata probleeme ja ohte. Kas infotehnoloogiat saaks kasutada nende probleemide lahendamiseks või süvendab see hoopis meie seniseid probleeme? Nendele küsimustele tuleks leida kindlalt vastused, sest muidu on need lahendamata küsimused ning see ei too kindlasti infotehnoloogiale kasu.
kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne Erakondade loomine, esiplaanil 1832 Hambachi peol mõne gümnaasium. võitlus rahvahariduse edendamise rahvusriigi järele. eest. Rahvuse tunnused *Ühine päritolu *Territoorium *Rahvuse tunnetus *Keel *Kultuur *Identiteet Tekke põhjused · Prantsuse revolutsioon+ Napoleoni sõjad · Saksa filosoofia · Herderi romantiline- rahvus vaated. Rahvuslik ärkamine-Periood, millal rahvus saab endast teadlikuks. Rahvuslik liikumine- Rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim norm on oma riiklus. Eelärkamisaeg
välja moodne kõrgkultuur. Sellele aitas kaasa riigipoolne toetus kirjanikele, kunstnikele ja teistele. Tänu sellele rikastus rahvakultuur ja kaasaegsus. Suured muutused tegi läbi hariduselu. Kuna Eestis polnud enam vene võimu, siis kaotati Eestis venekeelne õpe. Varasema haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool, hiljem Tallinna tehnika ülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Kuna Eestis avati uued ülikoolid arenes ka teaduse uurimine ja edendamine. Kahe maailmasõja vahel suurenes Eestis märgatavalt elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid mitmed uued professionaalsed teatrid, koorid ning orkestrid.
samm maa lõplikul ühendamisel. Edu välispoliitikas ja Põhja-Saksa Liidu loomine, suurendasid Bismarcki toetajaskonda ning vaigistasid tema vastaseid poliitikas. Saksa keisririik kuulutati välja enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prsantsusmaal Versailles' lossis. Eeltoodule tuginedes saab järeldada esiteks, et Saksa-Prantsuse sõja ajal alanud läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa liiduga lõppesid edukalt. Teiseks ma arvan seda, et Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uued võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. Ja kõigest sellest saab järeldada, et Bismarcki eesmärk ühendada Saksamaa ja saavutada mõju välispoliitikas, said teoks.
Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvaharidus...
JOHANN LAIDONER · Kahekümnenda sajandi alguses kerkis päevakorda iseseisva rahvusriigi loomine. Et rajada iseseisev riik on vaja kaitset välisvaenlaste eest. Selleks on vaja korralikku sõjaväge. Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. · Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus. Pere elas vaeselt
kasutamine, kus antud sõna ei oma enam tavatähendust vaid pigem asendab sõna "vihavaenlane". Tegelikult tahaksin ma kirjutada Venemaast ja sellest millised natsionalistid on nemad, või siis rassistid? Teksti lõppu panen ma kolm pilti mis näitavad seda kuidas nad suhtuvad eestalastesse. Termin nation ehk "natsioon" olevat oma praeguse tähenduse saanud Prantsuse jakobiinidelt, kelle "ühe ja jagamatu Prantsuse nation'i" kontseptsioonist olevat alguse saanud rahvusriigi termin. Kuid see käsitlus keeldub tunnistamast 2000 aastat varem ladinakeelses väljendis "nationes et gentes" sisalduvat viidet etnilisele kuuluvusele. Jakobiinlik natsioon ja sellega seostatav ideoloogia natsionalism on tõesti riigiga haakuvad. Riigiga, mis eirab etniliste vähemuste õigust oma identiteedile. Bretoonide natsionalism ei saa seda mõtet kuidagi sisaldada. Kas bretoonid ja prantslased on mõlemad natsionalistid? Kui, siis on nad vägagi
Inflatsioon tabas kõige valusamalt vanemaid inimesi, kes olid endale terve elu vanaduspõlveks sääste kogunud ja pidid nüüd pealt vaatama, kuidas nende raha lihtsalt kaob. Kõige hullem oli aga nälg, mis samuti sõjaga kaasnes ja mille all kannatasid kõige rohkem just lapsed. Niivõrd suuri kannatusi põhjustav sõda tundus tavakodanikele täiesti mõttetu. Ainsad, kes tundsid, et sellel sõjal on ka mingi kasutegur, olid belglased ja serblased, kes ainsana sõdisid oma rahvusriigi eest. Teised rahvad kannatasid seetõttu, et riigijuhid tahtsid näidata oma üleolekut teistest rahvastest, kuid kindlasti ei olnud see tavakodaniku silmis piisavaks põhjenduseks kaasnevatele kannatustele. Ainsaks riigiks, kelle rahvas otseselt (va. sõdurid) sõjaõuduste tõttu ei kannatanud, oli USA. Samas ei saa väita, et Esimene maailmasõda ei toonud kaasa midagi positiivset. Eestlased ei pea neid positiivseid külgi eriti kaugelt otsima Eesti kuulutas välja
eeldusteta oleks Eesti, kui suverääne riik, olnud vaid kujultlem. Samuti on Eesti ajaloos võtmemomente, mis mängivad kogu iseseisvumises suurt rolli. Venemaal loobus tsaar võimust ja ka vene sõjavägi oli madalseisus. 30. märts 1917 anti Eestile autonoomia - Eestist sai seeläbi ühtne tervik ,maapäev liitis Liivimaa Eestimaaga. 19. veebruar 1918 loodi Päästekomitee -nende meeste toel kuulutati välja ka Eesti Vabariik. Need mehed võtsid asja kätte ja lõid meile oma rahvusriigi. Peale Eesti iseseisvusid samal ajajärgul veel Läti, Leedu, Poola ja Moldova. See sai teoks ainult tänu Andanati riikidele, nad ei suutnud kukutada bolsevike võimu, vaid pidid leppima hoopis Balti riikide iseseisvumisega. Ma leian ,et Andanti riigid tahtsid selle käiguga enda ja tsaari Venemaa vahele niiöelda kaitsvat vahevööd. Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konila, Jüri Vilms ja Konstantin Päts, mängis Eesti iseseisvumises suurt rolli
Mis on inimelu väärtus ? Iga inimelu on väärtus omaette, ta on riigile tema rikkuse allikas. Inimelu, mis on nii raskesti saavutatav ja kergesti kaotatav, nõuab tingimusi. Iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus on kaitsta oma kodanike kõige kallimat omandit - elu. Kui kallis on ikkagi inimelu Eestis? Meie elu pole mitte üksnes võrreldes teiste riikidega palju lühem, vaid ka odavam, on kinnitanud uuringud. Tegelikult heidetakse Eesti ühiskonnas juba täna ballastina alla tuhandeid inimesi, sest inimelu väärtust meil ei tunnetata ega austata. Küsitavamad on need seadused, mis ei tunnista inimelu väärtust.
KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka
Keelati poliitilised koosolekud, arreteeriti rahuvuslikke poliitikuid. Suleti ajakirju Natsionialiseeriti ettevõtted ja maa. Maapäeva otsus 28.november 1917 28.novembril kuulutas Maapäev ennast kõrgeima võimu kandjaks eestis. See oli konkreetseks sammuks Venemaast eraldumise poole. Enamlased ajasid maapäeva kooosoleku laiali. · Enamlaste populaarsus hakkas kiiresti langema: enamlased olid vastu rahvusriigi loomisele talurahvale ei antud maad-mõisamaadest taheti teha kolhoosid enamalaste kirikuvaenulik poliitika vägivald teiste erakondade ja rahuliku elanikkonna vastu. Mis olid eesti sammud iseseisvuse suunas?autonoomia,juhtimine eestlaste kätte, rahvusväeosade loomine,maapäeva otsus. Mida loodeti saavutada lahkulöömisega Venemaast? · Vabaneda nõukogude võimust
(laulupidu, seltsid) ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht" ja ,,Inland" (1836) VENESTAMINE Vene keskvõimu poliitika baltimaades, mis viis vene mõju järsenemisele ja suurenemisele Põhjused: 1. Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda 2. Rahvusluse tõus (nii venelaste kui muulaste hulgas) 3. Vene riigi julgeoleku huvid Eesmärgid: 1. Tööstuse moderniseerimine, majanduse mobiliseerimine 2. Rahvusriigi idee ühtse elanikkonnaga liit (ühtne keel) 3. Saksamaa oli ühinenud ja neid kardeti (et muutuvad liiga võimsateks) Venemaal saab tsaariks Aleksander III. Oli ühtsustaja: ,,Üks keel, üks usk, üks keiser." Ta ei kinnitanud Balti erikorra privileege, mis oli väga uueks käitumiseks. Manasseini komisjon (1882-1883) kritiseeris balti elu. Ütles, et seda peab muutma. Määras Eesti- ja Liivimaa kubermangudele uued kubernerid: Eesti alal E. Sahhovski (äärmuslane) Liivimaal M
Esivanemate pärandi hoidmine Rahvuse prioriteet Martin Arusoo Eesti rahvas on oma tänapäevase kultuuriga püsinud juba sadu aastaid, olenemata tõsiasjast, et eestlased on saanud seda pindalalt justkui ebaolulist maalappi kutsuda Eestimaaks vaid mõnikümmend aastat. Ülejäänud aja oleme olnud sunnitud kutsuma seda maad kellegi teise poolt dikteeritud nimega ja nime Eestimaa oleme pidanud vaikselt sosistama, kuid siiski on püsima jäänud meie keel ja kultuur ning see võimaldas meil luua oma riigi. Edasine eesmärk tundub justkui lihtne- säilitada oma kultuur ja keel ning seetõttu jääb püsima ka meie riik. See enesestmõistetav tõsiasi kipub aga vahel ununema. Suurkeelte valitsetud maailmas on oma rahvuse püsimajäämise võti keele hoidmises ja arendamises. Kunagised Ameerika põliselanikud, kes küll kaotasid oma riigi kolonistide...
täidavad avalikke ülesandeid ning avaliku ülesande täitmise käigus on loodud või saadud arhiiviväärtuslikke dokumente. Rahvusarhiiv kogub arhiiviväärtuslikku teavet, kogudes ja säilitades Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivat teavet ning tagades selle mugava kasutamise. Kogutav teave peab oluliselt täiendama teadmisi ja arusaamist Eesti ühiskonnast või peab olema oluline Eesti rahvusriigi ja ühiskonna toimimise seisukohast. See peab olema seotud tegevusvaldkondade või funktsioonidega, mis peegeldavad: riikliku ja omavalitsuspoliitika väljakujundamist, otsuseid ja haldusprotsessi, kohalikku eripära, sh kultuurinähtusi, riikliku poliitika mõju üksikisikutele, inimkooslustele ning ühiskonnale tervikuna, üksikisikute, gruppide, avalike ja eraõiguslike organisatsioonide staatust, õigusi ja kohustusi, erandlikke,
Absolutismi kujunemise põhjused: · Ususõjad lõppesid lepingutega, mis andsid valitsejatele õiguse otsustada alamate usu üle. Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu saanud julmalalt ja jumala asemikuna maa peal pole ta kohustatud aru andma ei kirikule ega rahvale. · Keskaegset Euroopat olid ühendanud kristlus, kuid nüüd oli see lõhenenud ja asemele pakuti rahvusriigi ideed. Rahvusriigi rahval ja valitsejal on ühised huvid, kaitsma peab neid valitseja. · Kuningas hakkas looma regulaarväge endise rüütliväe asemel, mistõttu ei sõltunud ta enam vasallidest ja sai sõnakuulmatuse korral nende vastu kasutada sõjaväge. · Seisuslike kogude tähtsus väga väike, valdavalt piirdus see maksude üle otsustamisega. 4. Absolutismi tunnused. Absolutismi tunnused:
1817 võeti vastu Kuramaal talurahva seadus.Seaduste sisuks oli: *Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. Rahvuslik Liikumine: rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev inimene (rahvuslik ärkamisaeg) Eeldused: *Maa rahva, see on eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel. 1866 a. võeti vastu valla seadus; *Eestlaste haridustaseme suurenemine. Koolidevõrgutihenemine, kujunes emakeelne rahvuskool, kirjaoskuse levik; *Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine. 1872. a. Eesti kirjameeste selts. Võeti vastu otsus, et levitada Põhja-Eesti kesk murret; *Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks;
Iga toll tuleb kasutada põllumajanduse, kaevanduse või tööstuse arendamiseks. Kogu kulla ja hõbeda eksport tuleb keelustada, et rikkus riigist välja ei läheks. Kodumaine raha tuleb hoida ringluses. Tuleb loobuda välismaiste kaupade impordist. ADAM SMITH (majandusteoreetik) - . Pidas merkantilismi ebaloomulikuks, loomuvastaseks. . Smith sõnastas merkantilismi lihtsalt: kaupmehed hakkavad rikastuma, kui nende sissetulek ületab kulutused. Sama kehtib ka rahvusriigi kohta: rahvusriik hakkab rikastuma, kui tema sissetulek maksude näol ületab kulutused. VENEMAA eripära: valmistas ette teed turumajandusele, kuid tugevdas samas ka pärisorjust. Kui Lääne- Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulas feodaalsus merkantilismiga hoopis kokku. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Et aga eksportkaupu andis käsitöö, siis jõudsid merkantilistid järeldusele, et on tarvis
see vorm tekibki riigina. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus
monarhia Tekivad mõisted nagu saksa kirjandus, kunst, teater, filosoofia 2) Wartburgi kogunemine Üle Saksamaaline üliõpilaste liit andis rahvusvärvid 3) Meestelaulu seltside rajamine Jahni rajatud turni- ja võimlemisseltside tegevus Esimene laulupidu 4) 1832. aastal Hambachi lossi juures saksa liberaalide koosolek(kogunesid erinevate rahvakihtide esindajad, nõue ühtse Saksa riigi loomiseks) Saksamaa Tolliliidu loomine, raudteede rajamine. Saksamaa rahvusriigi loomine Saksamaa koosnes 39 väikeriigist. Sinna on arvestatud ka 4 vabalinna(ei allunud ühelegi riigile, tegutses iseseisvalt). Rahvusriigi tekkeks oli 2 võimalust: 1) Ühinemine alt rahvusriigi loomine toimuks revolutsiooni teel(osalevad rahvamassid). Kõikides Saksa väikeriikides toimub revolutsioon, olemasolevad valitsejad kukutatakse, valitakse ülemaaline esinduskogu ning see esinduskogu määrab ära selle, milline peaks kujunev riik olema.
Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks
Mõisted narodnikud Venemaal levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn. ürgvenelike arusaamade juurde Verine Pühapäev kui 1905.aastal suundusid töölised lastega talvepalee juurde, et üle anda palvekiri tsaarile saadeti nende vastu sõjaägi ja avati tuli. Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel.
konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal. monopol (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. terror vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus. urbaniseerumine linnastumine
Rahvusriigi ideed kandsid Prantsusmaa ja Inglismaa, universaalriik Saksa-Rooma keisririik. Universaalriigi idee tugevnes Karl V ajal, kes sai päranduseks Hispaania, madalmaad, Itaalia, Burgindia(tema valdustes ei loojunud kunagi päike). Ta poliitika nurjus- ei suutnud takistada protenstantismi levikut Saksamaal.Prantsusmaa ja Inglismaa survel jaotatakse troon poja(Felipe- saab Hispaania) ja venna(Fendinand-ülejäänud valdused) vahel.Võitis rahvusriigi idee. Saksamaast ei suudetud luua ühtset tugevat riiki. Felipe II püüdis korrale kutsuda Inglismaad(raksatus hispaania lavedadelt kulla varastamisega). 1588. a. purustati võitmatu Armanda (hiaspaania laevastik) Inglismaa poolt. Hispaania kaotas mõjuvõimu Euroopas. Hispaania ja Prantsusmaa püüdsid oma jõujooned määratseda Itaalia sõdades: 1494-1559-lõppes Pr. mõjuvõimu suurenemisega. Põhja-Itaalia jäi Hiapaania kontrlli alla, ülejäänud Prantsusmaale.
Talude päriseks ostmine,mis tekitas talupoegadel peremehe tunde. Tekkis haritlaskond üldine poliitika olustik hõõrumised Vene keisrivõimu ja baltisaksade vahel rahvahariduse kasv Troonile tõusnud Aleksander II, kes oli oma vaadetelt küllalt vabameelne 5. 1905.a revolutsioon Venemaal ja Eestis. Õpik lk 50. 6. Mõisted: Rahvuslik liikumine - rahvuslike rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mils eestikeelse kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvuslike eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega monopol - 1. Ainuõigus 2. kapitalistlik suurettevõtte Imperialism - suurrriikde püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata.
f) ainuvõim Valgustatud monarhid (näited) a) Katariina II (Venemaa) b) Friedrich II (Saksa- Rooma) c) Maria Theresia (Austria) Kujunemise põhjused a) kompaktsus, kindlate piiride väljakujunemine b) ühendavat kristust asendas rahvusriigi idee c) rahvuskeelte areng d) filosoofide tõestus Prantsusmaa Inglismaa Preisimaa Austria Millised olid probleemid? Kuningasvõimu halvad Parlamendi õiguste Suutmatus luua Türklased; järeletulijate
7. laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1840 -1870 Rahvuslik liikumise etapid : 1. Elitaarne etapp- estofiilid, Kreutzwald 2. Haritlaste liikumine- Koidula, Jansen 3. Seltsi liikumine- erinevad laulu ja mänguseltsid 4. Rahvuslik-poliitiline liikumine- Tõnison, Päts 5. Rahvusriigi loomine- 24.08.1918 Muudatused: 1. Ametiasutustes töö vene keeles 2. Koolides vene keeles õppimine ja õpetamine 3. Muudeti tänavate ja linnade nimed 4. Kaotati kihelkonnakohtud ja vallad 5. Õigeusu lauspropaganda 6. Tartu Ülikool kaotas autonoomia, õppine vene keeles 4) Venestamise + ja jooned. Positiivsed jooned Negatiivsed jooned
asemel aurumasin, tekkis tööpuudus, vabrikute ja tehaste tekkimine, uute leiutiste kasutuselevõtt, ühiskond arenes kiiremini. 13. Miks ei tahetud 19.sajandil kodanikuõigusi naistele laiendada? Leiti, et naine on sõltuv mehest ja tema iseseisvus on midagi täiesti vastumeelset. 14. Millised sotsiaalsed grupid kandsid Euroopa liberaalset liikumist? Tooge selle kohta 3 näidet! - 15. Miks andis rahvusriigi loomine nii Saksamaale kui ka Itaaliale olulise tõuke arenguks? Suurriik on enamasti tugevam ja tegusam. Saab ressursse paremini ära kasutada 16. Mis eristas 19.sajandi Vene impeeriumi Lääne-Euroopa suurriikidest? Suurim erinevus oli, et Venemaal oli tsaar kogu maa ja selle elanike omanik, ja kõik, ka kõrgklass käitusidki nagu omand. 17. Mis aitas põhjaosariikidel kodusõda võita?
Abort, kas lahendus või mõrv? Millised lapsed vajavad Eestis kõige rohkem kaitset? Need lapsed, kes on emaihus! Iga päev tapetakse Eestis emaihus umbes 50 last. Kas abort on siis lahenduseks või on ta mõrv? Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus ütleb: § 2. Raseduse katkestamine Raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisega. Millal algab inimelu? Iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus on kaitsta oma kodanike kõige kallimat omandit - elu. Selleks, et võtta vastu seadusi nende elu kaitseks, on vaja määrata kindlaks, millal elu algab. Küsimusele võib vastata vaimsest, filosoofilisest või bioloogilisest seisukohast. Sünnib palju segadust, kui need distsipliinid segamini aetakse. Need kõik on arvestatavad, kuid ainult ühte saab kasutada seaduse tegemisel. Kuidas defineeritakse inimelu vaimselt?
Eestlane on oma olemuselt väga kinnine ning ajast-aega räägitakse sellest, kui kõva töörahvas eestlane oli. Ise olen uhkusega eestlane, kuigi ma pole patrioot. Olen uhke just meie maa ning keele pärast. Eesti keel on harukordne, mida ei ole just kõige kergem omandada teistel rahvustel. See teebki selle nii salapäraseks ja ainulaadseks. Eestlaste identiteeti on alates rahvuslikust ärkamisest 19. sajandi teisel poolel kujundanud suured eesmärgid: rahvusriigi loomise vajadus, selle taastamine Nõukogude okupatsiooni ajal ja viimati liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Pärast enam kui 100-aastast ühiste eesmärkide püstitamist oleme jõudnud punkti, kus julgeolek ja vabadus on saavutatud. Mille poole meie riik tänasel päeval pürgib? Sellele pole ma vastust veel saanud. Eesti tulevik on noored. Tuleb esitada endale küsimus: kui Eesti on Euroopa Liidu liige ja piirid on veelgi avatumad, kas on siis Eestisse jäämas küllaldaselt noori?
Laura Huik Rahvustundest ja patriotismist Rahvustunne ja patriotism käivad käsikäes. Kui ühe aluseks on rahvuse kui üksuse olemasolu ja selle väärtustamine, siis teise jaoks on tähtis riik. Eesti näitel võib selgesti aru saada, et need kaks tulevad lainetena vaid siis, kui olukord nõuab. Rahvustunne ja patriotism on mänginud maailma ajaloos suurt rolli. Tänu nendele on tekkinud palju riike ja ühtsustunde hääbumise tõttu neid maailmakaardilt kadunud. Aga kas tänapäeval on vajalik olla rahvuslikult meelestatud? Heites pilgu eesti ajaloole ja käsitledes muistset vabadusvõitlust, võib aru saada, et rahvustundest või patriotismist polnud sel perioodil juttugi. Eestlased elasid killustatult muistsete maakondade alusel ja puudus igasugune ühtekuuluvustunne. Rahvusluse tõusu võib märgata alles 19. sajandil, kui...
Usuline ideoloogia jäi uusajal, erinevalt keskajast, ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks kultuurialaseks ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvaste liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud Euroopa rahvaste kujunemine. Rahvuslik liikumine algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest, eriti siis, kui rahvus oli killunenud mitme riigi vahel või koguni rõhutud olukorras. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedamalt seotud edusammud koolihariduses. Just uusajal võitis arusaam, et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitud ringile, vaid kõigile inimestele. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad.
valitsusväed püüdsid jõuga maha suruda. Konflikti juured on aga veelgi kaugemal minevikus. Üheks põhjuseks võib pidada usulahkude konflikti lähiajaloos. Pärast I maailmasõda, surusid Prantsusevõimud Süürias maha Araabia natsionalismi ilminguid, mis andis tõuke alaviidi sekti tähtsuse tõusule oluline osa võitlusesrahvuslusega. 1963. aasta riigipöörde tulemusena koondus võim alaviitide kätte, enamus sunniite jäid teisejärguliseks. Killustumine, rahvusriigi idee allasurumine ning vähemuste ja teiste alaviitide soosimine hõlbustas praeguse konflikti moodustumise, sest alates riigipöördest on olnud võimul vähemuse esindaja, keda enamik ei toeta. Teiseks põhjuseks võib pidada 2006. aastal ja 2009. aastal Süüria põuda, mida peetakse viimase 900 aasta halvimaks. Põud sundis miljoneid inimesed kolima linnadesse. Riik ei taolistes äärmuslikes tingimustes põllumeestele piisavalt abi ning selle tagajärjel kasvas tavainimeste
Praegu on meil seljatatud juba 18 aastat taasiseseisvust ja eestlane tunneb end päris kindlalt. Kindlustunne võib aga muuta inimese laisaks ja seada seeläbi ohtu riigi. ,,Rahvus eeldab ühist minevikku, ühtekuuluvustunnet olevikus ja soovi tulevikus midagi ühiselt ette võtta." Nii on öelnud 19. sajandil tegutsenud prantsuse teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise eest taheti võidelda, aga kõrgemad võimud ei lubanud. Riigi taastamise eest tuldi ühisel rindel välja terve rahvaga. Rahvustunne on olnud tähtis Eesti ja eestlaste arengus. Ilma selleta poleks kunagi saanud maarahvast eestlasi ja praegu polekski võib-olla Eesti riiki. Tänu rahvusmeelsetele liikumistele kogu Euroopas nakatusid iseolemise tahtest ka siinsed elanikud ning soovisid saada rahvaks ja tuua end maailmakaardile.
ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne Töölised: näiteks tsartistid Inglismaal nõudsid paremaid töötingimusi, lühemat tööpäeva ja suuremat palka; USA-s algas ametiühingute moodustamine, eesmärgiks tööliste õiguste kaitse; USA-s ja Inglismaal naisliikumine, mis nõudis naistele võrdset palka meestega ja naistele valimisõigust Rahvuslik kodanlus, haritlased ja töölised- rahvuslik liikumine, rahvusriigi loomise nõue, seda eelkõige Itaalias ja Saksamaal; 1848. aasta revolutsioonide käigus nõuti kodanikuõiguste ja vabaduste kehtestamist, põhiseaduste sisseseadmist 1825. a Venemaa aadlikud korraldasid ülestõusu, et kehtestada riigis kodanikuõigused ja vabadused ning vabastada talupojad pärisorjusest 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, mida olid nõudnud just jõukad inimesed. Kaotati ära pehkinud kohad ja valima said minna uute linnade varakad inimesed,
1. Miks ja millal puhkes Vabadussõda? 28 nov. 1918- 2 veeb 1920, Eesti tahtis saada vabaks ja venemaa tahtis taastada endiseid piire. 2. Mis oli Landeswehri sõda? Millal ja miks see toimus? 5. juuni 1919 kuni 3. juuli 1919 sõda Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Sakslased tahtsid saada osa lätist endale ja Eesti ei lasknud seda teha 3. Nimeta põhjuseid, miks eestlased võitsid Vabadussõja. Aina rohkem inimesi läks appi. paranes relvastus ja varustus, korraldati ümber vägede juhtumist, saadi abi välisriikidelt, targad otsused. 4. Millal sõlmiti Tartu rahu? Mis olid selle tingimused? Milles seisneb selle olulisus Eesti riigile? 2. veebruaril 1920. Leping lõpetas sõja, tagas eestile soodsa idapiiri ning lahendad mitmed majanduslikud probleemid. Venema tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 5. Kirjelda Eesti valitsemist 1920-1934 aasta märtsini (korraldus, parteid, täht...
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
