vm.ee Eesti Pank www.eestipank.ee Eesti Instituut www.estinst.ee Teabekogu Eestist www.estonica.org Turismiinfo www.puhkaeestis.ee Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus www.eas.ee Üldinfo Eesti kohta www.estonia.eu Eesti kultuurisündmuste kalender www.kultuur.info Arengufond www.arengufond.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee Eesti Muuseumide Infokeskus www.muuseum.ee Statistikaamet www.stat.ee 54 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Märkide seletus .. mõiste pole rakendatav 0,0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust EL-27 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki EA-17 Euroala 17 liikmesriiki
isik (vald, linn, riik) * personaal korporatsioon – liikmeskonnal põhinev jur. isik (advokatuur, notariaat) * õigusvõimeline asutus – isikuliste ja esemeliste esemete kogum, millel on õigusvõime ja mis on loodud mingi avaliku ülesande täitmiseks (Rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikool) * avalik sihtasutus – vara haldamiseks loodud jur isik (Haigekassa, Eesti Pank) ! Organ ei ole juriidiline isik, aga juriidilisel isikul on organid III teema: organ Organid: VV, RK, ÜK jms organ – (1992) juriidilise isiku seaduslik elund organ – selline natuke ujuv mõiste � – avaliku halduse stuktuur, millele on antud pädevus; koht kellele see pädevus antakse muutub organiks (nt annavad seadused terve rea pädevusi
karistatav) o Korporatsioonide näited: kõige suurem RIIK, KOV üksus (linnad, vallad), Eesti advokatuur, Notarite koda jne 2) Avalik-õiguslik asutus o Avalike teenuste kasutajad o Avalike ülesandeid ei täida, tegelevad sotsiaalkultuurilises valdkonnas o Osutavad tasulisi teenuseid o Riik määrab tasu o Avalik-õiguslik korporatsioon loob või lõpetab avalik-õigusliku asutuse. o Näited asutustest: ERR, Rahvusraamatukogu 3) Avalik-õiguslikud sihtasutused o Valitseb eraldatud vara. o Täidab avalike ülesandeid sihtasutuse asutaja määratud eesmärgi saavutamiseks. o Avalik võim on antud seaduse alusel o Näited: Pärnu haigla, TÜ kliinikum SA, Keskkonnafond, kultuurkapital) o Avalikud ülesanded: 1) Avaliku võimu teostamisega seonduvad a. Ei saa edasi delegeerida. 2) Avalike teenuste osutamine a
4500.02 Valitsussektorisse kuuluvatele muudele avalik-õiguslikele 1 700 000 1 700 000 0 0 0 0 1 700 000 juriidilistele isikutele Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu Infokeskus 1 700 000 1 700 000 0 0 0 0 1 700 000 4500.03 Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 46 044 876 30 876 667 0 15 168 209 0 0 46 044 876
Kaitsevägi- on VV alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja. Kaudse riigihalduse kandjad. ( Avalik- õiguslikud asutused, sihtasutused, fondid) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Audiitorkogu Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid.
Ch. Barry – Inglise parlamendihoone, 1840–60 K. Schinkel – Kabel Peterhofis Venemaal, 1834 H. von Ferstel – Votiivkirik Viinis, 1856–79 G. Semper – Viini Burgtheater, 1873–88 G. Semper – Dresdeni maaligalerii, 1854 Ch. Garnier – Pariisi Ooperiteater, 1861–75 J. Hittorf – Gare du Nord Pariisis, 1863 H. Labrouste – Pariisi Rahvusraamatukogu, 1863 P. Wallot – Riigipäevahoone Berliinis, 1884–94 I. Steindl – Parlamendihoone Budapestis, 1885–1904 F. Schmidt – Viini raekoda, 1872–83 G. Sacconi – Vittorio Emmanuele II mälestusmärk Roomas, 1885 Ehitustüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajad, raudteejaamad, tööstusehitised, valitsusasutused,sakraalehitised.
2) nad täidavad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid, osutavad teatud teenuseid; 3) neil on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. Põhiline vahe avalik-õiguslike korporatsioonide ja avalik-õiguslike asutuste vahel seisneb selles, et esimestel on liikmeskond (liikmed), teistel see puudub. Konkreetsetel juhtudel võivad erinevused olla ka õiguste ja kohustuste mahus. Avalik-õiguslike asutuste hulka kuuluvad näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon. Nii sätestatakse ringhäälinguseaduse § 24 1. lõikes, et Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Nad on iseseisvad õigussubjektid oma õiguste ja kohustustega. Oma saadete ja programmide loomisel ning ringhäälingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest (RS § 28). Kuigi Eesti õiguskord tunnistab asutusi juriidiliste
2) nad täidavad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid, osutavad teatud teenuseid; 3) neil on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. Põhiline vahe avalik-õiguslike korporatsioonide ja avalik-õiguslike asutuste vahel seisneb selles, et esimestel on liikmeskond (liikmed), teistel see puudub. Konkreetsetel juhtudel võivad erinevused olla ka õiguste ja kohustuste mahus. Avalik-õiguslike asutuste hulka kuuluvad näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon. Nii sätestatakse ringhäälinguseaduse § 24 1. lõikes, et Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Nad on iseseisvad õigussubjektid oma õiguste ja kohustustega. Oma saadete ja programmide loomisel ning ringhäälingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest (RS § 28). Kuigi Eesti õiguskord tunnistab asutusi juriidiliste
2. Avalik-õiguslik asutus Olulisemad tunnused: a. Kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade organisatsioonilist ühtsust. b. Täidavad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud halduse ülesandeid e teiste sõnadega osutavad avalik-õiguslikke teenuseid c. Neil on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. EV on neid üksjagu ER ETV Rahvusooper Estonia Eesti Rahvusraamatukogu Keemilise-bioloogilise Füüsika Instituut neid iseseisvaid teadusasutusi pole, sest nt Füüsika Instituut on TÜ struktuuri üksus. Isiku staatus on ka juba teistes seadustes ära määratud. Kui seaduses poe ära märgitud, siis peame hakkama vaatama asutuse olemust. Nt probleem on Eesti Pangaga, siis seaduses pole öeldud et ta oleks avalik-õiguslik juriidiline isik. PS ütleb põhimõtteliselt aga, et on PS §111 sest EP teenib avalikke huvisid
Reaalkorporatsioon omandist kinnisasjale, ettevõttele Liitkorporatsioon liikmeteks ainult juriidilised isikud Liikmelisus: Sundliikmelisus: riik, linn, vald, advokatuur Vabatahtlik kaitseliit, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsus. 55. Avalik-õiguslik asutus on personali ja materiaalsete vahendite kogum, mis täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatavaid avalikke ülesandeid. ERR; Rahvusraamatukogu, Rahvusooper Estonia Ei ole liikmeid, on kasutajad. Reeglina ei teosta avalikku võimu, vaid osutavad teenuseid (sotsiaal-, kultuurivaldkonnas). Soodustava halduse valdkond 56. Avalik-õigusliku asutuse eriliik. Kultuurkapital, Haigekassa, Avalik-õiguslik sihtasutus seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil. Alluvad riigi järelevalvele Eraõiguslik halduse kandja:
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
Juriidiliste isikute liigid - Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Riik ja KOVi üksused ja need, kes on asutatud enda kohta käiva seaduse alusel. Nende loomine on seadusandja otsustada. Tegutsevad avalikes huvides, olles tsiviilõiguslikeks subjektideks. Riik eksisteerib läbi oma riigiorganite. Ülikoolidest vaid TÜ on juriidiline isik, sest tema kohta on vastu võetud eraldi seadus. Teised ülikoolid pole. Veel: · Eesti Pank · Rahvusooper Estonia · Rahvusraamatukogu · ETV Ministeeriumi poolt hallatavad asutused tahavad saada staatusesse avalik-õiguslik juriidiline isik: · Hüvitusfond · Haigekassa · Töötukassa · Kaitseliit Osad on korporatiivset liiki, teised on sihtasutused. Juriidilise isiku asutamine · Loasüsteem pädev organ peab andma loa · Avaldamis-normatiivne süsteem asutajatel on seadusest tulenev õigus juriidlist isikut asutada ilma, et keegi peaks otsustama, kas asutamist lubada või ei
dokumente, mõisa ja isikufonde, seltside ja ettevõtete arhivaale. Leidub ka haruldasi ürikuid, pitsastijäljendeid, valitsejate originaalkirju, pärgamente, gravüüre ja fotosid. Eesti kõige suurem ajalooliste maakartide kogu. TÜ raamatukogu- sisaldab käsikirjakogu (isikuarhiivid ning asutuste ja organisastioonide arhiivifondid) ning fotokogu (eeskätt Tartu Ülikooli elu ja ajalugu kajastavad portreefotod, koha- ja kroonikavõtted) Tallinas- Eesti riigiarhiiv, Eesti filmiarhiiv, Eesti rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli raamatukogu (baltica osakond). Väljaspool eestit- väliseesti arhiivid, Helderi instituut Saksamaal. Kultuurigeograafia uurimismeetodid- üht kindlat meetodit ei ole. Kasutatakse kõiki tuntuid teadusmeetodeid. Kvalitatiivsete meetodite läbilöök 1970 a., mis tõrjusid kõrvale kvantitaviised meetodid. Tänapäeval peetakse kvalitatiivseid meetodeid inimgeograafia edu võtmeks, mis on aidanud teadusesse tuua teadmisi ja kõrgtasemelisi oskusi.
Juriidiliste isikute liigid - Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Riik ja KOVi üksused ja need, kes on asutatud enda kohta käiva seaduse alusel. Nende loomine on seadusandja otsustada. Tegutsevad avalikes huvides, olles tsiviilõiguslikeks subjektideks. Riik eksisteerib läbi oma riigiorganite. Ülikoolidest vaid TÜ on juriidiline isik, sest tema kohta on vastu võetud eraldi seadus. Teised ülikoolid pole. Veel: · Eesti Pank · Rahvusooper Estonia · Rahvusraamatukogu · ETV Ministeeriumi poolt hallatavad asutused tahavad saada staatusesse avalik-õiguslik juriidiline isik: · Hüvitusfond · Haigekassa · Töötukassa · Kaitseliit Osad on korporatiivset liiki, teised on sihtasutused. 19 Juriidilise isiku asutamine · Loasüsteem pädev organ peab andma loa
august Asutati Eesti Mõtteloo Sihtkapital, mis hakkas toetama Eesti autorite 23. august vaimuloomingu väljaandmist filosoofia, esteetika, poliitika ja etnoloogia vallas. 26. august Pommiplahvatus Tallinnas Vabaduse väljaku ja Harju tänava nurgal. 31. august Leedust lahkusid viimased Vene väeüksused. 10. Paavst Johannes Paulus II külaskäigul Tallinnas. september 11. Eesti Rahvusraamatukogu uue hoone pidulik avamine; lugejatele olid uksed avatud september olnud juba 27. veebruarist. 15. Riigikogu võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse: 9-klassilise põhikooli september haridus on kohustuslik, gümnaasium on 10.-12. klass. 30. L. Meri kõneles New Yorgis ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul. september 3. -4. Moskvas tagurlike jõudude mässukatse, mille sõjavägi maha surus. Balti riikide
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
f) liitkorporatsioonid – liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik- õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ. Asutuste õiguste ja kohustuste maht on sageli piiratud, detsentralisatsioonifunktsiooni eriti ei täida. Riik teostab nende üle järelevalvet. Eesti Televisioon, Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik juriidiline isik kui fond, mille asutaja on eraldanud vara teatud avaliku huviga seonduva eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnafond, Kultuurkapital. 6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad.
hallatav riigiasutus Riik annab teatud osa haldusülesannetest üle iseseisvatele õigussubjektidele - avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja ka eraõiguslikele isikutele kaudne riigihaldus 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited. Avalik-õiguslik asutus on personali ja materiaalsete vahendite kogum, mis täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatavaid avalikke ülesandeid. ERR; Rahvusraamatukogu, Rahvusooper Estonia Ei ole liikmeid, on kasutajad. Reeglina ei teosta avalikku võimu, vaid osutavad teenuseid (sotsiaal-, kultuurivaldkonnas). Soodustava halduse valdkond 56. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õigusliku asutuse eriliik. Kultuurkapital, Haigekassa, Avalik-õiguslik sihtasutus seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil.
kohalikud omavalitsused). kuid mitte ainult. Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on: Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avali-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks (näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon, Kultuurkapitali, Keskkonnafond). Oma tegevuses on nad sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest 8. Kodanikuühiskond (lk.34-37) Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamiseks ja 5
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
KAPITALIÜHENDUS (OS, AS, SA) Avalikõiguslikud juriidilised isikud Riik ja KOV + need juriidilised isikud mis on moodustatud avalikes huvides nende kohta käiva seaduse alusel. Riik kui tsiviilõigussubjekt on ta avalik-õiguslik j.i. Riik toimib oma organite kaudu... osadele organitele on antud suurem autonoomia, ise tegutseda, olla a-õ subjekt. muud Eesti Pank, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu, Teater Estonia, Kaitseliit, Haigekassa jne. nende kohta peab olema vastav seadus. On ülikooli seadus, kus loetakse üles erinevad ülikoolid iga ülikooli kohta eraldi seadust pole.(erand) 1.3. Juriidilise isiku asutamine ASUTAMINE: Asutamisdokumentide koostamine ja teatavate sissemaksete tegemine. TÜl ja UÜl ei ole põhikirja. Seda asendab ühinguleping, kus tuleb näidata miks ühing asutatakse, kuidas toimub juhtimine jne.
....................... 205 8 LÜHENDID Töös kasutatud lühendite loetelu: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo
uurijatele sobivad. Mujal maailmas - olulistena tulevad esile Välis-Eesti arhiivi ja teiste riikide arhiivs. Kõige olulisemad arhiivikogud on nn Baltiarhiiv, mis on füüsiliselt hoiul Rootsi riigiarhiivis, mis sisaldab dokumentatsiooni eesti pagulaste kohta; Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Kanadas arhiivimaterjali Eesti kohta. Paljud väiksemad arhiivikogud on tagasi Eestisse tagasi toodud, arhiivi ja kirjandusmuuseumi kõrval on arhiivikogusid vastu võtnud ka Rahvusraamatukogu. Selline üleandmine on olnud mõistlik ja vajalik - mida aeg edasi, seda rohkem isikuarhiivid jäävad saatuse hooleks ja hävivad. Eesti alane dokumentatsioon on seotud just Balti küsimusega rahvusvahelises kontekstis, seal riikides elanud eestlaste kohta - üldisemas plaanis siiski kõige tagasihoidlikumal kohal. Osa allikaid on ka publitseeritud. Ka lähiajaloo puhul on dokumentide publitseerimist viljeletud, need
d) liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ. Asutuste õiguste ja kohustuste maht on sageli piiratud, detsentralisatsioonifunktsiooni eriti ei täida. Riik teostab nende üle järelevalvet. Eesti Televisioon, Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik juriidiline isik kui fond, mille asutaja on eraldanud vara teatud avaliku huviga seonduva eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnafond, Kultuurkapital. 6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad
puuduvad.) d. liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. (Eestist näited puuduvad.) 3. Avalik-õiguslik asutus Tunnused: kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade (hooned, sisseseade, tehnilised vahendid jne.) organisatsioonilist koondamist, ühtsust; täidavad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid, osutavad teatud teenuseid; neil on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. Näiteks: Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu. 4. Avalik-õiguslik sihtasutus (e. fond) Avalik-õiguslik juriidiline isik kui fond, mille asutaja on eraldanud vara teatud avaliku huviga seonduva eesmärgi saavutamiseks. Näiteks: Keskkonnafond, Kultuurkapital. 5. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 6
(4) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. See omab tähendust tsiviilõigussuhetes. 1. Riik 2. KOV 3. Need juriidilised isikud, mis on loodud selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel ja mis on loodud avalikkuse huvides. (st et riik asutab ta!) NT: Tartu ülikool, rahvusringhääling, eesti pank, rahvusraamatukogu, rahvusooper Estonia, töötu kassa, haigekassa Esimese asjana tuleb vaadata, kas on tegemist avaliku-õigusliku või eraõgusliku juriidilise isikuga. Kui on esimene, sisi tuleb vaadata, kas on olemas selle kohta olemas selle enda seadus ja kui on teine, siis tuleb vaadata, kas on olemas eriseadus ja kas on olemas selle liigi kohta käiv seadus. 3.4 Juriidilise isiku asutamine Asutamine tähendab neid toiminguid, mis viivad juriidilise isiku tekkimiseni. Juriidiline isik
(4) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. See omab tähendust tsiviilõigussuhetes. 1. Riik 2. KOV 3. Need juriidilised isikud, mis on loodud selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel ja mis on loodud avalikkuse huvides. (st et riik asutab ta!) NT: Tartu ülikool, rahvusringhääling, eesti pank, rahvusraamatukogu, rahvusooper Estonia, töötu kassa, haigekassa Esimese asjana tuleb vaadata, kas on tegemist avaliku-õigusliku või eraõgusliku juriidilise isikuga. Kui on esimene, sisi tuleb vaadata, kas on olemas selle kohta olemas selle enda seadus ja kui on teine, siis tuleb vaadata, kas on olemas eriseadus ja kas on olemas selle liigi kohta käiv seadus. 3.4 Juriidilise isiku asutamine Asutamine tähendab neid toiminguid, mis viivad juriidilise isiku tekkimiseni. Juriidiline isik
4. Avalik-õiguslik asutus 31 Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ. Asutuste õiguste ja kohustuste maht on sageli piiratud, detsentralisatsioonifunktsiooni eriti ei täida. Riik teostab nende üle järelevalvet. Eesti Televisioon, Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik juriidiline isik kui fond, mille asutaja on eraldanud vara teatud avaliku huviga seonduva eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnafond, Kultuurkapital. 6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Valitsusel võiks tekkida kiusatus anda Statistikaametile korraldus näidata tegelikust kiiremat majanduskasvu, mis demonstreeriks valijatele, et valitsus tegutseb efektiivselt ja sellise poliitilise jõu poolt on otstarbekas ka järgmistel valimistel hääletada. Eestis peetakse soovitavaks, et valitsus ei juhiks avalik-õiguslikke struktuure – nagu näiteks Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Rahvusraamatukogu jne – otseselt vaid läbi nõukogude. Läbi nõukogude juhtimist kasutatakse ka riigile kuuluvate äriühingute puhul (Eesti Energia, Eesti Post, Eesti Raudtee, Tallinna Sadam jne). 1.3.4. Riigi funktsioonid Kavandades ja viies ellu majanduspoliitikat, peab riik täitma väga paljusid erinevaid funkt- sioone. Prantsuse filosoofi Henri Lefebre’i sõnul peab ühiskond jätkusuutlikuks püsimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
