Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu · Kui enamiku traditsioonilist statistikat saab raamatukogu koguda iseseisvalt, siis elektroonilisi teenuseid ja eelkõige nende kasutamist ...
olemasolust või varjata tehingut, mida pooled tegelikult teha tahavad. Näiline tehing on tühine tehing sellega ei saada õigusi, kohustusi. 6. Kellele annab õiguskord avalik- õigusliku isiku staatuse õigussuhtes? Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik avalik-õiguslikud korporatsioonid, avalik-õiguslikud asutused, avalik-õiguslikud sihtasutused (nt. rahvusringhääling, rahvusraamatukogu jne), mis on loodud avalikes huvides ja selle konkrteetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, selle organid ja nende pädevus jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. 7. Millised on peamised teenuste osutamise lepingud võlaõiguses? 1) Käsundusleping üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
riigi kõige läänepoolsemat linna, s.o Arensburgi ehk Kuressaaret. Kõnealust atlast müüdi kuni aastani 1745. Seejärel atlas kõrvaldati müügilt, kuna oli märgatud, et selles on rohkesti ebatäpsusi. Pärast seda pole Kirillovi atlast enam kunagi levitatud ja seetõttu on tegemist väga haruldase dokumendiga. Täna on teada vaid kolm säilinud eksemplari, igaüks neist veidi erinev. Üks Kirillovi atlase eksemplar asub Peterburis Venemaa rahvusraamatukogu fondis, teine eksemplar peaks aga praegu olema Londonis müügil. (Saarte hääl, 2008) Beringi esimene ekspeditsioon ei osutunud eriti edukaks ja 1732, neli aastat pärast ekspeditsiooni lõppu ja Beringi naasmist, otsustati teele saata teine ekspeditsioon, mis sai tuntuks kui Suur põhjaekspeditsioon. Kümne aasta jooksul tehti ära titaanlik töö. Teaduste Akadeemia suur soov oli välja anda atlas, kuid de Lille`, kes jätkas tööd kaartide
Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjektiteooria- Määratleb avaliku õiguse, kuhu kuuluvad need normid, mis kohustavad või õigustavad vm avaliku võimu kandjat, nt riiki.
- Kes teevad võrguväljaandeid üldsusele kättesaadavaks Internetis. - Eestis valmistatud trükiste sundeksemplarid loovutab trükkija, kusjuures komplekti kuuluvad lisad, mida ei ole valmistanud trükkija, loovutab väljaandja. 45. Missugused raamatukogud Eestis (ning kui mitmes eksemplaris) on trükiste sundeksemplaride saajad? Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari 4) Eesti Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar 4) Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; 5) Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogule; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogule; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule;
Mis on e-raamat? Esmalt tuleb selgitada, mis on e-raamat. Vikipeedia defineerib e-raamatut järgnevalt: ''Elektrooniline raamat (ka e-raamat, digitaalne raamat) on teksti-ja pildimaterjalil põhinev digitaalses vormis toodetud, avaldatud ning arvutil või mõnel muul digitaalsel seadmel loetav teos.''(1) Oxfordi Inglise keele sõnaraamatus on e-raamatu kirjeldus aga''paberkandjal raamatu digitaalne versioon''(2). Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog. (3) Lihtsas maakeeles oleks e-raamatu definitsioon ''Raamat elektroonilisel kujul, st. mõne tekstifailina; enamasti, kuid mitte alati mõne trükitud teose digitaalversioon''. E-raamatute tootmine
Nende suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid niivõrd, kui seadusest ei tulene teisiti. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Riik ja kohalik omavalitsus riigist on põhjust rääkida kui avalik-õiguslikust juriidilisest iskust siis, kui ta on tsiviilõigussuhte subjekt. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ainult see, kellel on tema enda kohta käiv seadus. Nt: Eesti Pank, Rahvusraamatukogu, Teater Estonia, Haigekassa, Töötukassa, Liikluskindlustusfond, Kaitseliit jpm. Juriidilise isiku nimi ja asukoht. Igal juriidilisel isikul peab olema nimi, mille alusel saaks seda identifitseerida. Nimest peab tulenema, mis liiki juriidilise isikuga tegemist on (TÜ Nimi, OÜ Nimi, AS Nimi jne) v.a avalik-õiguslikud tuntud nimed (Tartu Ülikool, Eesti Pank, Rahvusraamatukogu jne.). Asukoht on reeglina juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi asukoht.
huvikooli rmtk. TEATUD SIHTRÜHMA TEENINDAV RAAMATUKOGU ARHIIVraamatukogu on institutsioon või selle osa, mille eesmärk on tagada Eesti teaviku kui kultuuripärandi säilitamine (Tartus). UNIVERSAALraamatukogu on kindla spetsialiseerumiseta teadusraamatukogu, mis hangib, säilitab ja laenutab teavikuid kõigist (teadus)valdkondadest. Universaalne teadusrmtk Eestis on nt. Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Tervikliku raamatukoguvõrgu moodustavad riigis reeglina rahvusraamatukogu, teadusraamatukogud, rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eri(ala)raamatukogud. 2. Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis. Raamatukogu- ja infoteenindus on Eesti Vabariigis selliselt korraldatud, et see moodustab ühtse süsteemi, milles üks raamatukogu täiendab teist. Kogu Eesti Vabariigi ulatuses teostab järelvalvet raamatukogude võrgu üle Kultuuriministeerium:
Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. 10.05.1996 andis välja Eesti Post postmargi sarjas "EUROPA. Kuulsaid naisi" 17. juulil 2009.a. esitleti Tallinna Botaanikaaias roosikasvataja Mart Ojasalu aretanud roosisorti `Marie Under`. Septembris 2010 avati Rahvusraamatukogu ette rajatud Marie Underile pühendatud mälestusmärk. Marie Under on rahvusvaheliselt tuntuim ja tõlgituim Eesti luuletaja, keda on esitatud korduvalt Nobeli preemia kandidaadiks. 11 KASUTATUD MATERJALID: 1. ETV saatesari "Tuntud eestlased. Marie Under" 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under 3. Siuru Printsessi tegelik elu - Eesti Ekspress, 21. detsember 2009 4
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati...
teise sõna väikese tähega. 4. Veekogud, saared, mäed, lahed kirjutatakse suure algustähega liigisõnad väikesega. NT:Aegna saar, Hea Lootuse neem, Suur Munamägi 5. Alevid, linnad ja maakonnad suure algustöhega. NT: Kohila alev, Kõrboja talu, Viljandi maakond. 6. Asutuste, seltside ja muude ametlike liitude nimed kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Eesti Pank, eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Heliloojate Liit. *tavakasutuses kirjutatakse tüübi nimetus ehk teine sõna väikese algustähega. 7. Tänavad, väljakud, trepid, pargid jne kirjutatakse esimene sõna suure tähega ja liigisõna väikese tähega. NT: Katariina käik, Kase tänav, Patkuli trepp, Pikk jalg, Vanaturu kael, Viru värav, Vabaduse väljak, Kurbade Kaskede allee, Saiakang. 8. Ajalehed, ajakirjad, almanahhid läbiva suure algustähega väljaarvatud sidesõna ja
kohalikud omavalitsused). kuid mitte ainult. Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on: Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avali-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks (näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon, Kultuurkapitali, Keskkonnafond). Oma tegevuses on nad sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest 8. Kodanikuühiskond (lk.34-37) Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamiseks ja 5
rahvaliikumiseks. 5 Kasvas rahulolematus ENSV juhtkonnaga ning Karl Vaino vabastati Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Uueks sekretäriks sai rahvuslikumalt meelestatud Vaino Väljas. Samal aastal toodi esimest korda NSVL okupatsiooni ajal välja sinimustvalge lipp. 23. juunil sai see taaskord eestlaste rahvuslipuks. 28. juunil tegi RR Rahvusraamatukogu elektrikaabli pikaleveninud töö ära. See näitas, et RR ainult ei räägi ja luba, vaid teeb ka reaalselt midagi Eesti jaoks ära. Ka 1988. aasta 23. augustil kogunes Tallinna Hirveparki mitutuhat inimest. Mais alguse saanud ühislaulmised kasvasid öölaulupidudeks ning septembris toimus Tallinna Lauluväljakul RR-i korraldatud suurejooneline ,,Eestimaa laul". (Joonis 3) See oli tähtis rahva
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pi...
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pig...
Nii on see Toolses, Vao ja Kiiu tornis. Seega võime oletada, et Goeteeris vaatles Kolgat põhjast või idast. Pilt vasakul: Kuimetsa torn, Carl Faehlmann, 1827, Wikipedia Goeteerise Kolga-pildist on liikvel enamasti kaunis kehva kvaliteediga koopiad. Mitu inimest te pildil teate olevat? Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR on Goeteerise päeviku originaal digikujul. Toon ära detaili sealsest koopiast. Vt järgmine lk. Vasakul härraste toonane elumaja, vaadake selle maja varjupoolses küljes asuvat suurt võlvkäiku, ilmselt värav. Taamal kasvavad puud on ilmselgelt lehtpuud. Õuel on neli inimest, reel kaks. Võibolla printerist tulnud koopial see jällegi nii hästi näha pole, lisan allikate loetellu lingi digiarhiivi pildile, sealt saab igaüks ise vaadata.
võib-olla ka Eesti alade kohta. Muidugi peab mainima, et see ligi 1900 aastat vana kaart on tänapäeva mõistes ebatäpne ja suures osas vale, pikkuskraadide määramine kaardil on vigane ning kõigele lisaks esineb väga palju välja mõeldud geograafilisi objekte. Gustaitise koopiat Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaardist, mis on arvatavasti vanim teadaolev kartograafiline pilt Baltikumist, võib näha Leedu Martynas Mazvydasse nimelise Rahvusraamatukogu lituanistika osakonnas. Eesti ja Ptolemaios ,,Geograafias" avaldatud Sarmaatia tabelil (kaardil) esitatud läänepolseim, Vistula jõgi on üle tuhande aasta olnud teada nime järgi Visla. Kaua aega otsiti vasteid Chrononile ja Rubonile Baltikumi lõunakaldal olevate jõgede hulgast. Nüüdseks on kuid mitte lõplikult - Chronon ja Rubon tuvastatud Neemeni ja Väinajõena. Siiani on aga selgusetu Rubonist kahe põhja poole jääva jõe, Turunte ja Chesenose asupaik
loetletutest on avalik- õiguslikud ühingud? 1. B Haigekassa - 2. C Tartu linn + 3. D Eesti Advokatuur + 4. E Eesti Rahvusraamatukogu - 2) Millistel järgnevalt A Ametnikule antud korraldus eeldab selgelt kuriteo või väärteo koosseisule + kirjeldatud juhtudel võib vastava teo toimepanemist ja puudub norm, mis lubaks sellist tegu teha. ametnik jätte temale ülemuse poolt antud korralduse täitmata? 5. B Ametniku hinnangul on antud korraldus õigusvastane (seaduse vale -
rahvaliikumiseks. [1, lk 141-142] Kasvas rahulolematus ENSV juhtkonnaga ning Karl Vaino vabastati Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. [1, lk 142] Uueks sekretäriks sai rahvuslikumalt meelestatud Vaino Väljas. Samal aastal toodi esimest korda NSVL okupatsiooni ajal välja sinimustvalge lipp. 23. juunil sai see taaskord eestlaste rahvuslipuks. 28. juunil tegi RR Rahvusraamatukogu elektrikaabli pikaleveninud töö ära. See näitas, et RR ainult ei räägi ja luba, vaid teeb ka reaalselt midagi Eesti jaoks ära. [2, lk 15-16] Ka 1988. aasta 23. augustil kogunes Tallinna Hirveparki mitutuhat inimest. [2, lk 16] Mais alguse saanud ühislaulmised kasvasid öölaulupidudeks ning septembris toimus Tallinna Lauluväljakul RR-i korraldatud suurejooneline ,,Eestimaa laul". (Joonis 3) See oli tähtis rahva
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. 1.3.1 Juriidilise isiku nimi Igal juriidilisel isikul peab olema nimi, mille alusel saaks seda identifitseerida. Nimest peab tulenema, mis liiki juriidilise isikuga tegemist on (TÜ Nimi, OÜ Nimi, AS Nimi jne) v.a avalik-õiguslikud tuntud nimed (Tartu Ülikool, Eesti Pank, rahvusraamatukogu jne). TsÜS §30, ÄS ptk 2 (§915). 12 2. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS 2.1 Juriidilise isiku organid Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, siis on juhtorganiks ka nõukogu.
Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Paekivist kõnniteeplaadid Dolomiidist nõu Eesti Rahvusraamatukogu paekivist Välisfasaad Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumune. Läbi islandi pao vaadates näeme kõiki kujutisi kahekordselt. Kaltsiumkarbonaadi haruldasemaks kristallkujuks on aragoniit. Viimane on kaltsiidist suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks
IST programm toetab selles tegevusvaldkonnas just interaktiivse meedia, mitmekeelsete sisuteenuste ja uudsete suhtluskeskkondade arendamist. Baastehnoloogiad ja infrastruktuur Toetus infoühiskonna arengut toetavate uute elektroonika, telekommunikatsiooni jt. lahenduste väljatöötamisele. 10 13. Rahvusraamatukogu roll ja positsioon rahvusliku institutsioonina asukohariigi ja regiooni kontekst. Rahvusraamatukogude tulevik on olla rahvusliku institutsioonina riigi kultuuriarengu olulisis elemente, kes on avatud uuele tehnoloogiale ja kes on valmis osalema riigi infosüsteemides. Rahvusraamatukogul ei ole aktiivset raamatukoguteenuse osutamise ülesannet, millest tulenevalt puudub neil raamatukogudel ka tõpselt ja konkreetselt määratletud kasutajate sihtrühmad. Rahvusraamatukogude kui rahvusliku
seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus ) Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud): · Eesti Rahvusraamatukogu · Kaitseliit · Eesti Kultuurkapital · Rahvusooper "Estonia" · Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Eesti Teaduste Akadeemia · Tallinna Ülikool · Audiitorkogu · Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda · Eesti Arengufond · Tagatisfond · Eesti Haigekassa Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. 9. Ärinimi.
sai sammuti tolleaegst nõukogude arhitektuuri tunda. Visuaalselt ei ole need elamud küll just kõige ilusamad, kuid nad mahutavad äämiselt palju elanikke, mis oli tol ajal esmatähtis. Tulles tänasse päeva leiame eest endiselt peredega täidetud korterid, mis tegelikut tõestab nende funktsiooni. Massivsete ühiselamute varjus püstitati aga märkimisväärseid kultuuri- ja ühiskondlikkehooneid nagu Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas või Tehvandi suusaspordibaas Otepääl. Ka Järvamaal leidub eeskujulikke näiteid Paide kultuurikeskuse või Paide KEKi tootmiskompleks Mäos. [8] 1.8 Türi Majandusgümnaasium Türilt leiame nõukogude perioodist kortermajade kõrval omanäolise fassaadiga kaubamaja, kuid suuremat tähelepanu pälviks minu seisukohalt Türi Majandusgümnaasiumi (vt joon 8 .8 Türi Majandusgümnaasium) õppehoone oma ainulaadse arhitektuurilise lahendusega,
Riigiasutused ja KOV asutused ei ole avalikõiguslikud juriidilised isikud seega. Neil võib olla seaduse järgi lepingu sõlmimise õigus, aga lepingupooleks on siis riik või KOV üksus. Avalik juriidiline isik ei või omada oma eesmärgiga vastuolus olevaid õigusi ja kohustusi. Eranditult seadusandja perrogratiiv. Eraldi loodud seadusega avalikõiguslikud juriidilised isikud on Eestis nt juba mainitud Notarite koda, Eesti teaduste akadeemia, Kaitseliit, Eesti rahvusraamatukogu, Eesti rahvusooper, Eesti kultuurkapital, Arengufond. Seadus on üsna napp nende avalikõiguslike juriidiliste isikute iseloomustamisel. Nende puhul võib siiski rääkida ka nende struktuurist või olemuslikest liikidest, võttes aluse nende spetsiifilise õigusliku seisundi. Vaatamata sellele, et meie seadusandlus neid liikide mõtted täpsemalt ei iseloomusta, ikkagi näha ka nendes sisemist korda ja süsteemi ja liigitada nad sisemiste tunnuste alustel: a
Inspiratsiooni saanud Rooma Peetri kirikust. · Zahharov(1761-1811)- Admiraliteedihoone. · Kazakov(1738-1812)- tegutses peamiselt Moskvas. Ehitas Kremlisse ühe palee. Peetri loss. · Vassili Bazenov(1737-1799)- Peamiselt Peterburis. Kuulus Paskovi loss. Ehitas ka ühe palee Moskva Kremlisse. · Carlo Rossi(1775-1849)- Itaallane. Aleksandri teater. Tema on teinud Peterburi keskse väljaku paraadväljaku. Rahvusraamatukogu. · Auguste de Montderrand(1786-1858)- Vene klassitsismi tähtsaim meister. Iisaku katedraal, eeskujuks Pariisi Panteon. · Eesti: Eesti kuulus Venemaa koosseisu. Klassitsismilinn on Tartu. 1760ndatel oli suur Tartu tulekahju, kui Tartu põles maatasa. Katariina II käsul hakati Tartut uuesti ehitama, Katariina II eraldas oma isiklike rahasid. Keelas kirikupõranda alla matmise ja kesklinna puumajade ehitamise. · Walter(1734-1802)- Tartu raekoda valmis 1789.
2010. aasta Haiti maavärinas said paljud linna vaatamisväärsused kannatada. Port-au-Prince'is leidub nii tavalisi büroohooneid, viktoriaanlikke piparkoogimaju kui ka modernseid eramuid. Linna keskväljak on Place du Champ-de-Mars. Selle ääres on Rahvuspalee ja kasarmud, väljakul on iseseisvussõdade kangelase Jean-Jacques Dessalines'i mälestussammas. Vaatamisväärsused on ka Rauaturg, Notre Dame'i katedraal (basiilika; pärast maavärinat varemetes), Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Rahvusmuuseum (pärast maavärinat varemetes) ja sadamakai. Linna rajasid 1749 prantslastest suhkrurooistanduste omanikud ning panid sellele nimeks L'Hôpital. 1750 ja 1771 sai linn kannatada maavärinates. 13 1770 toodi Prantsuse koloonia Saint-Domingue'i (praegune Haiti) pealinn Cap- Hatienist L'Hôpitali üle. 1804 sai linn vastiseseisvunud Haiti riigi pealinnaks.
romaani ,,Hirm" 1912 ja ,,Julgus" 1914. Talupojaromaan on kirjaniku Thomas Olsen- Lökken'i peamine ala (,,Talupoeg Niels Hald", ,,Niels Haldi naine" jt. Silmapaistev kirjanduse uurija tänapäeval on Kopenhaageni ülikooli kirjandusprofessor V. Andersen (1864-). Allikad: Taani kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus taani keeles : [kirjandusnimestik] / [tekstide autor L. Bostrup... jt. ; bibliograafia koostaja M. Liivamets ; eessõna: L. Bostrup, M. Liivamets] Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 1992 Skandinaaviamaade kirjandus : (rootsi, norra, taani ja islandi kirjandus pärast Teist maailmasõda) : õppevahend kõrgkooli filoloogiateaduskonna erialadel / Tartu Riiklik Ülikool. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1984 Ülevaade skandinaavia kirjandusest / E. Raudsepp. Tartu : Loodus, 1935 (Tartu : K. Mattiesen)
aaseate keskpaigas üha enam ilmuma postmodernismi (Vilen Künnapu ja mitmed teised). Tallinnas korraldatud Moskva olümpiamängude purjeregati tähe all kerkisid 1980. aastatel uued "tähised", nagu Pirita rannahoone ja hotell Olümpia. Omaette peatükiks võib pidada pealinnas 1981. aastal valminud Linnahalli postmodernisdikus vaimus betoonchidst (Rainc Karp. Riina Altmäe) ja nõukogude ajal alustatud ning 1992. aastal lõpetatud kolossaalset Rahvusraamatukogu (Rainc Karp). Kirik kitsikuses Nõukogude Eesd Evangeelne Luterlik Kirik sattus stalinismi ajal suurde kitsikusse ja olukord ei paranenud eriti ka sula perioodil. Tähelepanuväärne osa pastorkonnast, reiste seas kogu kiriku juhtkond, oli siirdunud pagulusse ning paljud pastorid vangistatud või välja saadetud. Kirikuhooned riigistati, aga kogudused said need oma kasutusse. 1945. aasta sügisel valiti konsistoorium ja piiskopi asetäitja, kes aga 1949
Tsiviilõiguse üldosa TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1. Loeng ÜLDMÕISTED Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane (kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu ...
Looduskivi Lubjakivi, põllukivi vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtlus, töö töödeldavus, deldavus, värvitoon. Lubjakivi liigid Vasalemma „marmor” marmor” (Padise klooster, Vasalemma mõis), Kaarma dolomiit (Kuressaare loss, Rahvusraamatukogu, Sakala), Ungru kivi (raidkivi, Tallinna Peapostkontor), Lasnamä Lasnamäe ehituskivi (Tallinna vanalinn, Lutheri vabrik, Rottermani), Rottermani), Orgita dolomiit (Orgita mõisa hooned, raidkivi). Kuna massiivne lisasoojustamata looduskivist sein ei taga tänapä napäevaseid nõudeid soojapidavusele;
eu.int/comm http://europa.eu.int/comm/dgs/budget/index_en.htm Eurointegratsioonibüroo: http://www.eib.ee Euroopa Liidu Infosekretariaat: http://www.elis.ee 4 Eesti Õigustõlkekeskus: http://www.legaltext.ee Euroinfo telefon: http://www.eurotelefon.ee Euroopa Liidu Infokeskus: http://www.euroopaliit.ee Euroopa Liidu Infokeskus Rahvusraamatukogu juures: http://elik.nlib.ee/ Euroinfo Keskus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juures: http://www.koda.ee/est/euroinfokeskus.html Euroopa Liidu seaduste andmebaas: http://www.euroli.net/ Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni Keskus: http://www.utlib.ee/ee/EURO Eesti euroskepsise pesa: http://www.euroskepsis.ee ; http://www.leiel.ee
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
t kohustuslik (nt ei ole võimalik tegutseda advokaadina ilma, et kuuluksid advokatuuri) või vabatahtlik. 2. Avalik-õiguslik asutus Tegu ei ole liikmeskonda omava avalik-õigusliku juriidilise isikuga, vaid avalik-õigusliku juriidilise isiku teenistuses töötavate isikute ja avalik-õiguslikule asutusele kuuluvate esemete kogumiga, mis täidab seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Avalik-õiguslik asutus osutab avalikke teenuseid, mida ühiskonna liikmed saavad kasutada (nt Rahvusraamatukogu, Rahvusooper, avalik-õiguslik ringhääling jne). Avalik-õiguslike asutuste moodustamise eesmärk on sageli teatud tegevusvaldkonna autonoomia tagamine ehk „riigivaba otsustusruumi organisatoorne kindlustamine“. Tegu ei ole mitte küsimusega enesekorraldusõiguse andmisest (nagu avalik-õiguslike ühenduste puhul), vaid (sageli põhiseaduslikult nõutava) tegevusautonoomia ja enesejuhtimise tagamise vajadusega.
territoriaalse põhimõtte alusel), personaal- (kujunevad vastava kutseala ühenduse või vabatahtlikkuse alusel) , reaal- (liikmeskond moodustub omandi või kas asukoha järgi, ntks tööstuskojad, kaubanduskojad) või liitkorporatsioonid (liikmeteks juriidilised isikud) ▪ avalik-õiguslikke asutusi- ei rajane liikmeskonnal, kuid on avalik-õiguslike teenuste kasutajad, ntks Rahvusraamatukogu, ERR, Eesti Pank ▪ avalik-õiguslikud sihtasutused- fondid, instituitsioon, kes täidab avalik- õiguslikke ülesandeid, mis on seaotud varaga Objekt Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks Ese on hüve, mis võib alluda õiguslikule valitsemisele inimese poolt Asi on kehaline ese- meeltega tajutavus, ruumiline piiritletus, võimalus teostada faktilist võimu
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Jaotus:1. Riik ja kohalik omavalitsus – riigist on põhjust rääkida kui avalik-õiguslikust juriidilisest iskust siis, kui ta on tsiviilõigussuhte subjekt. 2.Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud – ainult see, kellel on tema enda kohta käiv seadus. Nt: Tartu Ülikool, Eesti Pank, Rahvusraamatukogu, Teater Estonia, Hüvitusfond (nüüdseks hingusel), Haigekassa, Töötukassa, Liikluskindlustusfond, Kaitseliit jpm. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. 10. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm.
ARHIIVINDUSE ALUSED KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on...
vabatahtlikkuse pm-l (Kaitseliit) 3. sundkorp! teatud ametikohtadel ei saa töötada, kui isik ei kuulu korporatsiooni (advokatuur). · Av õi asutused liikmeskond puudub; vastavate töötajate ja asjade organisatsiooniline ühtsus. Täidavad vastavalt oma asutamiseesmärgile kindlaid haldusülesandeid ja osutavad vastavaid av õi teenuseid. Neil on olemas ka vastavate teenuste kasutajad (Eesti Pank, Eesti Raadio, ETV, Rahvusraamatukogu, Rahvusooper Estonia). · Av õi sihtasutused ehk fondid iseseisvad õ subj, a või jur isikud ja h kandjad. Tunnuseks asutaja poolt vara eraldamine teatud eesmärgi taotlemiseks, mis peab teenima avalike huvisid. Ka eraõig sihtasutuste eesmärgiks võib olla avalike huvide teenimine (haigekassa, kultuurkapital). · Osalise õ võimega h üksused õ subj ei ole, kuid neil on teatud õ ja kohustused (linnaosad, a või ülikoolide teaduskonnad, kolledzid)
Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikke kui avalik-õiguslikke institutsioone. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on: Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks (näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon, Kultuurkapitali, Keskkonnafond). Oma tegevuses on nad sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest Avaliku sektori funktsioonid 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektorisse e
Nõukogude Liidust alguse saanud arhitektuuriliik, mis sai alguse 1933. aastal heakskiidetud Boris Iofani Nõukogude pale projektist. Stalinistlik arhitektuur on osa kunstisuunast sotsialistlik realism. Arhitektuuris olid olulised märksõnad monumentaalsus ja sümmeetria. Kasutatakse palju sambaid ja dekoori, milles kajastus nõukogude sümboolika. Välisviimistluses oli peamiseks materjaliks terassiitkrohv. ·Raine Karp- sünd 1939. Arhitekt. Suurte ehitistega linnahalli, rahvusraamatukogu ja Sakala keskusega tõstis ta taas ausse Eesti paekivi, ajal, mil teised arhitektid selle vastu huvi ei tundnud. ·Gustav Ernesaks- 1908-1993. Oli helilooja ja koorijuht. Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni
24 Kasutatud kirjandus Arne Maasik, Timo Aava. Tallinna Oleviste kirik, 13.-19. saj. Kultuurimälestiste riiklik register. [Võrgumaterjal] http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=1097. EELK. eelk.ee. [Võrgumaterjal] http://www.eelk.ee/~eelk93/. Eesti Mõisad. Sangaste. Eesti mõisad. [Võrgumaterjal] http://www.manor.ee/?id=962&manor_id=28. Eesti Rahvusraamatukogu. Digar. [Võrgumaterjal] http://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/1054. Eestimaa õigeusu pühakojad. Pärnu Püha Suurmärter Jekateriina kirik. estimaa õigeusu pühakojad. [Võrgumaterjal] http://www.hramy.ee/Parnu_Church-of-St-Catherine-the-Great- Martyr_est.html?startscene=scene73_2. Henno, Erik. 2009. Kuressaare kirik pühitses sisse uued ruumid. Postimees. [Võrgumaterjal] 29. 11 2009. a. https://www.postimees.ee/194440/kuressaare-kirik-puhitses-sisse-uued- ruumid. Hommik, Merille
2) nad täidavad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid, osutavad teatud teenuseid; 3) neil on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. Põhiline vahe avalik-õiguslike korporatsioonide ja avalik-õiguslike asutuste vahel seisneb selles, et esimestel on liikmeskond (liikmed), teistel see puudub. Konkreetsetel juhtudel võivad erinevused olla ka õiguste ja kohustuste mahus. Avalik-õiguslike asutuste hulka kuuluvad näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon. Nii sätestatakse ringhäälinguseaduse § 24 1. lõikes, et Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Nad on iseseisvad õigussubjektid oma õiguste ja kohustustega. Oma saadete ja programmide loomisel ning ringhäälingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest (RS § 28). 9. Ärinimi. Ärinime mõiste
efektidega. Tõnis Vint tegeles graafikaga, ta leidis idamaa filosoofiatest ja arhailistest ornamendisüsteemidest vaimseid tähendusi ja väärtusi. 8.Kes on Tallinnas asuva A.H. Tammsaare monumendi autor? Millistele kirjanikele on ta veel ausambaid loonud? Jaak Soans. Ta on loonud monumendi ka K. J. Petersonile. 9.Millised tähelepanuväärsed ühiskondlikud hooned projekteeris Raine Karp? Linnahalli, Sakala keskuse ja Rahvusraamatukogu 33. Maailma arhitektuur 20. sajandi lõpul 1. Meenuta, mida tähistati nimetusega "funktsionalism", "internatsionaalne stiil" ja "modernistlik arhitektuur". Millises seoses on nad omavahel? Funktsionalism on põhimõte, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib peab ka ilus olema; internatsionaalse stiili peamisteks tunnusteks on risttahukakujulised, siledad ja valge krohviga kaetud pinnad, lamekatused ja igasugune mittefunktsionaalne kaunistus; modernistlik arhitektuur kõis teadusliku
alusel nt KOV üksus, personaal- liikmeskond kutseala ühendusena või mingi huvi alusel nt Eesti Advokatuur, Notarite Koda, reaal- liikmeskond moodustub omandi või ettevõtte asukoha järgi nt majanduskojad või liitkorporatsioonid- erinevad korporatsioonid on liitunud, meil selliseid pole), asutused- liikmeskond pole oluline vastupidiselt korporatsioonile, neil on avalik-õiguslike teenuste kasutajad nt rahvusraamatukogu, eesti raadio, etv, tü- korporatsioon, mis osutab avalik-õiguslikke teenuseid ja sihtasutused- üleantud vara sihtotstarbeline tarbimine, seotud avalike huvide realiseerimisega (või ka fondid). 2. Õigussuhte eritunnused: 2.1. Subjektiivne õigus. Subjektiivsed õigused eraõiguses, lähtudes tagatud õiguse sisust: 1) absoluutne subjektiivne õigus ehk täielik õiguslik võim inimese või asja üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate
Aruandlus ja statistika. Valitsusel võiks tekkida kiusatus anda Statistikaametile korraldus näidata tegelikust kiiremat majanduskasvu, mis demonstreeriks valijatele, et valitsus tegutseb efektiivselt ja sellise poliitilise jõu poolt on otstarbekas ka järgmistel valimistel hääletada. Peetakse soovitavaks, et valitsus ei juhiks avalik-õiguslikke struktuure nagu näiteks Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Rahvusraamatukogu jne otseselt vaid läbi nõukogude. Läbi nõukogude juhtimist kasutatakse ka riigile kuuluvate äriühingute puhul (Eesti Energia, Eesti Post, Tallinna Sadam jne). Teadaolevalt kasutas sellist juhtimissüsteemi esimesena Inglise valitsus oma ,,rahvusringhäälingu" BBS juhtimiseks 1930. aastatel. Valitsus loobus BBC ,,otsejuhtimisest" ja moodustas selleks otstarbeks nõukogu, kuhu kuulusid valitsuse, opositsiooni, ametiühingute, ülikoolide jne esindajad.
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument. Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on o...
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
liiki teenuse jaoks on olemas eraõiguslik regulatsioon, kuid puudub avalik-õiguslik jne. 15 Ei ole nt põhjust eristada elamuid haldava ja kommunaalteenuseid osutava linnaasutuse ning samade eesmärkidel asutatud äriühingu tegevuse õiguslikke aluseid. Eraõiguslikus vormis osutavad teenuseid nt riigi ja omavalitsuste omandis olevad, st riigi- või omavalitsusüksuse asutusena tegutsevad muuseumid, raamatukogud, teatrid, looma- ja botaanikaaiad, spordiväljakud ja kalmistud. Rahvusooper ja rahvusraamatukogu on iseseisvad avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kuid nendegi tegevuses ei domineeri võimuteostamine, mistõttu nende külastamine toimub valdavalt eraõiguslikel alustel. Eraõiguslikus vormis teenuse osutamiseks sõlmib avalik-õiguslik juriidiline isik teenuse kasutajaga tsiviilõigusliku lepingu. Lepinguga on tegemist ka siis, kui selleks ei vahetata kirjalikult vormistatud tahteavaldusi, vaid klient ostab ujula pileti, siseneb ühissõidukisse jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
