MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud, ka varem igapäevatoiduks Rahvuspargid Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7315 km2. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Suurimad on Abisko, Ängsö ja Björnlandet. Rahvus pargid moodustavad 1,6% Rootsi kogupindalast. Lisa Suuremad linnad: Stockholm (894 200 inimest), Malmö (280 400 inimest), Göteborg (549 800 inimest). Kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsit ja Taanit ühendab sild. Rootsi kogupindala on 450 295 km2.
...... 6 Ekskursioonid Tenerifel:.................................................................................................................... 6 Lanzarote saar................................................................................................................................. 7 Lõbusõit ookeanil "Lina" jahiga..................................................................................................... 7 Ekskursioon Masca kuristikku ja Teide rahvusparki....................................................................... 7 Teide rahvuspargi külastus............................................................................................................. 8 Miks just minu pakett?....................................................................................................................... 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................
· galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; · valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Loodus Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm korgitamm kastan vaher pöök pärn mänd Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel.
selle suudme ümber olevat Väinamere. Ajalugu Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark. Maastik Kaitseala pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa. Veestik Rahvusparki läbivad või selles olevad veekogusid on umbes 17 läbivad või selles olevad veekogud. Nt.Saardu peakraav,Rannamõisa jõgi,Tuudi jõgi,Käära oja ja Teorehe järv. Taimed ja Puud Matsalu rahvuspargis on registreeritud 780 puu ja taimeliiku kokku. Pargis elutsevad loomad ja linnud Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu- ja 47 imetajaliiki. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas.Imetajatest
säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Kultuuripärand Soomaa koha- ja paiganimed on oluline osa pärandist, mis on hääbumas koos traditsioonilise maastikukasutuse muutusega. Johann Köleri majamuuseum: Soomaa kagupiiril Vastemõisa vallas Ivaski külas Lubjassaares asub Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja, professor Johann Köleri lapsepõlvekodu. Talumuuseum on nn. "Soomaa väravateks" sellest piirkonnast sisenetakse rahvusparki. Puutumatu LOODUS ja sajandite VAIKUS! Üleujutus Soomaal Siberi võhumõõk Navesti jõgi Soomaa Soomaa rahvuspargi kaart
Elulugu · Sündis Järvamaal Kirna vallas Virka külas. · Koolihariduse sai Türi keskoolist ja kodukohas asuvatest koolidest. · Käis Tartu Ülikoolis ja läks peale lõpetamist sinna tööle. · 1957a hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena kus Eilart oli õppejõuks. · 1958a asustati tema eestvedamisel Tartu Üliõpilaste Loodusring. · 1969a juhtis ta Nõukogude Liidu esimest Lahemaa rahvusparki. · Oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees . 1978a valiti ta Ida-Euroopa Komitee presidendiks. · Avaldanud üle 20 raamatu,toimetanud 50 trükist ja avaldanud 1500 artilit. · 1984apälvis ta esimese välismaalasena Soome Robert Boldti teenetemedali kodu-uurimise eest . · Aitas käivitada Eesti NSVs looduskaitsetegevuse · Eilarti eriline teene oli Eesti looduskaitsealade vajalikkuse põhjendamine NSVL Ministrite Nõukogus
aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal – Lahemaa rahvuspark. 2006. aasta seisuga oli maailmas üle 6500 rahvuspargi. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1971); Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 2004 https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuspark
Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust)
Maa süsteemide vahelised seosed Omavahel vastasmõjudes olevad Maa sfäärid moodustavad süsteemi, kus seosed avalduvad energiavoogude ning aine liikumise kaudu. Muutus ühes sfääris kutsub esile muutusi ka teistes. Biogeokeemiline ringe Toitainete ringvool, mis seob ökosüsteemi elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire o...
Ivo Rohula Õpilane Kullamaa KK Mai 2011 Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha
· Saare elanike arv on üle 6,4 miljoni · Iirimaa kõrgeim mägi on 1038 m kõrgune Carrauntoohil · Pinnamoelt on Iirima keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed · Jõestik on tihe ja jõed on veerohked · Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on ka 6 rahvusparki ja loodud on veelindude kaitseks reservaate Kliima · Valitseb väga niiske ja mereline kliima · Iirimaa ilm on Atlandi Golfi hoovuse tõttu ettearvamatu ja sajurohke · Sageli esineb ka udu · Suvi on Iirimaal jahe, keskmine temperatuur 13...16 °C · Talv on soe, keskmine temperatuur 4...7 °C Taimestik · Iirimaal leidub 3815 taimeliiki ja 2512 seeneliiki
Eesti rahvuspargid 12.Klass 2014 Rahvuspark • Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. • Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Vilsandi rahvuspark • Üle poole rahvuspargi alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. • Rahvuspargi pindala on 237,6 km². • Mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis. • 247 linnuliiki, 520 soontaimeliiki, ligi 500 liiki samblikke ja samblaid, umbes 80 liiki kalu. Rahvuspargi ülesanded: • kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust;
· Tuntumad jõed on Mustjõgi, Ärnu jõgi ja Hargla jõgi · Suuremad külad rahvuspargis on Lillemäe ja Tsooru Turism: · Karula rahvuspargis on 4 erinevat matkarada · Vaatamisväärsustest on seal erinevate kunagiste külade kalmistud, koolid, talumajad, rehid jpm. · Väike mesindusmuuseum, Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta · Koorijuht Karl Leinuse majamuuseum · Karula Rahvuspargis olevas Ähijärve õppekeskuses on võimalik lugeda raamatukogus loodusraamatuid, vaadata rahvusparki tutvustavat näitust jpm. Pilt 4. Karl Leinuse majamuuseum Kasutatud materjal: · http://www.karularahvuspark.ee/?lang=et · http://et.wikipedia.org/wiki/Karula_rahvuspark · http://www.loodus.envir.ee/8page.html · http://www.rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/rahvuspargid/karula-rahvuspark · www.google.ee
Eesti rahvuspargid Jenina Ksenija 9a Rahvuspargid ja kaitsealad Eestis Eestis on 5 eriilmelist rahvusparki ja hulgaliselt põnevaid kaitsealasid. Loodus, kultuur ning ajalugu on kõigis Eesti rahvusparkides väga tihedalt põimunud. Lahemaa Rahvuspark asub Eesti põhjarannikul ja annab hea ülevaate Eestile iseloomulikest loodus ja kultuurmaastikest. Sealt leiab piki poolsaari looklevaid kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, loopealseid, kärestikulisi jõgesid, geoloogia, ajaloo ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on ka Euroopa üks olulisemaid metsakaitsealasid
Reisi sihtkohaks on Austraalia. Eriline soov on külastada Austraalia ühte suuremat vaatamisväärsust rahvusparki Ulurut. Sooviks on ronida selle suure kivi otsa. Kuna Austraalia on kaugel, kulub meil reisiks kaks nädalat. Austraalia pindala on 7 704 366 km2 ja pealinn on Canberra. Uluru asub Austraalia Põhjaterritooriumil. Uluru ehk endise nimega Ayers Rock on maailma suurim monoliit. 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune punane mägi. Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Kõige soojem on ja kuivem on seal jaanuaris.
Reio Arba Surmaorg Info Asub Ameerika Ühendriikides California lähistel Suure nõo lõunaosas. On 250 km pikkune ja umbes 30 km laiune. Surmaorg on üks maailma madalamaid, veevaesemaid ja kuumimaid kohti. Org asub 86 meetrit alla merepinna. Surmaorus elavad põliselanikud. Miks nii kuum ? Seal on mõõtetud Põhja-Ameerika temperatuuri rekord milleks oli 57°C. Kuiv sellepärast, et Niiskus, mis tuleb Vaikse Ookeani poolt ei jõua välja Surmaoruni. Paistab pidevalt päike. Sademete hulk aastas alla 50mm. Taimsetik Surmaorus kasvab väga palju erinevaid taime liike. Taimed on kohastunud väga hästi sellise kuiva kliimaga, mis esineb Surmaorus. Taimedel on lehtede asemel astlad näiteks kakdused. Juured kohastunud saada sügavalt mullast niiskust. loomastik Surmaorg on koduks väga paljudele väikestele närilistele. Surmaoru loomad on sellise kliimaga hästi kohastunud. Väiksed närilised ja maod saavad minna kuumal päeval liiva alla varju. Väga palju ...
Hispaania loodusgeograafiline iseloomustus Euraasia manner, Euroopa, põhjapoolkera, läänepoolkera, Atlandi ookean ja Vahemeri. Kirde pool asub Pürenee mäestik, lõuna pool Sierra Nevada mäestik. Pealinn Madrid: 40° 25′ N, 3° 42′ W Riik on üsna mägise pinnamoega, mäed on igal pool. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 700-1000 meetrit. Kõrgeim tipp Hispaanias on Teide kihtvulkaan otsas olev triangulatsioonipinkt, mis näitab kõrgust 3715 meetrit. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Rohkem mereline kliima aga keskosas võib ka olla mandriline kliima. Asub lähistroopikavöötmes. Keskmine sademetehulk on umbes 500-1000 mm. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900- 3000 mm aastas) Temperatuuri amplituud on umbes 27-28 kraadi. Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega. Vahemeri: Vahemeri on meri Aafrika, Euroopa ja Aasia vahel, sellest ka selline ni...
troopilise taimkattega. ● Lõunaosa on kuum, kivine ja kuiv. http://www.spanish-fiestas. com/tenerife/santa-cruz-de- tenerife-weather/ http://www.spanish-fiestas.com/t enerife/santa-cruz-de-tenerife-w eather/ El Teide ● El Teide on 3718m kõrgune kihtvulkaan. ● Viimati purskas 1909a. ● Päikesevalgusega muudab El Teide www.avistatravel.ee värvust ja väljanägemist. ● Teide piirkond kuulub Teide rahvusparki, mille pindala on 18 900 ha. vivatenerife.nl Tenerife looduspargid ● Loro troopikapark ● Amazonia Park (vihmametsade taimed) ● El Teide rahvuspark excellentcoolpics.blogspot.com ● Aloe Park (aaloe – ja banaaniistandus) http://www.aloepark.eu/photo-gallery.html Tenerife rahvastik ● Elanike arv on 908,555.
Maastik on väga vaheldusrikas. Rahvuspargi metsad on mitmekesised, kuid kõige rohkem on esindatud mänd. Rahvuspargis on palju haruldasi taimi, millest tuntumad on kaunis kuidking ja paljaleheline liivatee. Park on koduks erinevatele kotkaliikidele, ilvestele, huntidele ja karudedele. Soomaa rahvuspark Soomaa on Eesti väikseim rahvuspark 390 km2. Rahvuspark asub Eesti edela osas. Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Rahvusparki jääb 5 sood. Soomaal võib igal kevadel näha nn."viiendat aastaaega" suurvett. Soomaa on koduks mitmetele Euroopa imetajatele: metskitsedele, hirvedele, põtradele, kobrastele, ilvestele, huntidele ja pruunkarudele. Sealsed rabad on koduks paljudele haruldastele linnuliikidele: kaljukotkad, must-toonekured, tedred ning metsised. Lisaks võib leida Soomaalt mitmeid haruldasi orhideeliike. Vilsandi rahvuspark Vilsandi on Eesti kõige merelisem rahvuspark
· Mäed kaitsevad Sri Lankat külmade põhjatuulte eest, tänu millele kliima on valdavalt soe. · Aasta keskmine temperatuur on madalikul +25°C kuni +30°C. Erandiks on mäestikupiirkond, kus õhutemperatuur võib talvel langeda +10°C. Sri Lanka loodus · Sri Lanka on väga liigirikas saar. 27% taimestikust ja 22% imetajatest on looduskaitse all. Sri Lankal on 24 rahvusparki, kus elavad paljud ohustatud liigid, näiteks Aasia elevandid, erinevad leopardid, metskitsed ja metssead. · Kõige suurem rahvuspark Sri Lankal on Wilpattu rahvuspark, kus elutseb palju veelinde. · Saarel on 103 jõge , millest kõige pikem on Mahaweli jõgi, mis on 335 km pikk. · Kõrgeim kosk on Bambarakanda kosk mis on 263 meetrit kõrge. Sri Lanka rahvastik · Saarel elab 21 miljonit elanikku. · Põhiline usund on budism, aga on ka
Eriti suuri looduskaitsealasid nimetatakse rahvusparkideks. Valisin enda teemaks „Eesti Rahvuspargid“ kuna avastasin, et nendest ma ei tea peaaegu mitte midagi. Teema valiku alguses sain aru, et ma ei teagi meie rahvusparke. Ma ei teadnud nende nimetusi, rääkimata nende asukohtadest. Lapsest saati olen olnud loodushuviline ja teadsin, et see teema pakub mulle huvi ja saan juurde uusi teadmisi. Töös tutvustan lühidalt meie 5 rahvusparki. Rahvuspargi kirjelduse jagasin kaheks: ajalugu ja loodus. Eesti rahvuspargid on: Karula rahvuspark; Soomaa rahvuspark; Vilsandi rahvuspark; Matsalu rahvuspark; Lahemaa rahvuspark. 3 KARULA RAHVUSPARK Ajalugu Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Teda asustati,
KESKKONNAKAITSE 1.Elukeskkonnaks nimetatakse liikide omavaheliseid suhteid ja liikide ning eluta looduse keerulisi vastastikuseid seoseid.( http://www.envir.ee/loodus/9page.html ) 3.Säästva arengu põhimõtted on looduskeskkonna pikaajaline säilitamine ja tema kasutusvõimaluste hoidmine tulevastele põlvedele.(Liisa-Kai Pihlak,Andres Tõnisson,Geograafia Põhikoolile,Koolibri,2005) 5.Eestis on neli rahvusparki. LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa rahvuspark asub Põhja-Eestis. Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul.Karula rahvuspark asutati 1979
Maa, kuhu tahaksin reisida on Hispaania. Hispaania võlub oma looduse, värvika ajaloo ning kultuuriga. Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaarid Atlandis ookeanis ning Põhja-Aafriaka linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania on keelerohke. Regionaalseteks ametlikeks keelteks on katalaani, baski ja galeegi keel. Hetkel valitseb Hispaanias kuningas Juan Carlos I. Hispaanias on kolm rahvusparki. Need asuvad Püreneedes ja Kanaari saartel. Piirkond, kuhu mina eelistaksin minna oleks Costa del SOl. See on Hispaania populaarseim puhkusepiirkond. Costa del Solis on üle 300 päikesepaistelise päeva aastas. Costa del Soli 160 kilomeetri pikkune liivane rannik meelitab sinna palju tavapuhkajaid kui ka lõbuotsijaid. Costa del Solis on palju kättesaadavat puhkamiseks- hotellid, restoranid-baarid, ajaveetmiskohad, sportimisvõimalused ning palju lõbustus- ja huviparke
(405km) Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²) Kõrgeim mägi on Mont Blanc (4808m) Kõrgeimad vulkaanid on Etna (3340m) ja Vesuuv (1281m) Looduskaitsealad Looduskaitsealadel leidub vähesel määral hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Sitsiilia saarel leidub mufloneid ja metskasse. Itaalias asub 22 rahvusparki. Maavarad Itaalia ei ole maavarade poolest kuigi rikas riik. Magneesiumivarude poolest on Itaalia üks esiriike Itaaliasleidub ka marmorit, kivisoola, naftat, maagaasi, kulda, elavhõbedat ja kipsi. SKT ja elatustase SKT ühe elaniku kohta on 30 500$ (2010. aastal) Elatustase Itaalias: Põhja-Itaalias elavatel inimestel on kõrge elatustase, Lõuna-Itaalia elatustase on Põhjast oluliselt madalam, linnad on väiksemad ja elu on tihti raskem.
ääres, Euroopa poolel, asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaaniale kuuluvad ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Ülevaade looduslikest tingimustest Hispaania lõunaosa looduslikel tingimustel on palju ühist Põhja- Aafrikaga, metsarohked põhja- ja looderannik oma niiske ja merelise kliimaga sarnanevad aga rohkem Kesk- Euroopale. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks asub Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Vaata see lause nüüd uuesti üle, sul siin ei klapi. Elementaarne matemaatika ütleb, et 2 Püreneedes ja 3 kanaari saartel teeb kokku 5 rahvusparki . Uuri see täpsemalt järele ikka. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes valitseb igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti esineb ka poolkõrbelisi alasid. Mets katab Hispaaniast kogupindalast umbes 10%.
%2Bturkey%2Bmap%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1366%26bih%3D586%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=897&vpy=96&dur=48&hovh=161&hovw=314&tx=128&ty=46 &ei=brkHTbOeHMTrObLRxaoJ&oei=brkHTbOeHMTrObLRxaoJ&esq=1&page=1&ndsp=18&ved=1t:4 29,r:4,s:0 · Kapadookia on vabaõhu muuseum · Seal on püramiidi, koonuste ja seenekujulisi kaljutorne ( kuni 40m kõrgused ) · Võib külastada Göreme rahvusparki . Aastas külastab seda umbes 600.000 turisti · Saab näha vee ja tuule voolitud sambaid KAPADOOKIA KIRIKUD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Teine tase Kolmas tase Neljas tase
langus. Kokku on selliseid liike 245. Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 00045 000 taime, seene ja loomaliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 26 600 liigi esinemine. Eesti väikest pindala arvestades oleme oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi ja siin leidub arvukalt mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike (nt valgeselgkirjurähn, rukkirääk, karu, ilves, kaunis kuldking). Kaitse ja hoiualad Eestis 939 kaitseala, 354 hoiuala ja 5 rahvusparki Karula rahvuspark Lahemaa rahvuspark Matsalu rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Looduskaitse osakonnad Kaitsealade pindalad Eesti merealade pindala, mis hõlmab nii territoriaalmerd kui ka majandusvööndit, on 3 600 000 ha, millest 735 809 ha ehk ligikaudu 20% moodustavad merekaitsealad Paljandid ja koopad pakuvad elupaiku paljudele ohustatud ja haruldastele liikidele. Ka nende elupaikade seisundit jälgitakse ja vajadusel võetakse meetmeid olukorra parandamiseks.
Suurbritannia ekspeditsioon, mida juhtis Florence Crauford Grove ning kuhu kuulusid veel Frederick Gardener, Horace Walker ja sveitslane Peter Knubel. NSV Liidu algaastatel sai alpinism populaarseks ja Elbrusel oli väga palju külastajaid. Teadaolevalt esimese eestlasena tõusis Elbruse tippu 11. augustil 1956 Bernald Sillaots.[1] 1997. aastal sõideti Elbruse sadulale Land Rover Defenderiga, mis oli Guinnessi rekord. Elbruse ümber on loodud Elbruse rahvuspark. Rahvusparki sisenemine nõuab vastavat luba. Loa saamiseks ei ole kindlat süsteemi ja hinnad on kokkuleppel. Lube saab Elbruse külast, mis asub Baksanist algava maantee lõpp-punktis. Seal asub ka rahvuspargi keskus. Tegevusala: toidu (mineraalveepudelid-mine).Põllumajandus: mägi ja steppide põllumajandus, loomade karjatamine ja kalapüük.Teenindus: turism.KLIIMAJaanuari keskmine temperatuur: -12 ° C (2500 m), -13 ° C (at 4200 m).Keskmine juuli temperatuur: +10 ° C (2500 m), -14 º C (at 4200 m)
ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi. leida uusi linde Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, ala võtab kokku 180 km². Vilsandi on rahvuspargi alal ainus asustatud saar, ta pikkus on 6 km ja laius vaevu 3 km. 7. detsembril 1993. aastal nimetati see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Rahvuspargis on registreeritud 247 liiki haudelinde, neist on üle 4000 paariga arvukaim pesitseja hahk. Vilsandi rahvuspargi aladel on 14 poolsaart, 12 lahte ja 43 saart. Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark http://www
Teel teeme vastavalt vajadusele väikseid peatusi. Öömajale saabume hilja, kuid pimedust me ei näe, sest asume polaarjoonel. Öömaja puhkemajakestes (3 - 4 kohalised majakesed, dusi ja tualetiga, kööginurgaga). Voodilinad ja käterätikud ise kaasa võtta!2.päev Soovijatel võimalus tellida lisatasu eest hommikusöök 100 kr. Kohe hommikul külastame polaarjoonest mõne kilomeetri kaugusele jäävat Lapimaa pealinna Rovaniemit, kus oleme umbes tunni. Sõit jätkub Pyhatunturi Rahvusparki ning Lampivaara ametüstikaevanduse juurde. Soovijatel võimalus umbes 5-6 km jalgsiretke järel Pyha-Luosto mägitundrasse otsida- kaevandada (ettevalmistatud-lõhatud materjaliga kaetud nõlval) omale õnnekalliskive või külastada vastavat muuseumi ja suveniiripoodi. Õhtupoole külastame Euroopa ainsat Tankavaara kullamuuseumi Golden Worldi, kus saab näha ülevaadet nii kogu maailma (20 eri riigi) kullakaevandustest ja suurimatest leitud kullapaladest (koopiad) kui ka kohalikest
Loodushoiu alla kuulub vahel ka looduse rikastamine (sh haljastamine). Eesti looduskaitse v EESTI LOODUSKAITSE TEGELEB: v Üksikobjektide kaitsega v Taime- ja loomaliikide kaitsega v Kaitsealade (rahvusparkide, looduskaitsealade) loomisega/hooldamisega. v Esimene Eesti looduskaitseala Vaika Linnukaitseala asutati 1910. aastal. 1993. aastal nimetati see Vilsandi Rahvuspargiks. Hetkel on Eestis 5 rahvusparki, 3 looduskaitseala ja 2 maastikukaitseala. Keskkonnakaitse v Keskkonnakaitse abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse tegeleb ka õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitsega, tegeleb jäätmetega jne. Lingid Tuumaenergia infoportaal: http://www.tuumaenergia.ee/ Antiosakesed: http://et.wikipedia.org/wiki/Antiosake
Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Need kõik on külastajatele avatud. Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark.
saarte kui mandriosa olemasolu ekstensiivsete maa- 2. Mere lähedus ja sisevete kasutusviiside püsimine rohkus; Golfi hoovuse lähedus Eestis kuni eelmise sajandi 3. Mullatingimuste mitmekesisus keskpaigani 4. Suure arvu liikide areaali 7. Võõrpuuliikide väike ulatumine Eesti alale osatähtsus metsakasvatuses Eestis on ligikaudu 40 000 Alates 01.01.2008 on Eestis: elustikuliiki, kellest seni on 5 rahvusparki leitud 23 500 ehk 60% 129 looduskaitseala 149 maastikukaitseala 343 hoiuala 117 uuendamata eeskirjadega ala 548 parki või puistut 1195 looduse üksikobjekti Bioindikatsioon Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad ka keskkonnale
Keskkonnaseisund järvedes Kaitsealad Eestis on üle 390 kaitseala, mis moodustavad umbes 10% riigi territooriumist. Kaitseala on looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav või inimtegevusest puutumatuna hoitav kaitse alla võetud ala. Kaitseala jaguneb vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel. Rahvuspark Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi ja Matsalu Rahvuspark Rahvuspargi moodustavad maailma looduskaitse raskuskesme, kaitstes suuri ökosüsteeme läbi looduslike arenguprotsesside Looduskaitseala Looduskaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate kaitsvate taime, seene, ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks.
Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- mise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Need kõik on külasta- jatele avatud. Rangeima kaitse vööndeid - loodusreservaate - saab külastada ainult asjatundliku juhendaja saatel ning kindlaksmääratud radadel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Eestis on riiklik looduskaitse keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitstavate loodus-
Uurida vastavust heaoluspaa põhimõtetele Võrrelda spaade pakutavaid teenuseid ja lähenemist kliendile Analüüsida kodulehtede ülesehitust kliendi mugavust silmas pidades Vihula Manor Country club& SPA Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Spaa liik: Butiikspaa Teine tase Kuulub Unique Hotels gruppi Kolmas tase Asub Läänemere kaldal keset Neljas tase Lahemaa Rahvusparki Viies tase Paikneb Vihula mõisa kompleksis16.sajandist Filosoofia: Kombineerida mõisalikku ajaloolist hõngu ja luksust, traditsioone, kaasaegseid mugavusi, ökoteadlikust ja iidseid spaa rituaale Vihula Manor Country club& Spa Sihtrühmad: pered?, noorpaarid, sõbrad/sõbrannad, individuaalpuhkus; sobilik igale vanusele Keskendutakse erinevatele pakettidele teemade alusel
Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast ja jaguneb niiske ekvatoriaalse kliimaga (24-27 C°) ja paljude jõgedega Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks (Montana), mida katab selva. Peruu suurimad jõed kuuluvad Amazonase jõestikku, seal asuvad ka Amazonase lähtejõed Maranon ja Ucayali. Loodusvarade poolest on Peruu rikas: leidub naftat, maagaasi, vase-, tsingi-, plii-, raua-, vismuti-, hõbeda-, jmt. metallide maaki ning energiarikkaid jõgesid. Peruus on 5 rahvusparki: Cutervo, Manu, Cerros de Amotape, Tingo Maria ja Huascaran. ( Viide : ,,EE 7 NÕUK RAH" ) KASUTATUD MATERJALID http://en.wikipedia.org/wiki/Peru http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_loend_pindala_j%C3%A4rgi http://maps.google.com/maps?hl=en&tab=wl Raamat ,,EE 7 NÕUK RAH"
Narva Kreenholmi Gümnaasium Valeri Atonen Fuji Referaat 12. klass Narva 2014 Fuji Fuji [f'udži] (jaapani keeles Fujisan ('Fuji mägi')); läänes on kasutatud ka nimekuju Fujiyama (eesti keeles varem Fudžijama) on tegevvulkaan Honshūsaarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub KeskJaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshidaja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub LääneJaapan, Ohhotski plaat, millel asub IdaJaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõuna...
1. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus suur eluvormide hulk Maal. Populatsioon ehk asurkond isendite kogum, kes elavad samal ajal, samal territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke ...
lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tkyst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tky lahe idakaldale Chibasse, läändeHamana järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri. Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki. Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest ja 2002 jõudis enesetappude arv 80-ni. See on maailma populaarsuselt teine enesetapmise koht San
Geoloogiahuvilised leiavad läänerannikult ja Vilsandilt siluriaegse paekivi paljandeid, milles leidub rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle. Kes ei pelga pikemat jalutuskäiku, leiab Harilaiu poolsaarelt liivaluited, mille muutuv kuju on Eestis ainulaadne. Keset poolsaart ehitatud Kiipsaare majakas asus vahepeal poolsaare idakaldal, nüüd aga seisab see hoopis poolsaare läänekalda lähedal meres. Vilsandi rahvuspargi keskus asub Loona mõisakompleksis, kus saab uudistada rahvusparki tutvustavat püsiekspositsiooni ja fossiile ning vaadata filme mereelustikust ja piirkonna loodusest. Kivististe püsinäitus kivimajas, vahetatavad näitused, mäng lastele, kaardimaterjal ja Eesti loodust ning metsi tutvustavad materjalid. Suvehooajal korraldatakse iga päev regulaarseid matkasid. Kindlasti kasuta rahvuspargi avastamiseks ka veeturismi võimalusi ja jalgratast. Vaatamisväärsused Loona mõisa kompleks, Vilsandi rahvuspark on kui botaanikaaed ja
Juba mitu aastat oli tuhandete teiste vääriselupaikade seas vaid üks võetud ajutise kaitse alla esmajoones seal kasvavate seenharulduste tõttu. 2007. aastal sai see laiendatud kujul umbes ruutkilomeetriseks Liiva-Putla looduskaitsealaks. Euroopa viiest seenekaitsealast on Liiva- Putla vist ainus, kus tähelepanu all on peamiselt metsaseened, mujal on tähtsamaks peetud rohumaade omi. Kaitse paberil ja tegelikkuses Eestis viis rahvusparki, 100 looduskaitseala, 131 maastikukaitseala, 143 uuendamata kaitsereiimiga ala, mitu tuhat kaitsta soovitatud või (riigimetsades) ka osalt kaitstud vääriselupaika. Viimasel aastakümnel on kaitsealade asutamisel ja tsoneerimisel arvestatud mükoloogide ettepanekuid, näiteks Kurisoo looduskaitseala asutamise põhjenduses. Mais 2007 oli meil 509 Natura 2000 loodusala, mis osalt kattuvad eelnimetatutega, osalt aga ulatuvad neist üle ja hõlmavad ühtekokku umbes 16% Eesti maismaast
Inimene vajab loodust, loodus mõistlikku inimest. Tänavu täitub 100 aastat päevast, mil Eestis esimest korda tükike loodust kaitse alla võeti. 31.12.2008 seisuga on Eestis 3 442 kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas 948 kaitseala (5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 117 uuendamata kaitsekorraga ala, ning 548 parki ja puistut), 343 hoiuala, 949 püsielupaika, 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti ning 5 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat objekti. Ühtekokku hõlmavad need alad 1 517 000 ha, sellest maismaa pindala 779 000 ha. --- Kui palju meist on unistanud teinekord rahust, vaikusest ja looduse hingematvast ilust enda ümber? Ma arvan, et kõik
kasutada võib, nii et ei saa kahjustatud see millepärast kaitseala loodi. Seega on kaitseala ülesanneteks säilitada, kaitsa, taastada, uurida ja tutvustada loodust. Kaitsealad jaotatakse tüübiti rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Rahvuspark luuakse looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on kokku viis rahvusparki, millest üks- Karula rahvuspark, asub Põlva-Valga-Võru regioonis. Karula Rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Rahvuspargid Liigikaitse Looduskaitse väga oluliseks osaks on liigikaitse, mis põhineb peamiselt looduskaitseseadusel ning loomakaitseseadusel. Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud.
Roomakatoliku 57,1%, protestantlik 21,2%, Jehoova tunnistajad 1,9%, mormooni 0,7%, teiste religioonide 2,3%, mitte ükski 16,8% (2003a seiuga) 6 Suurimad linnad: 7 Huvitavaid fakte: El Salvador on tuntud vulkaanide poolest, sest seal on rohkem kui 20 vulkaani. Kaks neist on praegu aktiivsed. 19% elanikkonnast kulutab vähem kui 1,25 $ päevas. El Salvadoris on viis rahvusparki: El Imposible, Cerro Verde, El Boqueron, Conchagua ja Montecristo. See on suurim kaubanduskeskus ja lennujaama Kesk-Ameerikas. Kokkuvõte Loodan, et te saite siit teada nii mõndagi El Salvadori kohta. Mulle endale väga meeldis seda tööd teha, sest sain teada palju erinevaid fakte selle minujaoks tundmatu riigi kohta. Sain ka teada, et see riik on väga soe ja päikesepaisteline. Rahvastiku tihedus on Salvadoril üllatavalt suur
Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kaitsealasid on 12% Eestimaa teritooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Neid kõiki on lubatud külastada, peale loodusreservaatide, mida saab vaadata vaid asjatundliku juhendaja saatel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. [http://www.envir.ee/loodus/0page.html] (16.03.08)
Hispaania Riigi pindala 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv 39 887 240 Pealinn Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. aastast Riigikeel hispaania Rahaühik Euro Riigipea Kuningas Juan Carlos 1 Elanike arv 43,97 miljonit Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a
tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda. Kohati asustavad jõgesid röövkalad piraajad, kes pole küll suured, kuid ründavad ohvrit parvena ning söövad selle oma nõelteravate hammastega välkkiirelt luudeni paljaks. Andidest idas laskub maastik madalikeni, mida
viiskümmend kilo rohtu.) Ja järsku märkab grupp turiste kaldal vedelevat mingit keha, mis on jõehobust ikkagi suurem, see tähendab, et see peaks olema siiski elevant. Seejärel märgatakse mingisugust liikumist elevandi poole- krokodillid hakavad kah kohale jõudma, kuid see krokodill, kes enne jõudis teist juba ligi ei lase, nii et süüa saab ainult üks nendest. · Turistid jõavad rahvusparki, mille pindala on ligi 100km2 ja mida kaitseb umbes viiskümmend relvastatud ning väljaõpetatud meest, kella seitsme paiku. Meeste ülesandeks on kaitsta kaitseala salaküttide eest ning jälgida, et turistid eeskirju järgiksid. Ühesõnaga jäävad need turistid, kellest ongi kogu jutt, ööbima sinnasamma rahvuspargi kaitsealale. · Advendiööl ei juhtunud turistidel eriti midagi huvitavat, peale lõvi möigramist keset ööd ja peaaegu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
