Kaitsealad jagunevad: rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; programmiala Kaitsealadel toimub kaitsekorra kehtestamine vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada nelja erinevasse vööndisse: loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd; programmiala üldvöönd Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi uurimiseks. Eesti rahvuspargid: Lahemaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, matsalu Rahvuspark, Karula Rahvuspark ja Soomaa Rahvuspark Looduskaitseala on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitse ala. Looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime, seene ja loomaliikide elupaikade säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks. Eesti looduskaitsealad: Matsalu, Nigula, Viidumäe, Endla, Alam-Pedja.
Asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopil...
3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid),
Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Suuri metsloomi on aga vähe. Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus
Vähe on maid, mis pakuvad rändurile nii palju võimalusi. Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni nägemist ja tegemist jätkub. Peamine probleem on aga see, et lühike turistiviisa ei võimalda enamust sellest nautida. Mõningad vaatamisväärsused: · Vulkaanid (Bromo, Krakatau, Kerinci, Batur) · Komodo draakon · Orangutanid · Rahvuspargid (Bali Barat, Kelimutu, Gunung Rinjani) · Pühapäevane kukevõitlus · Brobodur · Prambanan Kokkuvõte Tänu sellele uurimustööle sain palju uut ja huvitavat teada riigi kohta, millest ma varem suurt midagi ei teadnud. Nüüd tean millised on sealsed loodustingimused, millega inimesed seal tegelevad, millised inimesed seal üldse elavad, mida vaadata kui sinna satun jms. Samuti tekkis suur huvi Indoneesiat külastada ning kohalikega lähemalt tutvuda.
õhusaastatust. Põlevkivi sisaldab ka väävlit, millest eraldub palju CO2-te. Põlevkivi põletamisega kaasnevad ka suured tuhamäed. Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine on toonud kaasa põhjavee kvaliteedi halvenemise. Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine, toob kaasa eutrofeerumise ja vee-elustiku taastootmise ja kvaliteedi languse. Keskkonna saastamine jäätmetega, prügilate kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus. 17. Rahvuspargid: Lahemaa, Matsalu, Karula, Soomaa, Vilsandi Looduskaitsealad: Viidumäe looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, Endla looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala Maastikukaitsealad: Kõrvemaa maastikukaitseala, Vooremaa maastikukaitseala, Paganamaa maastikukaitseala, Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitsealad 18. I kategooria: loomad - ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, kaljukotkas; taimed kollane käoking, põhja raunjalg
Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitstud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit. Tänaseni on alasid, kuhu inimese jalg on harva sattunud. See potentsiaal on kasutamata. Slovakkia fauna on vaheldusrikas, sealsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi. Suuremateks metsaelanikeks on karud, hundid, metssead ja punahirved. Sealne piison on suurim maismaal elav imetaja Euroopas. Kõrgetel mägedel
Vahemere rannikul kasvab torkvõsa, kõrgemal metsasalud ja mäginiit. Anatoolia kiltmaal valdavad kuivad stepid, kohati on poolkõrbet. Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede(nisu, odra, kaera, lina, herne, mureli ja ploomi) kodumaaks. Leidub mitmesuguseid maavarasid:kivi- ja pruunsütt, raua-, plii-, tsingi-, mangaani-, elavhõbeda-, volframi- ja vasemaaki. Kauaaegne inimtegevus on Türgi loodust oluliselt mõjutanud. Kaitse alla on võetud palju ajaloo- ja mälestusehitisi. Suurimad rahvuspargid on Olympos Beyaglari ja Gelibolu Yarimadasi. Rahvastik. Põhiosa rahvastikust moodustavad türklased (70%),suurim vähemusrahvus on maa ida-ja kaguosas elavad kurdid (20%), keda Türgis ametlikult nimetatakse mägitürklasteks. On ka araablasi(2%), tserkasse, lasisid, grusiine, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi ja juute. Tihedam on rahvastik riigi lääne-ja põhjarannikul, hõredaim Ida-Anatoolias. Välismaal elab üle 2 miljoni türklase(neist 1,78 miljonit Saksamaal). Majandus.
Kui pealinnas asub ministeeriumi keskus, siis 15 maakonnas oleme esindatud keskkonnateenistuste näol. Ministeeriumi valitsusalasse kuuluvad Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tartu Keskkonnauuringud, Tartu Puukool, Põlula kalakasvatus, Loodusmuuseum, rahvuspargid ning loodus- ja maastikukaitsealad. Üheks oluliseks keskkonnapoliitika ülesandeks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige paremini pidurdada elukeskkonna halvenemist ja tagaks meile ning tulevastele põlvedele võimalikult head elutingimused. Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, keskkonna tervislikkus ja jäätmed on ülemaailmsed probleemid, mis puudutavad ka Eestit. Loodus
täiesti kaitsud ohtude eest ning paljud, kui mitte suurem osa kaotavad oma metsa. Kaitseala Hulk Suurus hektarites Looduskaitsealad (Nature reserves) 30 47,190 Loomastiku kaitsealad (Wildlife reserves) 14 628,657 Game pargid (Game parks) 5 129,650 Suure metsa pargid (Grand Forest Parks) 5 81,386 Rahvuspargid (National Parks) 7 3,430,390 Meelelahutuspargid (Recreation parks) 10 20,376 6 Meremeelelahutuspargid (Marine Recreation 2 230,100 Parks Kokku 73 4,567,749 (Tabel1 Sumatra kaitsealad)
Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitstud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit. Tänaseni on alasid, kuhu inimese jalg on harva sattunud. See potentsiaal on kasutamata. Slovakkia fauna on vaheldusrikas, sealsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi. Suuremateks metsaelanikeks on karud, hundid, metssead ja punahirved. Sealne piison on suurim maismaal elav imetaja Euroopas
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Loomorganismid eritavad elu jooksul keskkonda palju jääkaineid ja lagundajad kasutavad need jäänused ära. Tähtsamad lagundajad on bakterid ja seened ja väikesed loomad. 37. Too näiteid looduskaitse all olevatest taime- ja loomaliikidest. Mitmesse kaitsekategooriasse jaotatakse ohustatud liigid? Kaunis kuldking, kotkad, teder, karukold. Jaotatakse nelja kaitsekategooriasse. 38. Miks peab loodust kaitsma? Et haruldast liiki taime- ja loomaliigid ei sureks välja. 39. Rahvuspargid Eestis. Milline neist kõige vanem ja kõige noorem. Mis aastal loodud? Lahemaa Rahvuspark (kõige vanem 1971), Matsalu Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark (kõige noorem 1993) ja Vilsandi Rahvuspark. 40. Looduskaitsealad, näited, miks loodud? On loodud looduskaitselise või teadusliku väärtusega alad haruldaste ning hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Samuti kaitstakse
Millised on suuremate Aafrika riikide peamised turismiatraktsioonid ja vaatamisväärsused? Marokos on turismiatraktsiooniks Sahara kõrbesafarid ja matk Atlase mäestikul. Sudaani üks trumpe on iidsed, Vana-Egiptusega seotud kultuurimälestised. Etioopias on kristlikud kirikud ja kloostrid, iidsed linnad, rahvusparkidesse korraldatakse safarireise. Madagaskari saarel olev loodus ja malagassi kultuur köidab turiste. Lõuna-Aafrika Vabariiki tõmbab turiste sealne maastik, supelrannad ja rahvuspargid. Kaplinn on afrikaani kultuuri tugev pärand. Namiibia suurimateks vaatamisväärsusteks on savanni- ja kõrbemaastikud ning koloniaalarhitektuur. 40. Mis takistab Aafrika riikides turismi arendamist? Turismi arendamist takistab Aafrika riikides pidev poliitilise olukorra muutumine ja vastavate ressursside puudumine. Raudteed ja maanteed on sageli isoleeritud. Aafrikas levivad haigused, vaesus, alatoitumine, ülerahvastatus, katastroofid ja narkootikumid piiravad samuti turismi arendamist.
Rahvuspark - looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi (sh koosluste, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja rahvuskultuuri) kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis määratakse loodusreservaadi, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi alad. 2004. aastast on Eestis 5 rahvusparki: · Lahemaa · Karula · Soomaa · Vilsandi · Matsalu rahvuspark Kõik nimetatud rahvuspargid kuuluvad kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Asub Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, (sh ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku
................................................................... 10 Kaitsealad ................................................................................................................................................................................................................. 12 Rahvuspargid . ................................................................................................................................................................................................................. 14 Kaitstavad looduse üksikobjektid . ..................................................................................................................................................
*1935- esimene Eesti Looduskaitseseadus *1938- teine Eesti Looduskaitse seadus "Loodushoiuseadus" laienes turismile ja kodukaunistamisele.. Teise Eesti Vabariigi Looduskaitse seadused. *1994a- kolmas looduskaitseseadus" kaitstavate loodusobjektide seadus" *2004- 4lk sead. - loodusliku mitmekesisuse säilitamine -liikide ja nende elupaiga kaitse - määrati kindlaks kaitstavad loodusobjektid ja nende kaitsekorraldus *natura 2000(Elu ja pesakaitse) *loodusobjektid 1)kaitsealad a) rahvuspargid b)maastikukaitsealad c)looduskaitsealad 2)liigid 3)üksikobjektid Endermne liik- paiga peal tekkinudliik ,ainulaadsed maailmas Keskonnakaitse: 1)looduskaitse(sh elus-eluta ja ürgloodus) 2)maastikukaitse ja hooldus 3)puhkemajanduse korraldamine looduses 4)saastekontroll 5)taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine Rekreatsioon-puhkemajandus Tänapäeval tuntakse *ca 1,5 mil loomaliiki
Maa kirdeosa kuulub Pontose-Pannoonia regiooni, kus on säilinud stepitaimestiku liike ja iseloomulikku faunat, nagu suslik, hamster ja suurtrapp. Umbes 60 protsenti Austria territooriumist on mägine, mis otsustabki riigile omase floora. Metsad, mis esinevad peamiselt Alpides ja Tsehhi massiivis, võtavad enda alla tervelt 39 protsenti kogu pindalast. Mitu seisukohast erilist huvi pakkuvat ala on seaduse kaitse all kui loodusreservaadid, loodusmälestised ja rahvuspargid. Floora ja kliima muutuvad koos kõrgusega, nagu mägikeskkondadele tüüpiline. Allpool sirguvad metsad. Ülaosas, kuni 1800 m, on okaspuud (näiteks alpi seedermänd, kuusk ja lehis), kõrgemal aga võsapadrikud ja värvikirevad alpiaasad. [1. ] Austria mägine maastik suvisel ajal. [5. ] 10 Poliitiline süsteem Austria on parlamentaarne vabariik, mille põhialusteks on demokraatia ja
Aafrika lõuna-/idarannikule ei tehta. Samuti tuleks liiga pikk reis raudteed mööda. 10 Turism Kenya on tuntud turismimaana, eriti on tuntud on safarite ning kauni looduse tõttu. See kõik on tänu suuremas osas säilinud loodusele, samuti ka pikale ilusale rannajoonele ning rahvusparkidele. Seetõttu eeldan, et kõige rohkem külastatakse rannikut ning Sise-Kenyat, kus on safarid ja rahvuspargid. Eestis pakutakse Kenyasse reise küll, näiteks eksootikareisi Mombasasse ning seiklusreis ( safari jne). Kokku moodustab turism SKT osast 63%. 11 Metsamajandus Metsad moodustavad U.N. FAO kohaselt 6.1% kogu Kenya pindalast. Kenyas kasvavad puud/metsad, mis oleksid kohastunud rasketele ilmastikutingimustele ( kuumus, põud, vihmatulvad, toitainetevaesus). Suurimad metsamassiivid on Mt Kenya Forest, Arabuku Sokoke, Aberdares, Kakamega
Õhus on näiteks putukaid, linde, nahkhiiri, kes kasutavad õhuruumi ühest paigast teise liikumiseks või toidu hankimiseks. Biosfäärid toimuvad pidevalt muutused. Organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud muutuste üheks näiteks on korallide tekitatud korallrahud. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusel tekkinud põlevkivi, paekivi ja turvas. Ainuke biosfäärikaitseala Eestis on Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Eesti rahvuspargid Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa Rahvuspark Põhja-Eestis. Loodi esimesena, 1971. Karula Looduspark Lõuna-Eestis Soomaa Rahvuspark Edela-Eesti Vilsandi Rahvuspark Saaremaa lääneosas. looduskaitsealade ülesanded looduskaitsealad on looduskaitselise või teadusliku väärtusega alad haruldaste ning
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad 1. Lkb mõiste ja eesmärgid - Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid. Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsi...
.. 13 9.Kasutatud allikad.................................................... 16 ÜLDANDMED Tansaania pindala on 945090 km 2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania silling. Tansaanias leiduvad loodusvarad: kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Kolmandikku Tansaania maa-alast hõlmavad rahvuspargid (tuntuim Senergeti) ja metsloomade kaitsealad. Loodus on loomaliikide poolest väga rikas. Seal elavad näiteks lõvid, gnuud, sebrad, elevandid,pühvlid, antiloobid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jõehobud, gasellid, leopardid, krokodillid. Tansaania kuulub maailma vaeseimate maade hulka. Ta on saanud Aafrika riikide seas kõige enam arenguabi. Majanduse põhiharu on põllumajandus. Majanduskasv on alles väike, et suurendada sissetulekuid ühe inimese kohta
Ökoloogia KT2 1. Keskkonnajuhtimine Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine Looduslike ökosüsteemide kaitse Maastikukaitse ja –hooldus Loodusmälestiste kaitse Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahema...
Õhus on näiteks putukaid, linde, nahkhiiri, kes kasutavad õhuruumi ühest paigast teise liikumiseks või toidu hankimiseks. Biosfäärid toimuvad pidevalt muutused. Organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud muutuste üheks näiteks on korallide tekitatud korallrahud. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusel tekkinud põlevkivi, paekivi ja turvas. Ainuke biosfäärikaitseala Eestis on Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Eesti rahvuspargid Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa Rahvuspark Põhja-Eestis. Loodi esimesena, 1971. Karula Looduspark Lõuna-Eestis Soomaa Rahvuspark Edela-Eesti Vilsandi Rahvuspark Saaremaa lääneosas. looduskaitsealade ülesanded looduskaitsealad on looduskaitselise või teadusliku väärtusega alad haruldaste ning
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
kool Brasiilia Nimi Klass Õpetaja: koht Asukoht ja reisihind Sao Paulosse on kõige mõtekam minna lennukiga. Lennupiletite hinnad algavad 1100 kuni 1900. Brasiilia riigi üldinfo Pindala: 8 511 960 km2 (5. maailmas) Rahvaarv: 190 824 000 (2009. 5. maailmas) Pealinn: Brasilia (2 260 000 el.) Haldusjaotus: 26 osariiki Riigikeel: Portugali keel Rahaühik: reaal (BRL); 1 BRL - 6,6 EEK; (-2,2 EUR; -3.1 USD) Riigitähis: BRA, BR Religioon: 80% katoliiklased. Protestandid (nelipühilised). Afrobrasiilia usundid- quimbanda (macumba),candomblé ja umbanda. Brasiilia: on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus ...
Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis Sissejuhatus Looduskaitse vajadus seisneb looduse hoidmises ja selle säilitamises. Kuna 20. sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja ...
Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982) Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkon...
Keskkonnaamet - viib ellu keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat, on toeks inimtegevuse jõudsale arengule ning kaitseb ja hoiab samal ajal looduse mitmekesisust ja eluvõimet. Samuti tegeleb keskkonnaharidusega. RMK - kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid, loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel. 16. Millised on Eesti loodusturismi peamised teemad? Loodusvaatlused, rahvuspargid ja kaitsealad, vesi. 17. Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele? Mitmete üksikteenuste ja toodete kombineerimine ja saadud komplekti müümine kliendile ühe hinnaga nn paketihinnaga. 18. Kuidas vähendada turismi negatiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale? Vältida massiturismi; õpetada turiste positiivselt suhtuma; vähemsaastava transpordi propageerimine; infotahvlid, reeglid looduses käitumiseks. 19
uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks.
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reost...
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes ai...
Millal ehitati Kanaaridele esimesed hotellid? Hotel Santa Catalina (1890) Las Palmasel http://www.spain-grancanaria.com/uk/tourism.html 7. Kanaari saarte kliima? Iseloomusta! Pehme kliima. Mõjutab Golfi hoovus, suvel 26-28 kraadi cielsiust, talvel 22-24 kraadi celsiust. Lähistroopiline kliima. Kerged tuuled, vahepeal on võimalik mägede tipus näha lund. 8. Missugune on saarestiku loodus? Too välja iseloomulikud jooned. Vulkaanid. Missugused puuliigid on iseloomulikud? Kus piirkonnas on rahvuspargid ja mida seal rahvusparkides kaitstakse? Teide? Maspalomase liivaluited? Loorberimets Anaga mägismaal? jne. Kanaari saared on vulkaanilise päritoluga. Vulkaanid: Cumbre Vieja - La Palma,Fuerteventura, Gran Canaria, Hierro, Lanzarote, Teide (Tenerife). 2000 erinevat liiki taimi. Kanaaride mänd mis kasvab üle 60 m kõrguseks, ning mis suudab üle elada metsatulekahjud. Draakonipuu, palmid, kaktused. Teide rahvuspark-vulkaaniline kuumaastik. Hispaania kõrgeim mäetipp (3718 m). Teide
olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. 2. Riigimetsa Majandamise Keskus 1) RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. 2) Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 3) RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu.
Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13 Kergetööstus..............
keskkonnakaitse osakonnast. 31. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 32. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 33. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi?
keskkonnakaitse osakonnast. 30. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 31. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 32. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 33. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 34. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi?
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakaitse osakonnast. 31. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 32. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 33. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi?
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aa...
a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem on suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. Eestis on riiklikul tasemel looduskaitse korraldamine keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitsealade tüübid Kaitsealad on: · Rahvuspargid · Looduskaitsealad · Maastikukaitsealad Kaitsekorra eripära ja rakendatavate piirangute ning kohustuste ulatuse järgi jagatakse iga kaitseala vajaduse korral kolmeks vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 5. Kohalikud keskkonnaprobleemid. Suurimad jäätmetekitajad Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Elektrijaamad AS AS VKG Oil Viru Vesi AS Oü Kiviõli Keemiatööstus Sillamäe Energia AS
· looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Eesti turismipiirkonnad · pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), · Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), · Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Turismi arengut mõjutavad tegurid (turismi keskkond) · Turism on ühiskonna sotsiaal-majanduslikest suhetest tulenev nähtus. · Tema nõudluspoolt kujundavad elanikkonna majanduslikud võimalused, kodanikuvabaduse määr, vaba aja olemasolu, reisivalmidus jt. Tegurid. · Turismi pakkumispoolt kujundavad riigi ettevõtluspoliitika, ja sotsiaal- majanduslikud eesmärgid.
1. kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Seadus paneb paika Kaitse alla võtmise korra Kaitse korraldamist Kaitsealad Eesti rahvuspargid: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Atmosfääriõhu kaitse: Inimtegevuse ja looduslike protsesside käigus tekkivate lisandite hulk muutub ajas ja ruumis, st lisandid paiknevad ebaühtlaselt. Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saastetaseme piirväärtus (SPV). Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ning saastetasuks.
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km²
teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: 1. rahvuspargid 2. looduskaitsealad 3. maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitsealad · Kaitse korraldamise · Kaitse alla võtmise korra Eesti rahvuspargid: · Lahemaa -Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks.
18.Elanikkonna informeerimise kohustus keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist. 19.Kõige enam on ohustatud madala arvukusega ja väikese levikusega liigid. 20.Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud LKS (looduskaitseseadus). 21.Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitsvate liikide I kategooriasse. 22.Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23.Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele. 24.Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, üksikobjektideks ja kaitsealusteks objektideks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25.Loodussäästlik majandustegevus eeldab jäätmete ümbertöötamist nende tekkekoha lähedal. Miks on oluline? 1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal. 2
3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 14.Mis on Eesti turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 3 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 4 Eesti vähene tuntus 5 Jätkuvalt parandamist vajav maine 6 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 7 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 15. Milleks kasutatakse klienditeekonna meetodit?
18. Elanikkonna informeerimise kohustus keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist. 19. Kõige enam on ohustatud madala arvukusega ja väikese levikusega liigid. 20. Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud LKS (looduskaitseseadus). 21. Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitsvate liikide I kategooriasse. 22. Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele. 24. Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, üksikobjektideks ja kaitsealusteks objektideks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. 1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal. 2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal. 26. Kuna aluskivimid on erinevad. 27