Milleks on vaja õpetada koolides mütoloogiat? Voltaire rääkis filosoofilisest ajaloost ja pidas silmas tähtsamate sünd- muste ajalugu. Descartes ajaloofilosoofia oli eelviimase epohhi algus. Tema hakkas mõist- ma, et autoriteet ei ole argument. Sellel epohhil hakkas tekkima ühiskond- liku lepingu idee. Viimane epohh algas Prantsuse majandusteadlaste eduga Prantsuse revolutsiooni ajal. Algas piiritu enesetäiendamine. Herder oli mõjutatud valgustuse ja rahvusluse arenemisest. Ta arvas, et ajalugu on rahvaste ajalugu. Teda võib ka väga natsionalistlikult tõlgendada. Ta väitis, et peale üldtingimuste mõjuvad ka rassid sündmuste kulgu. Ajaloo lõpus ühinevad kõik jumalaga ja saavutavad täieliku teadmise. 12 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia Hegel on näide ühest mõtlemistüübist. Filosoofias ja ajaloos. Osa 19.»saj fi-
Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovits. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene sovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski)
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
7 Alles nüüd, kus samasugused kurvad asjaolud langesid miljonitele Saksamaa sakslastele osaks, kes peavad kandma võõramaist iket ja, kirglikult unistades taasühinemisest oma isamaaga, saavutama vähemalt oma püha õiguse rääkida emakeeles, - alles nüüd hakati saksa elanikkonna laiemates ringkondades aru saama, mida tähendab võidelda oma rahvusluse eest. Nüüd mõistavad juba paljud, millist rolli mängisid Austria sakslased, kes, olles jäetud iseendi hooleks, oskasid sajandite vältel kaitsta saksa rahva idapiiri, oskasid pikas ja kurnavas sõjas seista Saksa keelepiiri eest sellisel epohhil, kui Saksa impeerium huvitus väga kolooniatest, kuid pööras väga vähe tähelepanu iseoma lihale ja verele iseoma piiride läheduses. Nagu igal pool ja kõikjal suures võitluses, nii ka võitluses emakeele eest vana Austria sisemuses
tollimakse ja kehtestati litsentsisüsteem. Tööstust püüti elavdada riiklike tellimustega, ulatuslikult toetati põllumajandust erinevate dotatsioonide ning teravilja kokkuostuga maailmaturu hinnast kõrgema hinnaga. Need sammud ei suutnud aga Eestit kriisist lõplikult välja tuua ning majanduskriis hakkas peaegi mõjutama ka sisepoliitikat, kui elatustaseme languse tõttu kannatada saanud rahvas hakkas otsima süüdlasi Eesti poliitikute seast. Majanduslik rahvuslus: majandusliku rahvusluse tunnused, riigi sekkumise süvenemine, riiklikud aktsiaseltsid, põllumajanduse subsideerimine, plaanimajanduse elemendid, industrialiseerimine, elatustaseme allasurumine. 1934 aastal algas taas majandustõus ja suudeti viia olud kriisieelsesse tasemele. Edu eelduseks soodne taas soodne konjuktuur maailmamajanduses ja krooni delaveerimisele järgnenud majanduselu elavnemine. Aga ka juhtide sihikindel tegevus. Autoritaarse riigikorraga tuli uus kord- majanduslik rahvuslus
Gorbatsovi. See näitab seda, et seal pretentente oli, aga need vaidluse ja erimeelsused tehtid juba varem selgeks. Gorbatsovi põhieesmärk oli olemasoleva süsteemi uuendamine, ümberkorraldamine, siit ka perestroika, uutmine jne - et saada stagnatsioonivirinast lahti - tegelikult see 85. aastal alanud perestroika lõppes hoopis katastroikaga:D:D. Need reformid väljusid kõrgema võimuladviku kontrolli alt - kõige suurem möödalask rahvusluse tõusu alahindamises. Ta arvas, et rahvusküsimus on lahendatud, mingeid selliseid eraldumise soove ei teki jne. Paljuski see Nõukogude Liidule saatuslikuks sai. Tegelikult ka Eesti NSV poliitiline elu käis selles rütmis, mis üleliiduliselt toimus - võimuvahetus Moskvas ei toonud küll kohalikku võimuvahetust, aga poliitika muutus teatud nihetega. Eesti NSV "valitsejad" ja võimuvõitlus 1944-1950 Nikolai Karotamm - 2. sekretär tema ajal oli 1944-1948 S
riigile jne.) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks. Natsionalism peamiselt negatiivse ja regressiivse tähendusega, kuna algselt võideldi vana korra vastu ning tõstatas inimese tähtsuse. Natsionalism täitis vaakumi, mille tekitas aristokraatliku riigikorra muutus 19. sajandil. Samas tõi natsionalismi areng kaasa kristluse rolli vähenemise- natsionalismist kui poliitlisest ideoloogiast sai uus religioon. Põhiprintsiip ja kriitika: Klassikaline rahvusluse doktriin- aluseks rahvuse suveräänsus ja enesemääramine Rahvus on looduslik nähtus- rahvus on ajalooliselt välja kasvanud (isamaa, emakeel, rahvuslik ärkamine) Rahvust võib defineerida teatud empiiriliste tunnuste kaudu (kultuur, keel) 9 Enesemääramine väljendub selles, et valitsejaks on kaasrahvuslased- see on legitiimsuse
Alguses esindas maarahva kutsehuvisid, hiljem jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanike. Selle liikmeid ühendas huvi põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Liikmed: K. Päts, J. Laidoner, J. Teetmant, J. Hünerson. Eesti Rahvaerakond, Jaan Tõnissoni juhtmisel mõõdukas liberaalne erakond mis koondas L-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas, seda sidus rahvusluse rõhutamine. Liikmed oli J. Poska, J. Jaakson, J. Vestholm. Kristlik Rahvaerakond ühendas rahvast kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgestamisega. Nende osakaal aga peagi vähenes ja nad muutusid kirikukogude varade ja õiguste kaitsjaks. Liikmes: J. Kõpp, H. Rahamägi, J. Lattik. Eesti Tööerakond mille sotsaalse baasi moodustasid väikekodanlus. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje
Seetõttu kaotas ta ka kuninga soosingu ja mõisteti hukka. Jan Hus (surnud 1415) Praha ülikooli professor, tundis Wycklifi töid. Tsehhis 15. saj alguses keeruline pol olukord Prahasse toodi keirisiigi pealinn. See tõi sinna palju saksa aadlikke ja linnakodanikke, tsehhidele ei meeldinud kasvasid vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel. Husist sai tsehhi natsiooni eesvõitleja ülikoolid oli üles ehitatud rahvusluse alusel. 1410 keelas piiskop tal jutlustamise, aga kuningas toetas teda vaenu tõttu piiskopiga.Vastasseis viis sakslaste lahkumiseni Prahast ja Leipzigi ülikooli rajamiseni. Hus on saanud sümboliks seetõttu, et ta hukati: apelleeris kirikukogule ja ta hukati. Tema järgijaid nim hussiitideks ja tema hukkamisest said aluse hussiitide sõjad. Hiliskeskajal polnud ketserlus eriti levinud peamiselt kirikusisesed vaidlused. Tõeline
Nõukogude ajal lisandus sinna ka kommunistlikku sümboolikat, mida tajuti samuti kui võimu ja üleloomuliku omavaheliste suhete osana. Komid Nimetused Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Sürjakomisid nimetatakse ka lihtsalt komideks. Vene (nõukogude) traditsioonis käsitletakse sürja- ja permikomisid kahe lähedase sugulasrahvana. Ilmselt on siin tegemist rahvuspoliitilise seisukohaga. Komi rahvusluse järgi moodustavad sürja- ja permikomid ühtse komi rahvuse. Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Sageli lisatakse sellele etnonüümile mõni täiend, näiteks komi-mort 'komi inimene', komi-otir 'komi inimesed', komi-voitõr 'komi rahvas'. Varem nimetati sürjakomisid vene keele eeskujul sürjaniteks (vn zõrjan) ja permikomisid permjakkideks (vn permjak). 1920.-1930. aastail loobuti Nõukogude Liidus neist vananenud etnonüümidest
õigustada. Tuntuim neist oli Tartu ajalehe "Olevik" omanik ja toimetaja Ado Grenzstein, kes pidas ärkamisaega ajalooliseks eksimuseks, püüdis keelata laulupeod ning kutsus eestlasi üles vene keelt õppima, et hiljem oleks kergem vene rahva sekka sulanduda. Rahvuslikku suunda üritas jätkuvalt alal hoida K. A. Hermanni toimetatud "Postimees". Oluline sündmus oli Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine 1883.a. Üheks rahvusluse keskuseks kujunes Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), kes muuhulgas 1884.a Otepääl õnnistas esimese sini-must- valge lipu. Uuele rahvuslikule tõusule panid aluse J. Hurt ja Villem Reimann. Hurt algatas 1888.a üleeestilise rahvaluule kogumise, Reimann aga karskusliikumise ja Eesti kultuuriloo teadusliku uurimise. MAJANDUSE ARENG EESTIS 19.SAJ LÕPP 20.SAJ ALGUS Selle perioodi edusammud panid majandusliku alusele hilisemale Eesti iseseisvumisele. Perioodi iseloomustasid :
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. Rousseau'l arvatavasti mõju Tolstoile ja Kierkegaardile. Rousseau' mõju: võrsuva revolutsiooni ideoloog. Suhe valgustusse. Kriitik koos Kantiga. Rousseau' teosed on esimene kõrgetasemeline rünnak valgustuse väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. Vaen mõistuspärase tsivilisatsiooni vastu peegeldub hiljem edasi, rajatakse kõik tunnetele (N: Nietsche, Freud). Rousseau annab tõuke romantismile. Romantismi ja rahvusluse tõus. Rousseau paneb Lääne-Euroopas aluse liikumisele, mida iseloomustab soov heita endalt mõistuse ahelad, anda voli tunnetele ja instinktidele. IMMANUEL KANT (1724-1804) Valgustusaja tipp ja lõpp. Harmooniline filosoofia. Sündis Köningsbergis Preisimaal (Kaliningrad) sadulameistri pojana. Üks esiisa oli välja rännanud Sotimaalt. Kokkupuude pietismiga (ema kaudu) - reaktsiooniks reaktsioonile, rõhutati südamevagadust. Pietismi on nimetatud protestantlikuks katoliikluseks
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
telegrammi stiil (tegusõnad välja). Saksa ekspressionistid kirjutasid palju maailmalõpust ja unistasid uuest sõjast. Sakslastega olnud nõnda, et neid ka provotseeriti alustama uut sõda kui kaotasid sõda, pandi tohutud sõjamaksud peale. Suur alandamine, rõhumine ja surumine tekitab vastureaktsiooni. Esimene Maailmasõda 1914-1918. Esialgu on iga sõda sõdivatele riikidele, eriti sõda alustanud riikidele, tundub vahva, suur rahvusluse puhang. Ometigi sõda mõjutas väga paljut. S. Zweig ,,Eilne maailm" Kahe sõja vahelisest ajast ja mismoodi kirjutab Euroopa ühisest turvalisest kodust muutus sellisteks vaenutsevateks poolteks. Hästi palju muutis Esimene Maailmasõda inimeste arusaami, hoolimist ja üksteise vastu huvitatust ja kõike seda. Esimene maailmasõda toob relvastuses uued relvad: tankid ja keemiarelvad. Esimese maailmasõja ärel lagunevad mitmed impeeriumid: Austria-Ungari, Venemaa, Osmani. Tekivad
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks. Natsionalismil peamiselt negatiivse ja regressiivse tähendusega, kuna algselt võideldi vana korra vastu ning tõstatas inimese tähtsuse. Natsionalism täitis vaakumi, mille tekitas aristokraatliku riigikorra muutus 19. sajandil. Samas tõi natsionalismi areng kaasa kristluse rolli vähenemise – natsionalismist kui poliitilisest ideoloogiast sai uus religioon. Põhiprintsiibid ja kriitika klassikaline rahvusluse doktriin – aluseks rahvuse suveräänsus ja enesemääramine. rahvus on looduslik nähtus – rahvus on ajalooliselt välja kasvanud (isamaa, emakeel, rahvuslik ärkamine). rahvust võib defineerida teatud empiiriliste tunnuste kaudu (kultuur, keel jne). enesemääramine väljendub selles, et valitsejaks on kaasrahvuslased – see on legitiimsuse aluseks. Rahvuse ja riigi piiride kattumine harv ja juhuslik. Mitmed empiirilised tunnused on kunstlikult loodud.
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
2.1. Käsuajakirjanduse töökorralduse alus Selleks oli pidev parteiline juhtimine ja kontroll. Peeter Vihalemma kursuse raames olete sellest kuulnud. Kõik skeemid on alati lihtsustatud ning isegi Peeter Vihalemma skeemis võib mõne asjaga vaielda. Näiteks, ,,kultuurajakirjanduse kontrollimine oli suhteliselt leebem kui muude valdkondade oma". Eesti valdkonnas ei saa seda üldistada meie kultuurväljaanded olid kõige rohkem GLAVLITi ja keskkomitee pilgu all, kuna siin kummitas rahvusluse oht, intelligentsi tegemisi jälgiti hoolega. Ajakirjandust juhiti ka ajakirjanduse enda kaudu. Pravda oli suunanäitaja kogu Liidu ajakirjandusele. Loogiliselt võttes see, mis Rahva Hääl oma juhtkirjas ütles, oli Eestis suunis kõigile teistele. Tõesti, teoorias see nii oli, ent praktikas mitte. Liidusüsteem küll eeldas seda, ent meil võeti Rahva Häält lihtsalt täiskasvanutele suunatud lehena, keegi ei hakanud eriti siin midagi tähtsuse järgi seadma. Mis kellelegi huvitav oli,
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
Napolion: seadus peab olema nii lihtsalt koostatud, et seda mõistaks ka inimene tänavalt. Ta hoolitses ka CC leviku eest Euroopas, "eksportis" seda Itaaliasse, Poola, Saksamaa. Pärast Napolioni kukutamist arutati Saksamaas kas jätta CC seal kehtima (kehtis edasi Reini vasakkaldal). Sakslased ise asusid seda uurima ja töötlema. Code Penal Need Napolioni koodeksid muutusid Euroopa kodifitseerimise eeskujuks. Loovad ühe rahvusriigi piires ühtse õigus ruumi. Rahvusluse toob Saksamaa õigusteadusesse ajalooline koolkond, kellega seotud von Savigny. Ta leidis, et õigus on rahva vajaduste ja ajaloolise arengu tulemus. Seda loomulikku arengut ei tohi mingi koodeksiga tähistada. Areneb välja õiguspositivism. Uus seadus ja õigus sulavad kokku. Õigus=seadus. Sellele alusepanija on inglane J. Austin. Sveitsi tsiviilseadustik ZGB Koostatud ühe mehe poolt. Seda peetakse lihtsamaks ja paremaks BGBst (Saksamaa tsiviilseadustik).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
