Nikolai ei pidanud saama troonile, aga see juhtus, sest tema vanem vend Konstantin loobus troonist. Valitsemiseks ettevalmistuse puudumine väljendus ka Nikolai valitsemisviisist. Suurema pitseri tema valitsemisstiili jättis Detsembrimäss. Nikolai tuli võimule segaduste ajal, tema võimuletuleku ajal oli valitsuskriis. Seda valitsuskriisi kasutasid ära dekabristid, kes alustasid mässu. See mäss oli Nikolaile ohutulena silme ees tema valitsusaja lõpuni. Tema ajal töödeldi välja rahvusluse põhimõtted. Olulisemat rolli hakkab etendama salapolitsei, mille väljaarendajaks oli, baltikumi ja Eestiga seotud tegelane, Bekendorf(?). Tema ajal toimus seadusandluse korrastamine, mille läbiviijaks oli Speranski(?). Nikolai jaoks oli oluline sõjavägi ning ta pööras sellele väga palju tähelepanu. Nikolai arvas, et Vene armee on üks tugevamaid. Krimmi sõjas ilmnes, et tugev Vene armee ikka nii tugev ei ole. ALEKSANDER II VALITSEMISAEG Suur reformide ajastu.
looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud.
mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine ˇ 1930-ndad positivism ja tekstikesksus, 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika), 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine), Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
Mittesakslasteks nimetati neid, kes olid maal elavad talupojad. Mittesakslaste vastuvõtmine keelati tsunftidesse, gildidesse vastuvõtmisel, pärimisõigus, kinnisvara omamine. Kuid pigem tegu sunnismaiste talupoegade eemalhoidmisega, mitte etniliste eestlaste. Kartus, et talupojad tulevad linna, võtavad ära töökohad ja teevad tööd, milleks sobivad pole. See aga ei tähenda, et etnilisel identiteedil poleks tähtsust olnud. Oma roll sellel oli, kuid mitte poliitilise rahvusluse mõttes. Eristus ei olnud esmajoones etniline. "Rahvus" polnud keskaja mõistes etniline kogukond vaid esmajoones õiguslik kogukond. Liikumine sotsiaalsel redelil võis kaasa tuua liikumise ühest kogukonnast teise. Õiguslik korraldus andis eelise sisserändajaile. Al 14. sajandi lõpust hakati järjest enam piirama mittesasklaste pääsu "parematesse" ametitesse, kohati piirama õigust omada linnas kinnisvara. Ka ehted, rõivaesemed ja muudki asjad jagunesid samuti saksa ja mittesaksa
tunduva suurenemise. 1739. Aastaks oli avaldatud täielik eesti keelne piibel. - Jekaterina II Katariina. Eramõisad pärimusmõisateks, suurenes veelgi võim pärisorjade üle. Katariina poeg Paul I tühistas need. - 18.saj teisel poolel jõudsid Baltimaadesse ratsionalistlikud valgustusideed. Johann Friedrich HARTKNOCH, tõlkis palju valgusutusaja teoseid (Immanuel Kant eelkõige). Filosoof Johann Gottfried HERDER, romantilise rahvusluse alusepaniga. Tema tegevus pani aluse Läti ja Eesti 19.sajandi rahvuslikule ärkamisele. ,,Iga rahvas on ainulaadne ja oma sisemise väärtusega ning keel määrab mõtlemise". - Oberpahleni (põltsamaa) pastor August Wilhelm HUPEL, koostas kolm mitmeköitelist entsüklopeedilist uurimuste sarja Liivi-ja Eestimaa elu tahkude kohta. BROTZE, kes jäädvustas joonistega Baltimaade tähtsamad monumendid,objektid. Kurmaa
Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat. Seal ka Kant, kes Herderit mõjutanud. Herder Saksamaal omas piirkonnas üheks kõrgeimaks kirikutegelaseks. ,,inimkonna ajaloogeograafia" ideed. Riia perioodil huvi rahvakultuuri vastu, avaldas ,,Volkslieder" 80 Läti ja kaheksa Eesti rahvalaulu. 1807 ,,Stimmen der Völker in Lieder". Rahva vaimulaadi mõista rahvalaulude kaudu. Herderil oluline mõju rahvusluse arengule ja kontekstile. Lätis kahe maailmasõja vahel eraülikooli nimetatud Herderi Instituudiks. Pärast sõda Saksamaa Liitvabariigis loodi ,,Forschungsrad" Herderi instituut, mis kirjandust Balti riikidest ja Ida-Euroopast andis välja. Toetas vastavaalast uurimistööd. Parun Schoultz (1720-1782) liberaalne Liivimaa maanõunik, Aizkraukle mõisahärra. Esimese talurahvaseaduse andmine 1764, mis reguleeris talupoegade omavaheliste tülide küsimusi, suhteid mõisatega. 1789 esimene
Rahvalaul Rahvalaul koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest. Lõppriimiline on uuem, värsirea lõpud riimuvad. Regilaul on vanem. ( peab olema 8 silpi, parallelism, mõttetera). 10 Ajalugu Eesti areng 19. sajandil · üldine moderniseerimine · staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas · industrialiseerimine · linnastumine, · vasttärganud rahvusluse võidukäik. · Keiser Aleksander teise vabameelne sisepoliitika · vene talurahva vabastamine pärisorjusest · uus passikorraldus- esimesed isikuttõendavad dokumendid · raharent · talurahva omavalitsuskogude vabastamine mõisnike võimu alt- rohkem otsustusvõimet majanduslikes ja ühiskondlikes asjades · mõisate päriseksostmine · Prantsuse revolutsiooni ja romantismiideede mõjul alanud rahvuslik ärkamine (19. sajandi keskpaik) 20
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad..........................................................................
13 Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes
Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse kõrghariduse saanud Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti rahvusideoloogia alusepanija Jakob Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus
Nüüd nt Andurs Kivirähk. 3. Kümnendivahetuse kirjanduslikud manifestid. Manifest tekstitüüp, kus deklareeritakse mingeid ideaale, tulevikuvaateid, uut tüüpi mõtlemist. Annavad pildi uuest koodist. Räägitakse, kuidas peaks olema, et meil on suur idee, te peate seda järgima. 1989 ilmus ,,Wellesto" manifest. Koostatud Mati Hindi poolt, kes oli toona üks olulisi rahvuslikke mõtlejaid. Seal toonitatakse rahvusluse kesksete vahendite-atribuutide olulisust (keel, kultuur, loomeinimese vastutus, poliitiline järjepidevus). Sellist tüüpi manifest on traditsiooni taasmanifesteeriv. Üks tähelepanuväärne lõik, mis hiljem muutub motiiviks kirjanduses: üsna rõhutatult mainitakse Euroopa osa, dimensiooni. Seal nõutakse seda, et me eestlasena pöörduksime pärast raudse eesriide langemist oma kultuurilisse koju Euroopasse. Otsene seos Noor-Eesti omaaegsete manifestidega. Käitumismalliks eurokultuur.
Olid ka siiski uuenduslikud, moderniseeruvad muudatused. 1840 alustati talurahva reformi, laiendati talurahva omavalitsust ja mindi üle teo-rendilt raha-rendile. Võeti ette ka samme era talupoegade olukorra parandamiseks. Viidi sisse ka inventariraamatute (vakuraamatute) reform, et välistada suvaliste koormiste kehtestamist. Üldiseks eesmärgiks talurahva tugevdamine aadli vastu, sest aadel oli ebalojaalne ja poliitiliselt aktiivne. Kultuurilise rahvusluse etapp 19. saj teisel poolel. Zemaitija piiskop (1850-75) Motejus Valancius 1801-1875, esimene talupoegade hulgast pärit piiskop. Õppinud Vilniuse ülikoolis ja vaimulikus akadeemias. Suured teened rahvuskeelse hariduse edendamisel. Tema koolide loomise algatusel oskaks peatselt Zemaitias lugeda juba 50% elanikest. Katolikus piirkonnas väga kõrge näitaja. Usuline kuuluvus määras suuresti lugemisoskuse. Luteri kirik tähtsustas pühakirja lugemist inimese enda poolt
pooleks. Kujunesid keemiatööstus, kütusetööstus, puidutööstus. Loodi tselluloosi- ja paberikombinaadid. Rahareform. Leo Sepa eestvedamisel. Saadi laenu, et rahasüsteem ümber korraldada. 1. jaanuarist 1928. hakkas kehtima kroon. See oli seotud rootsi krooniga. Sisepoliitika. Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud. Põllumajanduse edendamine suurtalude moodustamise teel. K. Päts, J. Laidoner. 2. Eesti Rahvaerakond. Rahvusluse rõhutamine. J. Tõnisson, Jaan Poska. 3. Kristlik Rahvaerakond. Kirikukoguduste varade ja õiguste kaitse, kristliku moraali nõrgenemise vastu. 4. Eesti Tööerakond. Keskkihi elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Strandman. 5. Asunike Koondis. Riigi rikkuse allikaks on põllumajandus. 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. August Rei. Karl Ast. 7. Eestimaa Kommunistlik Partei. Eesti enamlased
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
2) Liberaalne Venstre = mittesotsialistlikud vasakpoolsed (talurahvas ja linnade keskklass) advokaat Johan Sverdrupi juhtimisel taotlesid parlamentalismi (venstre võitis valimised, aga Oscar II nimetas konservatiivse valitsuse) I poliitline valitsus Põhjamaades: uue venstre valitsus ja PM Sverdrup II Areng uniooni likvideerimise poole parlamentalismi tingimustes 9 1884-1905 Venstre eesmärgiks on agressiivse poliitilise rahvusluse abil uniooni likvideerimine ja täiesti suveräänse Norra riigi loomine. Höyre ja venstre ühisrinne ja võimalik peale a 1884 ja 1898 reforme (mõlemad on sisuliselt parempoolsed erakonnad, kuna eraldi eksisteerib sots.dem.partei) Rahvusliku ärkamisaja taust · Nation-building process= iidsest rahvast modernseks rahvuseks kujunemine Lähtekohad: Viikingiajastu positiivsed mälestused (u 800-1050). Keskaegne Norra kuningriik (u 1000-1380), seejärel sajandeid Taani alluvuses
) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kultuurilise gruppe, mitte enam tervet ühiskonda korraga. 1. 1871. a Edward Tylor ,,Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi (teadmine, uskumine, tavad, moraal, kunst) klassikaline definitsioon. 2. 1900. 1975. a Leslie White püüdis Tylori ideid aktualiseerida ,,Kultuur on kehaväline ajutine
Iseseisvamad ja ettevõtlikumad neid hukati või küüditati, passiivsemad sunniti astuma kolhoosidesse. Valitsuse poolt loodud toitlustussalgad korjasid talupoegadelt kokku ,,ülearused" toitained. 1933 rakendati uus passisüsteem, mistõttu passi mitte saanud talupojad ei saanud oma kodukohast ka lahkuda (piire ja linnasid valvati), nii et neil jäi üle vaid oma kodukohas nälga surra. Kokku on ohvreid arvutatud 3-10 miljonit. Kolhooside loomine ja rahvusluse hävitamine oli edukas. Tänapäeval peetakse seda aga genotsiidiks. Suur puhastus: Venemaa oli oma range karistuspoliitika, valitsusepoolse tugeva kontrolli ja kodanikuühiskonna puudumise tõttu tuntud juba tsaariajal. Küüditamised (eelkõige Siberisse) ja sunnitöölaagrid olid olemas juba ammu enne bolsevike võimuletulekut. Kuid bolsevikud muutsid need karistusviisid massiliseks. Bolsevikud võtsid võimule tulles tsaariaegsed sunnitöölaagrid ja vanglad üle, täiustasid neid
Tegutseti nii kaua kuni elus oli veel see põlvkond, kellele eesti kultuur oli oluline, kes ei olnud veel sulandunud uude kultuuriruumi. Praegu on see kõik peaaegu hääbunud. Kestis ligikaudu 90ndateni, vaheaegadega. Püüti jätkata eesti kultuuritraditsioone. Nad olid sunnitud kodust lahkuma, hirm, et nendega võib midagi halba juhtuda. Domineeris lootus, et varsti saadakse Eestisse tagasi, kuid nii polnud. Seda enam oli paguluses oluline hoida alles oma kultuuri. Rahvusluse kandmine. Ühtlasi oli see ka seltsielu. Repertuaari valiti, mis kunagi oli olnud Eestis, taastada omaaegseid lavastusi. Uuenduste ja erinevate moevoolude sissetung oli peaaegu võimatu, püüti säilitada vanu traditsioone. Kuid see ei tulnud kasuks. Esineti ESTO-del (eestlaste ülemaailmsed kokkutulekud). Piiravad tegurid: · Tegutsetakse harrastustruppides · Puudub korralik materiaalne baas · Publik piirdub peamiselt eestlaskonnaga
mudeli kordumist f. Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad võistlusliidud g. Võitlusliidud kujunesid endisesotsialisti Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine. · Aastal 1922 korraldasid fasistid ,,marsi Rooma" jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. · Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 2. Fasistliku diktatuuri olemus: · Sisepoliitika: a. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid b
Enne teda olid Koidula ja Liiv, pärast Runnel. Visnapuu juures on oluline, et räägib puuslikest need on ebajumalad, kelle inimesed endale loovad. Peaks taastama vanad õiged väärtused, milleks on haridus, vaimsus ja usk. Käsitleb isamaateemat luule kaudu, eestlased peaks ühte hoidma, üksi eesti ei suuda. Idee Baltoskandiast Baltimaad + Skandinaavia. Pilet 8: 20. sajandi ajaloolised ja kultuurilised erijooned 20. sajandi olulisemaks küljeks oli rahvusluse tõus, see toimus ka Eestis. Levitatakse edasi Darwini teooriaid, levivad töölisliikumised, kuid on ka uus nähtus naisliikumine. Jätkub linnastumine. Levivad Nietzche ideed, näiteks üliinimese idee. Levib antisemitism ehk juudivaenulikkus, sest juutidel olid pangad, raha, teadus ja teadmised. Kirjanduses ja kunstis oluline dekadents ehk langusmeeleolu. Euroopa on sammumas loojangusse. Levinud oli surmateema. Kunstis impressionism ehk mulje loomine. Kirjanduses sümbolism, ka
1821. aastal tõi Steinsberg lavale J.Hutti järgi seatud näitemängu ,,Krappi Kaie willetsus, ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama", 1824. aastal ,,Permi Jago unne-näggo" Tallinna saksa teatri eestikeelsed lavastused ei loonud eestikeelset teatritraditsiooni ega taganud eestikeelse näitekirjanduse väljakujunemist. Saksakeelsete näidendite vahele või õhtu lõpuks mängitud eestikeelsed tükid mõjusid juhuteatrina. 16. F. R. Faehlmanni looming ja tegevus. Teisi eesti rahvusluse kujunemist ettevalmistavaid estofiile (A. H. Neus, G. J. Schultz-Bertram jt). Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) - olulisem rahvuskirjanduse väljakujunemise mõjutaja ja kujundaja 19. sajandi esimesel poolel. Järvamaal Ao mõisas sündinud, õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, arstina tegutses Tartus juba 1824. aastast alates. 1838. aastal rajas koos teistega
tagasihoidlikuks. Peale seda algas tagasipöördumine Luteri usku. Õigeusu kirikust lahkumine oli seadusega keelatud, alles Aleksander II ajal lubati. Kirik ja usuelu ärkamisajal: Vaatamata keisri lubatud ususallivusele ja rahva poolehoiule luteri kiriku vastu, ei saanud luterlik pastorkond tagasi kindlustunnet. 1860-1870. aastates hakkas kujunema eesti pastorkond. Noored eestlastest teoloogid jäid lähedaseks talurahvale, nad rääkisid hästi eesti keelt jao lid altid rahvusluse ideedele. Jätkates valgustajate ja estofiilide missiooni rahva harimisel, püüdsid ühitada kristlust eesti rahvuslusega. Esimene Eesti pastor oli möldri poeg Wilhelm Esenschmidt. Eestlastel oli kriitiline suhtumine kirikusse kui aadli mõju all olevasse seisuslikku institutsiooni, oli soov teha kirikud rahva lähedamaks. Kreutzwald, võttis omaks kristliku armuõpetuse, kuid taunis teravate sõnadega kirikut ja kirikumehi.
54. Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat. Konservatiivne ja roheline ideoloogia on nii mõnegi seisukoha poolest sarnased, n: mõlemale on oluline terviklik ühiskond, küsimuste käsitlemine terviku seisukohast, skeptilised progressi suhtes. 55. Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused? Sotsialism ja liberalism seisavad mõlemad inimeste võimaluste võrdustamise eest, pürgides nii heaoluriigi poole. 56. Tutvusta rahvusluse erinevaid vorme. Riigirahvuslus (poliitiline rahvuslus) Lääne-Euroopas uusajal Keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. saj Asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. saj. Juudi riigi teke Diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused 57. Tutvusta võimu ja domineerimise erinevust Weberi käsitluses. Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata
Mõju Tugev, väljakujunenud Mitmekesine, prognoosimatu, ühiskondlikku elukorraldust otsene mõju võib ka puududa kinnitav 19. Meedia ja ühiskonna integratsioon Meedialt oodatakse tuge vähemusidentiteetide arengule või sotsiaalsete konfliktide lahendamisele. Suur osa varasemast kirjandusest moderniseerumise ja rahvusluse moodustamise kohta rõhutas meedia osalust uue rahvusliku identiteedi loomisel. Tänapäeval vastupidine efekt, sest järjest rahvusvahelisemaks muutuv meedia ähvardab kahjustada rahvuslikku ja kultuurilist autonoomiat. Massimeedia võimalik positiivne roll nt sisserändajate sulamisel nende uue asukohamaa rahva hulka. (lk 67) Meedia ja ühiskonna seoste teooriad: 1) Massiühiskond 2) Marksistlik käsitlus 3) Funktsionalism 4) Kriitiline poliitökonoomia
Arvamus, et juudid koguvad jõukust, pärissakslased vaesuvad. Legend: eksisteerib rahvusvaheline juutide salaliit, mille eesmärgiks on juutide ülemvõim maailma majanduses ja poliitikas. ,,Majandusprobleemides on süüdi juudid". III. Poliitiline seletus: juutlus = (rahvusvaheline) bolsevism. Juudid on internatsionalistid = vasakpoolsed: nad on sotsialistid ja kommunistid. Nad on Saksa rahva ja rahvusluse vaenlased. Põhjuseks oli juutide olulisus sotsialismi ajaloos. Juudid olid: Karl Marx, mitmed Vene revolutsiooni juhtivad tegelased (nt Trotski), Spartakistide juht Rosa Luxemburg ja Baieri Nõukogude Vabariigi juht Kurt Eisner, paljud Weimari Vabariigi vasakpoolsed intellektuaalid: kultuuribolsevismi oht. Legend: juudid pole solidaarsed sakslased: I Maailmasõjas nad hiilisid kõrvale sõjaväest jne
· Glossemaatika · Ameerika strukturalism · Pariisi koolkond · Moskva ingvistide ring Ameerika Strukturalism Franz Boas (1858-1942) Kwakiutl (Kwakwaka'wakw Vancouveri saar). Ta oli hariduselt füüsik. · Kultuurilise realtiivsuse põhimõte; · Antropoloogias vs etnoloogia (etnograafia) · Keel ja kultuuri (keel on kultuuri osa) · Apriorne vs aposteroidne grammatika Ta jaoks oli oluline saksa romantiline ja eelromantiline filosoogia. Kogu rahvusluse ideoloogia tekkis Saksamaal 18nda sajandi lõpus. Ta esitas romantilise metafoori, milles rahvas on analoogne inimesega. Rahval on oma hing, tahe. Ta idee seisnes selles, et rahvad on erinevad ja neist tuleb lugu pidada just lähtudes nende erinevustest. Natsionalistlik filosoofia ütles, et kõik inimesed on võrdsed ja ühesugused. Omapäran, unikaalsus, on suurema väärtusega. Romantikutel tekkis huvi eksootiliste rahvaste vastu. Ta vanemad emigreerusid Ameerikasse
pälvis enim tähelepanu küsimus, kas õige on Tallinn või omastavaline Tallinna, ent 1930. aastate keskpaiku jäi ülekaal nimetavalisele kujule (Saareste 1934). 1930. aastatel hoogustus kohanimede eestistamise propaganda. Eesti Rahvusluse Ühing taotles 19301931. a mitmete vallanimede (Einmani, Porkuni, Pornuse, Prangli, Riidaja, Taagepera jne) eestistamist. Isikunimede eestistamine, mis muutus 1934. aastast massiliseks, ahvatles sedasama kordama kohanimede osas. Selle taustaks oli rahvusluse tõus ja autoritaarse riigivõimu tugevnemine mujal Euroopas; kohanimesid rahvuspärastati mh Lätis ja Rumeenias. 19. aprillil 1938 andis riigihoidja dekreedina ,,Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seaduse" (RT 1938, 42, 397), mille peaeesmärgi sõnastas § 1: ,,Haldusüksused, külad ja alevikud ning muud asulad peavad kandma eestipäraseid nimesid." Seaduse § 2 kohaselt kuulusid muutmisele võõrapärased, samuti labase tähendusega või halva kõlaga nimed.
ühtesulatamiseks venelastega (keeleliselt, kultuuriliselt jne). Selle radikaalse mudeli kürval oli ka pehmemaid variante: ntks mudel, mis soodustas muulaste lähendamist venelastele ja nende oma kultuur võis teatud määral alles jääda. Lisaks riiklikele programmidele arvestas vene keskvõim ka sellega, et võimalik on muulaste vabatahtlik venestumine. Venestamise peamised motiivid ja algus- Kolm peamist motiivide rühma: riigi moderniseerimine, rahvusluse tõus vene impeeriumis ja riigi julgeoleku huvid. Vene keskvõim oli teadlik, et vene impeerium suht kirevate erinevate poliitiliste üksustega riik. Moderniseerivatest huvidest lähtuvalt üritati siis kõiki impeeriumi alasid halduslikult ühtlustada. Vene keskvõimu jaoks olid Euroopa eeskujud peamiselt Suurbritannia, Saksa keisririik (sellised laadnad ühtsed rahvusriigid). Venelased olid aga impeeriumis vähemuses ja sellises eeskujud olid ehk liialt optimistlikud.
jur.) kraadiga. Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. Aastal 1896 ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel Hermannilt Postimehe ära ning nimetasid selle peatoimetajaks Tõnissoni. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ning kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. Tõnissoni nimega seotakse "Tartu renessanssi" ehk rahvusliikumise hoogustumist. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid 1890. aastatel Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist, mis toona üpris harv oli. Mitmeaastase kampaania
Baltisakslaste ja venelaste rõhu alla kannatasid eestlased, lätlased jne, soomlased kannatasid rootslaste rõhu all, Austria rõhu all kannatasid slovakid, sloveenid jt. Rahvuslikus liikumises eristatakse erinevaid etappe.. 1) elitaarne etapp toimub rahvuse mõiste teadvustamine ning kujuneb välja rahvuslik eliit (kujunevad välja kirjanikud, kunstnikud, tippharitlased, kes hakkavad rahvust teadvustama). 2) haritlaste liikumine rahvusluse ideede propageerimisega hakkavad tegelema mõnevõrra laiemad ringkonnad nagu nt üliõpilased, kooliõpetajad, mõnikord on seda etappi nimetatud ka üliõpilasliikumise etapiks. 3) seltsiliikumise etapp rahvuslikku liikumisse lülituvad massid, põhisuunitlus on kultuuriline, tekib hästi palju erinevaid seltse, kas siis elukutse v tegevusalade järgi. 4) oma riigi loomise etapp poliitiline liikumine, tekivad erakonnad ja
Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi rahvuslik-liberaalne partei. Hakkas oma mõju taluperemeeste osas kaotama, kes läksid üle Maaliitu. Täielik toetus Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule. Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest
Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi – rahvuslik-liberaalne partei. Hakkas oma mõju taluperemeeste osas kaotama, kes läksid üle Maaliitu. Täielik toetus Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule. Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.....................
sildid, juudi kirjanduse põletamine · 935 Nürnbergi seadused juudi rahvusest isikutelt võeti kodanikuõigused ning õigus abielluda aarjalastega · 1938119/10 kristallöö: sünagoogid ja poed rüüstati, 30 000 saadeti koonduslaagritesse · 19401945 tapeti üle 6 miljoni juudi · 1942 lõplik lahendus · 1948 Iisraeli riik · Mälestatakse Tis a Be`av päeval leinapäev SIONISM: · juudi rahvusluse vorm · Sündis 19.sajandil · 2 ideed: - Soov pöörduda tagasi oma kodumaale - Soov saada endale oma riik · Religioosne sionism: nt Gush Emunim · Üldiselt poliitiline liikumine HASSIDSISM: · Vagadusliikumine · 18.sajandil tekkinud · Juutluse olemuse esindajad JUDAISMI SUUNAD: 1) Ortodoksne juutlus - uusortodoksid - ultraortodoksid hassiid üks paljudest ortodoksetest juutidest
ja lõpetanud õigusteaduskonna. Toimetusse kuulusid Eduard Vilde, Johannes Voldemar Veski, Anton Hansen Tammsaare, Mihkel Martna, kes oli pärastine sotsialistide juht ja Eesti iseseisvuse pooldaja. Kuna nii Tallinn kui ka Põhja-Eesti olid majanduslikult ja kultuuriliselt mahajäänud, suunas Päts oma ajalehe sisu vaesemate kihtide õpetamiseks ja abistamiseks. Teataja programm esindas majandusmeeste suunda. Tõnissoni idealistliku rahvusluse kõrvale tuuakse uus suurus majandus millele kõik tuginebki. Pätsi võitluseks kujunes Tallinna uue linnavalitsuse valimine aastal 1904. Et vastasest jagu saada, oli ta valmis ühe või teise vastsega ajutiselt koos töötama. Selles valguses kujunes tema koostöö venelastega, et sakslastelt võimu üle võtta. Sakslased kaotasidki ja linnavalitsus läks peamiselt jõukate eestlaste kätte. Järgmisel aastal leidis aset 1905. aasta ebaõnnestunud
1888.aastal venekeelsena, 1893.aastal viidi vene keelele üle Tartu Ülikool(Jurjevi Ülikool). Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma. Hariduse kõrval püüti levitada õigeusku. Palju ehitati kirikuid ja rajati ka Kuremäe nunnaklooster. Rahvuslikku suunda üritas jätkuvalt alal hoida K. A. Hermanni toimetatud "Postimees". Oluline sündmus oli Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine 1883.a. Üheks rahvusluse keskuseks kujunes Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), kes muuhulgas 1884.a Otepääl õnnistas esimese sini-must-valge lipu. Uuele rahvuslikule tõusule panid aluse J. Hurt ja Villem Reimann. Hurt algatas 1888.a üleeestilise rahvaluule kogumise, Reimann aga karskusliikumise ja Eesti kultuuriloo teadusliku uurimise. 24. EESTI POLIITILINE ARENG SAJANDIVAHETUSEL JA 1905. AASTA REVOLUTSIOON 1890-te aastate lõpu hakkas venestussurve nõrgenema ning saabus uue rahvusliku tõusu
neid asendada muude toiduainetega või farmaatsiatööstuse saadustega, aga mõistagi pole need tooted nii nauditavad. Selge on ka see, et kõik, mis puutub alkoholitarvitamisse, on sedavõrd traditsioonide, moe ja eelarvamustega seotud, et selle “teaduslik” lahkamine on tõsikindlusest kaugel. Mõnedele rahvastele on eelarvamustel põhinev al- koholipoliitika saanud lausa saatuslikuks. Näiteks olid Soome rahvusluse ja riikluse rajajad põhiliselt rootsikeelsed germaani tõugu Soome kodanikud, kel oli veendumus, et soomeugrilastest lihtrahvas tuleks alkoholist eemal Väärikaile Bordeaux´ ja Burgundia veinidele lisavad keldriaastad dekadentlikku nõtkust. hoida. Nagu kinnitab Soome alkoholikultuuri uurija Satu Apo, ongi soom- laste kalduvus liigpruukimisele sellise õnnetu alkoholipoliitika tagajärg: joo- marlus kujunes härrastevastaseks protestivormiks
Venemaal. Tegemist oli poliitilise repressiooniga vallutatud alade elanike vastu eesmärgiga kõrvaldada ''vaenulikud'' inimkategooriad ja lülitada need territooriumid kiiresti tasa ülejäänud NSV Liidu osadega. 1949. aasta küüditamine - 20722 inimest asumisele, suurem osa olid naised ja lapsed, märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu, et saavutada hirmutamisega nende ''vabatahtlik'' ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt, rahvusluse murdmine, eesmärk oli ka nõrgestada relvastatud vastupanuliikumist, mis oli saanud toiduainete näol toetust talumajapidamistest. http://www.estonica.org/et/1949_a_m %C3%A4rtsik%C3%BC%C3%BCditamine/ Sarnasused: genotsiid, küüditatute hulgas naised, lapsed, vanurid, perekonnad lahutati jaamas Erinevused: 41. aastal viidi ühiskonnaeliit (sõjaväelased, õpetajad, kirikuõpetajad jne), 49. aastal viidi põhimõtteliselt maainimesed, 49.aastal viidi kogu pere, neid ei lahutatud jaamas.
Sotsiaaldemokraatia sümboliks on eri riikides kas punane nelk või punane roos. Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut- Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule Tugev haridus, tervishoid Ühesugune valimisõigus Poliitiline, majanduslik võrdsus Riik sekkub majandusse Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.
aastani. Prantsuse revolutsiooni eelne Prantsuse revolutsiooni järgne periood periood Valitsemisvorm Absoluutne monarhia Konstitutsiooniline monarhia Ühiskond Agraarühiskond Industriaalühiskond (üle poole (põllumajanduslik tootmine) elanikkonnast töötab tööstuses) 5) Rahvusluse esiletõus(nt kreeklased) 6) Tekkis töölisliikumine 17. sajand barokk. 18. sajand valgustusajastu. Absolutism Valitsemisvorm, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. 1) Riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja oli oma võimu saanud Jumalalt ta oli Jumala asemik maa peal. 2) Ühtsus üks seadus, usk, ühisest keskusest juhitud valitsus ja majandus.
kirjanduses tuleks kasutusele võtta telegrammi stiil (tegusõnad välja). Saksa ekspressionistid kirjutasid palju maailmalõpust ja unistasid uuest sõjast. Sakslastega olnud nõnda, et neid ka provotseeriti alustama uut sõda kui kaotasid sõda, pandi tohutud sõjamaksud peale. Suur alandamine, rõhumine ja surumine tekitab vastureaktsiooni. Esimene Maailmasõda 1914- 1918. Esialgu on iga sõda sõdivatele riikidele, eriti sõda alustanud riikidele, tundub vahva, suur rahvusluse puhang. Ometigi sõda mõjutas väga paljut. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 14: 1) E. M. Remarque'i elu ja looming Remarck elas aastatel 1898, kuni 1970. Ennem oli ta nimi Erich Paul Remarck. Sündis väikekodanlikus linnakeses väga ranges, katoliiklikus peres. Lõpetas ka katoliikliku seminari 1916 ja pärast kooli läks 18 aastase poisikesena vabatahtlikult Esimesse Maailmasõtta. Oli rindel sõja lõpuni, sai korduvalt haavata
Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud tabanud halvatus, tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. · Venestusaeg. 20. sajandi algus 1881. aastal võimule saanud keiser Aleksander III osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Vene provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks muudeti vene keel, kindralkubernerideks määrati ainult venelasi ja kohtu- ning politseikorraldus muudeti samaks Vene-sisesega. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. 1880
- B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad
Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja id...
Baltikumi kõrvale · Venemaa oli geograafiliselt suur, mitmerahvuseline impeerium, mis vajas baltisaksa aadli panust ka keskvõimu teenistuses Baltisakslased ja Venemaa · P I ostis ära baltisaksa lojaalsuse kui ta kinnitas nende omavalitsusõigused ja privileegid · Baltisaksa(aadli) ja Venemaa valitseja huvid langesid kokku ja koostöö oli mõlema osapoole jaoks kasulik(kuni moodsa rahvusluse läbimurdeni 1880ndatel aguses) - Baltisaksa aadel saavutas tähtsad positsioonid Vene õukonnnas, halduses ja armees. - Haritud baltisaksa kodanlased tegutsesid Venemaal nt arstide, teadlaste ja õpetajatena - Baltisakslased olid keisrile kõigutamatult truud(kuni 19.
Varasemad kirjanduslood olid kontekstikesksed lähenemised. 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, üksikonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine). Fookus: 20.sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus). Olemasolevad kaanonid on väga eraldiseisvad ei looda erinevate valdkondade vahel seoseid. Problemaatika, mille põhjal kirjanduslugu kokku pannakse. Kriitika on tulnud ajaloolaste, keeleteadlaste poolt ning on väga laiatarbeline. Linda Kaljuni käsitlus oli pikka aega üks põhilisemaid
3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri (1884-1939) ja Benjamin Lee Whorfi (1897-1941) keelelise relatiivsuse hüpotees - esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Keelelise relatiivsuse teooria tekkelugu. 18. saj. rahvusluse tekkimisega Saksamaal ja Prantsusmaal kasvas huvi rahvuskeelega seonduva kultuurilise omapära vastu. 31 Wilhelm von Humboldt (1767-1835) oli esimene eurooplane, kes uuris keele ja mõtlemise seoseid. Wilhelm von Humboldti 'Weltanschauung' hüpotees: Keel määrab meie mõtlemise ja selle, kuidas me ümbritsevat maailma tajume. Inimesed mõtlevad erinevalt, sest nad räägivad erinevaid keeli.
naistel ei ole vaja meestega võrdseid õigusi 19. saj II poolel kujunes ja 2. pol ideoloogia liberalism Sõna, koosoleku ja ühinemisevabadus, usuvabadus, inimeste võrdsus Ühe inimese vabadus ei tohi piirata teiste õigusi ja vabadusi Eraomandus on püha Riigikord konstitutsiooniline monarhia või vabariik; võimude lahusus; John Stuart Mill ,,Vabadusest" Romantism olulised on tunded 19. saj keerkis esile natsionalism e rahvuslus Johan Gottfried Herder rahvusluse 1 tuntumaid esindajaid Maj liberalism Adam Smith 1776 uurimus rahvaste rikuse loomusest ja põhjustest Pilet 15 ??? 1.Riik, õigus ja armee Roomas Vabariik: Rooma riik res publica = avalik asi hiljem tähistas see termin ühiskondlikku vabalikku korraldust Rooma rahva (populus romanus) moodustasid patriitsid ja plebeid Rooma riigikord oli aristrokraatlik riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu Senat
liikumiseks. Vene keskvõim toetas seda, aga Vene seisukohas toodi välja veel see, et talupojad vaevlesid hingehädades, millele luterlus ei suuda lahendust leida. 1846.aastal asutati Riiga õigeusu vaimulik kool. Mõned aastad hiljem lisati veel juurde vaimulik seminar, mille eesmärgiks oli õigeusu vaimulike ettevalmistamine Balti kubermangude jaoks. Eestlasti hakkas seal õppima 12 eestlast. Rahvusliku liikumise ajal olid väga agarad rahvusluse toetajad. Väga paljud ei asunud tööle vaimulikena, vaid hoopis ametnikeks. Liivimaal hakati asutama õigeusu talurahva koole, luterlike talurahvakoolide kõrvale. 1859 oli Liivimaal kokku üle 130 külakooli, luterlikke koole oli mitu korda rohkem, aga ühiskondlikus pildis muutus õigeusk nähtavamaks. Vene keskvõim püüdis Balti erikorra privileege mitte piirata, keskvõim hakkas manitsema ettevaatlusele kohalikke kubermanguvalitsusi, Riia õigeusu piiskop saadeti üldse Riiast minema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
