1911.a toimus Hiinas Xinhai revolutsioon sõjaline riigipööre. Selle taga seisid emigrandid, kes olid mandzude dünastia vastased.1905. a. Tokios loodud revolutsiooniline organisatsioon Tongmenghui, mille eesmärk oli kukutada monarhia, taastada Hiina suurriiklus, teostada sotsiaalsed reformid.1.jaanuar 1912. Kuulutatigi välja Hiina Vabariik. Võim läks kindralide kätte, kes nimetasid ennast kubernerideks. Kuid need tegutseisd vaid rahvusluse või enda kasuks ja riik hakkas lagunema osastisriikideks. 1912.a. lõid Sun Yat- seni pooldajad Goumindangi, mis oli erinevalt Tongmenghuist rahvuslik organisatsioon. See organisatsioon oli aga vastu president Yuain Shikaiga ning algas sisesõdade periood. AAFRIKA JA LADINA-AMEERIKA SARNASED JA ERINEVAD JOONED ARENGUS : Erinevat : · Ladina-Ameerika suutis ennast 20.sajandi alguseks peaaegu täielikult koloniaalsõltuvusest vabastada. Aafrika oli aga 1913
kuritegude tagajärgede eest tal enam pageda ei õnnetunud. Nüüd oli loodud olukord, mis oli Saksamaa jaoks eriti ohtlik. Saksa juhtkond hakkas taipama Stalini kuratlikku plaani. Stalinile valmistas ebameeldiva üllatuse Prantsusmaa, mille Hitler alistas 1940. a. ülikiirelt, kuigi Stalin oli lootnud, et Saksamaa ja Prantsusmaa vajuvad verisesse kurnavasse sõtta ja tema armeel jääb hiljem ainult nende riismed laiali peksta. Prantsusmaa kiire kaotuse põhjustest oli üks peamisi rahvusluse e. natsionalismi täielik madalseis. Kuna Suurbritannia eriliselt kaklusse ei kippunud, otsustasid sakslased hakata oma vägesid koondama idapiirile. Siin tegi Stalin oma teise vea, mis oleks talle peaaegu saatuslikuks saanud. Ta ei uskunud oma luuret ja kindraleid, kes hoiatasid teda Hitleri eest ja jätkas rahulikult oma vägede koondamist riigi läänepiirile. Sakslaste juht Hitler teadis väga hästi,
Talurahva majanduslike võimaluste paranedes ja rahvahariduse kasvades jõutigi 1850. aastail juba tõusuperioodi algusesse. Koolilõpetajate arv suurenes, kujunema hakkas eestlastest haritlaskond, ülikoolini jõudsid juba esimesed vabakslastus talupoegade järglased. 1860. aastaid on peetud Eesti ärkamisaja alguseks. Kuigi sellel ajaperioodil leidis aset suur venestamiskampaania, ei lasknud end leidvad eestlased endid sellest väga mõjutada. Üha enam kerkis esile rahvuse ja rahvusluse mõiste. Talupojad omasid nüüd liikumisvabadust ning paljud neist suundusid elama linna. Rahvuslikul ärkamisajal eristatakse kolme põhilist voolu: 1) saksameelne pooldati koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale; 2) venemeelne leiti, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale; 3) eestimeelne- arvati, et
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult
Vene impeerium 19. sajandil Territoriaalne ekspansioon Laienes Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvel Impeeriumi keskseks piirkonnaks Suur-Vene (Velikorossija) Valitsevaks usuks õigeusk Kaukaasia alistamine Kaukaasia sõjalis-strateegiliselt ning maavarade rikkuse poolest oluline piirkond Kaukaasia kristlikud rahvad- (grusiinlased, armeenlased) püüdsid leida venemaalt abi Türgi ja Iraani survele vastupanemiseks 18. saj lõpul Kesk-Kaukasusse tähtis tugipunkt- Vladikavkaz 19. saj alguseks alistas Venemaa Gruusia, Osseetia, Põhja-Azerbaidzaani ja Abhaasia, Gruusia alad ühendati eraldi kubermangudeks. Sõjad türgi ning iraaniga olid venemaale edukad ning kindlustasid veelgi impeeriumi positsioone vallutatud aladel. Kaasnes vägivaldne venestamis-ja kolooniapoliitika, mis tõi kaasa rahva visa vastupanuliikumise. Põhja-Kaukaasia mägirahvad alus...
Roheliste tunnused: · inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust · Holism: küsimuste käistlemine terviku seisukohast · skepsus progressi suhtes · ,,kosmoselaev Maa" · edasikestmine Voold: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund 1 Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat. 2 Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused? 3 Tutvusta rahvusluse erinevaid vorme. Rahvuslus: · rahvused on inimkonna ajalooline jaotus · iga rahvus on unikaalne · rahvus on poliitilise legimiteerimise jainimese vabaduse allikas · rahvused vajavad omaenda riiki · lojaalsus oma riigi suhtestuvad Rahvusluse vormid: · kultuurirahvuslus · vererahvuslus · poliitline rahvuslus · riigirahvuslus Lääne-Euroopa uusajal · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopa 19-20 saj
sõjaväeformaator, arvas, et parim taktika on lüüa vaenlast massiga. See taktiga aga ei kujunenud kuigi parimaks, sellepärast, et selle taktika tagajärjel sai surma palju inimesi. Tänapäeval võib sellise nähtuse kohta öelda, et inimesed olid kahuriliha. 19. sajandi sõjad mõjutasid paljuski Euroopa poliitilist, majanduslikku ning sotsiaalset arengut. Eriti olulised olid ka Napoleoni sõjad, mis panid aluse uuele poliitilisele korraldusele Euroopas. Rahvusluse ideede levik vallandas Euroopasmitmed ühendamissõjad. Esile võib tuua need, mida seoses Saksamaa ühendamisega pidasid Austria ja Preisimaa. Nendest olulisim oli 1870-1871 aset leidnud sõda Preisimaa ja Austria vahel. Erinevad vabadussõjad ja vastuhakud puhkesid ka mujal Euroopas. Muudatusi toimus ka relvajõudude komplekteerimises. Algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele ja selle alusel massiarmee loomine. Napoleoni ajal suurenes
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid p...
SISSEJUHATUS Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma. 19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperalismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperalistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja
Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade
Reforme oli siiski vaja, Pjotr Stolõpin hakkas neid teostama. Kõige olulisem oli agraarreform talupoeg sai õiguse küla kogukonnas väljaastumiseks ja maa eraomanikuks kinnitamiseks. Soome kuulus tol ajal Vene impeeriumile, Veebruarimanifest tühistas enamiku senistest Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri. Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik. Baltimaades ka rahvusluse levik. Lätis uus vool ehk jauna strava. Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama. Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed. Kultuur. Progressiaeg. Antisemitismi tugevnemine. Vastukaaluks lõi Theodor Herzl
veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval." 19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Teoorjuse kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga.Näide: Õhtul asemel enne uinumist uues kodus küsis
paljude teiste probleemide tõstatamise ja neist mõne lahendamisega viis ka prantsuse rahvuse kujunemisele. Pärast Prantsuse revolutsiooni tõusis rahvusküsimus Euroopas üha enam esiplaanile. See oli probleemiks juba Prantsuse keisririigi ajal, kui Napoleon püüdis luua Euroopa föderatsiooni. Föderatsiooni vastu tekkinud liikumiste seas oli juhtiv saksa rahvuslik liikumine, mille mõju ulatus ka Baltimaile. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Suur Prantsuse revolutsioon kaotas feodaaligandid, mis vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas ning sillutas teed tänapäeva turumajandusele. Enam ei piiranud
Selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas- liberaalse erakonnaga, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti poliitika elu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille sotsiaalse baasi moodustasid väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikrmajade omanikud. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Tööerakonna liidrite hulka kuulusid Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip.
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks.
Peeti isamaalisi kõnesid. Publik, ligi 20 000 inimest üle Eesti. Kuna traditsioon tuli saksamaalt siis oli palju kritiseerijaid (Johann Köler ja Carl Robert Jakobson) Jakob Hurt Pärit põlvamaalt (kirikuõpetaja). Tõusis liikumise etteotsa 1870. Aastatel. Mõnda aega töötas Jannseni "EP" juures lisalehe toimetajana, kuid sakslaste nurina tõttu pidi Jannsen ta vallandama. C.R Jakobson koduõpetaja, kes oli üks ärkamisaja rahvusluse radikaalsema poole esindaja. 1878 asutab ajalehe Sakala, kritiseerib käredalt olusid ja baltisakslasi ja kirikuõpetajaid. baltisakslaste protesti tõttu suleb valitsus mõneks kuuks ajalehe. Tükkis tülli minema ka seniste mõttekaaslastega Lahkhelid Lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel. Hurt lahkub 1880 Eestist Peterburi Jaani koguduse pastoriks. Pinged ka Jannseniga . Jakobson süüdistas teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Venestamise algus Algas Aleksander II võimuletulekuga
................................................................................................... 13 Landeswehr'i sõda............................................................................................. 14 Kurss rahule...................................................................................................... 14 25. XX sajandi esimesed aastad XX sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning varem suhteliselt kitsaid haritlasringkondi haaranud rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühistud (põllumeeste seltsid, laenu- ja hoiuühisused) pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike
Sygmunt Sierakowsky - Sõjaväeline üldjuht Leedukatel, juhtis 2000 mehelist salka. Zemaitijas - Preester, kes juhtis väesalka. Kindral Mihhail Muravjov surus maha ülestõusu: Hukati üle 200 juhi; põletati kümneid külasid, elanikud küüditati (Siberisse, Vene kubermangu) ülejäänud sõjaväkke ja karistustööd. Aadlid kaotavad oma domineeriva staatuse ühiskonnas. Venestus Poolas- Haridusminister Sergei Uvarov ametliku rahvusluse doktriin - Kõik tuli allutada isevalitsuse, õigeusu ja vene rahvusluse huvidele. 1832. aastal suleti Vilniuse ülikool - Avati Meditsiiniakadeemia ja Katoliku Vaimulik Akadeemia (viidi üle Peterburgi). 1842. aastal suleti Meditsiiniakadeemia - Üliõpilasi süüdistati patriootiliste vabastusideede levitamises. Vilniuses keelustati avaldada poliitilisi poola keelseid väljaandeid. 1839. aastal eemaldati koolide programmidest poola keel ja kirjandus. 1840
html). Pärast ülikooli lõpetamist 1915. a. töötas ta samas stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse alal (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Sellel varajasel teadustöö perioodil valmis tal Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil, mis on üks J. Uluotsa populaarsemaid töid. Peterburis osales noormees aktiivselt ka kohalikus seltsielus, ta oli eestvedajaks korporatsioon Rotalia loomisel. Korporatsiooni põhiideeks oli eesti kultuuri ja rahvusluse alalhoidmine ja venestamise mõju nõrgendamine (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 1918. aastal naasis J. Uluots Eestisse, töötades mõnda aega Haapsalus rahukohtuniku ning kohtu-uurijana (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Eesti Vabadussõja aastail 4
Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist välja...
Toodangu vähenemise ning sõjatarvete kasvuga kaasnesid varustusraskused, mis ähvardas suuremaid linnu näljaga. Siiski leidus ka midagi positiivset – elavnes rahvuslik liikumine. Tõuke selleks andis erinevate sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine (olulisemad olid Linnadeliidu Komitee Tallinnas ning Põhja-Balti Komitee Tartus). Need tegelesid Vene armee ja sõjapõgenike abistamise ning tagala korrastamisega. Selle kõrvalt jätkati aga ka võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist ja omaalgatusliku tegutsemise õpetamist. Arutati päevakohaseid probleeme ning Eesti tuleviku küsimusi. Sõja-aastail kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Nende üks juhtidest oli Jüri Vilms, kes 1916. aastal esimest korda nõudis avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia (autonoomia – osaline iseseivus, mis on antud osale riigi territooriumist, ühele rahvusele). Aasta 1917
a. oktoobris). 5 Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunevad endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks (fasistid). Selle populaarsust suurendab lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse ) rõhutamine. · 1922.a. korraldasid fasistid "marsi Rooma"- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. · Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja 5 ministrikohta. II Fasistliku diktatuuri olemus: A) Sisepoliitikas: · NB! Fasistlikku diktatuuri ei kehtestatud mitte kohe. Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Vastavalt seltsi esimesele statuudile oli laulumänguselts ,,Vanemuine" meeskoor, kuigi aeg-ajalt kasutati esinemistel ka naiskoori, s.t. ajutiselt esineti segakoorina. 1873.aastast alates hakkas koor K. A. Hermanni juhatusel pidevalt tegutsema segakoorina. ,,Vanemuise" seltsi koori asutamine pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Selleks, et tõsta üldist kultuuritaset, korraldas ,,Vanemuise" laulu- ja mänguselts n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. Carl Robert Jakobson pidas selles Tähe tänava seltsimajas ka oma kuulsad ,,Kolm isamaalist kõnet". "Vanemuise" seltsis etendatud näidendid kirjutasid algul papa Jannsen ja Koidula muidugi ise ning esimesiks näitlejaiks olid samuti Jannsenite perekonna liikmed. Nii oli Jannseni perekond ka teerajajaks eesti algavale teatrile. Esimene eesti laulupidu
häbisse ning kuidas ta tõmbab kuradilgi naha üle kõrvade. Lisaks eesti muistendid baltisaksa luules ( hiiumuistendid-näiteks Suurest Tõllust, Faehlmanni müüdid-Koit ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava järve muistendi motiivid. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet jagama ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt, hariduse seisukohalt (silmaring, pedagoogiline väärtus), esteetilist vaatepunkti. Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Võttis rahvaluulet osana ajaloost. 19
Generaalstaate ei olnud kokku kutsutud viimased 175 aastat Pidev maksukoormuse kasv, rahva elatusvõime langus 9. Millised olid Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Positiivsed: Absolutismi kukutamine Vabariigi loomine Eesõiguste kaotamine Rahvustunde tõus Valgusideede levik Negatiivsed: Vägivald Eeskuju 20.saj diktaatoritele Poliitiliste vastaste massiline hävimine 10. Millised olid rahvusluse tõusu positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Positiivne Negatiivne Hakati rõhutama rahvuse Toimusid sõjad( palju ohvreid) ühtsust, saksa kirjandust, teatrit, Saksamaa õhutas kunsti. kolooniapoliitikat Kujunesid erinevad seltsid Saksamaal rahvuse võimlemis-, meestelaulu seltsid, ülehindamine, teise
ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks. Neil on vaja inimesi, kelle kaudu kasu saada. Rahvus luuakse meie teadvuses kujutluspiltide kaudu, neid toodavad kommunikatsiooni vormid. Kirjaoskuse plahvatuslik kasvamine. Ajalehed, raamatud. Omavaheline suhlus: seltsid, laulupidu. Kool ja haridussüsteem üheks meediumiks. Nende kaudu saadab eliit massideni uusi ideesid, rahvusluse põhimõtteid. Rahvust hoiab koos rahvusluse idee. Inglise ajaloolane Hobsbawn: rahvus kui leiutatud traditsioon 1990. Rahvused on loonud kõrgemad isikud 19.saj, kes soovivad võimu kindlustada – rahvuslikud sümbolid – illusoorne ühtekuuluvustunne. Väljamõeldud rahvuslikud tähtpäevad. Kuidas uurmehi meenutatakse – nt monument. Seismisega toodab rahvuslust. 21. J. Hurda ja C. R. Jakobsoni seisukohad rahvusluse küsimuses Hurda ja Jakobsoni erinevus: Hurt on rahvusluse looja. Üks rahvs, mida iseloomustab kühine
loetakse tsivilisatsiooni tipuks ja Eur. Väärtuste aluseks on inimeste võrdsus, isiklik vabadus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia. Valitses veendumus, et läänelik maailmapilt on ainuõige ja tekib missiooni tunne, et valge mees on kohustatud viima selliseid vaateid ülejäänud piirkondadesse. Sellega kaasneb omakorda progressitunne. · Natsionalismi ehk rahvusluse levik, aga 19. saj alguse omast erinev. Uus rahvuslus oli sovinistlik ja lähtus sellest, et suurriigid võivad ümberasustada väiksemad, nende endi heaolu huvides. See väljendub panliikumistes nt. Pangermanism, mis lähtus Saksamaast (Poola keelse hariduse keelamine jms.) ja panslavism, mis lähtub Venemaast. Algab surve väikestele rahvastele. Venemaal toob venestamine kaasa juudivastasuse ehk antisemitismi
a toimusid Soomes parlamendivalimised, mille võitsid ebaausalt sotsidevastased vana- ja noorsoomlased. Kuid edu oli ajutine ja peagi tabas Soomet uus venestamislaine. Balti kubermangud 20. Sajandi algul Baltimaad arenesid kiiresti, Leedus oli see erinevalt Lätist ja Eestist aeglasem, tööstus ei saanud piisavalt töökäsi, mille tulemuseni oli ulatuslik väljaränne Venemaale ja ka Ameerikasse. Lätis oli selleks ajaks tekkinud juba rahvusluse kõrvale uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide vastu ning nõudis nende probleemide lahendamist. Sellise suuna ideaoloogiks oli kirjanik Janis Rainis(1865-1929). Uue mõtteviisina omandas sajandi algul Lätis ja Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Alguses levis see peamiselt vene üliõpilaste ja tööliste seas, peagi jõudsid ka kohaliku rahva sekka. Eriti kiire levik oli Lätis, kuis 1904.a asutati
dimensioon maailmatasemel. Natsionalism on ideoloogia, mis eksisteerib peaaegu kõikjal maailmas, kuid erinevates vormides. See ei tähenda, et kõik riigi elanikud teavad sellest või toetavad seda. Natsionalistlik ideoloogia eeldab, et natsionalism on kultuuriline fenomen. NATSIONALISM JA KAASAEG Antropoloogias defineeritakse natsionalismi tavaliselt, kui ideoloogiat, mis hoiab kultuurilisi piire ja suudab vastata poliitilistele piiridele. Paralleel natsionalismi uurimise ja rahvusluse vahel on ilmselge. Enamus natsionalisme on rahvusluse ideoloogia erilised juhtumid. Alates sellest, kui enamus natsionalistlike ideoloogiaid räägib oma rahvuse muistsest olekust, on laialdaselt levinud, et see on samuti juhtum, mis on seotud ideoloogia endaga. NATSIONALISMI INDUSTREAALÜHISKOND Industrealiseerimine tõi kaasa suure geograafilise mobiilsuse ning võimaldas inimestel osaleda sotsiaalsetes süsteemides, mis asuvad suuremal skaalal, kui need millest nad teadsid varem.
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles
sotsiaal-majanduslikku arengut.Erilist rolli etendas 18. sajandi lõpul peetud revolutsioonisõjad ning Napoleoni sõdade ajastu, mis pani aluse uuele poliitilisele korraldusele Euroopas. Mitmed 19. sajandi sõjad olid seotud nn. Idaküsimustega. Silmatorkavalt aktiivne oli selles vallas Venemaa, kes oli Türgiga sõjajalal aastatel 1806-1812, 1828-1829 ja 1877-1878. Ka 19. sajandi suurim sõjaline konflik Krimmi sõda (1853-1856) peeti Idaküsimuste lahendamiseks. Rahvusluse ideede levik Euroopas vallandas mitmed nii-öelda ühendamissõjad. Viimaste hulgast võib esile tuua need, mida seoses Saksamaa ühendamisega pidas Austri ja Preisimaa. Nendest olulisemad olid 1864. aastal peetud Austria-Preisi ja 1870-1871 aset leidnud Prantsuse-Preisi sõda. Põhimõttelised muudatused toimusid ka relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustuseleja selle alusel massiarmee loomine. Napoleoni ajastu sõdadesse kaasati juba
töölisliikumisi esindasid ametiühingud. 1905 tekkis ametiühingute liit Maailma Tööstustöölised (IWW). See ühendas kõige vaesemaid elanikekihte. 20. Sajandi algul tuli USA maailmapoliitika areenile. Euroopa mõõdupuu järgi polnud Ameeriklastel peaaegu üldse sõjaväge, kuid oli üsna võimas laevastik. Ameeriklased lootsid kaugemas tulevikus elada maailmas, kus pole sõdu. Millised pinged ja miks valitsesid ühiskonnas 19.saj. lõpp ja 20.saj. alguses? See oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja põhjuseks peetakse sageli imperialistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfäärise ümberjagamisel. Kuid peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid kompromissidega. Kuigi koloniaalvastuolud võisid teatud määral olla sõja puhkemise ajendiks, tuleb palju tähtsamaks pidada rahvusvahelisi vastuolusid Euroopas endas. See, et Euroopa rahvad hakkasid
asutada Tallinas uus sõltumatu ajaleht. Pätsi kirjas Ado Grenzteinile 1901. aasta mais sisaldub juba uue päevalehe asutamise mõte. Noored radikaalid asutasidki ajalehe Teataja, mille toimetajaks ja väljaandjaks sai Kontsantin Päts. 15 Loa saamine polnud sugugi kerge, sest eestikeelse ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud., õnneks asi lahenes õnnelikult. Tallinlased seadsid rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võistluse. Nad leidsid, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu. Selleks on vaja tõrjuda baltisakslased välja nii majandusest kui poliitikast. Koostöös venelastega saavutati ka esimene tõsine võit, milleni tartlased polnud küündinud. 1904. aasta linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja.
Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus
Tulemuseks oli , et tsaarile kandus isiklik vastutus järgnevate kaotuste eest Rasputini lähedus tsaarinnale, õõnestas tsaarivõimu autoriteeti ja andis alust kuulujuttudele Sõja tõttu tekkisid raskused linnade varustamisel toiduainetega, puudus oli tööjõust maal ja tarbekaupadest. Osa vabrikuid ei suutnud toorme puudumise tõttu tootmist jätkata Äärmusliikumiste tõus, töölisliikumise tõus Rahvusluse tõus, võimalus moodustada rahvusväeosi 2. Olulisemad sündmused kevadel 1917: Veebruarirevolutsioon - 27. veebruar Petrogradis, võim läheb Ajutise Valitsuse kätte, paralleelselt sellega kujunevad nõukogud Petrogradi Nõukogu. 3. märts tsaar Nikolai II loobub troonist aprill Sveitsist pagendusest tuleb tagasi Lenin ja hakkab võimu nõukogudes bolsevike kätte koondama 3. Ajutise Valitsuse poliitika (ebaõnnestumise põhjused) lubab jätkata sõda
konstitutsiooniline tegutsemisvabadus monarhia kahekojalise ; võimu lahutamine parlamendiga kolmeks Sotsialism Linna tööliskond, Majandus allutada Maaomandi proletariaat kogu ühiskonnale, natsionaliseerimine, rahvusluse eitamine, klasside vahelise põhihuvid tööstuses võitluse õhutamine POLIITILISED VOOLUD XIX, XX SAJANDIL Konservatism (ladina keeles säilitamine) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikus - rõhutati ajaloolist järjepidevust. Otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muutusi peeti kahjulikuks. Tuntumaks
Koolikorralduses: Vene keel, TÜ venekeelseks, mitte vene õpetajad vallandati, tase langes. Ametlikus keelekasutuses: kõik muutus venekeelseks Kirikuelus: toetati õigeusukiriku tegevust Venestamise tingimustes tekkinud seltsiliikumise vormid: karsklusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid, rahvaluule kogumine Poliitiline ja majanduselu 20. sajandi alguses 20.saj alguses kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse. Tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus(mõõdukas ja radikaalne tiib) ja sotsialism(rahvuslik ja rahvusvaheline). *Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896 asus seda toimetama Jaan Tõnisson. Ta astus välja venestamise ja saksastamise vastu, sama ägedalt
etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas olnud, selle pinnalt me saame arendada välja omapärase rahvuse. See oli palju ka ida-Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal
Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd oli lihtinimene nendega võrdselt informeeritud. Püüdis ülem- ja alamkihte lepitada, rääkis ,,heast keisrist". Kristlik humanism. 8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima? Ühist ja erinevat Jannseni (Perno Postimees, Eesti Postimees) ja Jakobsoni (vt nn suur sulesõda, Sakala) maailmavaadetes. /Ärkamisaeg/ Snellmanni eesmärk oli rahvusluse edendamine, lisaks tahtis ta tõsta Soome ajakirjanduse taset (see väljendus ajakirjandust analüüsivates kirjutistes). Ta oli liberalist, pooldas mõtte- ja konkurentsivabadust. Arvas, et avalikkus (ja seeläbi ajakirjandus) juhib ühiskonda. Seetõttu peab ajakirjanik olema asjatundja, mitte mõni suvaline vend. Ajakirjandus võidelgu parema homse eest! Arvas, et rootsikeelne ajakirjandus peaks tegelema rahvustunnetust, soomekeelne aga õpetama rahvast
massiga. Sõjapidamine muutus taas äärmiselt halastamatuks ja julmaks ning inimeludel ei olnud tähtsust. Esmatähtis oli vaenlase hävitamine ükskõik mis hinnaga. Sõjad kujundasid, nagu varemgi, suuresti Euroopa poliitilist ja sotsiaal-majandusliku arengut. Eriti olulisteks võib pidada 18.sajandi lõpul peetud revolutsiooni sõjad ning Napoleoni sõdade ajastut, mis pandi aluse uuele poliitilisele korraldusele Euroopas. Rahvusluse ideede levik Euroopas vallandas mitmed n-ö ühendamissõjad. Näiteks mis Saksamaa ühendamisega pidasid Austria ja Preisimaa. Lisaks veel mitmed vabadussõjad ja vastuhakud erinevates Euroopa piirkondades: Hispaanias, Kreekas, Poolas, Belgias, Ungaris, Kreetal ja mujal. Massiarmee loomine ja tehnika areng Mindi üle üleüldisele sõjaväe kohustusele ja sellega tekkis ka massiarmee. Kuna sõdadesse kaasati väga palju inimesi, pidid ka kõik riigid Euroopas oma sõjaväge
Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse kõrghariduse saanud Kristian Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti rahvusideoloogia alusepanija Jakob Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (e kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Partei populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine. 1922 korraldasid fasistid "marsi Rooma" - jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja fasistidele 5 ministrikohta. · Fasistliku diktatuuri olemus: Sisepoliitika: Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike
funktsioon. Urgas versus rändurid ja nende huvitavad jutud. 19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses 20. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) Anderson: rahvus kui kujutletud kogukond. Rahvus luuakse kujutluse kaudu. E. Hobsbawn: leiutatud traditsioon kui rahvus. Rahvused loovad 19. sajandil võimule tulnud uued klassid. Mingeid ettekujutlusi läbi surudes tahetakse tekitada illusoorne ühtekuuluvustunne. 21. J. Hurda ja C. R. Jakobsoni seisukohad rahvusluse küsimuses 22. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Koidula, Veske, Kuhlbars jt) Saksa eeskuju. Jannsen alustas eestikeelse isamaaluulega 1960 ,,Eesti laulik": saksa isamaaluule mugandus, saksa naaberriikide nimed on asendatud Eesti omadega. Vahva traditsioon. Geograafia on tähtis (piirid, kust jooksevad jne). Veske ,,Kodumaa" 1970ndatel oli kõige selgemine riigipiirid paika pannud (kas tunned maad, mis Peipsi järvest...). Poeetilises vormis piirileping
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...
Euroopa poliitilist ja sotsiaal-majanduslikku arengut.Erilist rolli etendas 18. sajandi lõpul peetud revolutsioonisõjad ning Napoleoni sõdade ajastu, mis pani aluse uuele poliitilisele korraldusele Euroopas. Mitmed 19. sajandi sõjad olid seotud nn. Idaküsimustega. Silmatorkavalt aktiivne oli selles vallas Venemaa, kes oli Türgiga sõjajalal aastatel 1806-1812, 1828-1829 ja 1877-1878. Ka 19. sajandi suurim sõjaline konflik Krimmi sõda (1853-1856) peeti Idaküsimuste lahendamiseks. Rahvusluse ideede levik Euroopas vallandas mitmed nii-öelda ühendamissõjad. Viimaste hulgast võib esile tuua need, mida seoses Saksamaa ühendamisega pidas Austri ja Preisimaa. Nendest olulisemad olid 1864. aastal peetud Austria-Preisi ja 1870-1871 aset leidnud Prantsuse- Preisi sõda. Põhimõttelised muudatused toimusid ka relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustuseleja selle alusel massiarmee loomine. Napoleoni
kordumist (e kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Partei populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine. 1922 korraldasid fasistid "marsi Rooma" - jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 2.3.2.Fasistliku diktatuuri olemus: Sisepoliitika: Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
