Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ainuv...
eksisteerida lahus kirjutajast ja lugejast nii ajas kui ka ruumis, soodustades sellega interpretatsioonilist mitmekesisust (vaatepunktide rohkust). Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks ning omandas uue staatuse, mis pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus. Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.13. sajandini Lääne- Euroopa kultuuri orgaaniliseks osaks ja seisuslik Eesti (jagunemine saksa- ja eestikeelseks seisuseks) oli eesti rahvusluse tekkimise eelduseks. Eesti ühiskond kujunes kristluse rüpes ja just balti erikord soodustas eesti rahva ja keele püsimist. Piibel eesti kirjanduskultuuris on koodtekst, Ariadne lõng, mis seob meid kristluse algkoduga ja mille abil suur osa elukogemusest kodeeritakse tähendamissõnasse. Piibli ainet, lugusid, selle motiive kasutataksegi kirjanduses koodina, piiblimotiivide abil kodeeritakse mingi sõnum topelttähenduslikult. Võidakse kirjeldada mõnda sündmust, tegelast kirjanduslikus
poliitilise ja tihti valitsuse suhtes kriitilise suunitlusega ajakiri Tänapäev. Tänapäeva mitme numbri ilmumisele tehti takistusi, mõni number ilmus ka teine nime all. Ajakirja Tänapäev viimane number ilmus 1940. aasta aprillis, ajakirja Maret viimane number 1940. aasta novembris. 1936. aasta Legendaarne Vabadussõja-romaan. Ilmus Albert Kivikase romaani "Nimed marmortahvlil" esimene osa. Romaan käsitleb gümnasist Henn Ahase maailmavaatelisi otsinguid kommunismi ja rahvusluse vahel. Tema vend võitleb punaste poolel, Henn Ahas mõistab, et erapooletuks jääda ei saa. Hiljem kirjutas Albert Kivikas paguluses raamatule juurde veel kolm osa, kus ta käsitleb Eesti Vabariigi eluolu kuni 1920. aastate keskpaigani. 1937. aasta Hakkas ilmuma ajakiri Akadeemia. Mais hakkas ilmuma ajakiri Akadeemia, selle väljaandja oli algul Eesti Üliõpilasseltside Liit, hiljem Eesti Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit. Ajakirja vastutav toimetaja oli 1940. aasta suveni Jaan
eestlaste seas levivale kadaka sakslusele. Eestluse näitamiseks kõnelesid liberaalid demostratiivselt avalikes kohtades Eesti keelt. Üritas ka poliitikasse sekkuda. Leidsid et venemaa poliitiline korraldus on aegunud ja et piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Tallinna radikaalid Juhiks: Konstatin Päts Temagi ajalehe ümber kogunes hulganisti haritlasi. Nende maailma vaade erines natuke Tartu liberaalide omast. Nad pidasid rahvusluse lõhenemise põhjuseks majandus hädasid ja pidasid vajalikuks kõrvaldada baltisakslased poliitikast. Nad moodustasid vene demokraatidega liidu. 1905. aasta revolutsioon. Selle ajendiks oli verine pühapäev. Rahumeelse demonstratsiooni tulistamine peterburis. See põhjustas kogu venemaal protesti avaldusi (streigid , meele avaldused , kokku puuted sõjaväe ja politseinikega). Kirjutati palvekirju , tehti koosolekuid. Ülevenemaaline streik.
1. IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND Imperalismiajastu (19. Saj lõpp): · Rahvusluse levik · Mõjukate rahvusriikide teke (nt saksa, itaalia) · Sovinism (oma rahvuse teistest paremaks pidamine) · Püüti saavutada võimalikult suur mõju kogu maailmas · Majandusliku mõju laiendamine · Oma pol, põhjendati vajadusega hoolitseda vähemarenenud riikide eest · Euroopa tsiv. (isikuvabadus, eraomand, demokraatia, turumaj, võrdsus) · Sisemised vastuolud, ei tahetud kuulda mõne enda ter lahkulöömisest
Tenessee oru ümberkujundamise projekt. o Noored mehed koondatakse tsiviilkorpusess, mis kujutasb endast töölaagreid maal, mis kestsid 6 kuud. Toit riietus ja peavari olid tasuta, kujundati tööharjumust. o NRA- rahvusluse taastamiseks.Tegemist on korporatsiooni taolise organisatsiooniga. Ühe laua taha tuuakse valitsuse- , äriringkondade- ja ametiühingute esindajad. Võtavad vastu ausa konkurentsi koodeksi: Laste tööd ei kasuta, miinimum palk, tööpäeva pikkus 8 tundi. Liitumine
parandamine · Töölisliikumise vormideks olid: A) streigid B) meeleavaldused C) töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam). D) kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam). 1.4. Rahvusküsimuse teravnemine: · Rahvusluse ehk natsionalismi võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga. · Rahvuslaste eesmärkid: A) samast rahvusest elanikkonnaga väikeriikide ühendamine (N: Saksamaa 1871; Itaalia 1870). B) impeeriumite vähemusrahvuste eraldumispüüdlused (N: Türgis; Venemaal; Austria-Ungaris). C) laialdase autonoomia saavutamine (N: iirlaste võitlus home rule`i eest). · Rahvusluse kasv aitas kaasa: I maailmasõja puhkemisele.
Esimene tekkis "valmis" riikides ja seda võib käsitada poliitilise rahvusena, teine on rõhutud või omariikluseta rahvuste puhul tekkinud kultuurilis - keeleline ehk etnograafiline rahvus. Eestis suutsid eksisteerida Ea Janseni sõnul mõlemad tüübid (Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). Kolmanda etapi, ehk massilise rahvusliku liikumise alguseks oli olukord mõnevõrra siiski muutunud, kuna 1930. aastate teisel poolel hakkas kultuurilise rahvusluse hoog vaibuma. Sealt edasi aga ei läinud enam kaua, kui saabus totalitaarne riigikord. Totalitaarse süsteemi surve alla sattudes, muutus ühtse kultuurivälja hoidmine hoovaks, mis aitas rahvusel ja rahvuskultuuril, kui sellisel, ka raskematel aegadel püsima jääda, ning ära oodata nüüdseks kätte jõudnud taasiseseisvuse nii poliitilises, kui kultuurilises mõttes. Et vastata küsimusele, miks ja milleks autor nii lähedalt käsitlesin nii eelärkamisaeja, kui
16. Uut sotsiaaldemokraatiat e nö kolmandat teed iseloomustab: rõhk haridusel jt sotsiaalsetel investeeringutel, sallivus mitmekultuurilisuse suhtes. 17. Kaasaegset läänelikku ideoloogilist pilti iseloomustab: d.) ideoloogiate keskelekoondumine 18. Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iseloomustab soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi; rõhk positiivsel vabadusel. 19. Õige on järgmised rahvuslust puudutavad väited: Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon; Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab kultuurilise rahvusluse traditsioon. 20. Konservatismi tunnused on valitsejate vastutus ja tavade rõhutamine. 21. Erakonnaperekondade hulka kuuluvad sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalid. 22. Rohelist ideoloogiat iseloomustab holism e tervikvaade ja skeptilisus progressi suhtes. 23. Roheliste ideoloogia alavormideks on sotsiaalökoloogiline suund ja süvaökoloogiline suund. KODANIKEÜHISKOND JA ERAKOND 1
eksisteerida lahus kirjutajast ja lugejast nii ajas kui ka ruumis, soodustades sellega interpretatsioonilist mitmekesisust (vaatepunktide rohkust). Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks ning omandas uue staatuse, mis pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus. Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.13. sajandini Lääne- Euroopa kultuuri orgaaniliseks osaks ja seisuslik Eesti (jagunemine saksa- ja eestikeelseks seisuseks) oli eesti rahvusluse tekkimise eelduseks. Eesti ühiskond kujunes kristluse rüpes ja just balti erikord soodustas eesti rahva ja keele püsimist. Piibel eesti kirjanduskultuuris on koodtekst, Ariadne lõng, mis seob meid kristluse algkoduga ja mille abil suur osa elukogemusest kodeeritakse tähendamissõnasse. Piibli ainet, lugusid, selle motiive kasutataksegi kirjanduses koodina, piiblimotiivide abil kodeeritakse mingi sõnum topelttähenduslikult. Võidakse kirjeldada mõnda sündmust, tegelast kirjanduslikus
• Rahvuslus ehk natsionalism- ideoloogia mis keskendub rahvusele. Kuidas rahvust säilitada?- see läbi, et tuleb luua oma institutsioonid ja säilitada/arendada ainulaadsust, seda saab arendada endasse suletuses ja eraldatuses ( Põhja-Korea, Jaapan) • Rahvuluse äärmulikud vormid, mida propageerisid fašistlikud liikumised, pidasid rahvust identiteedi tähtsaimaks osaks, ja seostasid rassiga. • Rahvusluse vastand on internatsionalism ehk kosmopolitism, kus riikide ülene maailmakodaniku idee. • Kogukond käib rahvusluse alla, territorjaalselt määratletud inimeste kooslus, neid ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis. • Hõim on kogukonnast väikseim etniline üksus, mille liikmeid ühendab keel, kultuur, päritolu( Eestlaste vabadusvõitluste ajal kuulusid eestlaste hulka
Eriti mõjukaks on osutunud B.Andersoni kontseptsioon kujutatud kogukondadest. ,,Imagined community". Ta väidab, et rahvus luuakse inimeste ajus mitmete kujutluspiltide kaudu ja neid kujutluspilte toodavad omakorda erinevad kommunikatsioonivormid, nt ajakirjandus, raamatud. Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad ,,Tasujat", siis nende kujundite kaudu tekitatakse arusaam, et meil on ühine minevik ja võimalik ühine olevik. Eric Hobsbawn- uurimus ,,rahvused ja rahvuslus 1870st aastast". Ta väidab, et rahvus on leiutatud traditsioon. Ta idee järgi on rahvused loodud 19. saj võimluse tõusnud uute klasside poolt. Need klassid soovivad oma võimu kindlustada ja seadustada ning erinevaid rahvuslikke
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised IMPERIALISMIAJASTU (19.saj lõpp) Maa arengut mõjutas oluliselt rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt: Saks. ja It.) Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20
Alkoholi- ja tubakafoorumil 2014. aasta mais tõdeti, et ainuüksi tervishoiule tehtavad kulutused, mis tulenevad alkoholist, on kordades suuremad kui aktsiisist saadav tulu. Lisaks kulud mis kaasnevad alkoholist tingitud kriminaalsusega, liiklusvigastustega ja perele osutatud kahju. Kodanikutasandilt on alkoholisõltuvuse vastane tegevus pigem passiivne. On üksikuid algatusi, kuid siin ei kohta sellist vastukaja ja tulist seisukohavõttu kui näiteks pereväärtuste, rahvusluse või pagulasteema puhul. Inimeste üldine teadlikkus alkoholi ohtlikkusest ja alkoholisõltuvusest kui haigusest, on madal. Tõsiselt sotsiaaleetiline probleem minu meelest on selles, et alguses soositakse ühiskondlikult alkoholi tarvitamist, hiljem aga, kui alkoholi tarvitamine on muutunud probleemseks, jäetakse inimene üksi. Siis on see vaid tema isiklik probleem, abi ei ole kerge leida ja ravi kättesaadavus ei ole piisav. Kui üldiselt on alkoholi
kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis "Eesti Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks. Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üle-eestilise tähtsuse. Eesti ajalugu 18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat
jaanuarist 1928. a. hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, oli seotud Rootsi krooniga ja tagatiseks oli olemas kattevara. Eesti Pank lõpetas krediteerimise, andes need ülesanded Pikalaenupangale. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel Erakonnad: 1) Põllumeeste Kogud parempoolne, tekkis Maarahva Liidust 1917. aastal, oli jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud, huviks oli põllumajanduse edendamine. (K.Päts). 2) Eesti Rahvaerakond mõõdukas liberaalne, vanim partei, tähtis oli rahvusluse rõhutamine. (J.Poska, J.Jaakson, J.Vestholm). 3) Kristlik Rahvaerakond eraldus 1919 Rahvaerakonnast, polnud rahul kiriku osatähtsuse ja kristliku moraali nõrgenemisega. (J.Kõpp, H.Rahamägi, J.Lottik). 4) Eesti Tööerakond moodustas väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikemajade omanikud. 5) Asunike koondis eraldus Tööerakonnast 1923. aastal. Ühendas väikemajapidajaid ja asundustalude omanikke.
§Poliitilised õigused ja vabadused –Õigus rahvusele ja kodakondsusele, sõnavabadus, hääleõigus, usu- ja mõttevabadus jne §Sots.maj õigused –Õigus tööle, palgale, puhkusele, toidule, joogiveele, väärikale elutasemele jne §Kultuurilised õigused –Õigus haridusele,, kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele jne Argumenteerimise küsimused (arvestusele tulevad üks-ühele need küsimused) 1. Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. Kasu: Läänerahvusluse plussid ja miinused Plussid- Demokraatlikus riigis otsustab rahvas või rahvaesindajad. Inimesed jagavad ühiseid põhitõdesid. Rahvus on omandatav. Rahvus on territooriumpõhine. Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas –Rahvuseline mitmekesisus –Religioosne mitmekesisus –Rassiline mitmekesisus –(Majanduslik mitmekesisus) –Seksuaalsete orientatsioonide mitmekesisus
kriitikast. Kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism. Alates 60-80ndatest kommunistlike parteide marginaliseerumine Euroopas, modifikatsiooniks nt erinevad rohelised liikumised jne. RAHVUSLUS: Vastandub kohati vasakpoolsetele ideoloogiatele, kes on rahvuslusega vaenujalal (konservatiivide edasiareng); kritiseeriv omakorda liberalismi suhtes (üleilmastumise ja kaubanduse suhtes). Rahvuslus kui isoleeriv, sissepoole suunatud kitsas ideoloogia, rahvusluse tuum 19.saj II poole imperialismiajastus. Kaks peamist kontseptsiooni: Prantsuse (rahvus kui riigi kodanike kogum, vastandub despootiale kõik Prantsusmaal elavad inimesed on prantslased, hoolimata nende keelest, kultuurist, kuulumise ajast jne) ja Saksa (kultuurilis-keeleline rahvuslus, Eesti tüüp). 19.saj rahvuslus Lääne-Euroopas: Napoleoni sõjad, neist tingitud vajadus leida erinevusi
Popkunst 1950. a lõpul Inglismaal tekkinud kunst, mis hakkas kasutama populaarseid massikultuuri kujundeid. 1960 levis USAs Andy Warhol 55. Postmodernism postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. |Mitmesuguseid modernismile vastanduvad ideoloogiad ja neile vastavad kunstisuunad. /ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed. 56. Rahvusromantism rahvusluse ideoloogiast mõjustatud püüe kujutada kunstis oma rahva ajaloo ja rahvaluule tegelasi kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena, on levinud eriti rahvuste eneseteadvuse kujunemise v. ohustatuse korral. Rahvusromantism on olnud stiililiselt mitmekesine. 19.saj lõpul levis eriti Põhjamaades. 57. Readymade harilik tehasetoode, mida esitletakse kunstiteosena. 58. Serigraafia siiditrükk, sõeltrükk, trükkimine läbi peenesilmalise võrgu (NT: siid). 59
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga
1) Ühiskondlik poliitilised suunad 20.saj algul? Tartu liberaalid Rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees(1896). Seda asus toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees tahtis edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, olles venestamise ja saksastamise vastu. Postimees sekkus ka kohalikku poliitikasse ning üritas lugejatele selgitada, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning see tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Peeti
niiväga sarnaneda Ameeriklastega. Lootes kaitsele mida nad meile pakkuda võivad, või olles tüdinud oma praegusest tantsupartnerist ja lootes on uus kopsakam daam, on parem kui naabri neidis. Nõokogude liit kasvatas meist egoistid nii indiviidina kui ka rahvan Baltisaksa- Baltisaksalste mõjutused Pärisorjuse kaotamine 1861 ja talude päriseks ostmine võimaldas eestlastel lõpuks ometi võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edendamiseks. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusluse ideede levimisega sai alguse rahvuslik ärkamine ja eesti haritlaskonna sünd. Algust tehti vanavara ja luule kogumisega, hakati väärtustama taas seda mida oldi sajandeid maha salatud ja põlatud. Pandi algus teatrile ja loomeseltsidele. Alustati vundamendi rajamist eesti rahvuse kui kultuurilise üksuse sünniks. Lõpuks oldi vabad ja tänu korralikele juhtfiguuridele kelleks olid Jakob Hurt ja Jannsen oli olemas ka suund kuhu poole liikuda. Kuid siis olid ka omad probleemid
Defineeri inimõigused?) Inimõigused- õigused, mis on sellepärast et oleme inimesed SKT kasutamine ei väljenda hästi arengut, kuna riigides on tavaliselt klassivahed ning SKT näitab sisemajanduse kogutoodangut, kus suurettevõtete juhid ei paiguta ehk isegi raha riiki. SKT asemel võiks kasutada Inimarengu indeksit(keskmine oodatav eluiga, hariduse kvaliteet, elustandart RKT) ● Argumenteerimise küsimused: 1) Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. 2) Võõrtööjõu sissetoomine on/ei ole Eesti arenguks hädavajalik. 3) ÜRO inimõiguste (üld)deklaratsioon esindab/ei esinda vaid Lääneriikide arusaama inimõigustest 4) Valimisea langetamine 16-eluaastani on/ei ole mõistlik. (vt Teras õppematerjalide alla. Seal on dokument „16-aastaste valimisõigus“)
Aastal 1870 kehtestati uus linnavalitsuste ja esindajate valimise kord (linna juhtimine magistraadi (rae) käest üle linnavolikogu poolt moodustatud valitsusele), kuid valimisseadus jäi veel paariks aastakümneks baltisakslasi selgelt soosivaks. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega
Religioon ei kao, tal on veel tähtis roll ühiskonnas. Tulevikureligioon, uus religioon armastuse religioon. Võib ühiskonda ka lõhkuda. Religioossus Ida-Euroopas Ida-Euroopa ja selle kommunistlik lähiminevik, aga riikides väga erinev religioossuse tase. Mida seoses Ida-Euroopaga uuritud on? · Religiooni taaselustamine (1980.-1990. aastate religiooni kasv). · Uued religioossed liikumised (tekkinud või läänest tulnud). · Religiooni ja rahvusluse seosed. · Poliitika ja religiooni vahelised seosed. · Kirikute kohanemisprobleemid, kohanemine muutunud sotsiaalsete oludega. Usu elavnemine ei toimunud Ida-Euroopa maades ühetaoliselt. 1970. aastate lõpp 1980. algus oli religioossuse absoluutne madalpunkt igas Ida-Euroopa riigis. Uute religioossete liikumiste kasv. Suured erinevused maade vahel mis seda määravad? - Mitte kommunistlik minevik, vaid enne seda toimunu määrab praeguse olukorra.
(Raud 1991: 107) Kokkuvõte Tee Eesti iseseisvumisele polnud kerge ning sellele aitasid tublisti kaasa meie rahvas ja ühtekuuluvustunne, mis tol ajal oli suure tähtsuse all- loodi ühinguid, toetati üksteist, korraldati miitinguid ja streike. Samuti olid tähtsatel kohtadel poliitilised erakonnad, edukam näiteks legaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, hiljem Eesti Demokraatlik Erakond. Kindlasti poleks me hakkama saanud ilma tublide Eesti meesteta: Jaan Tõnisson, kes pani aluse Eesti rahvusluse uuele tõusule; Kontsantin Pätsita, kes oli Eesti Päästekomitee juht ning selle liikmete Konsantin Koniku ja Jüri Vilmsita. Oluliselt kergendas Eesti omariikluseni jõudmist ka 1914. aasta juulis puhkenud Esimene maailmasõda, kuna alustasid tööd mitmed uued sõjaga seotud organisatsioonid ja asutused (näiteks Põhja- Balti Komitee), kes hoolitsesid sõjapõgenike eest ning püüdlesid sõja lõpetamise poole
II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu
Valitsuse autoriteet tõusis järsult. Rahvuslikud propagandakampaaniad Vabadussõdalased olid erakordselt silma paistnud oma rahvusliku meelsuse ja isamaa- armastuse allakriipsutamisega. Kõik pidi olema rahvuslik ja isamaaline: majandus, poliitika, kultuur, eluviis, kombed, inimeste omavahelised suhted jne. Isegi moes ja levimuusikas taunisid nad välismaiseid mõjusid. Nähes aga, kui väga läks eesti rahvale südamesse vabadussõdalaste rahvusluse ja isamaapropaganda, otsustasid nad seda jätkata. Võimukomiku liige K. Eenpalu oli lausa rahvuslik tulihing ning tema energilisel eestvedamisel ja Pätsi-Laidoneri võimsal toel viidi läbi mitmed kampaaniad. Pätsi reziimi esimeseks rahvuslikuks suuraktisooniks sai nimede eestistamine. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. Kuulutati. Et aastail 1935 1937 käib nimede eestistamine lihtsustatud korra järgi ning maksuvabalt. Moodustati isegi
Ülemaailmne majanduskriis kulmineerus Eestis 19321933, mil töötute arv küündis 25 00 1930. aastate teisel poolel hoogustus sõjaeelse majandusliku kõrgkonjunktuuri tingimustes taas industrialiseerimine. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa põlevkiviõli ja -bensiini tootmise järsu suurenemise. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tootmistehnoloogiaid. Valitsuse majanduspoliitikale 1930. aastate teisel poolel avaldasid mõju majandusliku rahvusluse ideed (Friedrich Listi natsionaalökonoomia) -- riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, laienes ja tugevnes riiklik sektor, rakendati kavamajandust ja protektsionismi. Eesti tähtsamad tööstusharud olid tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu- ja nahatööstus, samuti mineraalainete töötlemine; toodeti lennukeid, võidusõidupaate, raadioaparaate ja moodsaid sidevahendeid, külmutusseadmeid ning elektrimasinaid. Suuremaid investeeringuid Eesti tööstusse tegid
Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama. Tänu sellele aeti saksased koguni Riia alusest kaitseliinist läbi, mille peale 3. juulil kirjutati alla vaherahule Landerwehr saadeti enamlastele vastu ning sakslased pidid Lätist lahkuma. Jaan Tõnisson (1868-1941) Sündis Viljandimaa taluniku peres. Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle majanduskriistist. Jaan Poska (1866-1920) Tallinna endine linnapea ja vandeadvokaat, pidas ka rahvuskubermangu komissari ametit. Nikolai II Venemaa viimane kroonitud keiser, Viktor Kingisepp - enamlane kes võttis 27. okt üle võimu Jaan Poskalt. Johan Laidoner - sõjalise kõrgharidusega staabiohvitser, sai Eesti diviisi ülemaks
aastal kurikuulus EK(b)P VIII pleenum, seal kulmineerunud võimuvõitlus rahvus- ning juunikommunistide ja teiselt poolt Venemaalt tulnud kommunistide vahel lõppes viimaste võiduga. Ühtlasi algas nn stalinlik nõiajaht kultuuritegelastele. Üldised sõimusõnad"kodanlik natsionalist" ja ,,kosmopoliit" 60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond, 70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel põhiliselt vahendajaroll tootmisplaanide määramisel ja kinnitamisel. Eraomand puudus(mitte segi ajada isikliku omandiga) Varad kas riiklikus
2) Kuidas konservatiivid oma seisukohti põhjendasid? Vaid nende abil sai riik olla tugev ja iseseisev, sõltumata teistest. 3) Millise inimeste grupi huvisid esindas liberalism? Esialgu vaid 3.seisuse huve. 4) Millised olid liberaalide peamised nõudmised? Et kõik inimesed, hoolimata nende seisusest, oleksid seaduse ees võrdsed. Samuti ei tohtinud ühe inimese tegutsemisvabadus muutuda liialt suureks. 5) Mis põhjustas rahvusluse tõusu? See, et tehnika ning tööstuse arenedes muutusid ühed aina rikkamaks ning teised vaesemaks. Töölisklassi tingimused olid viletsad ning see näis neile ebaõiglane, nõnda hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis muudaks kõik võrdseks. 6) Kes on proletaarlane? Palgatööline. 7) Miks hakati otsima ühiskonnakorda, mis oleks õiglane kõigile? See, et tehnika ning tööstuse arenedes muutusid ühed aina rikkamaks ning teised vaesemaks
ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) – 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovitš. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene šovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a
sallivuse. Riigi ülesandeks jääb olla vaid õiglane vahekohtunik, kes jälgib, et ühe inimese tegutsemisvabadus ei hakkaks piirama teise õigusi. Liberalismi esindajad taotlesid, et kuningate omavoli piiraks nii seadused kui ka parlament, kuid ei nõudnud ilmtingimata monarhia kaotamist. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele ning tekkis 19. Sajandil. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased
saavad tekkida ja areneda. Ükskõik kui väike on kultuur, ei ole ta mõttetu. Igal väikesel kultuuril on panus oma maailmakultuuri. Sellest lähtuvalt on Herderi jaoks kõige kõrgemaks kultuuriliseks väärtus autentsus või algupäralisus. Siit tekib ka see, mida nim juurtekultuuriks. Tõstetakse esile juuremetafoori kaudu mineviku dimensioone ja mingisuguse ühe või teise rahva pärandkultuur. Ei saa seljaga seista tuleviku poole. Seda ei ole kunagi olnud rahvusluse programmis. Tuleviku ei saa unustada, see on platvorm, mis annab enesekindluse sellele indiviidide grupile. Kultuuriline paradigma. Varem on euroopa kultuuris asjad toiminud nii, et kultuur oli ainult kõrgklassi asi. Kõrgklassi kuuluvate inimeste poolt tehtud ja mõeldud kindlalt auditooriumile. Romantism tõstab nüüd selle rahvaliku kultuuri ka kõrgkultuuri staatusesse. Rahvalik arusaam esteetikast, kuidas laulda, riimida jne tõuseb järgmisele kultuurilisele astmele. Muinasjutud
Vaadetelt esialgu sotsialist. Kuna aga erinevalt partei seisukohast pooldas ta Itaalia sõttaastumist, heideti parteist välja. Läks rindele, sai raskelt haavata. 1919 asutas Mussolini sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Gombattimento, mille tegevus oli suunatud sotsialistide vastu. 1921 sai sellest organisatsioonist Rahvuslik Fasistlik Partei. Mussolini oli selle juht Partei seisukohad: · nõuti korda, karmi kätt · keskne koht oli rahvusluse ideel (mida vastandati klassidele) · oldi sotsialistide ja kommunistide vastu (rünnati, tapeti neid jne.) Fasistliku partei populaarsus rahva seas suurenes, Mussolini hakkas nõudma ministrikohti valitsuses. Jõudemonstratsiooniks, enda tugevuse näitamiseks korraldasid fasistid 28. oktoobril 1922 marsi Rooma (Napolist). See avaldas mõju, kuningas tegi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. See oli sisuliselt riigipööre. Mussolini sai peaministriks.
(Eestis haritud baltisakslased- Masing, pastorid) üliõpilasliikumine eliit mõjutas neid kõige rohkem ülikoolis. I sugukond, hõim II Pr. rev III Seltsiliikumine IV Rahvuslikpoliitiline liikumine L.- Eur. ei väljendunud rahvuslikud liikumised nii nagu idas; seal juba keskajast saati keelepiiride alusel riikide loomine. Patriotism, natsism muutub halvaks, kui see mutub sovinismiks. Piirid mõnikord hämarad. Saksamaa rahvus, aga väga killustatud. Võimaldab Saksamaal ühineda rahvusluse slogani all. Itaalias võitlus välisvõimu vastu, paljudes regioonides Austria ülemvõim. Eestis 19. saj 60ndatel rahvusliikumine. Keskne idee - jõuda samale tasemel kui baltisakslased. Tugev saksa kultuurimõju, taheti 'järgi teha.' 1869 laulupidu sakslaste eeskujul. Kötzebue orgunnis esimese teatri Tallinnas (saksa), 1870 sündis Eesti rahvusteater Vanemuine. 20. saj tõuseb päevakorda rahvuslik iseolemine. Interlude: eksamis sarnasused, erinevused!! Saksamaa killustatud
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide leplik suhtumine Saksamaa kasvavasse
Tegid tööd mõisale ja said selle eest tasuks eeskätt moona. Suur osa palgast saadi moonas, toit, riided jms. Said tasuta korteri ja kütte. Olid olemas moonamajad. Kandimehed- pidid töötama maa eest. Kandimehed pidid mõisa antud maatükist end ära toita. Päevilised- töötati päevatasu eest. Käidi hooaja töödel. Põhiseltskond olid vabadikud, see seltskond kellel oli kuskil ääremaadel väike hurtsik, maad vähe. Rahvuse ja rahvusluse mõisted Natio. Päritolu ja seisukoht käisid nagu koos. 18 sajandil. Rõhutati erisusele. Keskajal oli arvamuse ja päritolu ühtsus. Tänapäeval on rahvuse määratlemisel 2 koolkonda, kes omavahel vaidlevad. Esimene püüab rahvust defineerida mingite omaduste kaudu. Ja teine omaduste iseloomulikele külgedel polegi tähtsust, rahvuse määrab ühine tahe. Inimesi seob üheks rahvuseks territoorium, keel. Paljud arvavad, et keel ongi see ainuasi.
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks
juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma. 19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperalismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperalistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev
Hitler peab moodustama uue valitsuse. Konservatiivid usuvad, et suudavad Hitlerit vaos hoida. Hitler lubab, et omandit ei natsionaliseerita ja valitseb põhiseaduslikult. I valitsuses on ainult 3 natsi. Tema tegevust hakkavad pidurdamad kommunistid. · 1933. aastal Riigipäev saadetakse laiali ja kuulutakse välja järjekordsed erakorralised valimised (IV). Valimiskampaania ajal pannakse põlema Riigipäeva hoone, saksa rahvusluse sümbol ja demokraatia kants. Selle taga oli Hollandi kommunist ja seetõttu kommunistlik partei keelustatakse. · Märtsis valitud riigipäev koguneb ilma kommunistideta. Hitler nõuab erakorralisi volitusi. Sotsalistid hääletavad vastu, mille peale ka sotsiaaaldemokraatlik partei 5 keelati. Weimari vabariik on lõppenud ja Hitler hakkab valitsema erakorraliste
hakati tulevikus nimetama hiilgavaks isolatsiooni poliitikaks. Idaküsimus: Juba 18. sajandi lõpust peale oli Euroopas kerkinud päevakorrale nn. Idaküsimus, mille all mõistetakse peamiselt KaguEuroopa alade (Balkani poolsaar ja Konstantinoopol) edasise saatusega seotud probleeme, mis olid tingitud Osmanite riigi nimelt oli kogu KaguEuroopa 19. sajandi algul olnud türklaste võimu all nõrgenemisest ja võimalikust kokkuvarisemisest. Tõusva rahvusluse ajastul hakkasid Balkani rahvad algul kreeklased, seejärel slaavlased ilmutama esimesi märke autonoomia taotlemisest ning praktiliselt juba 1683. aastast peale täielikus stagnatsioonis viibinud Osmanite Türgi võime ikestatud rahvaid endise karmikäelisusega ohjata hakkas seda kiiremini vähenema. Aastatel 18211829 aset leidnud Kreeka iseseisvussõda, mille tulemusena kreeklased saavutasidki omariikluse, ning sama konflikti
Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Ärkamisajal loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu-ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele. 3. ELULUGU Jannsen sündis Vana-Vändra vallas
ja tööliste jaoks hakati isegi rajama asulaid. (tööstuslinnad) 3. MAAILM ASTUB IMPERIALISMI AJASTUSSE Imperialism (ladina keeles imperare valitsema; imperium valitsetav maa-ala; näiteks Imperium Romanum) on mitmetähenduslik sõna. Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Selleks on võimalik luua koloniaalmaid ja protektoraate. Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks. Rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia) 19nda sajandi algul tõstis suurtemate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus. See andis õigustuse imperialismile (suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas) Levis koloniaalimpeeriumite teke ehk lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad rahvad ning kultuurid vähesuse tõttu võimelised suurtemate kultuurrahvaste tasemele jõudma
kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks (fasistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. · 1922.a. korraldasid fasistid "marsi Rooma"- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. · Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 3.2. Fasistliku diktatuuri olemus: (Vt. ka õpik lk.133-134) · Sisepoliitika: · NB! Fasistlikku diktatuuri ei kehtestatud mitte kohe. Esialgu üritas Mussolini
2) laialdane toetus NSVL'lt 2) näilised liberaalsed ja demokraatlikud ümberkorraldused, et 3) peamine toetajaskond asus maapiirkondades; maa võrdsustav tagada lääneriikide toetus ümberjagamine, muu võrdne jaotus 3) mõju suurlinnades 4) pärast II MS võtavad üle rahvusluse ja Hiina suurriigi 4) USA tegi panuse rahvuslikule leppimisele ja toimis taastamise idee rahuvahendajana 1946 algas aktiivne kodusõja periood. 1947 II poolest alates olid edukamad kommunistid. USA sõjalist ja majanduslikku abi Guomindangile ei osutanud. 1.10.1949 lõppes kodusõda kommunistide võiduga, kuulutati välja Hiina Rahvavabariik HRV:
NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
