astus Sakala toetajate hulgast välja see tõttu et jakobson kritiseeris luteri usku 3. Võrdle Hurda ja Jakobsoni tegevust rahvuslikuliikumise juhina. 4. Miks muutusid baltisakslased eestlaste rahvusliku liikumise suhtes vaenulikuks?Kuna eestlased kritiseerisid baltisakslaste vastu, tahtsid nende privileegide kaotamist ja et eestlastel oleksid võrdsemad õigused nendega 5. 21. PTK 1. Miks algas venestamine? 3 põhjust. Suur-Vene rahvusluse tugevnemine Vajadus tsaaririiki moderniseerida, Balti erikord ehk anakronism Vene riigi julgeoleku huvid 2.Milles venestuspoliitika seisnes? 1) 1882-83 Manasseini revisjon 2)1885 uued kubernerid, kelle ül venestusreformide läbiviimine 3) Haldusreformid: linnade omavalitsus, politsei- ja kohtusüsteem --- kaotati ära Balti erikord 4) baltisakslaste asemel ametisse venelased 5) kultuuriline venestamine: Koolides venekeelne õpe, õpetajad venelased Asjaajamiskeeleks vene keel
KOOL NIMI vald Referaat Kus kohas 2013 SISUKORD 1.PREISIMAA Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esilplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm IV. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I va...
II maailmasõda. o Madalmaad ja Põhjamaad – konservatiivid jäävad radikaalsete jõudude varju. Konservatiivsuse ja vasakpoolsuse koostöö parim näide. Kompromissipoliitika o Kagu- ja Ida-Euroopa – konservatism võrdub pigem rahvuslusega ning ei oma sarnaseid jooni Lääne-Euroopa konservatismiga. Ebastabiilne piirkond, väljastpoolt ohustatud; autoritaarsete traditsioonidega; rahvusluse erinevad karakteristikud, kuid mitte vasakpoolsed Kagu- Euroopas ühiskondlik konflikt riigisisene; Ida- ja Kesk-Euroopas eksistentsiaalne oht tunnetatud o Kesksed mõisted: - traditsioon/muutused - poliitilised traditsioonid on olulised; muutumine pole väärtus, see peab olema argumenteeritud; Nagu Hiinas- muutused peavad toimuma õigel ajal - inimolemuse ebatäiuslikkus -- indiviidi võimekus liberalismis; konservatism kahtleb selles (Platoni
Baltimaad arenesid 20. Sajandi algul kiiresti. Rahvaarv kasvad, tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Kuid ka maapiirkonnad arenesid kiiresti. Leedus seevastu oli majanduse areng aeglasem. Tööstus ei suutnud seal vastu võtta maalt tulevaid inimesi. Rahuvslike ideede levik üha uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks, hiljem erakondadeks. Lätis tekkis juba 19. Sajandi lõpul traditsioonilise rahvusluse kõrvale nn uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide lahendamist. Selle sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis, kes osales aktiivselt uut mõtteviisi esindava Dienas Lapa väljaandmisel. Eestis oli 19. Sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajalehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20.
Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti piir TARTU RAHU 02.02.1920 ( N-Venemaa, Soome, Poola ) · sõjaeelne u. 47000, praegu u. 45000. 1944- 1945 Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast · sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahul...
· Taarausu juhid toimetasid abielu pühitsemist, vaenlasi surnu ärasaatmist ning teisi kombetalitusi · Zombid · "Härra" ja "proua" asemel olid "isand" ja "emand" · Neid on kritiseeritud vaimse pärandiga liiga Hinduism vaba ümberkäimise ja liialdatud rahvusluse eest · Neil olid tihedad sidemed natsidega · Hinduism tekkis kahe erineva usundi kokkusulamise teel · Väga palju jumalaid Taoism · Pühakiri - Veedad · Arv ja levik: üldarv 750 milj. India 650 milj
sajandit. 4) Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. Mõiste. Humanism. Vastureformatsioon ja selle erinevad suunad PÕHJUSED: katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest ja rahulolematus katoliku kirikus toimuvaga. Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, kiriku kõlbeline allakäik indulgentside müük, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. TAGAJÄRJED: ulatuslik usupuhastus Euroopas; kristluse lihtsustumine; rahvusluse tõus; emakeele areng; katoliku kiriku uuenemine; vastureformatsioon; kapitalismi tekke soodustamine. 5) Nantes`i edikt 13. aprillil 1598. aastal Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism. Oma veendumusi lubati kuulutada ka reformeeritud usutunnistuse pooldajatel. Pariis pidi jääma katoliiklikuks. 6) Anglikaani kirik, hugenotid, kalvinistid, luterlased,
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised 19 saj lõpul algas imperialismiajastu: imperialism on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend autod lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev
A lacarte kommunism- suured kunagised komm parteid on lagunenud paljudeks pisikesteks komm rühmitusteks , kus on palju v erineva komm suunitlusega poliitikuid ja mõtleijaid Äärmuslikud rühmitused, stalinism saab äärmiselt populaarseks. Lääne-Saksamaal keelustati komm partei. Oluline, sest sellele toimub üle Euroopa komm parteide põhikirjade/ vaadete revideerimine ning nende muutmine oluliselt vähem vägivallale orienteeruvaks. Rahvuslus Kaks rahvusluse kontseptsiooni - Prantsusmaa( Jean Jacques Rousseau) -Rahvus kui riigi kodanike kogum, kes vastandub despootiale( kuningale).Rosseau räägib rahvusest , kes tõuseb kuninga vastu , kellele on olemas omad õigused, õigus nõudmisi esindada ja lõpuks tõukab kuninga kõrvale ja astub võimule. Lüemalt käsitlus kodakondsusel põhinevast rahvusluse käsitlus. - Saksamaa- kultuurili-keeleline rahvuslus.Käsitlus rahvusest , kui kultuurilis-keelelisest nähtusest
pidand olema ka rahvakoolid ja kirikud (Carl Robert Jakobson, detsember 2008). "Sakala" algusaastatel tegid lehega kaastööd suurem osa rahvuslikest tegelastest, seal hulgas Jakob Hurt ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Õige pea jättis aga Hurt ka selle ajalehega hüvasti, kuna Jakobsoni kirikuvastased artiklid ei olnud talle kui kirikuõpetajale vastuvõetavad (Laar 2005). Kuigi Hurt ja Jakobson võitlesid ühe ja sama Eesti rahva eest, oli nende nägemus eesmärgi jõudmiseks erinev. Rahvusluse edenemise põhirõhk tuli Hurda arvates pöörata vaimu, keele ja haridusel arendamisele, mitte aga poliitilise ja majandusliku olukorra parandamisele nagu seda kuulutas Jakobson. Kuigi ajakirjanikuna tegeles Hurt väga lühikest aega, puutus ta oma elu jooksul sellega tihedalt kokku, tehes kaastööd mitmetes eesti- ja saksakeelsetes ajalehtedes (Pallas 2008). 1881 suri Aleksander II ja troonile asus Aleksander III. Algas venestamine ning rahvusliku ideoloogia levitamine oli rangelt keelatud
Talleyrand. Loodi Püha Liit, kuhu kuulusid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi, samuti loodi Nelja Riigi Liit(Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa). Lähtuti põhimõtetest: 1) seaduslikkus (eesmärk taastada enne revolutsiooni valitsenud riikide võim ja valdused) 2) julgeolek (Prantsusmaa umber moodustati nn "puhverriigid", et vältida uusi rünnakuid) 3) tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski riik ei muutuks liiga võimsaks). Rahvusluse tõus ja rahvusriikide teke 19.sajandil kerkis esile rahvuse mõiste, mis kujutab endast inimesi, kes räägivad sama keelt, on sama ajaloolise tausta ja kultuuriga. Rahvusriikide loomiste põhjusteks on: poliitiline killustatus(üks rahvus on jagatud mitme väikeriigi vahel, nt Saksa väikeriigid ja Itaalia väikeriigid) ning rahvuslikust rõhumisest vabanemine(ollakse võõrriigi võimu all ning tahetakse oma riiki). Tekkisid rahvusriigid Saksamaal ning Itaalias
mõnel kohal, milleks nende haridisustase võiks ka väiksem olla. Seega on meil selle tulemusena koolitatud välja valed inimesed valedele ametikohtadele. Võimalik lahendus väljarännanud kohaliku tööjõu asendamiseks oleks ka võõrtööjõu sissetoomine, kuid ilmselgelt tooks see endaga kaasa tugevaid sotsiaalseid lõhesid ja probleeme kohalike elanike turvatundega ning võimalik, et aja möödudes paneks küsimuse alla ka eestlaste rahvusluse ja identiteedi. Nn "Eelista eestimaist" suunas peaks suurendama ja parandama sisemaist turismi, et noored inimesed õpiksid rohkem Eestimaad kogu oma kauniduses tundma ega eelistaks alati kodumaa eksukrssioonidele välismaiseid. Giide võiks rohkem suunata kodumaise kultuuri tutvustamisele ning kas või omavalitsuste ülesanneteks seada uued programmid, mida iga vald või linn oma kodukoha atraktiivsuse edendamiseks ette võiks võtta.
· Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve konkurentsi soosimine kõrgemad maksud
likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud.Taheti töölisklassile rohkem õiguseid. Sotsiaaldarwinism maailm tugineb looduslikule valikule, üksnes tugevamad jäävad ellu. Seega oli võimalus alla jääda. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend autod lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur
1905. aasta revolutsioon Jaan Tõnisson 1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20
vihastasid nii hindusid kui ka moslemeid India rahvuslik kongress Moodustati 1885 Bombays Liikmed rikkast eliidist Algselt reaalne mõjuvõim puudus - koguneti väitlusklubina Esmased soovid/nõuded olid tagasihoidlikud - esindati eliidi huve Ajapikku mõjuvõim suurenes XX sajandis omab olulist rolli India iseseisvumises IRK esimene kohtumine 1885 XX sajandi algus Esimesesed rahvusluse ilmingud Teatud hõõrdumine moslemite ja hindude vahel 1907 kongress lõheneb - mõõdukad ja radikaalid Radikaalid: “Swaraj!” - täiesti iseseisev võim riigi üle Moslemite poliitorganisatsioon - eesotsas Muhammad Ali Jinnah Mässud Bengalis hindu ja moslemi populatsioonide jaotamise tõttu Radikaalide juht Tilak kuulsa hüüdlausega India esimeses maailmasõjas Üldine poliitiline arvamus oli, et maailmasõjas osaledes on
kubermangus talude päriseks müüki. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Mats Erdell oli esimene eesti soost mõisavaldaja, saades pandipidaja õigused Roobe mõisale. Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Errdell 1867.a Roobe päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik. Areng Eesti arengut 19.sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industraliseerimine, linnastumine ja rahvusluse tõus, traditsiooniline talupojakultuur hakkab kaduma. Uus passikorraldus (1863) suurendas talupoegade liikumisvabadust, hoogustus väljarändamine Venemaale. Teoorjuse kaotamisega läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele (moonakad). Arenes talurahva omavalitsusõigus ja vallad vabenesid mõisniku võimu alt, said suure otsustusõiguse kohalike majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 19
Ärkamisaeg Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, agraarühiskonna muutumine moodsa Euroopaliku ühiskonna suunas: industrialiseerimine,linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik.Keiser Aleksander II vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest(1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus(1863), mis andis talupoegadele esimese isikuttõendava dokumendi lubas neile rohkem liikumisvabadust ja võimaluse väljarändeks Venemaale.Teoorjuse(maakasutamisõiguse eest tasumine)kaotamisega(1868)hakati massiliselt kasutama palgatööd ja raharenti. Toimus liberaalne liikumine saksa-vene ülemvõimude vastu rahvusliku ning sotsiaalse surve vastu, samuti venestamise ja saksastamise vastu.Organiseeriti palvekirjade saatmist Vene võimudele.Rahvusliku ärkamise kõrgajal (1860-1880)rõhutati emakeelse hariduse vajalikkust.Tartus asutatud, eesti soost haritlasi ko...
(seisustesisesed vastuolud ) Ideoloogilised: õukonna pahelisus, valgustuslikud ideed 2)tagajärjed Majanduslikud: Inglismaa tõusis ainsaks mere võimuks, IdaEuroopas vabastati talupojad pärisorjusest, tekkis tööliskiht Seisuslikud: kaotati seisuslikud privileegid Ideoloogilised: loodi parlamente ka mujal Euroopas ( Rootsi,Austria,Ungari,Saksamaa,Preisimaa ), valgustusideede levik Euroopas, rahvusluse teke. Valitsus püüdis luua ülemaalist moraali kultust, dekristianiseerimine. Püüti luua ka Mõistuse kultust Kes said revolutsioonist(selle ajal) kasu? *Kirikumaade võõrandamisel läksid need müüki.Maid ostsid kodanlus,kaupmehed,käsitöömeistrid,podium,õpetajad, apteekrid jt. ( kasusaajad oli militated kirikumeeste hilisemate pretensioonide vastu )
· Truu valvur natuke ilutsev, salongilik 3) Eesti-ainelised tööd: Suurem osa neist valmis 1863-64, kui Köler tuli tagasi Eestisse Itaaliast, kus oli hakanud huvi tundma rahvusliku liikumise vastu. Mõned näited: · Fr. R. Kreutzwaldi portree (1864) On kaks varianti: 1) "Kalevipoja" köitega 2) ilma "Kalevipojata". Maalil on peale kunstilise ka suur ühiskondlik-poliitiline väärtus rõhutas Kreutzwaldi, meie eepose, üldse rahvusluse tähtsust. · Ema portree (1863) · Isa portree (1863) mõlemad lihtsad, siirad, ei ilutse parimaid talupojaportreid eesti kunstis · Kunstniku sünnikoht (1868) · Ketraja (ehk Katkenud lõng) 4) Itaalia-ainelised tööd: Köler veetis neli aastat (1858-1862) klassitsismi järgivate kunstnike lemmikpaigas Itaalias. See oli talle õnnelik ja loominguliselt viljakas aeg. Itaalias kujunesid Köleri kunstivaated ja ühiskondlik-poliitilised seisukohad (rahvuslus!)
...................................................6 Sissejuhatus : Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma. 19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperialistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev.
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu.
Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle
Tartus ilmuv ,,Postimees", mis 1891. A. muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883. A. Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Just siin said ettevalmistuse suurem osa Taru ülikooli õppima asunud eestlastest. 11.4. Uus rahvuslik tõus 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema ning rahvusluse jaoks saabus uus tõusuperiood. Kui varem olid rahvusliku liikumise kandjaiks peamiselt maaharitlased ja talupojad, siis nüüd kandus liikumise raskuspunkt linnadesse, kus kõrgintelligentsi juhtimisel aktiviseerus linnaelanikkond. Rahvuslike hüüdsõnade kõrval tõstatusid ka sotsiaalset vabanemist ja poliitilisi õigusi nõudvad loosungid. Rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ning selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson.
20.saj esimesed aastad Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:"Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi
Rahvariided Rahvarõivaste all mõistame me tänapäeval eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. "Rõivamoe" kujundas kliima ja ka töö, mida tehti. Aga rahvarõivas on kandnud endas ka olulist ühiskondlikku rolli väljendades kandja kuuluvust, seisust, vanust, kandja meeleolu. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Selliseid maarahva kehakatteid hakati Euroopas kandma 14. sajandil. Paraku siis (ja nii kuni 18. sajandini välja) olid need rõivad pigem kesk- ja kõrgklassi kantavate riietusstiilide lihtsustatud koopiad. Paljudes Euroopa riikides kehtisid koguni seaduses sätestatud ettekirjutused...
06.09.2013 Maailm 20.saj algul · 19. Sajandi lõpp oli maailmas imperialismi ajastu. · Tekkisid võimsad rahvusriigid(rahvusluse levik) · Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end rohkem( sovenism e. Marurahvuslus) · Selline mütteviis õigustas imerialismi teket. · Imperialismi tagajärjel muudeti vähem arenendud riigid tugevate riikide toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. J...
vastuvõtlikud ja õnnelikud. Tarbeesemete kättesaadavus suurenes. Kuna linnades oli palju rahvast siis kasvas ka tööpuudus ja kuritegevus ning probleeme oli ka hügieeniga. Töölisklassi tegevus: Nende eesmärgiks oli töölisklassi palga ja töö tingimuste parandamine. Nad pidasid streike ja meeleavaldusi. Üritasid muuta seaduseid sotsiaaldemokraatliku arusaama kaudu. Rahvusküsimuse teravnemine: Paljud riigid tahtsid saada iseseisvateks ja lahutasid ennast suurriikidest. Rahvusluse kasv aitas kaasa esimese maailmasõja puhkemisele. Sovinism kasvas ja selle käigus suruti maha väikerahvad ning hävitati mingi rahvus või religioogne rühm. Rahvusvahelised suhted 20.saj algul: Kolooniavallutused aktiviseerusid 19,sajandil kui hakati jagama ja hõivama viimaseid vallutamata territooriumeid. Kolooniaid vallutati, kuna seal olid head maavarad või mingid asjad mida oma turule tuua, sind austati kui sul oli palju kolooniaid, vallutajate sõjalised
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
Töö koostamisel olid kõige rohkem abiks A.Allase ja T. Abeli ,,Väike Köleri sõnastik", B. Ensti ,,Johann Köler" ja M. Pukitsa ,,Johann Köler eestluse eelpost Peterburis". 3 Kui me kuuleme Johann Köleri nime, siis enamik inimesi teab, et tegu on maailmakuulsa eesti kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal, mil paljud eestlased peale natukesegi hariduse omandamist kas saksastusid või venestusid, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke. Teema valiku peamiseks põhjuseks oli soov rohkem teada saada naabertalus sündinud ja naaberkülas kasvanud maailmakuulsast kunstnikust. Kuigi tema looming on väga rikkalik, pöörasin ma peamiselt tähelepanu Köleri osale Eesti rahvusluse kujunemises. Johann Köler sündis 08
Töö koostamisel olid kõige rohkem abiks A.Allase ja T. Abeli „Väike Köleri sõnastik“, B. Ensti „Johann Köler“ ja M. Pukitsa „Johann Köler – eestluse eelpost Peterburis“. 3 Kui me kuuleme Johann Köleri nime, siis enamik inimesi teab, et tegu on maailmakuulsa eesti kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure – Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal, mil paljud eestlased peale natukesegi hariduse omandamist kas saksastusid või venestusid, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke. Teema valiku peamiseks põhjuseks oli soov rohkem teada saada naabertalus sündinud ja naaberkülas kasvanud maailmakuulsast kunstnikust. Kuigi tema looming on väga rikkalik, pöörasin ma peamiselt tähelepanu Köleri osale Eesti rahvusluse kujunemises. Johann Köler sündis 08
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski...
Eesti alal kujunes rahvuslik eneseteadvus ning arenesid majandussüsteemid, viies maa kapitalismi. Uusaja ajalisteks piirideks võib lugeda laias laastus 19. sajandit, sümboldaatumeid kasutades võib selle alguseks lugeda, kas eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819, mõnikord kasutatakse ka varasemat daatumit, paigutades uusaja alguse asehalduskorra kehtestamise ajale 1782. aastal. Uusaja lõpuks võib lugeda kas "Tartu renessanssi" ehk poliitilise rahvusluse võidukäigu algust 1896. aastal, Esimese maailmasõja algust, lõppu või ka Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Tartu Ülikooli ajaloo osakonna eesti ajaloo õppetooli praeguse määratluse järgi eelneb Eesti uusajale varauusaeg ning järgneb uusim aeg. Eesti lähiajalugu Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi alates 20. sajandi algusest. Eesti NSV 1946. Eesti lähiajalugu Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...
ebatõenäone seletus maailmale) oli meil ikkagi olemas mingi konrtolliv protsess. Tänases eestis seda enam ei ole, sest näeme, et igaüks jälgib oma eetikat, iseenese moraali. positiivsena näen vaid seda, et küllaltki paljud on säilitanud Lääne tsivilisatsiooni moraalitunde, see ongi Lutheri pärand. Laulupidu - selle ürituse püsimajäämine viiekümneaastase okupatsioonita on küllaltki kaheldav. Kriisiperioodil oli see üks meie väheseid rahvusluse väljundeid ja oli kindlasti väga oluline, kuid kestva riigi korral oleks ürituse küllaltki iganenud formaat kindlasti mingisuguse muutuse läbi teinud. vahest oleks meil suur suvine muusikafestival? Jonn - meie nukra mineviku pärandina on see lihtne järeldus meie endi olemasolust. "Peab meil ikka jonni olema, et säilisime," teeb eestlane asja selgeks. Jonn pole aga näiteks eesli puhul üldsegi positiivne joon, mitte et millelegi vihjaksin. Eeslitele pannakse enamasti aru pähe
Raido Rinaldi 12c 1/7 Kosovo kriisi kronoloogia 1389 - Kosovo lahingus said Serbia väed lüüa türklastelt, langedes aegamööda Türgi võimu alla. Serblased taanduvad tasapisi põhja poole Ungari aladele, lõunast liiguvad Kosovosse valdavalt moslemitest albaanlased. Nii kinnitavad serblased. 1878 - Serbia taastab iseseisvuse, Kosovo jääb Türgi võimu alla. Samal aastal loodi Prizreni liit - albaania rahvusluse algus. 1912 - I Balkani sõjas vallutab Serbia Türgilt Kosovo alad ja rahvusvaheline rahukongress jätab ala Serbiale. Samal aastal sündis iseseisev Albaania riik. 1941 - enamik Kosovot läheb Itaalia okupeeritud Suur-Albaania koosseisu. 1945 - Jugoslaavia keeldub lubamast Kosovol ühineda Albaaniaga, kuigi oli sõja ajal andnud albaanlastele lubadusi, mis nägid ette albaanlaste taasühendamist. 1968 - pärast kümmekond aastat jätkunud repressioone leiavad aset albaanlaste esimesed ise-
· Rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humaanprobleemide lahendamine ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas 20. Nimeta Euroopa Nõukogu eesmärgid! 1) Kaitsta inimõigusi, pluralistliku demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid 2) Teadustada Euroopa kultuurilist identiteeti ja aidata kaasa selle arengule. 3) Otsida lahendusi Euroopa riikide ees seisvatele probleemidele (nt vähemus rahvusluse, ksenofoobia, sallimatuse, inimkloonimise, jt probleemidele) 21. Mis on Euroopa Õiguskohus? Euroopa Õiguskohus on EL allasutus, mille ülesanne on jälgida, et liikmesriigid täidaksid Euroopa Liidu Ministeeriumite Komitee poolt vastuvõetud direktiive ja määrusi. 22. Mida ütleb NATO artikkel 5? Artikkel 5 lubab käsitleda igat rünnakut liikmesriigi vastu kui kõigi liikmesmaade vastu, ehk kollektiivne enesekaitse
Mis on imperialism? Isel. Kujunemine. Põhijooned Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * sovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord 1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid- pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks. Lennunduse areng
rehepeksu päeva. Taavet Aniluik küüditati, sest tema vend põgenes Rootsi ja tema poeg oli Saksa sõjaväkke mobiliseeritud, pealekauba omas ta isiklikku talu. Taavet ei teinud ka midagi selle jaoks, et teda ei küüditataks, sest leidis enese südametunnistuse puhta olevat ning ei tahtnud peitu pugeda nagu mõni pätt. Kindlasti ei pea ma küüditamist absoluutselt õiglaseks. Üleüldine häma rahvusluse puhastamisest ning võrdsuse poole püüdlemisest varjas tegelikkuses endas puhtviisilist terrorit tarkade ning oma arvamusega inimeste vastu. Suurimad 20. sajandi küüditamised, mis ka Eestit puudutasid, ei tulnud mitte kellelegi kasuks vaid väljendas lihtsalt võimude suhtumist rahvasse- antud juhul kommunistide suhtumist rahvasse kui kahurilihasse või lõppematusse ressurssi. Ning Taavet ei
aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga.Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse.18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. ELUKÄIK * Aastal 1896 nimetati Tõnisson ajalehe Postimees peatoimetajaks. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ning kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. * Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks (faistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefaistid. Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid Keelustati kõik parteid peale faistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Majandus: Riik sekkus aktiivselt majandusse Streigid olid keelatud
Kuid eks igat inimest mõjutavad Napoleoni eluaja jooksul tehtud teod erinevalt ning see, kas Napoleon oli pigem lammutaja või ehitaja on iga inimese iseenda arvamus. Uusaja käsitluses langeb varauusaja lõpp 18. sajandi lõppu, kui koitis revolutsioonide ajastu, alustades sellega Põhja-Ameerikas ja Prantsusmaal. Järgnenud tähtsad poliitilised muudatused toimusid üle kogu Euroopa, sealhulgas rahutused pärast Napoleoni sõdu, Euroopa kaardi ümberjoonistamine teise Pariisi rahuga, rahvusluse uue mõiste esilekerkimine ja sõjajõudude taasorganiseerimine. Varauusaja lõppu seostatakse tavaliselt ka tööstusliku pöördega, mis algas Suurbritannias 18. sajandi keskpaigas.
Proovieksam Harjutus 1.3. 1.lugemine 1. Aureli meeleolu sünnimaalt lahkudes oli kõhklev, kuid lootusrikas. Ta pidi kõigiga hüvasti jätma, ema, Karlomekesega ja teistega. Aurel teadis, et see hüvastijätt on kõigiga igaveseks. Aurelit hoidis ema viimast korda käte vahel. Karlomeke andis Aurelile kaasa värskeid köömnekukleid, mida polnud Saksamaal saada. Aurel ei tahtnud saada emigrandiks ega võõrastes mõisates ja linnades ringi liikuda. Aurelil oli hullumeelne soov, ilma mingisuguse eesmärgi ja plaanita reisile minna. Aurel ei taha kuulata kibestunute hääli, hangehaldjate vestlusi, ta tahab vaid üksi olla. Aurel tahab iseendas selgusele jõuda. Aurel hakkas tasakesi kuulma muusikat, väikest meloodiat, mida polnud ta kuulnud. Aurel suhtus oma emasse hästi, ja ta jättis oma ema ja teenijatega hüvasti kurbusega. 2. Aureli meeleolu peegeldub ka looduskirjeldustes. Need paar inimest, ...
et: A.) Hälve määratleb ja tugevdab piiri normi ja keelatu vahel B.) Vaenullik suhtumine hälbijatesse suurendab grupi solidaarsust C.) Hälve võib tuua kaasa vajalikke muutusi ühiskonnas, kui saab piisavalt levinuks ja muutub aktsepteeritavaks või normiks D.) Kui hälbijat karistatakse, siis teeb see teistele enamsoovituks konformse käitumise E.) Kui hälbijate olemasolu on ühiskondliku solidaarsust lõhkuv 2p. Modernistlikust rahvusluse tekkimise teooriast lähtudes võib väita, et: A.) Rahvused on eksisteerinud läbi ajaloo alati, rahvus on inimese loomuomaduseks B.) Rahvusluse esiletõus 18.saj lõpu euroopas on etnose enesest teadlikus saamise tulemus C.) Rahvuslus on konstrueeritud ajalooliste ja sotsiaalsete protsesside käigus, selle teke 18.saj lõpu euroopas on mõjutatud industrialiseerumisest D.) Modernsed rahvusriigid tekivad kiriku mõjuvõimu suurenemise tõttu E
64. Uut sotsiaaldemokraatiat e nö III teed iseloomustab - Rõhk haridusel jt sotsiaalsetel investeeringutel - Sallivus mitmekultuurilisuse suhtes 65. Kaasaegset läänelikku ideoloogilist pilti iseloomustab - Ideoloogiate keskelekoondumine 66. Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iselomustab - Soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi - Rõhk positiivsetel vabadustel 67. Õiged väited rahvuslusest: - Lääne-Euroopat isel. Esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon - Kesk-ja Ida-Euroopat isel. Kultuurilise rahvusluse traditsioon 68. Konservatismi tunnused on: - Valitsejate vastutus - Tavade rõhutamine 69. Erakonnaperekondade hulka kuuluvad: - Sotsiaaldemokraadid - Rohelised - Liberaalid 70. Rohelist ideoloogiat iseloomustab: - Holism e. Tervikvaade - Skeptilisus progressi suhtes 71. Rohelise ideoloogia alavormideks on: - Sotsiaalökoloogiline suund - Süvaökoloogiline suund 72. Kodanikeühiskond on:
c. parem- ja vasakideoloogiate vastanduse aktualiseerumine d. ideoloogiate keskelekoondumine 18.Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iseloomustab a. soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi b. rõhk negatiivsetel vabadustel c. rõhk positiivsetel vabadustel 19.Õiged on järgmised rahvuslust puudutavad väited: a. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones vererahvusluse traditsioon, b. Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon, c. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones kultuurilise rahvusluse traditsioon, d. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon, e. Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab kultuurilise rahvusluse traditsioon, 20.Konservatismi tunnused on: a. valitsejate vastutus, b. inimeste võrdsuse rõhutamine, c. antiklerikalism, d. tavade rõhutamine. 21.Erakonnaperekondade hulka kuuluvad a. sotsiaaldemokraadid, b. rohelised, c. liberaalid, d. mõõdukad, e
· rahvaarvu vähenenmine- kaob tugev keskklass, kes suudaks oma huvisid kaitsta · kirikureform, mille tagajärjel Galeegi kirik kaotab autonoomia Keelt ei kasutatud enam kirjanduses, kasutatakse suulises kõnes ja tekkisid dialektid, killustuminek. Kirjanduses ja teadustöös seda kõnekeelt ei kasutatud. Rexurdimentost tänapäevani 19. sajandi lõpus alguse saanud liikumine, mille eesmärgiks oli keele taastamine, rahvusluse ja patriotismi rõhutamine läbi keele, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus. Curroz Enriquez- luuletaja, väga populaarne, kirjutas ebavõrdsusest Luuletajad ja kirjanikud arvasid, et nemad on esimesed, eks luuletavad või kirjutavad galeegi keeles. Seetõttu ei teadnud nad midagi varasematest keelereeglitest ning panid kirja suulist keelt. 19. sajandi viimastel kümnenditel kirjutati esimesed sõnaraamatud ja grammatikad. Tekkis galeegikeelne press. Esimene ajaleht O Tio Marcos da Portela
teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J. Tõnisson eesti korporatsiooni ,,Fraternitas Viliensis" asutajatega. Tegemist oli äärmiselt olulise sammuga, sest ilmselt just selle organisatsiooni kaudu sattus Tõnisson kontakti tollase rahvusluse kohapealse liidri V. Reimaniga. Selle mehe mõju Tõnissoni arengule oli tõepoolest otsustava tähendusega. Just Reimanilt omandas noor Tõnisson oma maailmavaate ja võitlustaktika, tänu Reimani protezeerimisele tõusis ta rahvusliku liikumise etteotsa. Reiman oli Tõnissoni jaoks kogu tema avaliku tegevuse vältel ainsaks autoriteediks. Laiemale avalikkusele sai Tõnisson tuntuks 1892. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi venestustegelastelt ülevõtmise ümber puhkenud võitlustes
Vastavalt seltsi esimesele statuudile oli laulumänguselts ,,Vanemuine" meeskoor, kuigi aeg-ajalt kasutati esinemistel ka naiskoori, s.t. ajutiselt esineti segakoorina. 1873.aastast alates hakkas koor K. A. Hermanni juhatusel pidevalt tegutsema segakoorina. ,,Vanemuise" seltsi koori asutamine pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Selleks, et tõsta üldist kultuuritaset, korraldas ,,Vanemuise" laulu- ja mänguselts n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. Carl Robert Jakobson pidas selles Tähe tänava seltsimajas ka oma kuulsad ,,Kolm isamaalist kõnet". "Vanemuise" seltsis etendatud näidendid kirjutasid algul papa Jannsen ja Koidula muidugi ise ning esimesiks näitlejaiks olid samuti Jannsenite perekonna liikmed. Nii oli Jannseni perekond ka teerajajaks eesti algavale teatrile. Näidendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
