Kultuurielu Eestis nõukogude võimu aastail Eesti oli sügaval sotsialismiajal justkui aknaks läänemaailma, st. Soome. See aga ei tähenda, et Eestis oleks olnud erandina lubatud rahvuslus või omariiklus, sõnavabadus ja liberaalne valitsus. Väikese liiduvabariigina oli Eesti NSV kergesti mõjutatav. Kuidas? Ideolooogiline surve Nõukogude Liidus oli sõjajärgsetel aastatel eriti karm. Rahvale maaliti silme ette pilt rikkast kommunistlikust ühiskonnast, kus keegi ei kannata puuduste all ning kõik on sõbrad-seltsimehed. Tegelikult kaugenes olukord kiiresti ideaalist veelgi. Juhikultus ei lubanud targematel kritiseerida riigi poliitilist elu ega püüda seda parandada. Süsteemile vastuastujaid karistati rängalt. Eesti NSV-s üritas algul omariikluse ja Moskva keskvõimu vahel laveerida Nikolai Karotamm ja pärast Johannes Käbin. Mõlemad tagandati võimult, sest nad ei allunud Liidu käskudele piisavalt hästi, ei jä...
igasugustele murrangulistele uuendustele. Nad soovisid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Nad ei toetanud üldist valimisõiguste andmist. Liberaalid pidasid kõige tähtsamaks üksikisiku vabadusi ja esindasid põhiliselt tõusva kodanluse majandushuve. Ühiskonna majanduslikuks aluseks sai olla nende arvates vaid eraomandusel põhinev tootmis- ja kauplemisvabadus. Liberalismi levikuga kaasnes ka rahvusluse tõus. Nad soovisid, et naised saaksid senisest rohkem poliitilisi õigusi. 12. Tööstusliku pöörde tagajärjel asendusid manufaktuurid masintootluse ja vabrikutega. Industriaalühiskond on aga ühiskond mis toetub järjest enam tööstuse saavutustele. Sotsialismi ideoloogia põhineb aga sellel, et töölised tahtsid et kõik oleksid võrdsed. 13. Tulevikuühiskond pidi olema klassideta ja eraomanduseta. Kuna Marxi arvates oli
Maailm 20. sajandi alguses Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Väikerahvaste ohud ja võimalused Maailmas on väga palju erinevaid rahvuseid, mida on võimatu üles lugeda. Väikses maailmas on väikerahvad pidevalt elanud tuleviku ootuses ja kartuses. Oma pidevalt väikese rahvaarvu ja tihti ka oma rahvusluse selge määramatuse tõttu on lihtne manipuleerida rahvuskildude kultuuri ja keele säilimisega. Nii on pandud küsimärgi alla ka eestlaste, maride, komide, udmurtide, saamide ja mitmete teiste soomeugrilaste ajalugu, tulevik ja eksistentis. Nii mõnigi rahvakild on pidanud alla vanduma oma võimetusele vastu panna aina väiksemaks jäävas maailmas ja andma teed võimsamatele. Väikerahvaste edasipüsimist ohustab enim võõrkeelte pealetung. Soomeugrilased
reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed? 8. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused? 9. Millised olid Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? 10. Millised olid rahvusluse tõusu positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? 11. Millised on industriaalühiskonna tunnused?
Aleksander I 2. Miks puhkesid talurahvarahutused? Tõlgendati seaduseid valesti, arvati, et nende eest varjati midagi. 3. Analüüsige 19.saj eesti talupoegade majanduslikus ja õiguslikus olukorras toimunud muudatusi: millist kasu said neist eesti talupojad, millist mõisnikud, millist Vene keisrivõim? Inimestena isiklikult oldi vabalt, said vabalt liikuda, võimalus saada taluomanikuks. Mõisnikud ei saanud koormisi Vaimuelu 19.saj 1. poolel 19.sajand rahvusluse sajand Põhilised kultuuriinimesed Baltikumis baltisakslased Estofiil haritlane, kes uuris eesti keelt ja kultuuri 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 19.saj alguses 4-astmeline ühtluskool kihelkonnakool ja kreisikool, kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool Vallakoolist algas talurahva haridustee
· Rahvuslus e natsionalism ideoloogia, mis keskendub rahvusele. Kuidas säilitada? Tuleb luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada/arendada oma ainulaadsust. Seda saab kõige paremini teha endasse suletuses, eraldatuses. · Äärmuslikud vormid eelmist sajandit iseloomustasid fasistlikud liikumised, seostati geneetika ja rassiga. Internatsionism, kosmopolitism rahvusluse vastandid, riikide ülene maailmakodaniku idee. · Kogukond enamasti traditsiooniliselt määratud inimeste kooslus. Ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis. · Hõim rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur, päritolu.
Ja sel eelistusel pole mingit pistmist elukauge patsifismiga. Kolmandaks kompromiteerib eestlust ka see, kui selle südametunnistuseks nimetatakse inimesi, kes astuvad samme sõnavabaduse piiramiseks. Neljandaks on eestlust ehk enese tahtmata õõnestanud need, kes meie põhiseadusesse Tartu rahu torganud samasse paragrahvi riigipiiridega. See seab ohtu meie rahvusliku julgeoleku, sest teeb piirilepingu sõlmimise raskeks. Viiendaks, rahvuslust õõnestavad ka need, kes samastavad rahvusluse põllumajandusega. Hoiak, et "ainult maal on veel ausust jne", mõistab eestluse igavesti reservaati kuuluma. Usun, et Igor Gräzinil on õigus, kui ta eestlust seob rohkem väikekodanlase kui talupidajaga. Seda tegi õigupoolest juba Juhan Luiga. Niisiis ma ei arva, et eestlus ja moraal, eestlus ja inimõigused, eestlus ja inimväärikus peaksid paratamatult vastuolus olema. Paraku on lihtsalt juhtunud nii, et mõni meil käibiv eestluse versioon seda on, ja oleks väga
Kõik selle linna Peetri-aegsed kultuuriaspektid olid mõeldud ,,keskaegse" (17.saj.) Moskoovia ehitamiseks See oli ulatuslik, peaaegu utoopiline kultuuritehnoloogiline project 3. kõrgklass ja pärisorjad liitusid üheks rahvuslikuks moodustiseks. Äratatud pärisorjade patriootilisest vaimust, hakkas selle põlvkonna aristokraatia end vabaks murdma oma seltskonna välismaistest konventsioonidest ning otsima ,,venelikele" põhimõtetele tugineva rahvusluse tähendust. Nad läksid prantsuse keelelt üle emakeelele; nad venepärastasid oma kombeid ja riietust, oma toitumistavasid ja sisekujundust; nad läksid maale, et õppida folkloori, talupojatantse ja muusikat, et tuua rahvuslikku stiili kõigisse oma kunstidesse, et jõuda lihtinimeseni ja anda talle haridust. 4. Moskoovias oli religioosse elulaadi tõttu tähelepanu keskmes ikoon. Moskoovia oli religioosne tsivilisatsioon.
Sisepoliitiline areng 1920.-1930. aastatel Poliitilised erakonnad. Parempoolseks erakonnaks oli Põllumeeste Kogud- selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Vanimaks parteiks oli Eesti Rahvaerakond- mõõdukas-liberaarne erakond, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvuserakonnast eraldus 1919.a Kristlik Rahvaerakond- see ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke.
isamaakõnet,kooliõpikute autor, ehitas venesõbralik, saksavaenulik, Kurgiale näidistalu, oli paljude seltside kirikuvastane, tähtsustas maaharimist asutaja. Jakob Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president, Mõõdukas, kultuuri pooldaja, rahvusluse üleskutsuja rahvaluule kogumisele, kõne eest võitleja, venestamise vastu, usu 1. Üldlaulupeol, Eesti Aleksandri kooli poolt, ,,saada suureks vaimult" peakomitee president, Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses 3) Ärkamisaja eeludsed, sündmustik Sündmustik: 1. 1857 -1861 Kalevipoeg
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler.
Reformatsioon sai alguse 15-16. sajandi vahetusel Saksamaal keiser Karl V valitsusajal. Sel ajal kerkis esile mitu usulist ja kiriklikku probleemi esiteks valmistas peavalu muhameedlaste pealetung kristlikule maailmale, teiseks oli katoliku kiriku väline hiilgeaeg, kuid seespidiselt kirik kääris. Probleemiks oli jumalasulaste ilmalik elu, isegi paavstid ja piiskopid ei pidanud kinni tsölibaadireeglist ning levis pahesid. Kiriku välise sära säilitamiseks, diplomaatilise tegevuse ja usutegelaste ülalpidamiseks olid kiriku kulutused erakordselt suured ning kui kümnisest ei jätkunud, hakati kirikuameteid müüma ja ostma; levisid ka indulgentsid e patukustutuskirjad (raha eest kustutas kirik inimese patu ja kindlustas koha paradiisis). Nende kahe negatiivse külje kõrval toetas reformatsiooni algust ka Saksa riigi teadvuse ja rahvusluse tõus riigikeele ja ühtekuuluvustundega tuli üldine pahameel rõhuva katoliku kiriku vastu, ülikoolis aval...
1881. aastal Aleksander III märgukirjas esitatud poliitiliste nõudmised: - eestlased saaksid talude päriseks ostmisel tugineda riiklikult kindlaks määratud hinnale. - vähendati saksamaa mõju eesti ühiskonnas: et kaoks saksa keele ja sakslaste võimutsemine kohalikus kohtus. - paluti eestlaste koolid vabastada baltisaksa koolivalitsuse ja pastorite kontrolli alt. Venestamine: 1881. aastal Aleksander III algatas venestamispoliitikat Eestis Põhjused: - rahvusluse tõus Venemaal - riigi julgeolekuhuvid Venestamine: vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
” Kriitik Mihkel Kunnus on öelnud nii: ,,Kuigi tuumakam osa ,,Lingvistilisest metsast” on vahest paras pureda semiootika ja kultuuriteaduste kraadiõppuritele, on Mikita osanud kirjutada nii humoorikalt ja lustlikult ning nõnda mitmekihiliselt, et nauditav on see ka neile, kes vähesema haridustaustaga. Võib öelda, et Mikita on osanud pealiskihil luua midagi, mida on tavapärase üldhumanistliku meelelaadiga haritlasel tihti raske ettegi kujutada: läbinisti positiivse rahvusluse, mis ei vastandu, ei ole rassistlik jms, vaid konstruktiivne ja süstib eneseusku ja eneseväärikust.
v "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva alahinnatud nimetuse "ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju. v 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. LAULU- JA MÄNGUSELTS VANEMUINE v 1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". v Kultuuritaseme tõstmiseks hakkas Jannsen korraldama n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. v Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. ESIMENE EESTI LAULUPIDU v 50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. v See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. v Esimesel üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks.
astus ta Eesti Kirjameeste Seltsi ja seejärel sai ajalehe "Postimees" toimetusse. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt ka Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. Aprillil 1910 Hildegrad (Hilda) Lõhmusega. Neil sündis ka viis last. Kolm poega ning kaks tütart. - Elukäik Jaan Tõnisson sai 1896. a ajaleht "Postimees" peatoimetajaks. Lehest kujunes välja Eesti rahvusluse peamine häälekandja ning hiljem sai leht erakondade ajaleheks. Tõnisson oli 1935. aastani Postimehe peatoimetaja. Tõnisson oli sallimatu oma oponentide ja oma parteide sisepositsiooni vastu. Tõnissonil tekkis vastasseis Ado Grenzsteini Olevikuga ning puhkes sulesõda, mille võitjaks tuli Jaan Tõnisson. Jaan Tõnissonist sai Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid. 1898-1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta
1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused? -I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli p...
teleskoopi Reformatsioon põhjused ja tulemused. Reformatsioon ristiusu õpetuse puhastamine Põhjused ja eeldused: valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine Tulemused: ulatuslik usupuhastus Euroopas, kristluse lihtsustamine, rahvusluse tõus, emakeele areng, katoliku kiriku mõningane teoloogiline organisatoorne uuenemine, vastureformatsioon, kapitalismi tekke soodustamine Vastureformatsioon katoliku kiriku vastutegevus, inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, taastada katoliku kiriku sisenemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine (rahva harimine, veenmine) Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus kirikul Protestantlikud usulahud.
Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 19. sajandi ülevaade Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid
Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased k...
Rahvustunne ja patriotism on mänginud maailma ajaloos suurt rolli. Tänu nendele on tekkinud palju riike ja ühtsustunde hääbumise tõttu neid maailmakaardilt kadunud. Aga kas tänapäeval on vajalik olla rahvuslikult meelestatud? Heites pilgu eesti ajaloole ja käsitledes muistset vabadusvõitlust, võib aru saada, et rahvustundest või patriotismist polnud sel perioodil juttugi. Eestlased elasid killustatult muistsete maakondade alusel ja puudus igasugune ühtekuuluvustunne. Rahvusluse tõusu võib märgata alles 19. sajandil, kui algas eestlaste ärkamine. Hakati rõhuma meie põhiväärtusele eesti keelele. See pani aluse rahvuslikuks tegevuseks. Alustati esimese emakeelse ajalehe väljaandmist, milles pöörduti esmakordselt armsa eesti rahva poole. Rahvustunde tõusule aitas kaasa ka isamaaliste laulude levik ja esimene laulupidu. Loodi palju erinevaid seltse, kus uue identiteedi leidnud rahvas sai hakata vastavalt huvidele koos käima ja arvamust avaldama.
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustööli...
imperialismiajastu-rahvusluse levik, rahvusriikide teke(saks. itlia)alguses rahvad võrdsed varsti sovinism-oma rahvuse eelistamine, suurriigid suurt mõju kogu maailmas, koloniaal vallutused, majandusliku võimu kasv, vähemarenenud maad toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis. suurest ülekaalust, hiljem partisani sõjale minnes rajasid ingl. kondus laagrid kuhu paigut enamus buurlasi ning pidid sõlmima rahu läksid briti koosseisu india rahvuskongress-indiale otsustusõigus siseküsimustes bokserite ülestõus hiinas poolkoloniaalne hävit kik lääne-pärast, suruti veriselt maha, ...
allakirjutatud baaside lepingule, milles ei lähtutud eesti rahva huvidest, oli Eesti Vabariik hukule määratud. Tolleaegse presidendi tegudega on näha sarnasusi Andrus Kiviräha teosest „ Mees, kes teadis ussisõnu“, kus tegelane Pärtel kolis metsast külla ning lõpuks andis külainimestele rästikute pesa asukoha üles, et neid tappa. Neid sarnasusi võib seostada ühe ja sama asjaga – kodukoha üles andmine. Seega, rahvusluse puudumisel lakkab riik eksisteerimast. Iga eestlane peab olema isamaaline, kuid seda ka mõistlikult. Mitmed maarjamaalased on leidnud vene päritolu inimestega ühise keele ja käivad hästi läbi. Seetõttu on näha, et Eesti inimesed suudavad oma rahvuslust hoida ning samas ka respekteerida oma riigis elavaid venelasi. Kuid kui inimene on liialt oma kodumaa-armastuses kinni, siis võib tekkida immigrantide vastu süvendunud
maks, otsustus- võimalus Konservatism Sotsiaalsete Traditsioonide, Tõrjuvad avatud Kooslus on esma- erisuste säilitamine rahvusluse ja majandusruumi, pooldavad tähtis, kollektiiv kristliku moraali eraomandust ja mõõdukaid tähtsam edasikandmine makse Kristlik Tugev Tagada inimese Sotsiaalne turumajandus, suur roll
laulupidude traditsiooni algus Rahvamuuseum Pärisorjuse piiramine 1802/1804 talupojal on õigus vallasvarale, koormise fikseerimine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine 1816/1819 talurahvas vabastati pärisorjusest Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt
2011 Lembitu(suri 21. septembril 1217 Sakalas) oli Sakala vanem. Lembitut on mainitud ainult temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu nime peeti Eesti ärkamisajal, Vabadusõjas ja enne II maailmasõda Eesti Vabariigis suures aus, ta oli tärkava rahvusluse, vabadusvõitluse ja iseseisvuse sümboliks. Sakala vanema järgi on nimetatud suurtükipaat "Lembit", allveelaev "Lembitu", soomusrong "Lembit". Iseloomult oli ta julge, kangekaelne ja kartmatu. Kroonikas on Lembitut nimetatud tiitlitega senior või princeps, mida eesti keelde on tavaliselt tõlgitud vanema ja pealikuna. Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral mainitud eestlaste vanem. Tänu sellele saab
sisalduvate poliitiliste nõuete kohta. (Vali sellised kolm, millest lõpuni aru saad ja seletada oskad.) 1- Saksamaa mõju vähendamist nõuti. 2- Mõisa- ja talumaadel võrdne maks. 3- Vabastada Eesti koolid baltisaksa koolivalitsusest. 6. Venestamine Ajaline määratlus. Tea lisaks daatumile ka Vene keisrit, kelle valitsemise ajal venestamine algas.- Venestamine sai alguse 19. Saj teisel poolel. Aleksander II ajal. Põhjused.- Rahvusluse tõus, Balti kubermangudes valitses saksa ülemkiht kultuur,Riigi julgeoleku huvid. Milles venestamispoliitika seisnes? Too näiteid.- Kehtestati uus linnaseadus, kohtusüsteem. Eriti oluliseks peeti parandada õigeusu kiriku seisundit. Sõnasta mõiste venestamine.-Vene keskvalitsuse poliitika ipeeriumi äärealade kindlamaks sidumiseks Venemaaga ning vene keele, kultuuri õigeusu tähtsuse tõstmiseks.
Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas
Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased.
muutma mängureegleid nii, et iseotsustamise õigus lihtsais olmelisis asjus oluliselt kahaneb – selmet, et lihtsalt toetada positiivseid valikuid. Eriti halb, kui keeldude tagant kumab läbi pigem riigikassa täitmise tarvidus, kui siiras rahvatervisemure. Sama veider tundub soov radikaalselt ja revolutsiooniliselt (paar) tagasi pöörduda aega, mil inimeste vabadus, eriti naiste ja laste oma, oli oluliselt väiksem. Konservatiivsus on revolutsioonide vältimise kunst (Antitees). Rahvusluse edendamise sildi all liberaalsete demokraatlike vabaduste mitmekülgne piiramine oleks aga järsk murrang, mitte mõistlik konservatiivne poliitika. Konservatiiv peab hoopis otsima võimalust olla ajaloo sündmuste kulgemise kaarest nii palju ette informeeritud, et järskude korrektiivideta kogu aeg tulevikuks pisitasa valmis olla. Vabaduse eest me võitlesime. Kõik oli lihtne ja selge. Vabadus, see oli teha kõike
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal. alguses ta khkles sest tema ja tema vanemad olid vga vaesed ja ahas ei tahtnud nende kulul sma minna. kuid lpuks ta ikkagi lks. hiljem lks ahas oma vanu klassivendu vaatama. seal olid kik rmsad teda nhes. lpuks otustas ahas et ta ikkagi liitub oma klassivendadega ja lheb sdima. siis tuli sinna ahase isa. kes ji kmeriga vaidlema kommunismi ja rahvusluse le. alguses lks ahas koos oma isaga ra. kuid kui ksper ja teised tagasi tulid, otsustas ahas ikkagi sinna jda. (ma jtsin vahelt ra et teised lksid treenigule ja tker ji ahasega rkima) kuid lpuks ikkagi otsustas kindlalt ra ja tuli tagasi. esimene sjakogemus oli kigil misa juures. kus ahas hakkas kartma ja pani jooksu teised tema jrel (v.a tker ja ksper) lpuks kui kik vsinud olid ja viskusid "elutult" lumme. ning ksper ja tker tulid nendepsside ja kottidega jrele.
Saksamaa verine mõlemale poolele. (Inglaste võit) Caporetto 10.-11.1917 Saksamaa ja Itaallastele tungitakse kallale ja nad põgenevad. Austria-Ungari vs. Prantslased ja inglased panevad A-U pealetungile Itaalia stopi. · Muutused ühiskonnas: - elatustaseme langus - toidupuudus - epideemiate levik - rahvusluse levik, väikerahvaste seas - Sõjajoovastuse asendumine tüdimusega' - levima hakkasid vasakpoolsed vaated - religiooni mõju vähenes · Muutused majanduses: - Naiste roll ühiskonnas ja majanduses suurenes - Riik hakkas majandust rohkem reguleerima - Kasvas maksukoormus' - toiduainete puudus - tsentraliseerumine · Muutused tehnoloogias: - võeti kasutusele ersatskaubad - Võeti kasutusele gaas
Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka ,,Postimehe" peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli ,,Postimees" rahvuslaste jaoks väga tähtis. Tõnisson tugines oma rahvusluses pigem eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Samal ajal ei pööranud ta tähelepanu vaesematele kihtidele töölistele ja maatameestele. Propageeris eesti keele kasutamist. Tõnisson ei mõistnud, et on tekkinud sotsiaalsed vastuolud ning kihistumine. Konstantin Päts Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. Leidis, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu. Koostöös venelastega saavutati 1904. Aasta linnavolikogu valimistel eesti-vene valimisbloki võit ning sakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Oli ka ,,Teataja" toimetaja. Tema tegevusele võiks ette heita seda, et ta pööras ääretult palju tähelepanu majandusele, kuid
(vihikus miks balti erikord kehtestati all.) 5. Põllumajanduse areng peale põhjasõda- Mõisamajanduses jäi 18. sajandi lõpuni valdavaks teraviljakasvatus, mis andis mõisale põhisissetuleku. Sellele lisandusid tulud viinapõletamisest ja viinavooride saatmisest pealinna turule. 6. Tööstuse areng peale põhjasõda- Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik.Viinaköökide kõrvale tekkisid aja jooksul ka väiksemad saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud ja hakati kasvatama kartulit. Märkimisväärselt tõusis mõisnike elustandard. Põhjasõja järel olid veel tavalised puust, õlgkatusega mõisahooned, lihtne maavillane riietus ja liiklemiseks kõlbas veel lihtne talupojavanker. Sajandi keskpaiku jõudsid ka Eestisse Versailles´ maitsed ja euroopalikud eluviisid
.............................................. Näiteks: ........................................................................................................................................ 3) Julgeolekupõhimõte - ............................................................................................................... Näiteks: ........................................................................................................................................ 8. Esita kaks näidet rahvusluse tõusust 19. sajandi I poolel. 1)........................................................................................ 2)....................................................... 9. Nimeta kaks parteid Inglismaal enne 1832.aasta parlamendireformi ja keda nad esindasid? ....................................................................................................................................................... 10. Nimeta kaks muutust, mis kaasnesid Inglismaa 1832
Sündis Tallinnas. Õppis filoloogiat tartu ülikoolis. Rahva ette tuli lihtsate, põnevate ja modernsate luuletustega. Kirjutas ka nõukogude võimu pilkavaid tekste. Töötas vanemuises ja ka draamateatris. Oli seotud ka poliitikaga. Neli aastat oli vabariigi rahvastikuminister. Tõlkis ja kirjutas lastejutte. On kirjutanud teose" tule ikka mu rõõmude juurde". Hando Runnel 1938 Armastas lihtsaid ja selgeid väljendusi. Kasutas lihtsat keelt. Rahvusluse teema oli oluline. Püüdis alles hoida rahvuskultuuri. Sündis jõgevamaal. Läheb eesti põllumajandus akadeemiasse agronoomiat õppima. Lahkub sealt ja hakkab kirjandusega tegelema. Tema tekste on palju viisistatud. Kirjutas ka armastusluulet. Tegeleb ka kirjanduskriitikaga. Avaldab ajakirjanduses lühemaid tekste. Asutab tartus kirjastuse Ilmamaa. Kirjutab ka lasteraamatuid. Tema olevat ka inimene kes algatas pronksõduri äraviimist. Tema teosed on "miks ja miks"-lastejutud , "maalapsed"-
Põhiseaduse sissejuhatuses on meie riik pandud tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus jne jne on kestnud läbi kolme sajandinumbri. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused. Aga meil pole ikka veel korralikku ja vettpidavat teoreetilist ja teaduslikku alust kogu selle rahvusluse põhjendamiseks. Kogu see meie jaoks nii tähtis rahvuslus põhineb ju tõesti vaid tunnetel, emotsioonidel ning meil pole isegi omavahel veel siiani selgeks saanud, kes siis on tõeline eestlane. Kui aga peaksime oma rahvuslikke aateid ja põhimõtteid kuskil mujal ja kellelegi teisele põhjendama ja arusaadavalt seletama, oleksime täiesti abitud. Kusjuures, see on kogu aeg niimoodi olnud. Alates juba 19. sajandi ärkamisajast, esimestest laulupidudest, Kreutzwaldist ja
Tsemenditööstus - Kundas, Aseris 6. Miks hakati looma ühistuid? Inimesed ei suutnud ise endale masinaid ja muud tehnikat osta, soetati kamba (ühistu) peale 7. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? USAst tuli odav vili, seega vilja hind langes ning enam ei olnud intensiivsel tervailjakasvatusel mõtet- loomakarjakasvatuse tähtsusest oli tingitud ka söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatuse levik 8. Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20. Sajandi algul ? Venemaa oli nõrgenenud, maha jäänud. 20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, Tallinn tõusis olulise keskusena Tartu kõrvale *rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised- Poliitiline koondumine toimus ajalehtede ümber, sest parteid ei olnud lubatud (Tallinna Teataja ja Speegi Uudised) 9. Ajalehed 20. Sajandil
Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. · Tekkis 19. sajandi lõpupoolel. Põhjuseks reaktsioon 19. sajandi kapitalismile üldomaseile pahedele. · Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Sots- demid pooldasid võitlust rahvuse ja riigi eest. · Lahknes sotsialimist lõplikult I Ilmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Rootsi · Kujunemine heaoluriigiks · Tööstus · Hüved töölistele · Demokraatlik ja mitmeparteiline riik · Neutraliteet Soome · Läbi õnne Soome Vabariik · ·1920.-1930. aastal sai Soomest Skandinaavia riik · ·Rahvuslik-parempoolne Lapua äärmusliikumine · ·Kommunistide väljasurumine Soome poliitikaelust Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia · Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele
ühe eesmärgi saavutamiseks. Loendamatud tunnid higi valamist jõusaalis, kuudepikkused eemalolekud kodust ning igatsus lähedaste järele, mis paneb nii mõnegi sportlase loobuma oma karjäärist. Pidev treenimine võidu nimel eeldab ranget enesedistsipliini. On väheseid, kes on valmis selliseid pingutusi läbi elama, sest ühel hetkel on murdumise võimalus suur. Sport kui enese teostamise viis ei kõla hästi mitte ainult indiviidi, vaid ka rahvusluse tasandil. Eesti Olümpiakomitee juht Mart Siimann on öelnud, kui sõjad välja jätta, on suured spordivõistlused inimkonnale kõige suurema tähelepanu tõmbamise objektiks. Tänu võitudele, mida tippsportlased läbi raskuste saavutasid, saab hakata lõpuks tulu tootma. Sport on vahend, mille kaudu on Eesti end maailmas "reklaaminud". Kergejõustik, raskejõustik, maadlus, suusatamine- suur hulk erinevaid alasid ning neid valitsenud sangarid on sirgunud ja treeninud meie kodumaal
blogspot.com/2009_06_01_archive.html 1905 algas revolutsioon ja novembris tühistas keiser suure osa veebruarimanifestist. Andis ka loa Soome esinduskogu Eduskunna valimisteks. 1906 valimised toimusid (esimestena Euroopas valisid ka naised). Revolutsiooni mahasurumise järel algas uus venestamine. Üha rohkem levis arusaam, et vaja Impeeriumist lahku lüüa. Eesti 20. sajandi algul 11. klass ajalugu Uus rahvusluse tõusuperiood 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema tõus sai alguse Tartust 1896 "Postimehe" toimetajaks Jaan Tõnisson (18681941) rahvusliku eneseteadvuse arendamine nii venestumise kui saksastumise vastu Venemaal parlamentaarne monarhia http://uuseesti.ee/wpcontent/uploads/2010/01/JaanTonisson.jpg 1901 Tallinnas "Teataja" Konstantin Päts (18741956) majanduslik ja poliitiline võitlus
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
edendamises andis just tema Suburgile julguse astuda avalikule areenile, et oma tõekspidamiste eest üles astuda. Samuti toob Annuk esile kolm tema arvates kõige põhilisemat tegurit Suburgi võitlejaliku natuuri kujunemisel. Kaasasündinud puue viis hoiakuni, et saatuse koormat tuleb endaga kaasas kanda ja ühtlasi ka leida viis olemaks õnnelik koos sellega. Kooliaegne põlgus, mida naine pidi kogema eestlaseks olemise eest, äratas Suburgis enneolematu rahvusluse tunde, mis suunas teda terve elu vältel. Viimaseks põhjapanevaks faktoriks võib pidada armastust kaupmehepoja vastu, sest kuigi kannatas naine selle all kaua, lahkus ta sellest ,,hingelisest võitlusest võitjana.'' Seetõttu koondas ta ka kogu oma energia feminismile ja naisküsimusele. Kõik need argumendid koos seletuste ja võimalike põhjustega aitavad avada teksti tähendust lugejale selgelt ja erakordselt paeluvalt. Tänu Eve Annuki analüüsile mõistan Lilli Suburgi tegude
sisseveosadamaks. Väljaveosadamaks kujunes Pärnu. Veelgi arenes sisekaubandus. Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. Tähtsamaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902. a Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks. 5-6. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon. 1890. a keskel hakkas venestussurve nõrgenema, rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ning selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. 1896. a. lahkus Postimehe toimetaja ametist K-A Hermann. Selle ostsid ära Tartu rahvuslaste juhid ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni (1868-1941). EÜS-i esimees, seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestuimse kui ka saksastumise vastu. 1902. a. Tartu linnavolikokku valituna muutus Tõnisson baltisakslastest koosneva
1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead šovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile – suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas
Ärkamisaeg Õpilane: Marii Malinen Klass: 10.a Juhendaja: Mart Kand Mida ärkamisaeg endast kujutas? · Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna areng. Mis on iseloomulik 19. sajandi Eesti arengule (ehk ka eeldused) ? · Eestimaa talurahvaseaduse ja Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist · Pärisorjuse kaotamine · Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse areng · Linnastumine · Industrialiseerminine · Esimesed eesti soost harilased · Natsionalismi (rahvusluse) ideoloogia levik (prantslased sakslasedbaltisakslasedeestlased). · Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische Gesellschaft) tegevus. Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine · 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
