Ärkamisaeg ja äratajad Ärkamisaja mõju eesti rahvusluse ja riigi tekkele Rahvuslik ärkamine 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konst...
1.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Venestamissurve nõrgenemises, kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. 2.Võrrelge Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaateid. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Tartu liberaalid: rahvuse esindajaks kujunes ajaleht Postimees, mida juhtis Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksem...
Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud radikaalsetest ja põhimõttelistest muutustest kommunikatsioonis, mobiilsuses ja ühiskondlikus vormis. Rahvusluse idee seisneb selles, et iga rahvuse eksistentsi primaarseks vajaduseks on riigi olemasolu, kuid mitte kõik riigid ei kujune rahvusriikideks ja mitte kõikide rahvuste kujunemise eelduseks ei ole riigi olemasolu. Rahvused kujunevad siiski ühtse ajaloolise tausta ja enesemääratlemise alusel. Uuendused tekkisid, kuna vanade sotsiaalsete rollide struktuuri stabiilsus ei sobinud kokku enam kasvu ja innovatsioonidega. Smithi seisukoht
REFOTMATSIOON EHK USUPUHASTUS Eellugu · Kirikut ja paavstimõimu kritsiseerivad liikumised (nt katarid, hussiidid) · Paavstitüli (Rooma vs Avignon'i) · Tööjõupuudus, tehniline areng- kapitalism · Haridustaseme tõus · Rahvastiku vähenemine (katk) · Rahvusluse tõus Usupuhastus · Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal, Wittenbergis · Reformatsioon- ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. · Kutsus kirikut tulema tagasi Piibli algsete tõdede juurde. · Piibli tõlkimine saksa keelde · Saksa kirjakeele kujunemine Martin Luther · MartinLuther 10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt
väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Termini tõi eesti keelde Garlieb Merkel , Eesti ajalookirjanduses juurdus termin 20. sajandi alguses Villem Reimani , Hans Kruusi ja mitme teise kaudu. Rahvusliku ärkamise ja uuestisünni mõiste on kasutusel ka rahvusvahelises ajalookirjanduses – seoses Euroopas (18. sajandi lõpp – 19. sajand) ja mujal maailmas (20. sajand) tugevnenud rahvusluse ilmingutega. Suure Prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskel eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes nii nagu teistelgi Ida-Euroopa väikerahvastel (tšehhidel, soomlastel, lätlastel jt), kel polnud ei oma riiki ega 5 iseseisva riikliku eksistentsi kogemust. Majandusliku aluse eestlaste etnilisele eneseteadvustamisele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine
Jannsen. Ta asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). 3.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul?-2p Venemaa oli nõrgenenud, maha jäänud. 20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, Tallinn tõusis olulise keskusena Tartu kõrvale *rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised- Poliitiline koondumine toimus ajalehtede ümber, sest parteid ei olnud lubatud (Tallinna Teataja ja Speegi Uudised) 4.Too näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest.- 2p
Eestis paiknevate vägede -Tekkis tööjõu defitsiit rahvusväeosad hulka -Nõuti tootmise piiramist -Kerkisid esile sotsialismist -Mitmed Eesti linnad muudeti -Polnud võimalik soetada uusi mõjutatud noored haritlased, sõjaväelaagriteks tööriistu ega väetisi kes tähtsustasid vanema -Kaasnähtusteks olid -Katkesid maaparandustööd, põlvkonna rahvusluse kõrval mobilisatsioonid, mille käigus sordiaretus ja tõuparandus ühiskonna sotsiaalse võeti umbes 100 000 -Kaasnesid tavainimeste ümberkorraldamise vajadust eestlast armeesse varustusraskused -Jüri Vilms nõudis, et Eestile -Tulemusena oli palju antaks Venemaa koosseisus
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
20. sajandil olid sotsialism ja fašismvastandlikud ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus.
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat
üleLandeswerhi) · 3.01.1920 kell 10.30 - Vaherahu · 2.02.1920 Tartu rahulepingu alkirjastamine 17. oktoobri manifesti sisu · Riigiduuma moodustamine · Konstitutsiooni koostamine · Kodanikuõiguste andmine Majandus kahe revolutsiooni vahel · Tööstuse kiire areng · Tallinn kui oluline sõjaline tugipunkt · Peamiseks ekspordituruks Venemaa · Sotsiaalne kihistumine talupeogade hulgas Esimese maailmasõja mõjud Eestis · Majanduse langus · Rahvusluse tugevnemine noorte aktivistide esile kerkimine · Mobilisatsiooni viidi umbes 100000 eesti meest Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused Veebruarirevolutsiooni põhjused: Oktoobrirevolutsiooni põhjused: · Majandusraskused · Vastuolude süvenemine enamlastega · Sõjatüdimus · SRK Sõja-Revolutsiooni komitee · Sotsiaalsed vastuolud tekke Nimed: · Jüri Vilms I
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941
Esmane ül vabariigi kindlustamine revolutsioonisõdadeks. Muutused prantslaste mõtlemises: harjuti sõdimisega ja kadus tahe teha tööd, kasvas auahnus ja karjerism. Revolutsioonisõjad kasvavad üle vallutussõdadeks. Konsulaat: 17991804 3 konsulit. I konsul Napoleon, tohutu võim, vormiliselt vabariik, tegelikult monarhia. SPRi tagajärjed: · Positiivsed: 1. seisuste ebavõrdsus vähenes 2. rahvusluse kasv 3. valgustuse levik. · Negatiivsed: 1. sõjad 2. Pr maine langes/juhtroll vähenes 3. kultuuriväärtuste hävimine. Õppetund inimkonnale: tõestas, et masside ühine koostöö viib sihile. Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse 1798 sõjakäikk Egiptusesse, samal ajal Prl: võimuvõitlus, majraskused Inglismaa blokaad, direktooriumi ebapopulaarsed otsused. Napoleoni populaarsus: teda toetasid kõik ühiskonnakihid, sõjaväe tohutu usaldus, rahvustunde tekitaja,
Peterburi ja Tallinna vaheline raudteeliiklus 1816 ja 1819 a. Talurahva seadused sätestasid vallakoolide asutamise. 1802 avati kohaliiku saksa ülikoolina taas Tartu Ülikool. Selle mõju kultuurile oli kaudne, kuid sealt tulid eesti esimesed haritlased 1821-23 ja 1825 esimene nädala leht 1710-1800 u 220 eesti keelset raamatut 19. saj. I poolel ilmus neid veel umbes 700 Ärkamisaeg Suure prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskpaigas eestlastel rahvuslik ärkamine Majandusliku aluse eestlastele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond ehk koolmeistrid, köstrid ja vallakirjutajad ja keskkiht ehk taluperemehed Hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad Esimesed rahvuslikud liikumise keskused kujunesid Lõuna-Eestis, Viljandimaal(
Ühistute loomise ajendiks oli piimakarjanduse levik, saamaks osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust hakkasid talupojad rajama piimaühistuid. Ühistute kaudu sai hankida tööstuskaupu odavamalt, soetati ühiselt põllumajandusmasinaid, tehti koos maaparnadustöid. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? Piimakarjakasvatus kujunes, sest raudtee kaudu sai piimatooteid turustada Peterburgi ja see kujunes ka, sest viljahinnad langesid. Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ja selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. Venestumis surve hakkas nõrgenema, liikumine toimus peamiselt linnades. Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguse ühiskondlikus elus. Rahvuluse juhid ostsid ajalehe ,,Postimees". Tallinna radikaalide ajaleht oli ,,Teataja", mille eesotas oli Konstantin Päts, eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine majandusest ja poliitikast ning nendes edu saavutamine
„Nimed marmortahvlil“ Albert Kivikas Henn Ahas – Kommertskooli 7.klassi õpilane, vaesest perekonnast. Sõjas oli erapooletu. Tal oli kirg raamatute vastu. Ta elas oma korteris, koolilinna kaugemas agulis. Käämer- Kängujäänud kasvuga, tumedad juuksed, tedretähniline. Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht. Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline.
Sellega avardusid oluliselt kaubavahenduse võimalused . Tln oli sisseveosadamaks. Pärnu oli väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linlased vajasit järjest rohkem tarbekaupu ja toitaineid. 4. Poliitiline elu 20. sajandi alguses. Tõnisson ja ,,Postimehe" ringkond (Kitzberg, Jürgenstein, Põld, Kallas) eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu; vastuolu baltisakslastega; eesti keeles rääkimise ja rahvusluse propageerimine; emakeelse hariduse nõue; toetajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikud ja linnakodanlus; Päts ja ,,Teataja" ringkond (Virgo, Tammsaare) pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist; nägid liitlast vene demokraatides; toetajateks nii haritlased, linnakodanikud, talupojad kui töölised; toetasid konstitutsioonilis-parlamentaarset monarhiat Sotsiaaldemokraatia ja ,,Uudiste" ringkond (Speek, Martna, Ast, Kesküla)
ja korra jaluleseadmine kui millegi ümberkujundamine. 11. Miks ei kujunenud II maailmasõjast sellist positsioonisõda, nagu oli Esimene maailmasõda? Tehnika, sõjavarustus olid arenenud. Samuti lennundus ja meresõidukid, mida osati hästi rakendada siis, kui neid tarvis. Riigid olid erimoodi valmistunud.: ühed rohkem, teised vähem, mis ongi erinevuseks, sest I maailmasõjas olid riigid võrdsemalt valmis sõtta astuda. 12. Analüüsige rahvusluse olemust II ms kontekstis. Kiusati taga juute - teatud inimgruppide represseerimine ja hävitamine. Sõjakuriteod rahvusluse nimel nt. Saksamaa arvas, et kaitseb oma inimesi ja teisi maailmas juutide eest.
Üks neist on see, et eestlased on palju kannatanud rahvas ja ajaloomälu ei tohi selles osas kustuda. Herbert Lindmäe artikkel ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" käsitleb rahvusvahelisi raporteid, milles on liialt vähe rõhku pööratud sellele, et kui Eesti Teise maailmasõja ajal okupeeriti, siis just eestlased olid kannatajad. Artiklis toob ta välja mitmeid fakte, mis ei näita eestlasi sellises valguses, kuid peaksid. Veidi teise nurga alt läheneb rahvusluse küsimusele Georg Kirsberg, kes kirjutab arvamusloos ,,Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused" sellest, et rahvas peaks olema riigis kõrgeima võimu kandja, kuid viimasel ajal tundub, et ,,rahval puudub igasugune kontroll riigi tegevuse üle". Rahvusluse olulisuse temaatikat pisut teisest perspektiivist toetavad ka ajalookäsitlused ja isikulood, mille tegelased või kangelased on suurvõimude kuritegude alla kannatanud eestlased
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal
arvustada · Indiaanlased asutati ümber reservaatidesse · Liberaalid pidasid tähtsaks üksikisikut · Probleemiks kujunes põhja ja lõuna osariikide arengu · Ühiskond tugines eraisikute tootmises ja kauplemises erinevus. · Rahvusluse tõus · Põhjas oldi orjanduse vastu, nõuti orjapidamise kaotamist · Sotsialistid soovisid sotsiaalset võrdsust kõigile · 1861-1865.Kodusõda, kaotati orjus üle terve riigi · 19.saj jagunesid sotsialistid kaheks · 19.saj II pool, majanduse kiire tõus
a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda, meie kodumaa on väike ja loodusvaradelt vaene. Väikerahvastele küllap omast nuttu ja hala on nii palju, et see
Arvamus venestusest Minu arvates oli venestamine Eesti ja üleüldiselt balti riikide jaoks halb. Venestamine lämmatas eestlastes värskelt tärganud rahvusluse. Eestisse tulnud uued venelastest kubernerid olid siinsete elanike rahvuslusele tugevalt vastu. Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt
Ajaloo arutlus Eesti iseseisvumine – õnnelik juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, ent üsna lühikeseks ajaks. Iseseisvuse väljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee , mille koosseisu kuulusid Konstantin Päts , Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvumisele lõid eelduse paljud asjaolud ja tegevused. Ma arvan, et Eesti Vabariigi loomine oli kombinatsioon õnnelikust juhusest ja asjade loomulikust käigust. Eesti iseseisvumisele andis tõuke Venemaa kriitiline olukord. 1917. Aasta alguseks oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Venemaal toimusid pidevalt rahutused, kuna venelased ei olnud oma võimuorganitega rahul. Kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine. Kuna enamus ajast kuulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte eestlaste tegevuste kontrollimiseks, siis tekkis meil võimalus iseseisvumiseks. Eesti polnud ainus riik, kes soovis ise...
Rahvuslik ärkamine 19. Sajandi lõpp Sisukord Rahvuslik liikumine Seltsid Tähtsus Eeldused Rahvuslik liikumine Eesti Rahvuslik Liikumine on eestirahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse, et tagada sellega iseseisva Eesti riigi püsimajäämine ning areng rahvusriigina. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu Eestlaste kultuurielu hingeks oli Johann Voldemar Jannsen(1819 1890),kes Pärnust tartusse asus 1869.a. 1864.a. Tartu Postimehe veergudel propageeris Jansenn mitmehäälset laulu,avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal. Jannseni kogumikud ,,SioniLauloKannel" ja ,,Eesti laulik" ,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanem...
Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis on enamik võimu koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte, poliitilised erakonnad on kas keelatud või piiratud, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks konservatiivsed väärtused, ei propageeri
Ajalugu Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised. Maailma arengut mõjutas rahvusluse areng ja levik. Tekkisid võimsad rahvusriigid. Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle, nimetatakse seda sovinism. Sovinism ehk marurahvuslus. Sovinism õigustas imperialismi teket.(Püüd saavutada maailmas suur mõjuvõim) Vähemarenenud maad muudeti tooraine baasideks. Euroopa suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomandus) 20 saj. Algul kogu maailm jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suurriigid olid väga huvitatud oma asumaadest.
Maailm 20. saj algul Imperialismi ajastu ja ühiskondlikud liikumised - 19 saj lõppu nimetati maailmas imperialismi ajastuks. - Maailma arengut mõjutas rahvusluse teke. (suurd rahvusriigid) - Suuremad ja tugevamad riigi tähtsustasid end teistest üle (sovinism ehk marurahvuslus). - imperalismi tagajärjel muudeti vähemarenenud maad imperjalismi tooraine baasideks - Arenenud riigid muutsid vähem arenenud maad oma toorainebaasideks (kolooniad). - euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid).
Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia 1. Teke 18.saj 18. saj, liberalismi vastandina 19.saj lõpp 2. Põhiväärtused Indiviidi vabadus - loodud Ühiskond tugineb traditsioonidele, Võrdsed võimalused kõigile-riik peab maksimaalne tegevusvabadus rahvusluse,e ja kristlikule moraalile. tagama igale liikmele inimõigused, Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. võimalused saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. 3
Rahvuslik liikumine kui Eesti Vabariigi tekkisime peamine eeldus Eestlasi on alati peetud maarahvaks ja nii olme me ennast ka ise kutsunud. Enne esimest Eestit oli meil oma ühiskonnas vähe sõnaõigust ning meie üle otsustasid kas siis sakslased või venelased. Väike rahvas, kuid hingelt suured- oleme saavutanud selle ühtse ning püsiva riigi tänapäeval. Rahvusluse teadvustamist hakati tasahilju levitama juba 1830.ndatest aastatest, mida aeg edasi, seda rohkem ning julgemalt. Üks väga oluline sündmus on kindlasti 1857. aastal kui J.V.Jannsen Perno Postimehes pöördu esmakordselt eesti rahva- mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem hakkas aktiivne seltsiliikumine, kindlasti võimaldas see üha rohkem rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesteks seltsideks olid laulu- ja pillimängudseltsid
suhtlemine ja ühine asjaajamine. Valiti saadikud üle-Eesti, kes seadsid prioriteediks Eesti iseseisvumise. Koos, ühtse meeskonnana tegutsedes suudeti kiiresti ja arukalt langetada tähtsaid ostuseid, mis määrasid kogu rahva edasise saatuse. Kaudsemaks eelduseks oli tõsiasi, et Eesti oli üks haritumaid piikondi tsaari-Venemaal. Meil oli suur hulk haritlasi, kes hoolitsesid rahvuslike ideoloogiate levimise eest. Just iseseisvumisele eelnenud aastatel tõusis rahvusluse tähtsus ning ühtekuuluvustunne. See aga omakorda suurendas soovi oma riigi loomiseks. Eesti iseseisvumine sai võimalikuks mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu. Seda soodustas segane olukord Venemaal ning nende nõrgenenud sõjavägi. Kaasa aitas ka eestlaste endi ühine tegevus alustades kubermangude ühendamisest lõpetades rahvusliku ühtlustunde kasvamisega. Oluliseimaks teguriks oli eestlaste endi soov omada Eesti Vabariiki ning mitte enam
Ehitati välja raudteevõrk. 4. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse. 5. Miks hakati looma ühistuid? Et tõsta talude konkurentsivõimet. 6. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule 7. Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? -20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised, kõrgenenud eneseteadlikkus ja omariikluse soov. 8. Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj.alguse ühiskondlikus elus. Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus
Maailm 20. saj. algul Imperialismiajastu ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Imperialismajastu · 19. saj. lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse, sest ... ... seda sajandit oli mõjutanud rahvusluse levik, mõjukate rahvusriikide teke (Saksamaa, Itaalia) ... suuremate rahvuste puhul ovinism (e. marurahvuslus) ... suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu tööstus, turu hõivamine Maailma jagamine 20. saj. algul · 20. saj. alguseks oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks (56% maakera elanikest elas kolooniates) · Euroopa kõrval olid veel 2 mõjuvõimsat riiki Ameerika Ühendriigid ja Jaapan
(2p.) 1799, Napoleoni võimuletulekuga. 10.Millega läks Prantsuse revolutsiooni ajalukku Maximilian Robespierre? (1p.) Lõpetas parlamentaarse demokraatia ja algas jakobiinide diktatuur. 11.Milles seisnes Prantsuse revolutsiooni olulisus? Nimeta kuus (6p.) 18. Kogu vana võim kaotati. Inimesed said seaduse ees võrdesks. 19. Kiriku mõjuvõimu vähendamine ühiskonnas. 20. Valgustusideede levik teistesse maadesse. 21. Rahvustunde kasvu ja rahvusluse kui ideoliigia teke Euroopas. 22. Kapitalistlike suhete areng. 23. Meetrisüsteemi kasutuselevõtt.
Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. 3 RAHVUSLIK ÄRKAMINE Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust)
Ehitati välja raudteevõrk. Kuhu tekkisid nendeharude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse (Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Valga) Miks hakati looma ühistuid? Et tõsta talude konkurentsivõimet Millega oli seotudpõllumajanduses üleminek piimakarjandusele? nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule .Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandialgul? 20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised, kõrgenenud eneseteadlikkus ja omariikluse soov. Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguseühiskondlikus elus. Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus
läks kooli heaks. 3. Eesti Kirjameeste Selts (1872-1893) Tartus-arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist. EKS-i otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele. 4. Seltsid- esimesed eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus. Suur selts oli veel kaubalaevaselts ,,Linda" Tallinnas. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid Vene hiidriik oli sisemiselt ebakindel. Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist. Pr revol sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidjaid ka Venemaal. Normaalne rahvusriik eeldab etniliselt enam-vähem ühtlast elanikkonda, vene
Arutlus Kes oli süüdi Esimese Maailmasõja puhkemises? 19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperialistlikke vastuolusid suurriikide vahel, kuid vastuolud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses lõppesid enamasti kompromissidega. Kuigi koloniaalvastuolud võisid olla teatud määral sõdade puhkemise ajendiks, tuleb palju tähtsamaks pidada rahvustevahelisi vastuolusid Euroopas endas. 20. sajandi alguses olid rahvusvahelised suhted Euroopa riikide
käsitlus. Nikolai I teine uuendus Ta asutas salapolitsei ehk poliitilise politsei. Ametlikult nimetati seda Tema Majesteedi Kantselei 3ndaks osakonnaks. Seotud ka kirjandusliku eluga (Puskini elu). Karmistas tsensuuri nii palju kui võimalik. Ja 30/40ndate aastate teoseid hindas tsensuur. Esimesi variante ei võetud trükki, nõuti parandusi. Nikolai I tahtis olla ideoloog, ta mõistis, et inimesi mõjutab eelkõige ideoloogia. Ta toetus Sergei Uvarovi ideoloogiale ,,Ametliku rahvusluse teooria" Kolm põhialget: 1) Õigeusk (Vene tsaar Jumala asemik) 2) Isevalitsus 3) Rahvuslus Nikolai I arvas, et riik peaks sarnanema patriarhaalsele perekonnale. Riiki juhib, valitseb tsaar, Rahvas on suure perekonna liikmed, kes peavad kuuletuma ja alluma. Avalikku arvamust kui sellist ei eksisteerinud. Suur ideoloogiline ja poliitiline pinge. Välispoliitika Nikolai I ajal Nikolai I tahtis territooriumi laiendada. 2 sõda Pärsia ja Türgiga. Tulemusena sai juurde territooriumi
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
1825.a.Järgneval kümnendil rajati Inglismaal 2000km raudteeliine.1830.a algas lausa tormiline raudtee ehitus ka teistes Euroopa riikides,suurbritannia kunagisel asumaal USA-s kasvas raudteeliinides pikkus 1830.a lõpuks Inglismaaga võrreldes aga kahekordseks. Uuendus on ka proletariaadi - vaene linnatööliskond teke. Ajakirjandus hakkas laiemalt levima, uued poliitlised voolud - sotsiaaldemokraatia ja Marx`i kommunism. Rahvad hakkavad huvituma oma minevikust- rahvusluse teke ja levik. Probleemideks oli aga väga vaesed ja väga rikkad ning nende vastuolud ühiskonnas. Ning üheks suurimaks probleemiks oli veel ka imperialism, kus suurriigid allutasid väikeriike oma võimualla, arvestamata nende soove ja huve ega hoolinud nende arengust. Näiteks venestamine Eestis. Industriaalühiskond oli ühiskond kus kõik arenes stabiilselt ja kiirelt, tekkis palju uut ja ka palju probleeme. Kuna leiutati palju uut näiteks patarei, tänapäeva
III 1880. a algus 1880. a J.H Siirdus Peterburgi. 1880. a Jannseni insult. 1881. a Aleksander II suri. 1882. a Jakobson suri. Venestusaeg Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks Balti erikorra suhtes). Juhtpositsioonidele said venelased: Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Sahhavskoi Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess
· Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar. · Tüübinimetus tavakasutuses väikese algustähega : riigikohus, Vana põhikool · Ametlikkuse näitamiseks suurtäht : Riigikohus, Vana Põhikool · Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus : Raudtee, erakond
Narvat ja hakkasid seda piirama. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikum Venemaa koosseisu kuulumist. Eesti uusajal kujunes välja eestlaste eneseteadvus ning arenesid ka majandussüteemis, mis viis kapitalismini. Uusaja alguseks peetakse 19. sajandit, mil kaotati pärisorjus või siis paigutatakse selle aja algus asehalduskorra kehtestamisele. Uusaja lõpuks võib sobida mitu varianti, näiteks Esimese maailmasõja algust, ,,Tartu renessanssi" ehk poliitilise rahvusluse võidukäigu algust, Eesti Vabariigi väljakuulutamist. Eestlased on selle 11 000 aasta jooksul saanud kõvasti kannatada, nad on olnud väga mitmete võõrvõimude all ja eestlasi on väga palju tapetud. Täielikult iseseisvad on eestlased suutnud olla väga vähe aega, arvestades seda, millal hakkas Eesti riiklus tekkima.
Heaks näiteks sobib siin kohal Kreutzwaldi loodud eestlaste eepos „Kalevipoeg“. Kreutzwald lõi „Kalevipoja“, olles ise arvamusel, et eestlased on väljasurev ja tulevikuta rahvas. Absurd, kas pole? Selles absurdsuses elame Eestis tänapäevalgi. Rein Taagepera on kirjutanud, et eesti rahva suurus läheneb sellisele kriitilisele piirile, millest alla poole laskudes pole meil enam võimalik eksisteerida täismõõdulise rahvusena. Tegelikult oleme sellele piirile juba rahvusluse tekkimisest saati õige lähedal. Suures osas kogeme seda kõik, kuid enda teadmata. Meie inimressurss on niivõrd väike, et sellest on tulenenud meie kultuurilised ja rahvuslikud iseärasused. Need iseärasused on saanud meie kultuuri pärisosaks ja seetõttu kogeme me absurdsust igal oma sammul, ise seda märkamata. Rangelt võttes mõistetakse rahvuse kadumise all nende inimeste vähenemist, kelle emakeeleks on eesti keel. Elame praegu sellises euroopalikus ruumis, kus riiklus määrab
Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov mittekallaletungipakti (10 aastat), jagasid omavahel mõjusfäärid Euroopas 3) Hispaania kodusõda (aeg, osapooled, tulemus) (juuli 36-aprill 39) toimus parempoolsete rahvusluse pooldajate (juhiks: Franco) ja vasakpoolsete rühmituse vahel, frankistid tulid võimule. See oli jõuproov teisele maailmasõjale Kaart: 1) 1935 Saarimaa (pisike saksa külje all) 2) 1938 Ansluss: Austria vallutamine Saksamaa poolt märtsis 1938 3) 1938 Sudeedimaa (kuukujuline Tsehhoslovakkia ja Saksa vahel): Saksa võtab ka Sudeedimaa alad tuues ettekäändeks, et pärast I ms tõmmati piirid mõtlematult, mille järgi jäid osad Sakslased elama
Rahvusliku eneseteostuse tõus seotud eeposega (Kalevipoeg) Seltsiliikumisega seoses suur Saksa mõju, balti-sakslaste mõju nende pealt kopeeriti (laulupidu, seltsid) ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht" ja ,,Inland" (1836) VENESTAMINE Vene keskvõimu poliitika baltimaades, mis viis vene mõju järsenemisele ja suurenemisele Põhjused: 1. Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda 2. Rahvusluse tõus (nii venelaste kui muulaste hulgas) 3. Vene riigi julgeoleku huvid Eesmärgid: 1. Tööstuse moderniseerimine, majanduse mobiliseerimine 2. Rahvusriigi idee ühtse elanikkonnaga liit (ühtne keel) 3. Saksamaa oli ühinenud ja neid kardeti (et muutuvad liiga võimsateks) Venemaal saab tsaariks Aleksander III. Oli ühtsustaja: ,,Üks keel, üks usk, üks keiser." Ta ei kinnitanud Balti erikorra privileege, mis oli väga uueks käitumiseks.
talurahvas. Niisugune organiseeritud muusikaharrastus on esteetilise ja emotsionaalse eneseväljenduse kõrval ka sotsiaalne tegevus, mille tulemusena laulukooridest arenesid sajandi kolmandal veerandil muusika-, heategevus- ja karskusseltsid. Esimesel laulupeol esines kokku 51 koori ning puhkpilliorkestrit ehk kokku 851 esinejat. Kokku käis kahe päeva jooksul läbi 15 000 kuulajat. See võimendas eestlaste rahvuslikuse tunnet. Uueks sihiks seati rahvusluse edendamine ning rahvuslik ühtsus. Sai alguse „vabaks laulmise“ põhimõte, kus saadi aru, et lauluga on võimalik Eesti vabadusele kaasa aidata. 1910. aastal peetud VII üldlaulupidu andis tunnistust eestluse selgroo tugevusest - pidustuste kava sisaldas vaid eesti heliloojate loomingut, kokku tuli juba 527 koori ja puhkpilliorkestrit ligi 10 000 esinejaga (sealhulgas esmakordselt ka lastekoorid), ning peo korraldajad pühendasid
Näiteid, millega tutvuda. · Tuna 4/2008. Vello Helgi ülevaade Arvo Teringu ,,Eesti-, Liivi ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561 1789". · Tuna 3/2008. Kaarel Vanamöldri ülevaade Astrid Blome ,,Das deutsche Russlandbild im frühen 18. Jahrhundert". · Ajalooline Ajakiri 2007/1. Eva Piirimäe ülevaade Mart Laari ,,Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ja Ea Jansen ,,Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadesse". · Ajalooline Ajakiri 2007/2. Toomas Hiio ülevaade ,,Eesti ajaloo" VI köitest. Retsensioon. · Miks seda vaja on? · Kes selle kirjutab? · Kuidas ta valitakse? · Kas retsensent on sõber või vaenlane? · Retsensent või oponent? Kuidas kirjutada? · Põhimõtteliselt sama, mis raamatuülevaate puhul. · Lõpus tuleb anda hinnang sellele, kas töö vastab nõuetele või mitte; kõlbab avaldamiseks või mitte. Soovitusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
