Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimatta ka kokkukuuluvus tunnet, enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimest iseloomustavaks tunnuseks on suhteliselt uus nähtus. Keskajal määretleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaaliks oli ladina ja kreeka keelse antiik kultuuri
(Chapman 1989, 96) Hoolimata avalikest seisukohavõttudest, oli nende peaeesmärk ikkagi juudi riigi loomine Palestiinas. 3.2 Palestiina enne Esimest maailmasõda Osmanite riigi lõppedes ei olnud Palestiina ühtne geopoliitiline üksus. Kuni Esimese maailmasõjani kuulus Palestiina Jeruusalemma administratsiooni alla, maa põhjaosa kontrollis Beirut. Ka araablaste seas olid hakanud tekkima Euroopa-stiilis natsionalismi- ilmingud. Eesti Entsüklopeedia järgi on natsionalism, rahvuslus, samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunde ilming, mis taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist. (EE 6 sub Natsionalism). Oluline on teada, et natsionalism, nagu seda nähakse ühistes piirides elavate inimeste näol, kes tunnistavad sama lippu ja sama valuutat, oli paljudele sealsetele hõimudele tundmatu. Nende lojaalsus kuulus perekonnale ja religioonile ning linnale või külale. 1914 aastal pead tõstnud ,,patriotism" oli pigem reaktsiooniks sionismile. (Harms 2008, 58
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
Vanematekogu koostas Iseseisvusmanifesti, RR kutsus 17 juuni kokku Lauluväljakule kus määrati Eesti poliitiline staatus- meeleavalduse, mis aga muutus suureks demokraatlik vabariik rõõmuürituseks trikolooridega, kus osales ca.150 000 inimest. Kahe võimu vahetusel, kus bolsevistlik Eesti trikoloor sai ametlikult uueks lipuks. riigiaparaat ja punakaartlased alustasid Rahvuslus kulmineerus 1988 septembris lahkumist Kroonlinna ja sakslased olid Lauluväljakul RR poolt korraldatud üritusel alustanud sissetungi mandrile, kuulutati "Eestimaa Laul" 300 000 osalejat. Tallinnas Eesti Panga hoones 24.02. 1918 1991 augustis kuulutati välja Päästekomitee poolt välja Eesti Vabariik ja taasiseseisvumine. moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas Pätsiga. Sarnasused Erinevused
Ortodoks sünagoog; reformeeritud tempel. Naised võivad saavad rabideks, seksuaalvähemused samuti, mis ortodoksses kontekstis oleks võimatu. Tekkis ka valgustusliikumine haskala lõimumine, mis ei kandnud suurt vilja. Sionism pol.ideoloogia, mis tekkis Austrias 19.saj II pooles. Juudirahva allesjäämiseks on vaja oma riiki. 1897. leidis aset esimene sionistide kongress, 1948. aastal oli juudi rahval oma riik Iisrael. Sionism on juudi rahvuslus, mis on seotud maaga. Sionism ise ei ole religioosne, aga ta on religiooniga põimunud. 02.okt 2007 Judaismi sümbol on Taaveti täht. Sünagoogides põleb Igavene Tuli. See meenutab Jumala kohalolekut, see on muistne sümbol. 8 Ümberlõikamise leping kõige olulisem juudi rituaal. See viiakse läbi, kui poisslaps on saanud 8-päeva vanuseks. Ümberlõikamine on religioosne toiming. See on lepingu märk. Selle
KEMAL PAŠA 1919-1923 Türgi Vabariik ● 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. ● Uueks pealinnaks sai Ankara ● Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetuses ….. maiste pani jargmine slaidi :)))))))) Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) ● Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: ● Vabariik ● Türgi rahvuslus ● Rahvalikkus, võrdsus ● Ilmalik riik ● Riigi juhtiv roll majanduses ● Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid ● Islami rolli vähendamine ühiskonnas ● Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine ● Lääneliku riietumisstiili sisseviimine ● Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) ● Perekonnanimede panek ● Ilmalik koolisüsteem ● Ladina tähestiku kasutuselevõtt ● Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt
Nt omadused, mida inimene endas keeldub tunnistamast. Individuaalne, erineb teistest inimestest, indiviidi kujutelmad ja muljed Alateadvuse omadused, mis pole individuaalselt omandatud, vaid päritud. Koosneb universaalsetest ja kõikjal korduvatest sisudest. Nt instinktid, arhetüübid, rahvuslus, müüdid (kristlus, hea-kurja võitlus jne.) Hämar tunnetemeri Alfred Adler. (1870-1937). Individuaalpsühholoogia rajaja. Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei ole aluseks looduslikud instinktid, vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga
1939 Hispaania- Franco Tunnused Ühe partei/juhi ainuvõim Parlamendi tegevus peatatud v formaalne Demokraatlike vabaduste piiramine, propaganda Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, salapolitsei võimutsemine Põhjused Demokraatia nõrkus uutes riikides Majandusraskused I ms järgne kriis, suur majanduskriis Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) Tugevad juhid, köitvad ideed, rahvuslus Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Mussolini võimuletulek, sise- ja välispoliitika Itaalia sõjajärgsed raskused Poliitiline ebastabiilsus: koalitsioonivalitsused, pidevad valitsuskriisid. Kuningas Vittorio Emmanuele III võim nõrk. Sõjajärgsed majandusraskused vabrikute sulgemine, inflatsioon, tööpuudus. Streigid. Ametiühingud ja kommunistlik partei hakkasid 1920 tehaseid üle võtma Milanos, Torinos. 1922 kavandati üldstreiki.
riigikäsitlust Näit: Mõnedes Aafrika riikides baseerub riigijuhtimine traditsioonile või lihtsalt valitsejate tahtele. 10 11 RAHVUS Rahvuse kontseptsioonil on pigem psühholoogiline ja emotsionaalne alus, kui legaalne või funktsionaalne. Rahvust on defineeritud kui inimeste hulka, kel on ühesugune identiteet ja fundamentaalsed harjumused. Rahvuslus võib baseeruda ühisel sünnipäral, kultuuril, geograafilisel ruumil, religioonil, keelel ja majanduslikul korral. Rahvus on kogukond ühtse arusaamaga, kommunikatsiooniga ja usaldusega. Näit "meie" vs "nemad" Rahvusriik on riik, mille rahvus mahub täielikult selle riigi piiridesse. Mitme rahvusega riigid on suur probleem praeguses maailmas. Näit: Endine Jugoslaavia, NSVL, India, YouKay, Aasias & aafrikas on riike mille territoriaalsed piirid ei lähe kokku rahvuslike piiridega. WoW
Üldse esimene luuletus 1908 "Postimehes". 1918 "Jumalaga, Eve". Gailit ja Visnapuu leidsid, et "Siuru" on liiga elukauge ja läksid hoopis Vabadussõtta, olid seal 1919-20. Visnapuu teeb endale selgeks, mida mõtleb rahvuslusest. Tema luuletus oleks äärepealt hümniks saanud, probleem oli aga selles, et üks varastas selle ja Visnapuu arust ei võinud hümnil plekki peal olla. 1920 "Talihari" seal valdavalt ajalaulud, ühiskond ja rahvas, inimene ajaloos, esikohal rahvus ja rahvuslus, avaluuletus "Kodumaa laul" (see, mis hümniks pidi saama). 1920 "Hõbedased kuljused" kunstiküpsem, teemadel laiem, peale ajalaulude ka kõnelused Issandaga. Teeb keeles eksperimente (kirjutet), soomlaste eeskujul n-lõpuline sisseütlev (maailman). 1920 "Käoorvik" armastusluule, tsüklis kümme kirja Ingile (suurim armastus). Tegelik nimi Hilda Elfriede franzdorf. 1922 abielluvad, 1942 suri naine tuberkuloosi.
teise inimese sise ning käitusid märtritena, kannatades kõrgema eesmärgi nimel. Nad olid nagu jumala välja valitud. Rõhutama hakati tegelaste individuaalsust ja koos sellega subjektiivset kogemust. Ajaloolise romaani kangelane on salapärane, varjatud. Pilet nr 13: 1) 20. sajandi kultuurijoon Ajaloolise ja kirjandusliku mõtlemise järele pole see sajandivahetus väga eriline, need tendentsid, mis sajandivahetuse lõpus, jätkuvad uuel sajandil. 1. Rahvuslus Eesti aladel 1902, 1905, Noor Eesti kirjanduslik rühmitus. Väga paljudes Euroopa riikides. Lainet lööb Darwini evolutsiooniteooria. Põhiteese üks tugevam jääb ellu. Liikide omavahelise võitluse teooriat hakatakse kandma ka inimühiskonda. Hakatakse tähelepanu pöörama progressile ja edule rajanevat inimeste eluteed. 2. Leiutised auto, lennuk, kino. 3 üsna olulist. 3. Hoogne töölisliikumine ebainimlikud tööajad ja väikesed palgad.
//roomlased lisasid kohaliku eliidi arvamuse //nt Briti impeeriumi piirkonnad – ei olnud ühesuguses sõltuvussuhtes emamaast: 1/3 India territooriumist teostas võimu kohalik valitseja, kelle juures briti nõunik. 1860ndad – suur India ülestõus Briti impeeriumis, riskantne aeg Briti impeeriumi jaoks. 3) kohaliku poliitilise struktuuri hävitamine //nt Hispaania kolooniad Lagunemise põhjused: 1) rahvuslus – kaasaegsete impeeriumide puhul põhiliseks põhjuseks, mis pani aluse. Sellega on keeruline seletada varasemate impeeriumide lagunemist, seal teised tegurid. 2) liigne kulukus – lihtsalt ei jõua kogu impeeriumit ülal pidada, kulutused ei tasu ennast ära. //nt Briti India – erakordselt tulus koht nii kaua, kuni oli turg Suurbritannia puuvillatööstusele. Kui turg kadus, tekkis oma tööstus. 3) vale poliitika – midagi on tehtud valesti
Kasvas välja eelkõige rahvusliku põhjendamise kontekstis. 1918, kui Eesti Vabariik loodi, tekkis küsimus, kuidas määratleda Eesti Vabariiki. Mis põhjendab Eesti riigi tekkimist, olemuslikult? Isegi põhiseaduses öeldakse, et Eesti riik on eesti rahva ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Etnograafia on nagu üks põhjendus, kus on üks rahvas, kus tõmmatakse üks piir. Siit kerkib probleem, et kas setud on eestlased või ei oled? Etnoloogia kasvu taga on rahvuslus, intellektuaalid uurisid omaenda rahva alamklasse, proovides leida kultuurialgeid, millele üles ehitada oma rahvuslik kultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse teise loogika järgi. Kaks põhjust: 1. Koloniaalsüsteem tähtsamad keskused olid USA ja Inglismaa. Inglased vajasid väljaõpet ametnikele, koguda andmeid põliselanike kohta. Idee, et nii on neid lihtsam valitseda, kui neid
Valgustusaeg on filosoofide ajastu, ühed tuntumatest on prantsuse filosoofid Voltaire, Rousseau, kelle mõtted viivad Prantsuse revolutsiooni 18. sajandi lõpus. Kirikulooliselt on oluline saksa religioonisõbralik valgustus, 18. sajandi teises pooles tegutseb seal liberaalteoloogia isa Johann Semler. Semler paneb aluse ajaloolis-kriitilistele piibliuuringutele, püüab anda teoloogiale vabaduse, kuid siiski kristlusele moraalselt truuks jääda. 2. 19. sajand. Kristlus ja rahvuslus. Sekulariseerumine. Õigeusu kirikute areng ja Vatikani esimene kirikukogu. 19. sajandi võtab kõige paremini kokku tsitaat saksa filosoof Nietzschelt "Jumal on surnud." 19. sajand oli tihe sekulariseerumise sajand. Kirik ja religioon on kaotasid oma juhtiva koha ühiskonna alustalana valgustusajal, 19. sajandiks oli kirikust saanud üks paljudest ühiskondlikest häältest. Kirik ei kujundanud enam üksi inimeste mõttemaailma
Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad ,,Tasujat", siis nende kujundite kaudu tekitatakse arusaam, et meil on ühine minevik ja võimalik ühine olevik. Eric Hobsbawn- uurimus ,,rahvused ja rahvuslus 1870st aastast". Ta väidab, et rahvus on leiutatud traditsioon. Ta idee järgi on rahvused loodud 19. saj võimluse tõusnud uute klasside poolt. Need klassid soovivad oma võimu kindlustada ja seadustada ning erinevaid rahvuslikke sümboleid rahvale või kodanikele peale surudes tekitatakse illusoorne ühtekuuluvustunne. See toimub taas trüki ajakirjanduse kaudu. Mingid erinevad allikad koguaeg toodavat rahvuslikkust. Eestlust defineeritakse raamatute/luule abil
omas presidendi usaldus valitsuse vastu. · Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. · Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne. · Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24.aprillil 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. · Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. · Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. · Majanduslik rahvuslus, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. · Plaanimajandus. · Kasvas riigi otsene roll majanduses. · Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. · Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. · Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks
01. 1918 Rahvakomissaaride Nõukogu ajab Asutava Kogu laiali. Maailmasõdade vahel. Lenini poliitilised järeldused: 1) Imperialistlike sõdade pidamine, mida katkestavad vaid liitudest tulenevad hingetõmbepausid. 2) proletaarse revolutsiooni edukas teostamine tööstuslikult vähearenenud riigis. Sellega ka maailmarevolutsiooni idee. 3) töölisaristrokraatia kujunemise oht imperialistlikes riikides valitseva klassi äraostmispoliitika tulemusena, mille tagajärjel tugevneb töölisklassi rahvuslus ja oportunism ja tekib väikekodanlus. 4) klassivõitlus laieneb rahvusvahelisele tasandile kui revolutsiooniline tööliskond ja koloniaalsete ja poolkoloniaalsete maade rõhutud proletariaat sõlmivad liidu. Stalinism: Sotsialismi ehitamine uuel maal, mis vastandub Trotski õpetusele. Sotsialistliku majanduse ülesehitamine omal jõul, ilma arenenud riikide abita. Revolutsioon ülalt, mida teostatakse järkjärguliste muudatuste teel riigivõimu initsiatiivil käsikäes
4. Kritiseeritakse kõrgeid makse, mis on vajalikud riikliku sotsiaalhoolduse ja koolisüsteemi ülalpidamiseks II Suhtumine ühiskonnaellu ja poliitikasse 1. Traditsionalism traditsioonide ja struktuuride säilitamine, ajaloolise järjepidevuse tähtsustamine. Nad peavad oluliseks ühiskonna järjepidevust, mida ei tohi rikkuda mõtlematute reformidega. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head 2. Rahvuslus. Lipukiri "Kodu, usk ja isamaa". Kiriku ja riigi liidu pooldamine. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda 3. Aristokraatia. Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. See peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
tollimakse ja kehtestati litsentsisüsteem. Tööstust püüti elavdada riiklike tellimustega, ulatuslikult toetati põllumajandust erinevate dotatsioonide ning teravilja kokkuostuga maailmaturu hinnast kõrgema hinnaga. Need sammud ei suutnud aga Eestit kriisist lõplikult välja tuua ning majanduskriis hakkas peaegi mõjutama ka sisepoliitikat, kui elatustaseme languse tõttu kannatada saanud rahvas hakkas otsima süüdlasi Eesti poliitikute seast. Majanduslik rahvuslus: majandusliku rahvusluse tunnused, riigi sekkumise süvenemine, riiklikud aktsiaseltsid, põllumajanduse subsideerimine, plaanimajanduse elemendid, industrialiseerimine, elatustaseme allasurumine. 1934 aastal algas taas majandustõus ja suudeti viia olud kriisieelsesse tasemele. Edu eelduseks soodne taas soodne konjuktuur maailmamajanduses ja krooni delaveerimisele järgnenud majanduselu elavnemine. Aga ka juhtide sihikindel tegevus. Autoritaarse riigikorraga tuli uus kord- majanduslik rahvuslus
programmilisi seisukohti väljendada „Sakalas“ => ärkamisaja üks olulisemaid väljaandeid. 22. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Koidula, Veske, Kuhlbars jt) Rahvuslikkuse tekke juures on oluline roll maa-alal. Maa-ala tekitab rahvuslikkuse tunnet. Rahvusest võib rääkida kui looduse poolt antust, geneetilisest järjepidevusest. Rahvusluse idee ärkamisajal avaldub tee ajakirjanduslike tekstide, laulupidude, seltside tegevuse ja kirjanduse kaudu. Rahvuslus tekib 1860ndatel. Veske räägib, et rahvuslikule luulele peavad lisanduma uue aja ehted: moodsa luule võtted. Abstraktne sõnavara ja elukaugus – olulised mõjutegurid on antiikkirjandus ja keskaja muinasromantika (tagasivaated idealiseeritud minevikku). „Kalevipojas“ esitatud mõtted ja ideed ning Koidula looming on ärkamisaja kese. Koidula looming seisab ärkamisaja luuletajate tekstikorpusest, sest on kunstiliselt kõrgemal tasemel. Hiljemgi võrreldi
KERGE ON HUKKA MÕISTA. TARVIS ON MÕISTA. Teile, isehakanud ja teistetehtud käskkirjanikud, põhimõtteist pungil pahaloomulised kasvatajad, teile, kõiketeadjad, näo-ees-näägutajad, selja-taga-sekeldajad, teile KERGE ON HUKKA MÕISTA. TARVIS ON MÕISTA.--- (,,Mõistmisest") Ülesanne Vali eeltoodutest kaks luuletust ja tõlgenda neid. Mida on luuletusega tahetud öelda, mis on selle idee? Mille pärast autor muretseb? Kuidas avalduvad tema teistimõtlemine ja rahvuslus, arvestades luuletuste kirjutamisaega? 24 JAAN KAPLINSKI (1941) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti luuletaja on viimastel aastakümnetel olnud kassetipõlvkonna seas alustanud Jaan Kaplinski. 1997. a esitati ta Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Ta on olnud Riigikogu ja Tartu linnavolikogu liige, kuulub praegu Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.
Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andsid tooni rahvuslus ja sotsialism. Rahvusliku liikumise sees eristus 20. sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib. Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868– surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861–1917) juhtimisel Tartu ajalehe Postimees (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks — konstitutsiooniliseks
· Kui klassitsism on ratsionaalne, siis romantism on pigem irratsionaalne. Klassitsismi väljundiks oli traktaadid, õpetasid kuidas kirjutada. Romantikutel väljundiks nende teos, romantikud proovisid ka kirjutada traktaate, aga need on piiratud ja väheütlevad, nad ei suutnud väljendada seda, mida oma teostes. Tihti romantikute traktaadid olid valatud teoseks. · Klassitsism oli internatsionaalne puudus rahvuslik värvung. Romantismis äärmiselt tähtis just rahvuslus (Prantsuse romantism, saksa romantism, inglise romantism jne), klassitsisim igal pool sama. · Klassitsisim oma olemuselt apollooniline vormirange, harmooniline, mõnikord liiga skemaatiline, aluseks kindel vorm. Romantismile omane dianüüsiline alatoon romantikud armastasid mängu, paroodiat, irooniat. Romantism kaldub alati kaose poole, see on nagu vormi eitamine. · Klassitsism ei usaldanud loodust, loodus kehastas kõike stiihilist ja ürgset. Klassitsisim
See teos anti Prantsusmaal kohtu alla, kõlbluse ja religiooni solvamise pärast, Flaubert küll võidab selle, on solvunud ja elab seda raskelt üle. 20. G.B. Shaw elu ja looming, "Pygmalion" PUUDU! Pygmalion on see "Minu veetlev leedi" 21. XX sajandi kirjanduse ülevaade, modernism 20. sajand Ajaloolise ja kirjandusliku mõtlemise järele pole see sajandivahetus väga eriline, need tendentsid, mis sajandivahetuse lõpus, jätkuvad uuel sajandil. 1. Rahvuslus Eesti aladel 1902, 1905, Noor Eesti kirjanduslik rühmitus. Väga paljudes Euroopa riikides. Lainet lööb Darwini evolutsiooniteooria. Põhiteese üks tugevam jääb ellu. Liikide omavahelise võitluse teooriat hakatakse kandma ka inimühiskonda. Hakatakse tähelepanu pöörama progressile ja edule rajanevat inimeste eluteed. 2. Leiutised auto, lennuk, kino. 3 üsna olulist. 3. Hoogne töölisliikumine ebainimlikud tööajad ja väikesed palgad. 4
18 sajandit (Hispaania pärilussõjast/Põhjasõjast kuni Prantsuse revolutsioonini) võib pidada klassikalise jõudude tasakaalu kuldajaks, sest a) jõudude tasakaalu idee oli tõepoolest vähemalt teoorias väga populaarne (eriti Suurbritannias) ja b) jõudude tasakaalustamine erinevate riikide/dünastiate vahel oli suhteliselt lihtne, kuna puudusid segavad faktorid, mis hiljem on nö puhtalt ratsionaalseid jõupoliitilisi kalkulatsioone häirinud – rahvuslus, ideoloogilised liidud ja vastuolud. 18 sajandil toimus arvukalt sõdasid (olulisemad neist Poola ja Austria pärilussõjad ning 7 aastane sõda + väiksemad sõjad), mille käigus liidu ja vaenusuhted pidevalt ümber kujunesid. Üldisemate tendentsidena võib eristada: 1) Briti poliitika oli orienteeritud jõudude tasakaalu säilitamisele kontinendil, mis andis brittidele mugava balance-holderi positsiooni ja jättis samas käed vabaks koloniaalekspansiooniks.
1814 oli ta keiser: Jumala armust ja sotsiaalseadusandlust ja nõrgemat Vabariigi konstitutsiooni kohaselt lepingupoolt toetavaid sätteid. prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et Tähtsustus õigusteadus. les constitutions de la République, 1.3.1.1.F.C.v.Savigny empereur des français) ja alates 1809. Saksamaal uutub oluliseks rahvuslus, ajalooline koolkond Friedrich Carl von aastast Jumala armust ja keisririigi Savigny (1779-1861). konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser Savigny püüdleb Rooma õiguse puhaste (Par la grâce de Dieu et les constitutions de allikate poole, klassikalise perioodi õiguse
Tavaeestlane suhtub valitsusse ja riigikogusse samamoodi kui tema esivanemad veidrikust mõisnikusse või Venemaalt saadetud partorgi – põlgusega. Eestlaste häda ja viletsus seisneb paljuski selles, et nad ei hinda oma riiki. Nende tegevuses kajastub rehepappidele ja ahjualustele iseloomulik riigi ülekavaldamise vajadus. Oluliseks põhjuseks on tõsiasi, et oma riigi kogemus on olnud üürike. Eestlane on harjunud elama kellegi ülemvõimu all. Rahvuslus tähendab eestlasele isolatsionismi ja vastupanu. Euroopa Liidu liikmena on nüüd jälle olemas kauge ja suures osas arusaamatu võõrvõim. Mingi osa eliidist kolib Moskva asemel Brüsselisse soojale kohale. Sealt saadetakse siia aeg-ajalt umbkeelseid ametnikke, kes kohalikust elust aru ei saa. Eestlased võivad oma harjumuspärast elu edasi elada ja mütsi peast võtmata (Brüsseli) mõisa õuest läbi marssida.
Jõuab ka USAsse. Tunneb end üksi, ei suuda kohandud, sureb NY haiglas. Looming 1917 I luulekogu ,,Amores" mõjutatud impressionismist. Loodus ja armastusluule. 1918 II luulekogu ,,Jumalaga, Ene" visnapuu vabadussõjas ning looming muutus. Alguses kirjutas ka isamaalist luulet. Häbenes luuletust ,,Oh, neetud maa", kus halvustas Eestit. 1920 ,,Talihari" inimene kõikvõimalikes aja keerdkäikudes inimene ja inimene, inimene ja ühiskond. Esikohal rahvus ja rahvuslus. Keeruka isamaalisuse käsitlus. Avaluuletusest ,,Kodumaa laul" tahetigi laul teha. Üks mees esitas selle oma pähe. Visnapuu leidis, et hümniga ei tohi olla seotud ühtegi skandaali. Kirjutas sellele paroodia. 1920 ,,Hõbedased kuljused" tsükkel ,,Kõnelused Issandaga" süüdistab Issandat ebaõigluses. 1920 ,,Kanarbik" tsükkel ,,Kümme kirja Ingale" 1921 esseede kogumi ,,Vanad ja vastsed poeedid"
väärtus langes 1/3. Selle otsuse järgi langes Eesti kroonide väärtus. Eesti pank sai 7 miljon krooni kahjumit. Eesti polnud piisavalt arenenud ja ei teadud, et kullast loobumine valuutast leevendab olukorda. Mais 1933 tuli võimule Jaan Tõnisson riigivanemana, kelle valitsus koosnes rahvuslikust erakonnast. Eesti kroon eemaldas kulla ning väärtus langes 35% võrra, et ta vastaks Rootsi krooni väärtusele. Majanduslik rahvuslus: majandusliku rahvusluse tunnused, riigi sekkumise süvenemine, riiklikud aktsiaseltsid, põllumajanduse subsideerimine, plaanimajanduse elemendid, industrialiseerimine, elatustaseme allasurumine. 1934-1939- Autoritaarne ajajärk, loobutud oli demokraatiast. Ulatuslikud muudatused leidsid ka majanduspoliitikas. Seda perioodi on nimetatud majanduslikuks natsionalismiks (rahvusluseks). 5 olulist tunnusjoont: 1) Valitsuse jõuline sekkumine majandusse
mõttega ka trükiasjade peavalitsuse poole, et luba saada. Trükivalitsus keeldus. On leitud, et see aeg ei olnud ka kõige sobilikum, sest sel ajal erinevate ringkondade vaheline võitlus hakkas pärssima muud tegevust. 09.12.2009 Liivimaa sinodil esines Hansen kõnega ja ründas kõiki rahvusliku liikumise tegelasi. Eelkõige sattus löögi alla ajakirjandus, pead ei paitatud ka Vanemuise Seltsil. Rünnati ka aina ilmsemaks saavat orientatsiooni Soome eeskujule. Leiti, et Soome rahvuslus, mis oli väga selgelt välja kujunenud, on epideemiline haigus, mis ka eestlasi laastab. Siiski oli baltisaksa ajakirjanduses sellele ka vastuväidete esitajaid. 60-ndate aasta lõpu kõige suuremaks, märgilisemaks ja tulevikku suunatud ettevõtmiseks saab üldlaulupeo korraldamine, mis kujuneb traditsiooniks. Mõte see üldlaulupidu korraldada, saab alguse sellest, et lähenes pärisorjuse kaotamise 50. aastapäev. Pakuti välja ka mitmesuguseid variante, kuidas keisrihärrat veelkord tänada
Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi. Tegemist oli valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvaga. Elatustase oli seal märksa madalam kui Soomes. Suurvürstiriigis ringirändavate karjala harjuskite vahendusel levis tasapisi idee karjalaste kokkukuulumisest soomlastega. Seda soodustas karjala (eriti päriskarjala) murrete lähedus soome kirjakeelele. Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks atraktiivseks ning oma rahvuslust neil tollal ei tekkinudki. Vene võimudele tegi selline olukord muidugi muret ning nad püüdsid karjalasi kiiremini venestada. 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karjala keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1918. aasta suvel levis Karjalas soov liituda iseseisvunud Soomega
Kirjameeste Seltsi. Jõuab ka USA-sse. Tunneb end üksi, ei suuda kohandud, sureb NY haiglas. Looming 1917 I luulekogu ,,Amores" mõjutatud impressionismist. Loodus- ja armastusluule. 1918 II luulekogu ,,Jumalaga, Ene" visnapuu vabadussõjas ning looming muutus. Alguses kirjutas ka isamaalist luulet. Häbenes luuletust ,,Oh, neetud maa", kus halvustas Eestit. 1920 ,,Talihari" inimene kõikvõimalikes aja keerdkäikudes inimene ja inimene, inimene ja ühiskond. Esikohal rahvus ja rahvuslus. Keeruka isamaalisuse käsitlus. Avaluuletusest ,,Kodumaa laul" tahetigi laul teha. Üks mees esitas selle oma pähe. Visnapuu leidis, et hümniga ei tohi olla seotud ühtegi skandaali. Kirjutas sellele paroodia. 1920 ,,Hõbedased kuljused" - tsükkel ,,Kõnelused Issandaga" süüdistab Issandat ebaõigluses. 1920 ,,Kanarbik" tsükkel ,,Kümme kirja Ingale" 1921 esseede kogumi ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1924 valikkogu ,,Valitud värsid" 20ndada on hingelise tasakaalu taastamise aeg
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
,,Õnnelik", loomupärane ja spontaanne noorus. 2. (antitees?) Sokrates ja kristlus moraal, müstitsism ja religioon tõid kaasa pettumise, pessimismi, ,,vaimu pöördumise sissepoole", kadus spontaanne loovus ja kodanikuvabadus. Autoritaarne (organiseeritud-kiriklik) vs eetiline (individuaalne) religioon. 3. (süntees?) Vaim pöördub tagasi enda juurde kõrgemal tasemel. Vabadus koos autoriteedi ja enesedistsipliiniga. Protestantism ja saksa rahvuslus. Rahvustest koosnev universaalne inimkond. Ajalugu on progressiivne maailmavaimu realiseerumine ja materialiseerumine. Iga rahvust tuleb hinnata vastavalt tema panusele inimkonna progressi. Kõik rahvused pole welthistorische Volksgeister. Inimesed peaksid olema pühendunud suuremale asjale kui nad ise on. On asju, mis elustki tähtsamad... Rahvuslik solidaarsus (rahvusliikumiste käigus allutati etnilis-usulisd vähemusgrupid!)25 vs
Vere erinemine ja milleni see välja viib. Jossif II. Doonau-äär- Ne dünastia hakkab langema. Parlamentarism. Isamaalise tunde puudumine. Juhtide ideede pu- runemine. Suurte tarkade osa kõrvaldamine. "Ühiskondlik arvamus". Enamuse printsiip. Ise- loomu demoraliseerumine. Juutlik demokraatia. Sakslaste demokraatia. Kaksikmonarhia hak- kab õmblustest kärisema. Habsburgid ja Saksa rahvuslus. Austria sakslaste mäss. Riigivõim po- le eesmärk omaette. Inimõigused on kõrgemad riigi õigustest. Kogu Saksa liikumine. Schönerer ja Lüzhger. Schönereri ebaedu põhjused. Kogu Saksa Partei ja parlament. Suulise kõne osatäht- sus. Selle mõju massidele. Liikumine eraldumiseks Roomast. Tingimata kontsentreeruda ühele vastasele. Kristlik-sotsiaalne tee. Võitlus juutide vastu usulisel tasandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
