Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbri...
lihtsal viisil, kuidas 19 terroristi kaaperdasid pabernugadega 4 reisilennukit ja ründasid nendega maailma kõige võimsama sõjaväega riiki. Lisaks vabandasid võimud et nad ei osanud midagi taolist oodata, hoolimata sellest et paar kuud varem toimusid õppused juhuks, kui kaksiktorne või Pentagoni rünnatakse. Kuid mida teadis sellest kõigest üks lihtne maailmakodanik, kes ei ole kunagi kahelnud selles, mis lehes kirjutatakse või mida poliitikud räägivad. Sellistel puhkudel tõuseb ka rahvuslus ja inimesed muutuvad vastuvõtlikumaks. Nad ei mõtle kuigi pikalt, eriti kui väidetakse et süüdlane on leitud. Inimesed kes lõpetasid igaveseks tema arusaama multikultuursest maailmast ja kõikvõimsast Ameerikast, on leitud See kõik tegi 9/11-st justkui prantsuse lipu, mille alla pööbel kogunes Delacroix'a maalil, täis viha ja kättemaksu. Veel mõned õhutavad kõned ja meie aja suurimamõõduline sõda võis alata. Ameerika juhtimisel lähevad NATO
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes
Õpikust "Lähiajalugu I" peatükid 1, 2, 5, 6, 8, 9,10, Õpikust "Eesti ajalugu 2" peatükid 27, 28, 29 Ptk 1: 1. Mida tähendavad imperialism-suurriikide püüe saavutada maailmas võimalikult suur mõjuvõim sovinism- ehk marurahvuslus: oma rahvust peeti teistest paremaks koloniaalimpeerium -eramaad koos kolooniatega Kuidas on need omavahel seotud? 19.saj lõpul ja 20.saj algul levis väga laialt rahvuslus e sovinism, see andis omakorda eeldused imperalismile 2. Nimeta uuendusi tehnikas 20. Sajandi alguses! seeriatootmine; lennunduse areng Kes oli Henry Ford? Tema järgi on saanud oma nime autofirma Ford. Tema käivitas oma autotehastes esimesed konveierid, tänu millele ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12- tunnile. Peale seda suurenes autode tootmine plahvatuslikult. 3. Kirjelda suundumusi majanduse arengus 20. Sajandi alguses!
eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud. 5. Esimese maailmasõja põhjused ja ajend. Sõdivate poolte sõjaplaanid. Sõja põhjused/eelised: Saksamaa ühendamine (üks suurriik tuli veel juurde, tasakaal läks paigast ära) Kaks sõjalist liitu - Antant ja KeskriigidKolmikliit Võidurelvastumine - saadi aru, et maailmas on asjalood pingelised, hakati panustama rohkem sõjatehnika arendamisse ja nende kogumisele. Natsionalism e. Rahvuslus, selle üleliigsus Vastuolud Balkanil "püssirohutünn" - seda soovisid endale nii Austria-Ungari kui ka Venemaa, Türgi lagunemisel ka Serbia Liiga hästi lepingutest kinni pidamine - sõda oleks võinud lõppeda ainult kahe riigi vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised riigid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist
asendamist relvastatud rahvamiilitsaga) * 24. detsember 1905 sõjaseisukorra väljakuulutamine kogu Eestis (põletati mõisasid, lõhuti viinavabrikuid, vangistati mõisnikke) 1905. a. revolutsiooni põhjused: Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demostratsiooni tulistamine Peterburis (9. jaanuar 1907) * taotleti eesti keele kasutusala laienemist * taotleti omavalitsuse-, kooli-, maa- ja kirikureformi * Vene-Jaapani sõjas lüüasaamine * poliitika * rahvuslus * modernse ühiskonna taotlemine * vastuolud ettevõtjata je tööliste vahel * kodanikuõiguste puudumine (sõnavabadus, trükivabadus..) 1905. a. revolutsiooni tulemused: * paljud mõisad ning mõisavara hävitati * Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks - loodi Eesti 1. partei Eesti Rahvameelne Erakond; 2. partei Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus)
moodustub. Kõikidele religioossetele süsteemidele on omane vahetegemine pha ja profaanse (argise) vahel. Püha on religiooni olemuslik tunnus. Religioon on ühiskondlik institutsioon. Ei ole rahvast religioonita. Kõik teised institutsioonid on religioonist välja kasvanud ja eraldunud (esimesena kuningavõim, seejärel teised institutsioonid). Integratsiooniteooria religioon reob ühiskonna tervikuks, on positiivse mõjuga. Ka rahvuslus on teatavat liiki religioon. 19. sajandil oli teadlaste hulgas, intellektuaalide seas väga levinud religioonikriitiline suhtumine, religioonivaenulikkus. Durkheimi mõjul hakati religiooni nägema ka positiivse jõuna. Max Weber (1864-1920) üks religioonisotsioloogia rajajaid Durkheimi kõrval. Religioon sotsiaalse muutuse põhjustajana (,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"), religiooni ja majanduse vahelised seosed. Uuris religiooni tähendusest lähtuvalt (nii,
uurivad. Need olid estofiilid, päritolult baltisakslased, mõne soontes voolas aga ka eesti verd. Mitmed otse rahva keskelt tulnud tudengid leidsid oma koha estofiilide ringkonnas. Rahva keele, kommete, uskumuste heade tundjatena olid neil seal tegutsemiseks suurepärased eeldused. Nendest eesti päritolu ja eesti keele ja rahvakultuuri vastu huvi säilitanud tudengitest said esimesed eesti rahvuslikud kõrgharitlased. Eesti rahvuslus sündis kõrgharitlaste ringkonnas, eeskätt Tartus, Pärnus, arenes edasi Peterburis jm. Kõrgharitlased olid tihedamalt omavahel seotud, neid ühendas alma mater, samuti teaduslikud seltsid. Ideed, sh rahvusideed liikusid selles ringkonnas elavalt. Rahvuslus jõudis eestlasteni peamiselt saksa keele ja kirjanduse kaudu. Lihtsate maakooliõpetajateni, kes ei olnud omavahel pealegi kuigivõrd seotud, need ideed esialgu ei ulatunud. 19
kontroll kõikvõimalike elualade üle. Riigi etteotsa tõusnud Päts, Laidoner ja Eenpalu ei olnud sõbrad. Nende vaadetes elule ja poliitikale oli teatavaid erinevusi. Kuid neid ühendas sügav vastumeelsus sellise parlamentiliku korra vastu, nagu oli see olnud Eestis enne 12.märtsi. neil oli kindel tahtmine muuta riik ja ühiskond hoopis teistsuguseks. Nad olid üksmeeles, et uue Eesti ideoloogiliseks aluseks peavad olema rahvuslus, isamaa armastus ja solidaarsus. Mobiliseerides rohkearvulise toetajaskonna, viisid nad kolme aasta jooksul kõik oma kavad ka ellu. Need olid suurte reformide aastad. Nii loodi autoritaarne Eesti. Autoritaarsuse kindlustamine Siseministri sundmäärusega 18. detsembrist 1934 keelati ajalehtedel ja ajakirjadel kritiseerida valitsust ja riigijuhte ning poleemikaga rikkuda kodurahu. Aasta hiljem nõuti seda sama ka brosüüride ja raamatute osas
KLASSITSISM - mõistena tuli kasutusele 18. sajandil. Tekkis romantism(selle aja vanaaegsem kirjandus ongi klassitsism) - ldn keeles ,,classicus" - parimad õppijad koolides jne - hakati eeskuju võtma antiikkirjandusest(vorme edasi arendama) - ühtsete reeglite loomine - Prantsusmaal. 17. sajandi lõpul tõusis võimsamaks riigiks(kardinal Richelieu toetas klassitsistlikku kirjandusvoolu) - Louis XIV ajal oli tippaeg, esile tõusis kodanlus ja rahvuslus 1631. aastal I ajaleht 1635. asutati Prantsuse Akadeemia tegeles keele ja kirjanduse küsimustega Hakati normeeima kirjandust. - Descartes - ,,Mõistus on oluline" - klassitsismi tegelased on selgepiirilised, esindavad kindlat iseloomujoont - kired ja tunded on madalamad kui nõrkus - mõistuse ja tunnete vastandamine - kõige levinumad: luule(epigramm, idüll, ood, v.a. Sonett ülejäänud antiigist) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas valm, eepos
• Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade Põhitunnus • Parempoolsus ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad Liberalism • Indiviidi vabadus • Vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine • Inimeste töölemotiveerimine Konservatism • Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal • Erisuste säilimine • Aeglased muutused • Rahvuslik kapital • Füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus Vendlus, vabadus, võrdsus! - Prantsuse revolutsioon Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsialism • Üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase
halvas teineteise toetamine teevad imesid. Märkimisväärne kirg millegi vastu ja unistuste poole püüdlemine. • Elmo Nüganeni draamafilm “1944” - II maailmasõja sündmused ja õudused. • Zaza Urušadze draamafilm “Mandariinid” - Sõprussidemed võivad tekkida ka kõige vaenulisemates olukordades, hoolimata sellest, et inimeste taust ja vaated on täiesti erinevad või kui ollakse suurimad vaenlased. Oskus jääda inimeseks, unustada rahvuslus ja näha teist endaga võrdset inimest. • Klaus Häro draamafilm “Vehkleja” - • Daan Vellduizeni dok film “Banaanipannkoogid ja kleepuva riisi lapsed” - Globaliseerumine ja see, kuidas tehnika võib arengumaades elavatele inimestele tähendada atraktiivne väärtus, mille poole püüelda, samas arenenud riikide turistid tunnevad mõnu sellest, et saavad linnakärast ja tehnikast eemale - üks pool igatseb algupärase ja teine
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks
NSDAP oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast nn. Weimari vabariigi langemist üles NSDAP liidri Adolf Hitleri poolt juhitav totalitaarne Kolmanda Reichi riik (1933-1945). Fasism- Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist, mis tavaliselt nendega ei piirdu. Nimetatakse vahel ka rahvussotsialismiks jms. Natsionalism- Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvuslus pooldab rahvusriiki kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Enamik rahvuslastest usub, et riigi piirid peaksid üldiselt kattuma rahvuse asuala piiridega. Antisemitism- juutide vihkamine või eelarvamused juutide suhtes. Hitleri Saksamaal oli antisemitism riigi
..."kreeklane on kõige ebakindlam inimene maailmas." Kreeka rahvaarv on 10 miljonit. Rahvuslus ja identiteet Teada ja tunda "Xenos" tähendab kreeka keeles nii võõrast kui ka külalist. Juba enne Homerose aega kujunes külalislahkus Kreekas mitte ainult omalaadseks religioossete nüanssidega rituaaliks, vaid lausa iseseisvaks kunstiliigiks. Kreeklased olid esimesed "ksenofiilid" maailmas- see tähendab, et neile meeldisid kõik sõbralikud võõrad. Teisalt tähendab "ksenofoob" kreeka keeles kohalikku elanikku, kellele ei meeldi tema kodumaad väisavad võrad. Eesti keeles on see sõna laiema tähendusega ja kehtib ka ränduri kohta, kes kardab võõraid, kellega ta oma reisidel kokku puutub, mis kui mõtlema hakata on natuke veides, sest kui ta põlgab võõraid, siis miks, taevas hoia, ta ülepea kodunt lahkus? Mida nad endast arvavad Kreeklased on tulvil vasturääkivusi ja kõige teravamalt ilmneb see nende arvamuses iseendast. Kreeklane, kes räägi...
aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid.
Ka Eestis on see nii paljud valimised on rahva otsustada ja see annab neile päris palju võimu. See kõik on aga võetud Prantsusmaa eeskujul. Veel üks asi, mis mu eelnevast tekstist võib-olla nii palju välja ei tulnud on see, et seoses Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadega pandi alus nüüdisaegsele arusaamale rahvuse mõistest. Rahvuse teadvustamine algas revolutsioonilisel Prantsusmaal ning laienes sõjakäikudega edasi teistele Mandri-Euroopa aladele. Ka rahvuslus Saksa aladel tekkis Napoleoni mõjul: algul nimelt opositsioonilise liikumisena Prantsuse okupatsioonile Preisimaal. Ka eestlaste rahvuslik ärkamine sai sellest kindlasti mõju. Kasvav rahvustunne ja rahvuslik eneseteadvus, ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad, tugevnenud vastupanu võõrvõimule, patriootlike salaühingute loomine ning sõjalise ülestõusu kavade koostamine need kõik on asjad, mis seostuvad Eesti ärkamisajaga, kuid täpselt samad asjad olid
Kristluse ajaloos oluline koht juudivastasusel. Juudid lõid Kristuse risti. Pikka aega kui vahemere territooriumi lõunakallas vallutati, kaasnes juutidele kuldaeg, erinevalt kristlastest, juudid olid raamaturahvas, (olid Jumalalt püharaamatu saanud). Kõik lõppes 1066 kui korraldati Granadas veresaun. Kui kuskil midagi valesti, juudid on süüdi! Miks? Põhjus see, et rahva seas on olnud tugev kokkukuuluvustunne. Kui nad kokku hoiavad, on neil midagi plaanis (????). 1894 sekundaarne juudi rahvuslus Dreyfusis. Püüti eurooplastega sarnaneda, võtta omaks prantsuse või saksa keel, vahetada usku, võtta omaks kristlik usk. Prantsuse ohvitser Dreyfus oli juut. Mõisteti riigireetmises vangi (oli sakslane) tähendas juutidele seda, et ükskõik kui palju Sa ka ei assimileeruks, tuleb kätte aeg, kus ollakse nagunii süüdi. Ainus võimalus ellu jääda on siis kui juutidel on oma riik. 1896 avaldas Theodor Herzi ,,Der Judenstaali". Tegu oli rahvuslusega, religiooniga polnud midagi seotud.
Negatiivsed küljed: suur tööpuudus, inimesed hakkasid masinaid purustama, 16) Ühiskonna mõtestamine. Poliitiliste ideoloogiate sünd. Konservatism, liberalism, majanduslik liberalism. Adam smith. Sotsialism. Marksism. Konservatism: (Parempoolne ideoloogia) 1) Tuleb säilitada kõike, mis juba loodud 2) Oluline on inimese usklikus 3) Poliitilises elus domineerib eliit, mitte kõik ühiskonna liikmed 4) Ei pooldatud naiste valimisõigusi 5) Pooldati tugevat riiki 6) Rahvuslik kapital – rahvuslus Liberalism: (Parempoolne ideoloogia) (Sündis vastukaaluks absolutismile) John Stuart Mill “Vabadusest” 1) Isikuvabadus 2) Kodanikuvabadus (sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus) 3) Kõik on seaduse ees võrdsed 4) Riigi roll väike – riik loob ainult seadused (välispoliitika, riigikaitse ja sisejulgeolek) 5) Järk-järguline valimisõiguse laiendamine Majanduslik Liberalism: Adam Smith (Vabaturumajanduse teooria looja) 1) Rahvaste rikkuse allikaks on inimeste tö
suurenes kutsekoolide arv. Tartu Ülikoolist sai teaduskeskus, selle juures tegutsesid teadusasutused ja seltsid. 1938. asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia. 1932-1927 valimis 8köiteline entsüklopeedia. Hoogsalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja õigekeelsust ning uurisid eesti murdeid ja teisi soome-ugri keeli. Uuriti ajalooteadust. Eesti ühiskonda iseloomustasid rahvuslus ja isamaalisus. Üks osa rahvast läks reformidega kaasa, teine jäi ühiskonna muutuste suhtes ükskõikseks ja kolmas moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Eestlastel oli suur soov saada haridust ja lootus läbi selle paremale elujärjele. Kasvas ka lugemishuvi. Linnakultuuri osaks olid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Vaesematel tsirkus ja kino. 1924. Eesti mängufilm ,,Mineviku varjud" 30ndatel arenes kohviku ja restoranikultuur, seal mängivad tantsuorkestrid.
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides:
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II...
Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi. Tegemist oli valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvaga. Elatustase oli seal märksa madalam kui Soomes. Suurvürstiriigis ringirändavate karjala harjuskite vahendusel levis tasapisi idee karjalaste kokkukuulumisest soomlastega. Seda soodustas karjala (eriti päriskarjala) murrete lähedus soome kirjakeelele. Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks atraktiivseks ning oma rahvuslust neil tollal ei tekkinudki. Vene võimudele tegi selline olukord muidugi muret ning nad püüdsid karjalasi kiiremini venestada. 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karja keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1918. aasta suvel levis Karjalas soov liituda iseseisvunud Soomega. Soomest tuli Karjalasse
konservatism, sotsiaaldemokraatia)? Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilisel ideoloogial on kaks poolsust, milleks on parempoolusus(liberalism) ja vasakpoolsus(sotsialism) ● Liberalism - indiviidi vabadus, vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine, inimeste töölemotiveerimine ● Konservatism - traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilimine, aeglased muutused, rahvuslik kapital, füüsiline turvalisus on tähtsam kui sotsiaalne turvalisus ● Sotsiaaldemokraatia - võrdsed võimalused, riik sekkub majandusse, astmeline maksustamine Parem- vasakpoolsuse telg tekkis Prantsusmaa parlamendis peale revolutsiooni, kui istumiskohtadele viidati kui parem-ja vasakpoolsetele. 12
saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale; 2) venemeelne leiti, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale; 3) eestimeelne- arvati, et eestlased peavad leidma oma tee hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu, asetamata erilisi lootusi ei venelastele ega sakslastele. Ärkamisaja keskne ühiskondlik idee oli rahvuslus, millel on natsiooni loov ja ülesehitav funktsioon. Ärkamisajal leidsid aset mitmed muutused, mis panid aluse tänapäevasele eesti kultuurile selles tähenduses, milles me seda täna tunneme. Ajakirjandus hakkas õitsema, ilmusid ,,Sakala" (1878.a; Jakobson), ,,Postimees" (1886, Hermann), ,,Perno Postimees" (1857, Jannsen) jt perioodilised väljaanded. Väga populaarseks muutusid ka kõiksugu seltsid, mis koondlasid endas sarnaste huvidega inimesi ning arendasid suuresti eesti kultuuri. 1865
Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all, kodanike vabadused piiratud. Puudub võimude lahusus. Suur roll presidendil. Puudub selge ideoloogia!!! Diktatuuri tüübid: autoritalism, totalitarism, sultanism. Võimu vahetus on väga raske. Valitseb režiimi meelsus, väärtused mida võimulolijad kannavad- rahvuslus. Sõjaväe domineerimine võib olla 1 suurem ning väiksem. Pigem reformiv. Ei proovita riiki ümberkujundada ideoloogilises vaimus. Eesmärk, et kodanikud ei mässakas, see on piiratud. Säilitatakse vanematest vormides usk, kultuur. Autoritarismi põhiliigid- sõjaväeline- Franco Hispaania, Birma; üheparteiline- Päts;
leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks # Vilniuse suur Seim e rahvaesindajad nõudsid Leedu iseseisvust # 1905 lõpul tsaarivalitsus surus vabadusliikumise maha, siiski saadi õigus emakeelsete erakoolide sh keskkoolide loomiseks # Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus Läti Vene tsaaririigi koosseisus 19/20 saj vahetusel - Traditsiooniline rahvuslus # 19 saj lõpul jauna strava e uus vool. Eesotsas kirjanik Janis Rainis ja Dienas Lapa (Päevaleht) - kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide vastu ja nõudis nende probleemide lahendamist- kiire sotsiaaldemokraatia areng võrreldes teiste Baltiriikidega: # 1904 asutati Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei # lätlastel õnnestus võim enda kätte haarata 4-s väiksemas linnas # 1905 okt koos Eestiga osalesid ülevenemaalises üldstreigis
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
KORDAMISKÜSIMUSD 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuur...
kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv), ülemaailmne demokraatia. 52. Tutvusta konservatiivse ideoloogia tunnuseid ja voole. Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond (funktsionalism), paremate võim (paternalism, aristokraatia) ja eliidi vastutus, sotsiaalne pessimism, skepsis suurte reformide ja suurte teooriate suhtes, usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse, sageli rahvuslus, kõlblus, sageli soov kiriku ja riigi liiduks, põlvkondade side, traditsioonide austamine. Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism. 53. Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja voole. Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest. Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast. Skeptilisus progressi suhtes.
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated.
(EVKL). Esialgu oli see sõjaveteranide organisatsioon, mis kasvas peagi massiliseks rahvaliikumiseks ja suurimaks poliitiliseks erakonnaks. Selle eesotsas olid advokaat ning endine ohvitser Artur Sirk Vabadusristi kavaler ja erakordselt osav kõnemees ning erukindral Andres Larka. Nad taotlesid kõva käe valitsust ja suure võimuga presidenti. Nende ideoloogias ja rituaalides oli fasismi elemente, domineeris äge rahvuslus ja erakondadevaenulikkus. Lubasid ,,Toompea puhtaks lüüa". Nad ohustasid vanade parteide juhtpositsioone, erakonnad moodustasid relvastatud üksusi. Tekkis kui mitte kodusõja, siis vähemalt avalike kokkupõrgete oht. Olukorda riigis teravdas krooni devalveerimine ja ostupaanika 1933. aastal. Poliitilise kriisi süvenedes muutus põhiseaduse reformi hädavajalikkus ühe ilmsemaks. Aastail 1932-1933 toimus põhiseaduse muutmise küsimuses kolm rahvahääletust. Kaks
1. Riigi nimetused (pilt 1) Republic of Madagascar Repoblikan'i Madagasikara République de Madagascar 2. Asukoht ja pindala (pilt) Madagaskarit nimetatakse ka kuuendaks mandriks, kuid seda mitte niivõrd saare suuruse tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist...
Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala ...
mõju deprivatsioooniteooriale- räägib ilmajäämisest.nt staatusest ühiskonnas,majanduslikust heaolust jne.inimene kompenseerib seda ilmajäämistg religiooniga.keskseks müüdiks sai klassivõitlust mille käigus messianistlik töölisklass haarab võimu ja kaotab sotsialistliku ülekohtu. Emil Durkheim (1858-1917) Integratsiooniteooria. Üritas välja jõuda religiooni alguse juurde ja asus uurima austraalia aborigeene.religioon on asendamatu ja rahvuslus on ka teatud liiki religioon. Max Weber(1864-1920) Ettekavatsemata tagajärjed Tähtsamad teemad: religioon sotsiaalse muutuse põhjustaja.uuris ratsionaliseerumise protsessi.trma jaoks oli moodne lääne ühiskond ülereguleeritud,masinlik.tehnoloogia ja kaasaaegsete org. Ühiskond tundus talle raudpuurina ja selle raudpuuri metafoori kantakse ühest tekstist teise.see on maailm kust on röövitus jumal. Elu raudpuuris on palju vaesem kui eelnevatel aegadel
Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. Tallinna vaade Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andsid tooni rahvuslus ja sotsialism. Rahvusliku liikumise sees eristus 20. sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib. Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (18611917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks -- konstitutsiooniliseks
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisu...
a. Saaremaa) 1227. a. - Vallutati kik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvitlus meie jaoks lppenud. (Saaremaale jid mned eelised mandri ees, kmniste ja kohustuste poolest). Phjused miks muistne Eestimaa ristisjas alla ji olid need, et ei olnud vimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis vga kaua ja ristijad ei jtnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse plvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tus. Rahvusliku liikumise eesmrgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine,
jaoks lõppenud. (Saaremaale jäid mõned eelised mandri ees, kümniste ja kohustuste poolest). · Põhjused miks muistne Eestimaa ristisõjas alla jäi olid need, et ei olnud võimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis väga kaua ja ristijad ei jätnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - · Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse põlvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivõrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvusliku liikumise eesmärgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. Üldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5
Kariibi meres, Trankebar Indias ning orjakaubanduse tarvis loodud kolooniad Lääne- Aafrikas Ghanas. Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka Napoleoni sõdade ajal. Kopenhaageni pommitamine ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta Napoleoni poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning 1814 oldi sunnitud loovutama Norra Rootsi kuninga võimu alla. Riik oli sisuliselt pankrotis. 19. sajandi esimesel poolel tugevnes nii Taani kui ka Saksa rahvuslus. Sellega seoses tekkisid probleemid Schleswigi ning Holsteini hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, aga Taani kuningas oli Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes Esimene Schleswigi sõda 18481851, mis sisuliselt säilitas eelneva seisu. Aastal 1849 võeti vastu esimene Taani põhiseadus, millega maast sai konstitutsiooniline monarhia.
*1938. aastal asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja -sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused *Ajaloolased hindasid ümber balisaksa ja vene uurijate varasemad tööd. Saavutuste kokkuvõtteks said kaks suurteost ,,Eesti ajalugu"(toimetaja Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". 34. Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusse *Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus *Omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise peamiseks eelduseks olid riigi loomisel tehtud ulatuslikud sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform *Areenile astus uus põlvkond, kelle jaoks oli riiklik iseseisvus loomulik ja ainuvõimalik *Kaitseseisukorra tingimuste jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks *Üks osa rahvast läks meelsasti kaasa reformidega *Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke se...
jooksul Rahvaloendus kogu populatsiooni loendamine mingil ajahetkel kindlas geograafilises piirkonnas Rahvastiku nulljuurdekasv olukord, kus puudub loomulik iive Rahvastikupüramiid diagramm, mis väljendab rahvastiku soolist ja vanuselist jagunemist Rahvastiku taastoote tase tähendab, et ühiskonnas on naisel keskmiselt kaks last Rahvus ühtse kultuurilise identiteediga inimeste grupp Rahvuslus inimeste poolt jagatav ühise kultuurilise identiteedi tunne Rahvusriik kompleksse ühiskonna poliitilise korralduse vorm Rass on sotsiaalne konstruktsioon, tegelikkuses puuduvad puhtad rassitüübid Ratsionaalsus asendab käitumist mõjutavad traditsionaalsed ja emotsionaalsed tegurid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkida ja nende saavutamise vahendite vahel Reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi seas
Tähtsustavad avalikku Tähtsustavad erasektorit ja sektorit, võrdsust ühiskonnas sotsiaalseid erisusi Liberalism Konservatism Sotsiaal Kolmas tee demokraatia Põhiväärtused Indiviidväärtus Traditsioonid, inimstele väärika Aktiivse kodaniku rahvuslus elutaseme ideaal tagamine. võrdsus Ühiskonna Maksimaalne Tuginevad Radikaalne Kodanikul pole areng tegevusvabadus ühiskonna ühiskonna ainult õigused, vaid kindlustatud traditsioonidel käsitlus mis ka kohustused;
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- ge...
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid; c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid. 4. Pärast valimisi püüab valitsus a)järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni; b) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust; c) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni. 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks ...
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" A 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b)poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 22. Avalikus sektoris a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole; b)püütakse konkureerida erasektoriga; c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arend...
IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilis...
loetakse tsivilisatsiooni tipuks ja Eur. Väärtuste aluseks on inimeste võrdsus, isiklik vabadus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia. Valitses veendumus, et läänelik maailmapilt on ainuõige ja tekib missiooni tunne, et valge mees on kohustatud viima selliseid vaateid ülejäänud piirkondadesse. Sellega kaasneb omakorda progressitunne. · Natsionalismi ehk rahvusluse levik, aga 19. saj alguse omast erinev. Uus rahvuslus oli sovinistlik ja lähtus sellest, et suurriigid võivad ümberasustada väiksemad, nende endi heaolu huvides. See väljendub panliikumistes nt. Pangermanism, mis lähtus Saksamaast (Poola keelse hariduse keelamine jms.) ja panslavism, mis lähtub Venemaast. Algab surve väikestele rahvastele. Venemaal toob venestamine kaasa juudivastasuse ehk antisemitismi. Hakati korraldama juudi pogromme, millel on riigi vaikne heakskiit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
