kuulub siia alla) –Ebasoosiv suhtumine religioossesse mitmekesisusse –Range kodakondsuspoliitika •Integratsioon ehk lõimumine – võõraste rahvaste kaasamine ühiskonnas selliselt, et nad peavad alluma üldisele poliitilisele korrale, kuid saavad olulisel määral säilitada ka oma kultuurilisi traditsioone –Läänelikud nõuded seaduste poolel (monogaamia) –Rõivastuse, religiooni ja pühade osas liberaalsemad o Mille poolest erinevad üksteisest nn Ida rahvuslus ja Lääne rahvuslus? Läänerahvuslus Poliitiline ehk lääneriikide rahvuslus – inimesed jagavad ühiseid põhitõdesid. Kodakontsus on omandatav. Rahvus on territooriumpõhine. –Loojad – poliitikud ja juristid Venemaa-põhiline rahvas asub lääne pool uuraleid ehk jääb euroopa osasse. usulist-piiranguid vähem Idarahvuslus •Etniline ehk ida rahvuslus– rahvus on välja kujunenud ühtedest eellastest ning omavad seetõttu geneetilist sidet. Ühine kultuur, sünnimaa, traditsioonid
(kompetentsus, isikuomadused, omamine), Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia 1. Põhiväärtused Vabadus. Riik, kogukond, Võrdsus. traditsioonid, rahvuslus, moraal. 2. Ühiskonna arengu Reformid. Stabiilsus; Reformid (riigi rolli võimalused. järkjärgulised suurendavad). reformid. 3. Riigivalitsemis- Parlamentaarne Parlamentaarne Vabariik. süsteem vabariik. monarhia. 4
saj jooksul prantsusmaale, saksamaale, itaaliasse ja mujale, Ideoloogia 19. sajandil IDEOLOOGIA- mõtteviis, suhtumine ühiskonna arengusse, süstematiseeritud kujul, ehk poliitiline õpetus. KONSERVATISM- ideoloogia, kus väärtustatakse vanu traditsioone, püütakse ühiskonda arendada tasapisi. LIBERALISM- Ideoloogia, kus väärtustatakse üksikisiku vabadust. ROMANTISM- Mõtteviis, kus väärtustatakse üksiku kangelase tähtsust, vaprust, suuremeelsust. NATSIONALISM- Rahvuslus, mõtteviis, kus oma rahvast peetakse teistest paremaks. SOTSIALISM- Mõtteviis, kus pööratakse tähelepanu inimeste hakkama saamisele ühiskonnas. Ladina- Ameerika Hispaania koloonia- Kohalikku tööjõudu ja loodust kasutati Hispaania huvides. Elanike kihid: Bürenneelased- Hispaanlased Kreoolid- koha peal sündinud järeltulijad Indiaanlased- kohalik põlisrahvas orjad- neegerorjad aafrikast Vabadusvõitlust mõjutasid:
Mõisted *Imperialism - riigi enesekeskne poliitika võimu- ja mõjupiirkonna laiendam. *Natsionalism - rahvuslikkus, patriotism, oma rahvuse huvide eest seismine *Sovinism - liialeminev patriotism, oma rahva/maa paremaks pidamine, teiste riikide vihkamine, üleolev hoiak nende suhtes *Sotsialism - ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia *Liberalism - majan/poliit suund,lähtub inim vabadus/õigus®kaitseb riik. *Sionism - Juudi rahvuslus *Rassism - õiguste/rolli määramine ühisk rassiliste/etniliste tunnuste alusel *Antisemitism - vaenulikkus juutide vastu, vastumeelsus religiooni, kultuuri *Annektsioon - teise riigi või selle osa vallutamine, liitmine oma riigi külge *Trust - ettevõtete koondis *Rantjee - rikka aristokr võsu, elatub laenuprotsentidest/väärtpaberituludest *Koloonia - mingist riigist majand/poliit sõltuv ala, mis pole selle riigi osa.
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad
oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. 20. sajandi algusest alates on olnud konservatiivid, liberaalid ja sotsiaaldemokraadid. Nii parem- kui vasakpoolsed jagunesid meetodi järgi demokraatideks ja diktatuuri pooldavateks jõududeks. 1) 20. sajandil olid kõige mõjukamad konservatiivid. Neid iseloomustab: a) Väärtuspõhisus ja traditsioonide tähtsustamine – olulised on usk, moraal, patriotism, rahvuslus. b) Isikuvabaduse kaitsmist peetakse ühiskondlikuks hüveks. c) Olulisel kohal on ka demokraatia, õigusriik ja institutsioonid. d) Soovisid, et ühiskonnas toimuksid muudatused, aga seda järk-järgult suuri pöördeid vältides. e) Pooldati rohkem kodumaist majandust kaitsvat poliitikat. 2) Tekkisid liberaalid opositsioonina konservatiividele. Neid iseloomustab: a) Muutuste pooldamine,kodumaist majandust kaitsva poliitika ja tollipiirangute kaotamine.
JAAPANI USUNDID PÜHATEKSTID _ Budism Hiinast – Heiani ajastu 794–1185 _Shinto Gobusho _ Neokonfutsianism – Kamakura ajastu (1185– _ “Viis shinto pühakirja” 1333) _ 13. sajand (17. saj) lõpuaastad _ Jaapan on püha maa, mille käekäik sõltub _ shukyo kamidest, kelle 宗教 heaolu tagab riik – õpetused, koolkond, sekt PÜHA PAIK JAAPAN JA RELIGIOONID _ Torii _ Püha ruum _ “Shinto ei ole religioon, vaid rahvakomme.” _ Shimenawa SHINTO – ETNORELIGIOON? _ Tokugawa ajastu (1603–1867) _ Püha mägi Neo-konfutsianism: Valitseja FUJI MÄGI valitseb õiglaselt, ministrid RITUAAL ...
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme 19. sajandil esile tõusnud rahvuslus ei jätnud puutumata ka Vene impeeriumi koosseisus elavaid ,,ajaloota" väikerahvaid, sealhulgas eestlasi ja lätlasi, kes hakkasid teadvustama oma minevikku, keelt ja ,,rahvuslik-kultuurilist iseolemist", mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna
): · Roheline energeetika. · Energeetika maksustamine. Rahvaliidu programm(neil on kõige suurem esindussüsteem, mis esindab maarahvast): · Konservatiivne maarahvaerakond. · Sotsiaalne turumajandus. · Stabiilsed maksud. Ei tasu muuta maksusüsteemi. · Suurendatud tulumaksuvaba miinimumi poolt. · Ökoloogiline maksurehvorm, mis tähendaks tulumaksustamise asemel maksustada loodusvarade kasutamine ja KK saastamine. · Kodanikukasvatus. · Rahvuslus. · Haridus peab olema kõigile kättesaadav. Tasuta vähemalt gümnaasiumi lõpuni. Riiklik tellimus peab olema ülikoolis edukatele õppijatele tasuta. Poliitiline kultuur võimu teostamisega seatud väärtushoiakud ja levinud käitumismallid (Õ lk 89). Põhilised poliitilise osaluse vormid: · Tavapärased: o Osalus poliitilistes parteides. o Valimised. o Osalus poliitilistes kampaaniates. · Mittetavapärased:
Industriaalühiskonna kujunemine Rasketööstus- Toodab tootmisvahendeid Kergetööstus- igapäevased kaubad Tööstusrev 18.saj muutused tehnoloogias- masinate ulatuslik kasutamine Manufaktuuride asemele tulid vabrikud Algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutisoon Raha akumuleerimine(rahakogumine)- kaubandusest Huvi tehniliste leiutuste vastu Vabad töökäed vabrikutesse tulid maalt Tööstusrev-ni kiirendas rahvastiku kiirekasv Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A.Volta valmistas patarei ja aku, M,Faraday valmistas elektrigeneraatori ja hiljam ka elektrimootori, 1879 valmistas T.Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tas...
järjestuses neid ritta seatakse. Kuidas on aga tänapäeva inimeste, eelkõige noorte, väärtushinnangud kujunenud ning mida väärtustatakse? Väärtushinnangud võib jaotada kahte gruppi: moraalsed väärtused ning sotsiaalsed väärtused. Moraalsete väärtuste hulka kuuluvad hoolivus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu ning sotsiaalsete väärtuse alla jäävad vabadus, demokraatia, vastutus, rahvuslus ja paljugi muud. Igal inimesel on õigus väärtustada just seda, mida ja kui palju soovib. Kõige raskem ongi ritta seada oma väärtused ning mõnda asja või inimest rohkem hinnata kui teist. Kui aga räägitakse sõnast väärtus, siis paljudel tuleb mõtteisse raha ning kallid asjad, mis tegelikult peaks tulema alles viimaste seas. Materiaalsed asjad peaksid olema tagaplaanil ning vaimsed väärtused just esiplaanil. Raha ega
KUNST, KIRJANDUS JA ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Nimi Kool Klass 2014 Olulised tegurid 20. sajandil Teaduse areng Globaliseerumine Sõjad Psühholoogia Rahvuslus Filosoofia Kadunud põlvkond Massikultuur KUNST Fovism Suprematism & Ekspressionism konstruktivism Dadaism Abstraktne kunst Sürrealism Kubism Popkunst Futurism Kunstnikud Henri Matisse Kazimir Malevich Edvard Munch Tristan Tzara Franz Marc Max Ernst Georges Braque Salvador Dali Pablo Picasso Joan Miro Umberto Boccioni
Kultuurielu Eestis nõukogude võimu aastail Eesti oli sügaval sotsialismiajal justkui aknaks läänemaailma, st. Soome. See aga ei tähenda, et Eestis oleks olnud erandina lubatud rahvuslus või omariiklus, sõnavabadus ja liberaalne valitsus. Väikese liiduvabariigina oli Eesti NSV kergesti mõjutatav. Kuidas? Ideolooogiline surve Nõukogude Liidus oli sõjajärgsetel aastatel eriti karm. Rahvale maaliti silme ette pilt rikkast kommunistlikust ühiskonnast, kus keegi ei kannata puuduste all ning kõik on sõbrad-seltsimehed. Tegelikult kaugenes olukord kiiresti ideaalist veelgi. Juhikultus ei lubanud targematel kritiseerida riigi poliitilist elu ega püüda seda parandada
mööda kõndinud kindral Põdderi improviseeritud rühm, enne kui mässajad jõudsid punamäele appikutse saata. 5) Eesti peamised erakonnad olid Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Kristlik rahvaerakond, Põllumeestekogud, Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Tööerakond. 6) Rahvaste liitu kuulus nii linna kui maarahvast, nii haritlasi kui lihttöölisi, ning erakonda ühendavaks jooneks oli Tõnissoni põline aade Rahvuslus 7) Julgeoleku tugevdamiseks üritati luua Balti liitu. Sinna taheti kaasata Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Poolat. Paraku orienteerus Soome Skandinaaviale (Soome kujuneski sellel ajal Balti riigist Skandinaavia riigiks), Poola aga oli hõivanud leedulastelt iidse pealinna Vilniuse (Poola piir ulatus Lätini) ning selle tõttu ei saanud leedukad ja poolakad koos liidus olla. Pealegi pidas Poola end suurriigiks ja otsis lepingupartnereid läänest
Epakal edeval,pirtsakal Krahh Herilasepesa Epohh Eriline Kasahh Helkur valguspeegeldi Tsehh Heroiin mõnuaine Almanahh koguteos Heroiline kangelaslik Ostutsekk Hiirukas hiirhall Tsehhid Lääneslaavi rahvas tsehhid Iive juurdekasv Tsatsa tants Hiivas välja tõmbama Sionism Juudi rahvuslus Horisont silmapiir Dzass Kerge muusika zanr Orient ida Kautsuk kummiaine Haar kolmnurga külg Dzemper üle pea kampsun Aar pindala mõõt Pidzaama ööriided Alasti Bors punane supp Hunt Guljass liharoog Härrasmees Stritsel piklik palmiksai
*majandust reguleerib valitsus- suurema tulu saajad maksavad suuremaid makse *riik peab tagama kõigile väärika eluaseme 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat *tähtis on usk ja traditsioonid *riik ei sekku majandusse *ühiskond peab olema stabiilne *pere ja kirik hoolitseb abivajajate eest 12. Erinevused konservatiivse ja liberaalse ideoloogia vahel *K- tähtis on kollektiiv. L- tähtsad on indiviidid *K- usk on tähtis. L- usk ei ole tähtis *K- põhiväärtus traditsioonid, rahvuslus. L- põhiväärtus vabadus *K- toetatakse rahvusliku kapitali. L- kõigile võrdsed võimalused 13. Iseloomusta konservatiivset, liberaalset ja sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit. *Konservatiivne- palka makstakse peamiselt teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtja ja pere. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus. *Liberaalne- toetusi makstakse ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise. Põhiväärtusteks
klassilisse gümnaasiumisse Haridus muutus populaarseks Erialaoskused jäid tahaplaanile Oli karta tööjõupuudust 1937 haridusreformi järel hakati vähendama gümnaasiumide arvu Kasvas kutsekoolide arv Rahvusvähemuste kultuur Nendeks olid: sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri Tagati õigus emakeelsele haridusele Koolid võeti riiklikule ülalpidamisele Elulaad ja olme Ühiskonda iseloomustas rahvuslus ja isamaalisus Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused Vaesema rahva pärusmaaks jäid tsirkus ja kino 1930. aastail arenes jõudsalt kohviku- ja restoranikultuur Paljud olulised sündmused arutati läbi just kohvikulaudade taga 1930. aastail hakati eriti lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest Populaarsemad spordialad: tõstmine ja maadlemine Mõlemale lisas veelgi hoogu Eesti raskejõustiklaste
Imperialism 19. Sajandi lõpul arenes imperialism, maailma arengut mõjutas rahvuslus (riigi kultuuri hoidmine). Tekkisid rahvusriigid (Itaalia, Saksamaa). Alguses peeti kõiki rahvaid võrdseteks. Kuid 19. Sajandi lõpul hakkas arenema šovinism (marurahvuslus), see tähendab peeti oma rahvust teistest paremaks. Tänu rahvuslusele tugevnes ka imperialism — see on suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, haarates enda alla nii palju kui võimalik kolonaal valdusi. Kolonianistid põhjendasid vallutusi järgmiselt: 1. Inimeste aitamiseks 2
· Subkultuur erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris nn dominantkultuuris (klubikultuur, ärikultuur). · Arheoloogiline kultuur kultuur, mille kohta on ainult arheoloogilised leiud. Eestis vanim on kunda kultuur 9000-5000 a eKr. Sõnad näiteks: konn, liha, meri, nüri. · Kultuuri järjepidevus kultuurides säilimise tulemus, kultuuri alguseks peetakse keelt ja religiooni. · Rahvuslus e natsionalism ideoloogia, mis keskendub rahvusele. Kuidas säilitada? Tuleb luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada/arendada oma ainulaadsust. Seda saab kõige paremini teha endasse suletuses, eraldatuses. · Äärmuslikud vormid eelmist sajandit iseloomustasid fasistlikud liikumised, seostati geneetika ja rassiga. Internatsionism, kosmopolitism rahvusluse vastandid, riikide ülene maailmakodaniku idee.
6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7. Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856. aasta seadusi. Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused. Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19. sajand toimusid Euroopas ülestõusud ja revolutsioonid iseseisvuse eest võitlemiseks. 9. Rahvuslik liikumine Eestis, selle etapid eelärkamisaeg, kõrgaeg ja venestusperiood. Eelärkamisaeg 18. sajandi lõpp/19. sajandi algus, baltisakslased hakkasid huvi tundma talurahva kultuuri vastu
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel 1. 19. ja 20. saj kunsti muutis mitmekesiseks see, et piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast,...
toimunud ilma venestusajata, oli vaja ju transporti Vene aladelt Eesti aladele. Tänu sellele arenes ka kaubavahetus ja tekkis põllumajanduse areng. Kaubanduse areng oli väga hea, arenes ka sisekaubandus. Tekkisid palgalised töökohad ja mõisade päriseks ostmine. See kõik oli ääretult positiivne eesti inimestele. Ka linnad kasvasid ja tekkisid erinevad ühingud, mis tugevdasid eestlaste rahvustunnet. See aina tõusis, ja oli oodata uut rahvuslus lainet, ja see ei jäänud tulemata. Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi eestvedamisel eesti rahvus aina iseseisvus. Venestamisaeg oli vajalik, et inimeste rahvustunne veelgi kasvaks. Venelasi oli vaja, nii majanduslikus kui ka riigi arengu mõttes. Eesti sai tugevamaks ja astus samme oma rahvuse poole, oma riigi poole. Kerly Saarkoppel 11A
Modernism. On seotud kapitalistliku modernse ühiskonna tekkega. Tekkis ameerikas ja lääne euroopas. Ühiskond pidi muutuma dünaamiliseks.. Rahvuslus peab muutuma masside ideoloogiaks. Rahvus on suveräänne. Kui keskajal arvati, et võim valitsejatele tuleb jumalast. Monarhid valitsesid jumala tahtel, päritolust. Nüüd aga peab saama valitseja võimud rahvalt. Rahvuse liikmed on põhimõtteliselt võrdsed. Kaks rühma rahvuslusi. Idatüüpi ja lääne tüüpi rahvuslus. Seda nimetatakse Hans Kohni dihhotoomia. Rahvuslus on süvik, ja idatüüpi efnik, läänes on liberaalne rahvuslus ja idas illliberaalne. Piir nende kahe vahel jookseb Reini jõge pidi. Kohn püüdis ida ja lääne rahvuslust lähendada periodiseerimisega. EESTI RAHVUSLIKU ÄRKAMISE EELDUSED. Eelduseks oli laiemas mõistes moderniseerimine, ehk tema kõigis vormides. Majanduslik areng, sotsiaalne areng, kihistumine, kapitalism, kommunikatsioon, liikuvus, vormide muutus.
vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine, sotsiaalpoliitika: vabadus, konkurents ja individualism, riik ei tegele kulukate sotsiaalprogrammidega vaid motiveerib inimesi rohkem töötama, suhtumine riiki: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut, sihtrühm: ettevõtjad · Konservatism- väärtused: traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Ühiskonna areng: kollektiiv tähtsam kui üksikisik, sotsiaalsete erisuste säilitamine nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majandus : riigi sekkumise vastu, ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt, kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalpoliitika: suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse ja seltside roll.
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja tegevusega elule mõtte andma; rock'n'roll. 1960......
Millal? Rahvusvähemuste toetamine, Eesti kultuuri edendamisel edendati ka nende kultuuri. Rahvusvähemlustele tagati õigus emakeelsele haridusele, toetati nende haridusseltse ja tegevusi, samuti raamatute ja ajakirjade arengut. 1925, kelle piir ületas 3000 liikme. 16. Eesti kultuurkapital- sisu ja tähtsus? Milall? 1925. Peamine kultuuri finantseeriv asutus. Toetati erinevaid kultuurivaldkondi ja jagati välja auhindu 17. Kirjelda kultuuri ja igapäeva elu EV ajal. Valitses rahvuslus ja isamaalisus, taheti olla euroopalikum. Arenes linnakultuur (teatrid kontserdid) Kuulsad tantsuorkestrid, vähenes religiooni tähtsus, üldlaulupeod, noorteorganisatsioonid. Uued linnajaod, rohkem kõrgklassi, kodusisutus uuenes, uued kodumasinad. Muutus rõivamood. Bussid ja jalgrattad 19. Miks ei õnnestunud Eestil esimese maailmasõjapuhkedes hoida neutraliteedi poliitikat ? Keegi polnud nous Eesti erapooletust garanteerima ning appi tõttama, mistõttu ei kindlustatud Eesti
19.sajand Viini kongressi tulemused: 1) Legiti imsuspõhimõte- taastada tuli valitsenud dünastiate võim. - Selles t põhimõttest lähtudes viidi läbi restauratsioon: Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki. 2) Tasak aalupõhimõte- luua mandril tasakaal suurvõimud vahel. - Sellek s moodustati Prantsusmaa ümber nn puhverriikide vöönd, et takistada Prantsusmaa laienemispüüdlusi. - Ühen dati Belgia ja Holland Madalmaade Kuningriigiks - Tugev ...
Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. Peamised seisukohad. Vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Poliitiline võim põhineb traditsioonidele, tavadele ning pärimustele. Valitsemine tuleb usaldada loomulike liidrite kätte. Juhtide paikapanemisel on inimese kvaliteet tähtsam kui valimised ise. Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte. Tuntud esindajad: George W. Bush, Winston Churchill, Silvio Berlusconi, Margaret Thatcher. Sotsialism Ladina keeles societas ühiskond, socialis ühine, ühiskondlik; communis ühine. Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid
20.SAJANDI KIRJANDUS Mõjutanud tegurid Tehnika ja teaduse areng Maailmasõjad Töölisliikumine Linnastumine Naisliikumine Rahvuslus Naturalism, impressionism, sümolism, futurism. I maailmasõda Tekkis palju sõjaga seonduvaid teoseid. Katkes ka futuristide liikumine, nähes seda, kuidas sõjas kasutati tehnikat. Sõjavastane olek. Väljendati sõja olemuse tõde. Tuntuim teos ,,Meister ja Margarita'' II maailmasõda Raudne eesriie Kirjeldati samuti sõja otsekohesust ja lihtsust. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis. 1. Marie Under 2. Artur Adson...
Poliitilised tegurid on ebaolulised Poliitilised tegurid on olulised Valitsus ei sekku äriotsustesse Valitsus mõjutab äriotsuseid;firma on seotud riigi majandusplaanidega Üksikfirma mõju keskkonnale on väike Suurte firmade ümber on gravitatsioonivälja moonutused Rahvuslus on soodustav tegur Rahvuslus on takistav tegur Ärikeskkond on stabiilne Ärikeskkond on mitmekesine, sageli väga ebakindel(kuid suurt kasumit tõotav) Rahanduskliima on ühtlane Rahanduskliima on mitmekesine Valuuta on ühtne Valuutad erinevad stabiilsuselt ja rahaväärtuselt
muutub aktsepteeritavaks või normiks D.) Kui hälbijat karistatakse, siis teeb see teistele enamsoovituks konformse käitumise E.) Kui hälbijate olemasolu on ühiskondliku solidaarsust lõhkuv 2p. Modernistlikust rahvusluse tekkimise teooriast lähtudes võib väita, et: A.) Rahvused on eksisteerinud läbi ajaloo alati, rahvus on inimese loomuomaduseks B.) Rahvusluse esiletõus 18.saj lõpu euroopas on etnose enesest teadlikus saamise tulemus C.) Rahvuslus on konstrueeritud ajalooliste ja sotsiaalsete protsesside käigus, selle teke 18.saj lõpu euroopas on mõjutatud industrialiseerumisest D.) Modernsed rahvusriigid tekivad kiriku mõjuvõimu suurenemise tõttu E.) Rahvus on bioloogiline kogukond, geneetiliselt ettemääratud ning seega paratamatu F.) Rahvus on poliitiline kogukond 2p. Primordialistlik käsitlus väidaks, et A.) Rahvus on kultuuriline kogukond B.) Rahvus põhineb etnilistel sidemetel C
Islam ja islamimaad 19. sajandil Arengusuundumused Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte. Türgi 15 sajandil alustasid Osmanite võimu alla olevad türklased ekspansiooni, mis viis 16 sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemise...
Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia Demokraatia on valitsemisvorm e. Poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism: · Keskerakond Paremtsentrism: · Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: · Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme. Vasakpoolsete ja parempoolsete erako...
Etendusi hakati andma korrapärases rütmis, igal nädalal. 1880.aastail kõlasid teatrilaval esimest korda eesti keeles Shakespeare'i ja Moliere'i dialoogid. Sajandivahetusel kogusid populaarsust ,,ilunäitused" (pseudo)mütoloogilised vaatemängud, milles oli tähtis koht lauludel, tantsudel ja lavaefektidel. Ühiskondlik tõus. 1890.aastail sündis rahva meeleolus ja ühiskondlikus elus suur muutus. Seisuseühiskond oli nagunii juba lagunemas, rahvuslus oli saanud üldiseks ja rahva mentaliteet teisenenud. Esile tulid eesti haritlaste uus põlvkond, kes ei piilunud sakslaste või venelaste poole, vaid oli truu oma rahvusele. Kael August Hermann, Jaan Tõnisson, Villem Reiman jt rajasid Tartusse aja nõuetele vastava päevalehe,,Postimehe",võtsid enda kätte juhtohjad kohalikes seltsides, pankades ja lõpuks linnavalitsuses ning pääsesid sedakaudu ka reaalse võimu juurde.
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad:
Nad unustasid oma usu ja tõekspidamised ning läksid kaasa uue ja huvitavaga. Kivirähki sõnum on, et rahval tuleb kokku hoida ja mäletada oma juuri. Rahvuslik ühtekuuluvus on vajalik, et säiliks rahvus. Rahvusel on jõud toimida ühtsena, elada üle võõrvõim, luua oma emakeel, näidata oma tundeid ühistel kultuuriüritustel ja mis kõige tähtsam, tekitada inimestes turvatunne. Eestlastel on ju enim, mida üks rahvuslus saavutada saab- oma rahvusriik. Peame lihtsalt eesti keelt ja mõtet järjekindlana hoidma. Eesti poliitik Rein Taagepera on kirjutanud juba üle 40 aasta tagasi: ,,Pool sajandit hiljem seisame taas tihti sama küsimuse ees- kuhu me selle eesti keelega läheme? Ka meie ei tea. Ja läheme siiski".
Keskaeg 5. 13. sajandini, aastat 501-1496. Seda ajastut on nimetatud ka pimedaks ajastuks, sest teadlased arvasid, et tsivilisatsiooni lõpp tuli Rooma hävinguga. Sellel perioodil peeti ususõdu. Euroopas sõlmiti igasugu sõjalisi liite ja hakkas tekkima rahvuslus. Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri
Eesti piiblitõlke ajalugu Toomas Paul Sissejuhatus 13. sajandil alguses kui rsistirüütlid Eesti aladele jõudsid oli ristiuks, siin juba vähesel määral levinud. Peale Musitse vabadusvõitluse lõppu aastal 1227, hakati eestlasi ristima. Kuigi säilisid ka muinasusundid, hakkas levima kristlus. Pikka aega ei olnud eestlastel eesti keelset piiblit, kogu õpetamine käis ladina või saksa keeles. Väheseid teateid esineb sellest, et piibli 10 käsku ja meieisapalve tõlgiti eesti keelde ehk maakeelde juba pärast Eesti alade vallutamist. Seda kas see nii oli ei saa kindlalt väita. Esimesed säilinud tekstid pärinevad XVI sajandist, edasi tulevad käsitsi paljundatud ja seejärel trükitud tekstivalmikud. Piibel oli pikkisajandeid valjusti ettelugemise raamat. Pärast usupuhastust ilmusid trükitud käsiraamatud, alustati tõlkimist hädavajalike jutluse tekstidena ja lek...
tähtpäevad, millega seostus rikkalikum usundiline pärimus ja kombestik. Eelnevalt mainitust järeldan, et muinasajal kujunenud rahvakalender on mõjutanud järjepidevalt eestlaste kombetalitlusi, ilma milleta ei oleks meil tänapäeval mitmeid traditsioone ning eelkõige kultuurilist eripära. Pika muinasaja jooksul tegid usulised vaated Eestis läbi mitmeid muutusi. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin usualal mitmeid iseärasusi. Kurb on tõdeda, et meie rahvuslus hääbub iga aastaga ning koos sellega ka meie usund. Muinasaeg on olnud tähtsaks teerajajaks eestlaste usundis, kuid ei oma esine enam argipäeva elus peaaegu üldse. Arvan, et iga eestlane võiks aegajalt tulevikule pühenduses leida aega heitmaks pilk minevikku, et kanda edasi väärtuslikke traditsioone.
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki -seisavad tööliste õiguste eest -võtavad enda kanda mõned funktsioonid (nt sotsiaalsed) 2. Riigi tunnused? -rahvas -territoorium -valitsus -riik teostab võimu -ainult riigil on õigus välja anda seadusi -ainult riik saab seaduserikkumise eest rikkujat karistada -riigi võim on ülimuslik -riigi...
3 mis on vale. Nii kujunevad uued arusaamad ja õpitakse asju vaatama ka teisest nurgast, läbi kellegi teise silmade, mis on väga oluline. Haridus ja teadusministeerium on välja töötanud programmi nimega ,,Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013", milles on sõnastatud eesmärk suurendada noorte, peamiselt laste sotsiaalseid ja moraalseid väärtusi, sealhulgas vabadus, demokraatia, rahvuslus ja emakeel. Vajadus neid asju rõhutada on ilmselge, kuid teisest küljest on see paratamatu, et noorem põlvkond ei oska neid väärtusi hinnata samaväärselt vanema põlvkonna inimestega võrreldes. Põhjus on lihtne noorem põlvkond on üleskasvanud juba vabas Eesti Vabariigis ja ei tea, mis tunne on olla kellegi teise võimu all, sõjast ollakse ainult lugenud, aga omal nahal sõda tunda on hoopis teine asi.
Käivitati Tabrize trükipress ning ilmumist alustas esimene Teherani ajaleht, mis aga peagi suleti. Ajakirjanduse laiem levik sai alguse 19. sajandi II poolel. 1852. aastal avati Teheranis Teaduste Maja- polütehniline kool, kus Euroopast kutsutud lektorid jagasid peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi, vähem pöörati tähelepanu humanitaarteadustele. Pärsia keelde hakati tõlkima Euroopa kirjanike loomingut. Pärsia kirjavarasse hakkasid ka ilmuma uued teemad nagu rahvuslus, demokraatia ja sotsiaalne õiglus. 19. sajandi keskel puhkes Pärsias protestiliikumine valitseva reziimi vastu. Seda juhtis mirsaa Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti nime all Bab ( Värav). Bab kuulutas, et Koraan on iganenud ja selle asemel tuleb moslemite pühakirjana tunnustada tema koostatud " Ilmutust ". Babiidide mässu surus valitsus maha ning Bab ise hukati. Tema õpilased arendasid aga babismi edasi, mille tulemusena kujunes islami baasil uus monoteistlik usun-behaism.
huvide teenimisele. Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. 2. Ettevõtteid kontrollis riik. 3. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontollis fašistlik valitsus. 4. Ametiühingud ja kõik poliitilised partied peale fašistliku kuulutati ebaseaduslikuks. NATSIONAALSOTSIALISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1933-1945 Põhiseisukohad: 1. Rahvuslus – natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki. ,,Ein Volk, ein Reich, ein Führer” 2. Antikommunism – kommunistliku maailmavaate vastane maailmavaade 3. Rassiline puhtus Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Sõna- ja kodanikuõigused asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. 2. Riigis kehtis plaanimajandus. 3. Asutati riiklik salapolitsei Gestapo Diktaatorid 1. Adolf Hitler (1933-1945)
(Mürkgaasid, tankid, autode levik, lennunduse areng, allveesõda). Muutus peremudel. Naised pidid tegema meestetöid ja iseseisvusid. 4. Analüüsi Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi. Rahvuslik liikumine 19. sj. II poolel ja Eesti oma haritlaskonna teke. Eesti omariikluse saavutamise eeldused: Eestis laienes põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule; talupoegade otsustusvõime kasvas. Tekkis haritud eestlaste põlvkond ning tekkis Eesti haritlaskond, rahvuslus sai veelgi suurema hoo sisse. 1905. aasta revolutsioon aitas Eesti majanduslikult üles ja andis hoo poliitilise korra arendamisele ning autonoomiale(Liivimaa ja Eestimaa liideti). Üheks suureks eelduseks oli I maailmasõja käik ja sellest tekkinud segadus Venemaal ja mujal maailmas, mis lasi Eestil iseseisvalt tegutseda. Eestile andis hingamisruumi veel sakslaste pealetung Venemaale, mõstõttu Venemaa oli sunnitud alla kirjutama Bresti rahulepingule.
leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise, liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne. RAHVUSVÄHEMUSED, VÄHEMUSRAHVUSED rahvus e natsioon ajalooline ühtekuuluvusvorm natsionalism e rahvuslus rahvusriik põlisrahvus, riigipiir kattub rahvuse asualaga paljurahvuseline riik riigi piires elab palju erinevaid rahvusi EESTI rahvaarv: 1 315 635 inimest vähemusrahvused: venelased, ukrainlased, valgevenelased Religioosne mitmekesisius usuleige kindel usk ¼ Eesti elanikkonnast 90 erinevat usuvoolu religiooniõpetus koolis usuvabadus Eestit võib pidada kristlikuks/protestantlikuks NÜÜDISÜHISKONNA TUNNUSED:
Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Majanduse vilgas areng ja sellega seoses kujunev rahvuslus, põhjustasid vaadeldaval perioodil, XIX sajandi lõpu ning XX sajandi alguse, kultuuri kiire arengu. Mõjutatuna saksa ja vene kultuurist, oli eesti kultuurist saamas professionaalne rahvuskultuur, osake Lääne-Euroopa kultuuriruumist. Riiklikus koolisüsteemis venekeelne õpetus säilis, ent 1905.aasta revolutsiooni tulemusena lubati emakeelsete erakoolide rajamine suur samm hariduselus. 1870. alghariduse alal algasid põhjalikud ümberkorraldused kohustuslikuks muutuks vallakool.
Võim ja võrgustikutöö. Võrgustikuvalitsemine. Selle abil loodetakse muuta valitsemine paindlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. 3.Ideoloogia- korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi Liberalism: *indiviidi vabadus *seadused ja sõltumatu kohtusüsteem *majanduses turumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine *kõrged maksud *igaühe elujärg sõltub isiklikest jõupingutustest *rahvusvaheline koostöö Konservatism: *traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal *stabiilsus, ettevaatlikud nind järkjärgulised reformid *kollektiiv üksikisikust tähtsam *majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt *rahvastiku kapital ja ettevõtjate huvid *traditsioonide kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Sotsiaaldemokraatia: *võrdsus, solidaarsus *heaoluühiskond *parlamentaarne vabariik *astmeline
arukas kõigest nii avameelselt pajatada. · Igasugused peensused ,mõistu või vihjamisi ütlemised ning iroonia, mida harrastavad teised rahvad, hämmastab ameeriklast, kes võtab kõike öeldut puhta kullana, kaalub paikapidavust ja lükkab tagasi kõik talle arusaamatu. · Ameeriklased armastavad uusi sõnu ja hangivad neid pidevalt juurde. Aga nad võivad ka nende kasutamisega liiale minna. Rahvuslus ja identiteet · Ameeriklased on nagu lapsed lärmakad ,uudishimulikud, võimetud saladust hoidma, mitte eriti peenetundelised ning altid avalikkuses ettearvamatult käituma. · Võõraid võib rabad ameeriklaste ülevoolav sõbralikkus, seda eriti kesk-ja lõunaosariikide ameeriklastes. · Ameeriklased on sõbralikud ja nad ei saa teisiti, neile lihtsalt meeldib olla lahke ja abivalmis ning sedasama ootavad nad ka teistelt. ·
rahvusvahelisi suhteid, mille tulemusel moodustati Püha liit, kuhu kuulusid kõik Euroopa riigid peale Suurbritannia ja Türgi. Euroopa riigid 19. sajandil � Prantsuse revulutsioonisõdade ja Napoleoni sõdadega kaasnenud tohutute inimmasside liikumine, võõraste maade ja teiste rahvaste nägemine, lugematud isiklikud konfliktid – kõik see tagas, et Euroopal ei olnud enam võimalik „vana korra“ rüppe tagasi pöörduda ning rahvuslus ja vabadusideaalid levisid jõudsalt. � 1848. Aastal rullus üle kogu Euroopa revulutsioonilaine, millest jäid puutumata vaid Suurbritannia, Holland, Vanemaa ja Türgi. � 1871. Aastal Saksamaa ühendamine oli sajandi teise poole peamine muutus. � Euroopas toimusid kultuuriliselt ja majanduslikult üliolulised süvaprotsessid nagu näiteks üleminek masinatootmisele ja aurujõu kasutuselevõtt. � Tööstusliku pöördega käis kaasas aina kiirenev linnastumine ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
