Kellel on õigus tõmmata piiri, et siitmaalt, sina oled eestlane, ja siitmaalt, sina enam mitte? Kas me ikka arvame, et kolm, viis või kuus põlve eestlane on parem-õigem eestlane kui see, kelle ema või isa on mõnest muust rahvusest? Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve
keskendub rahvusele. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asualapiiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida 20. sajandil propageerisid natsionaalsotsialistlikud, fašistlikud jne liikumised – peavad rahvust inimese identiteedi kõige olulisemaks osaks ning üritavad defineerida seda rassi kaudu ja
Natsionalism Natsionalism ehk rahvuslus on ideaalne maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine mis keskendub rahvuslusele. Natsionalistid pooldavad riiki, kus on ainult üks rahvas vastandina paljurahvuslikele riikidele. Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses.
Minu Eesti Ma elan Eestis, ma räägin siinses keeles ja minu passis on kirjas ,,eestlane". Kõigest selle nimel sai kunagi alguse emakeelne kirjandus. Selle nimel astusid Paju lahingusse poisikesed koolipingist. Nüüd on see hetk käes, kui ma saan öelda ,,minu Eesti".Keel, mida räägime,vabadus, mille võitsime ja lipp, mille heiskame kõike seda me peame hoidma. Minu arvates on eesti rahvuse säilimisel tähtsal kohal traditsioonid. Enim rahvustunnet tekitav on ilmselt 1864 aastal Tartus alguse saanud ja nüüd pealinna kolinud üritus Eesti Laulupidu. Uhke on mõelda, et meie oma riigi rahvas näeb nii palju vaeva ainult selle nimel, et kõik koos seda täies hiilguses ette kanda. Paljuski on laulupidu oma ülesehituselt muutunud, kuid üllas mõte end eestlasena uhkelt tunda on siiski säilinud. Kui 19. sajandil suudeti algatada laulude laulmise traditsioon siis 21. sajandi eestlased pole...
- - - MADALMAAD Referaat Juhendaja: - Holland ehk Madalmaad Madalmaad, nagu ka nimest nähtub, on territoorium, mis asub ühe neljandiku ulatuses merepinna kõrgusel või sellest madalamal. Mitmeid piirkondi kaitstakse vee eest tammide abil. Palju maad on juurde võetud mere arvelt, viimaseks sellekohaseks näiteks on Flevolandi polder. Hollandi pealinnaks on Amsterdam ning riigikeeleks hollandi keel. Hillandi pindalaks on 41 526 km ja seal elab 16,4 miljonit inimest. Rahapühikuks on euro. Peamised tööstusharud Madalmaades on toiduainete töötlemine, keemiatööstus, naftatöötlemine, elektri- ja elektriinikaseadmete tootmine. Madalmaad on olnud suurte maalikunstnike kodumaaks. 17. sajandil tegutsesid hollandi meistrid, nagu Rembrandt van Rijn, Johannes Vermeer ja Jan Steen. 19. ja 20. sajandi suured kunstnikud Vincent van Goth ja Piet Mondriaan ei olnud vähem tähelepanuväärsed. Rahvuslus ja id...
Kas eestlane on olla uhke ja hää? Eesti riigis on rahvuslus alati tähtis asi olnud. See on kaasa toonud iseseisvuse, hoidnud eestlust süte all 45 aastat peidus ning olles jälle välja tärganud, vabaduse toonud. Samuti on rahvuslus mitmeid inimesi esile tõstnud ning ka surma saatnud. Kuid kas eestlane olla on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke? Eesti Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud, et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda, mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping, mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema
Ei s�nnita eestlaseks, venelaseks v�i rootslaseks, vaid kasvab vastava kultuuri omandamise kaudu. Rahvuse riigip�hine definitsioon - prantsuse jja inglise traditsiooni m�jul samastatakse rahvust sageli kodanikkonnaga, v�hemalt ametlikul tasandil ehk k�ik prantsusmaa kodanikke kutsutakse prantslasteks olenemata nende s�nnikohast, emakeelest, nahav�rvist v�i usutunnistusest. tava arusaam- rahvus p�ritakse s�nniga oma vanematelt. 7. millal muutub rahvuslus negatiivseks n�htuseks? n�ide XX saj ja t�nap�evast. negatiivseks muutub see siis kui see hakkab liiga pealet�kkivaks ja pealesurutuks, kui rahvuslust hakatakse kasutama ettek��ndena kasutada v�givalda, hakatakse teisitim�tlejaid laimama. nt 20 sajandi natsionaalsotsialistlikud ja fa�istlikud liikumised. 8. massikommunikatsioon? kellele m��ratud? mida muudab? info, uudiste, teave edastamine suuurtele rahvamassidele nt raadio, teleka v�i interneti kaudu. 9
vastutama ALUSEELDUS : ratsionaalsus Inimareng ratsionaalsuse suunas Tururatsionaalsus Demokraatlik ratsionaalsus Võrdsed võimalused, õiglus Sallivus ja mitmekesisus /sotsiaalliberalism/Positiivne vabadus-on loodud ka võimalused oma vabadust realiseerida. NT luuakse õpikeskkond Negatiivne vabadus-vabadus piirangutest, vabadus teha ükskõik mida. NT kõik võivad tulla ülikooli KONSERVATISM(traditsioonid, rahvuslus, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilimist, ei poolda riigi sekkumist, mõõdukad maksud, sotsiaalne heaolu suguvõsa-vanurid pere hoole allv vanadekodus. Töö oluline, see määrab vanaduses heaolu. Naine on koduhoidja. Traditsioonid Kõlblusnormid, religioon oluline Skepsis inimese suhtes, areng ei vii parema suunas Orgaaniline ühisskonnanägemus, targemad-hjuhivad, nõrgemad-tulevad kaasa Riik on oluline, usk riiki
Ki Kool: Jüri Gümnaasium detsember 2012 Rahvuslik liikumine eeldused iseseisvumiseks Essee Selleks, et saaks toimida vaba ja iseseisev, teistest sõltumatu riik, on vaja eelkõige rahva tahet. Iseseisvus võib sõltuda riigi valitsejast, kuid olulisem on siiski see, kuidas rahvas oma riiki suhtub ja mida tema heaks on valmis tegema. Rahva koostöö ja tahe midagi oma riigi heaks ära teha on lihtsamini sõnastatult rahvuslus. Euroopas oli rahvuslus esile kerkinud 19. sajandil, mis mõistagi puudutas ka väikeriike, millest kõrvale ei jäänud ka Eesti. Rahvuslus tähendas Eesti jaoks seda, et me hakkasime teadvustama oma keelt, kultuuri, kui ka minevikku. Päris omal kätel aga rahvas rahvuslusega ei alustanud. Vajati inimesi, kes julgustaksid rahvast, vajati haritlasi. Rahvusliku liikumise algusperioodil kusjueski välja Eesti esimene
Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest Ühiskonna võib üldistades jagada kaheks - ühed on põhimõttekindlad visad tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid. Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased. Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi? Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik. Kuid millised on tõeline mats ja vurle? Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk mu...
see pigem Euroopa sõjale lähemale? Põhjenda oma arvamust. -Viis sõjale lähemale, sest tekkis surve kahe liidu vahel, kes tahtsid mõlemad üksteisest tugevamad olla. Suured riigid võtsid väikeseid riiki protektoraadi alla. 7.Miks nimetati Balkanit püssirohutünniks? -Balkanil oli mitu riiki millel olid sagedased omavahelised tülid. Riikide omavahelised liidusuhted võisid vallanduda väikesest konfliktist suure sõja. Suurriikide huvide põrkumine. 8.Kuidas rahvuslus aitas kaasa sõja puhkemisele Euroopas? -Rahvusluse võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga 18.saj lõpul. Rahvuslaste eesmärgid olid ühendada samast rahvusest elanikkonnaga riigus, eraldada impeeriumitest vähemusrahvad ja saavutada laialdane autonoomia. Tagajärgedeks olid aga sovinismi kasv mille käigus suruti maha väikerahvad, genotsiidede tahtlik ja füüsiline hävitamine, Esimene maailmasõja puhkemine ja impeeriumite lagunemine selle käigus.
Gellneri seisukoht Modernismi esindaja Ernest Gellner vaatleb rahvuslust kui poliitilist põhimõtet, mille põhipostulaadiks on, et nii rahvuslik kui ka poliitiline üksus langeks ühte. Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud radikaalsetest ja põhimõttelistest muutustest kommunikatsioonis, mobiilsuses ja ühiskondlikus vormis. Rahvusluse idee seisneb selles, et iga rahvuse eksistentsi primaarseks vajaduseks on riigi olemasolu, kuid mitte kõik riigid ei kujune rahvusriikideks ja mitte kõikide rahvuste kujunemise eelduseks ei ole riigi
ökonatsid Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas · rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu: · hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast · rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus · Fichte, Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus · Mussolini, Hitler: vererahvuslus Rahvusluse mudelid: · riigirahvuslus Lääne-Euroopas uusajal (poliitiline) · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. sajandil · asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. sajandi algus (Juudi riigi teke)
RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J
aegade. Meie rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus jne jne on kestnud läbi kolme sajandinumbri. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused. Aga meil pole ikka veel korralikku ja vettpidavat teoreetilist ja teaduslikku alust kogu selle rahvusluse põhjendamiseks. Kogu see meie jaoks nii tähtis rahvuslus põhineb ju tõesti vaid tunnetel, emotsioonidel ning meil pole isegi omavahel veel siiani selgeks saanud, kes siis on tõeline eestlane. Kui aga peaksime oma rahvuslikke aateid ja põhimõtteid kuskil mujal ja kellelegi teisele põhjendama ja arusaadavalt seletama, oleksime täiesti abitud. Kusjuures, see on kogu aeg niimoodi olnud. Alates juba 19. sajandi ärkamisajast, esimestest laulupidudest, Kreutzwaldist ja
Prantsuse revolutsioon, valgustusfilosoofid, kelle kriitika suunatud kiriku vastu (Voltaire), samas mitte antimonarhistlik; ka Montesquie käsitlust võib tõlgendada kui ettepanekuid monarhia arendamiseks, mitte kukutamiseks. Liberalismi esilekerkimine kui põhi konkureerivate ideoloogiate sünni jaoks 19.sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid ümber mõtestada ja kõrvale heita. Katsed kujundada poliitikat uute süsteemide järgi. Olukord, kus otsustajaid rohkem kui eales varem. Privaatsfääri ajastu. II ms järgne aeg. Seniajani poliitilised otsused ja tegevus avaliku sfääri temaatika (kujundamaks riiki ja ühiskonda), nüüdsest kujundas poliitika peamiselt
revolutsiooni. Üks peamisi põhjusi oli see, et inimestele paljudes riikides Euroopas hakkas tunduma, et nemad on tähtsamad kui riik ja neil peab olema õigus kaasa rääkida oma maa valitsemisel. Vastuseks ülestõusudele ja vägivaldsetele protestidele püüdsid valitsejad vana valitsemissüsteemi taastada, aga 1848. Aasta sündmused näitasid, et muutusi ei saa enam kauem vältida. Üks suuri põhjuseid oli rahvuslus: üht ja sama keelt kõnelevate inimeste soov luua oma iseseisev riik. Rahvuslus oli eriti tugev Itaalias ja Saksamaal, mis olid killustatud, ning Austria keisririigi eriosades. Mõningaid ülestõuse juhtisid ka need, kes nõudsid odavamat toitu või muudatusi maaseaduses, mis annaks tööd töörahvale. Mitmeski riigis hakkas rahvas nõudma valimisõigust. See oli ka üks reforme, mida nõudis Suurbritannias tsartistide liikumine. "Rahva Harta" avaldati esimest korda mais 1838.
võtma. Saksamaa ei taha üleliigseid elanikke enda maapinnale. See fraas rõhutab just õnnetust, mis on äsja terve maailmaga toimunud ja kus on olnud palju hukkunuid. See fraas ,,Nüüd, õnnetuses just eriti" tahab hoiduda õnnetustest, et enam ei tuleks mitte kellegagi uusi õnnetusi, mis võivad viia katastroofideni. 2. kirjutamine Kodumaatunne Eestis nii minevikus, kui ka tänapäeval Rahvuslus on see, mis seob kõigil inimestel kodumaatunde ühtseks tervikuks. Kodumaatunne tähendab kodumaast hoolimist, ühtsuse hoidmist, et kõik hooliksid ja hoiaksid oma riiki ja rahvust. See kõik loob kodumaatunde, mis on kõigil eestlastel hinges. Kõige rohkem mõjutab rahvuslust eestlaste hoolivus kodumaa ja üksteise vastu. Kõik eestlased tahavad oma rahvust hoida. Rahvuse hoidmisest algabki kodumaatunne, millest enamik inimesi tihtipeale ka hoolivad ja mida hoiavad.
Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, kes koostasid põhjaliku saksa keele sõnaraamatu ja grammatika. Vennad Grimmid kogusid ka rahva seas ringlevaid muinasjutte, laule ja ütlusi, mis pidid aitama paremini mõista saksa olemust ja vaimu.
Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, kes koostasid põhjaliku saksa keele sõnaraamatu ja grammatika. Vennad Grimmid kogusid ka rahva seas ringlevaid muinasjutte, laule ja ütlusi, mis pidid aitama paremini mõista saksa olemust ja vaimu.
● Mida ütleb NATO artikkel 5? Kas Eesti võib sellele loota, juhul kui mõni välisriik peaks meid ründama? Miks? Iga liikmesriiki kaitstakse kui riiki rünnatakse. (OMA ARVAMUS)- Oleneb kes ründab, kui Venemaa siis kahtlane tugevalt, kuna on suht mõttetu minna Eesti pärast Venemaaga sõdima… :D ● Ühiskonnamitmekesisus (Nimeta multikultuurse ühiskonna peamised puudused ja eelised?Mille poolest erinevad üksteisest nn Ida rahvuslus ja Lääne rahvuslus?Mis on rahvusriik? Mis on multikultuurne riik?) Rahvusriik- igale rahvale vastab kindel riik(üks riik-üks rahvus) Multikultuurne riik- ei suunata ühtki kultuurilist gruppi oma traditsioone hülgama Puudsed-inimesed pole tolerantsed ning rassism, immigrandid Eelised-mitmekesine rahvas, osalt suureneb järjest sallivus, erineva tööjõu sissetulek(odav kui ka kvalifitseeritud)
sagedasteks. Üha selgemalt nõuti ühtset Saksa rahuvsriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilsed olud takistasid ühe suure ülemaalise rahuvsliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahuvslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm. 7) Milles väljendus rahvuslus sellistes Saksamaal toimunud liikumistes nagu üliõpilasliikumine ja võimlemisliikumine? Üliõpilased ja ärksamad õppejõud hakkasid organiseeruma isamaalistesse korporatsioonidesse. Jenas asutati esimene korporatsioon 1815. Aastal, nemad võtsid oma lipuvärvideks musta, punase ja kuldkollase, millest sai seejärel saksa rahvusliku liikumise üldine sümbol. 1817. ja 1818. aastal tulid üliõpilased üle Saksamaa kokku, et arutada rahvaste tuleviku üle.
Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents Riik mängib väikest rolli Avatud turud Igaüks on oma õnne sepp! Võimalus ise otsustada Konservatism Vastand liberalismile Kujunes 18.sajandil Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal Kollektiiv on tähtsam kui indiviid Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomandi ja mõõdukate maksude poolt Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine - prioriteediks Sotsiaaldemokraatia VÕRDSUS – Võrdsed võimalused kõigile Segamajandus Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riigi tähtis roll Kommunism Moodne vasak- ja parempoolsus Üksteisele lähenenud
1.Milles seisnes ja mida tõi kaaasa tööstuslik pööre? Kergedas inimeste elu ,tõi kaasa masinate kasutamise 2.Kus ja millal sai tööstuslik pööre alguse?Miks just seal? Ing.17saj.revulutsioon kaotas paljud feodaalsed takistused majanduses. 3.Millised muutused kaasnesid tööstusliku pöördega saksamaal? Põlluharimises võeti kasutusele masinad 4.Mida tähendab industriaalühiskond? Ühiskond kus kasutatakse masinaid 5.Millised muutused toimusid trantspordi arendamisega? Rajati rautee,ehitati aurulaev,diisel-bens mootori leiutamine. 6.Mida tõi endaga kaasa patarei leiutamine? Tänu patareile leiutati elekter 7.Millised uuendused võeti kasutusele põllumajanduses? Leiutati traktor ja kombain ja maaharimis riistad 8.Mida head ja halba tõi tööstuslik pööre endaga kaasa? Hea-elu muutus kergemaks.halb-masinad nõudsid palju raha . 9.Millised poliitilised õpetused hakkasid levima19.saj.? Konservatism,Liberalism,Sotsialism 10.Mida kujutab endast marksism?K...
Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile
Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine
(Max'i käsikirjade olemasolu rõhutamine) - kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism Rahvuslus o Uut legitimiseerimise vorm. Uue poliitilis eeliidi hulgas 19. sajandi jooksul. Sajandi vahetusel võimendub. Võimendub 20. sajandil. o Marksism kiritiseerib teravalt. Ajaline tõusumoment langeb kokku (konkurentsi probleem); seega omavaheline kriitika on väga suur. o Rahvuslus eemaldub kihistunud ühiskonnamudelist (traditsiooniline jagamine seisustesse või klassidesse). o Kaks rahvusluse kontseptsiooni: (tinglik nimetus) rahvuslus (natsioon) on jõudnud meile läbi Suure Prantsuse revolutsiooni - Prantsusmaa (Jean Jacques Rousseau) – rahvus kui riigi kodanike kogum, kes vastandub despootiale (kuningale), homogeensuse rõhutamine, kodanikkonnal on õigused, nende kaitseks tõustakse üles, sest kuningalt on vaja võõrandatud õigused tagasi saada
arvestama, et turg on killustunud ning infokogumine on raske ja nõuab rohkesti raha ja inimressursse. · Siseriikliku turunduse puhul on poliitilised tegurid ebaolulised, RT puhul aga olulised. · Kodumaise turunduse puhul ei sekku valitsus äriotsustesse, RT puhul aga valitsus mõjutab äriotsuseid, firma on seotud riigi majandusplaanidega. · Kui siseriikliku turunduse puhul on rahvuslus soodustav tegur, siis RT puhul on rahvuslus tihti takistav tegur. · Veel on suured erinevused RT ja siseriikliku turunduse vahel järgnevates punktides ärikeskkonna stabiilsus, rahanduskliima ühtlus, valuuta ühtsus, äritegevuse reeglid, üksikfirma mõju (RT puhul on suurte firmade ümber ,,gravitatsioonivälja" moonutused) ja erinev on ka juhtkonna vastutuse ja kontrolli jaotus. 3. Mida näitab Gini indeks? Kumb on parem, kas väike või suur indeks. Kui suur on Eesti ja Soome GI?
Alusväärtused (traditsioonid, inimloomuse ebatäiuslikkus, orgaaniline ühiskonnanägemus, hierarhia ja autoriteet, omand) Põhiideede areng: rojalism, toetus kirikule, demokraatiavastasus, ühiskondliku kohustuse ja vastutuse ideed, rohkeim muutuma pidanud ideoloogia, liberalismi mõjutused, traditsioonide rõhutamine. Seisukohad: praktiline vaatenurk, paremate võim ja eliidi vastutus, sotsiaalne pessimism, riik kui loomulik elukeskkond, rahvuslus. Sotsialism: Alusväärtused (kogukond, koostöö, võrdsus, ühiskondlik klass, ühisomand) Ideed: protest vaesuse vastu, suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule, inimese võrdsus, suund arenenumaile ühiseluvormidele, vendlus. Põhiideede areng: ühiskond on konflikt, klassiteadvuse muutumine, kollektiviseerimine, revolutsioonid ja utoopiad, majanduskeskuselt teistele väärtustele. Roheline ideoloogia:
majandusse segamajandus riiki avalike teenuste ostmine erasektorilt suhtumine riiki Riik domineerib Minimaalriik Uus aktiivse kodaniku- kodanikuühiskonna üle osalusega demokraatlik riik suhtumine Internatsionalism Konservatiivne Kosmopoliitne rahvuslus rahvuslusse rahvuslus suhtumine Tugev heaoluriik kõigile Turvavõrk abivajajatelePositiivne heaolu ehk heaoluriiki sotsiaalsete investeeringutega riik tuntumad esindajad Olof Palme Milton Friedman Anthony Giddens
sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca loomingust. Jagunes perioodideks: 13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss ajastut iseloomustas antiikkultuuri taaselustamine eeskujuks sai humanism. renessanssi ajal kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, mistõttu kiriku mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust. Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände-itta-põhja-lõunasse; ajastul avardusid inimeste teadmised [Coppernicus, Bruno, Galilei]. tekkis ilmalik koorimuusika tekkis mitmeid kirjanduszanreid. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. romaan kerkis hispaanias tähtsale kohale. Esimene romaan pärineb kirjanikult Francois Rabelais
AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.Türgi Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PASA 1919-1923 Türgi Vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleum Ankarsas. 2. Palestiina
Itaalia ühendamine Rahvuslus hakkas Euroopas peale 1848-49 revolutsiooni levima ja seda ei saanud enam mitte kuskil eirata. Itaalias oli nt kaheksa väiksemat riiki, mida püüti ühendada rahvusriikideks. Osa neist olid Austria võimu all, ainuke iseseisev kuningriik oli Sardiinia (kuningas Vittorio Emanuele). Pooldas Itaalia ühendamist, aga liikumise juhiks sai peaminister Camillo Cavour (1852). 1858 sõlmiti Austria vastu Prantsuse-Sardiinia liit, 59 puhkes sõda Lombardia pärast. Austerlased said lõpuks lüüa ja itaallased hõivasid kogu piirkonna. Garibaldi kavatses sõjaliselt kogu Austria vallutada, aga Prantsusmaa sõlmis austerlastega ootamatult rahu (1859). Rahulepingu järgi ühendati Sardiiniaga ainult Lombardia, mujal ülestõusnud piirkondades taastati Habsburgide võim. Peale Sardiinia-Austria sõda hakati palju asutama rahvuskogusid, mis otsustasid ühineda Sardiinia kuningriigiga. Ka enamik Kirikuriigist ühines S-ga. Paavsti alluvuses ai...
· esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuse hierarhia Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi (poliitilised ja mittepoliitilised). Parempoolsed- liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. · Vabaturumajandus · Konkurents · Avatud turud · Minimaalne riigi sekkumine Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksude eest.... · Traditsioonid · Rahvuslus · Kollektiiv Sotsiaalne heaolu! Vasakpoolsed- sotsiaaldemokraadid · Võrdsus, võrdsed võimalused kõigile · Segamajandus · Valitsus reguleerib majandust · Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud · Tagada inimestele väärikas elatustase- tasuta meditsiin, haridus... Kujundanud kaua aega Skandinaavia ühiskonda.
KURDID · Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvustaotlusi · Kurdid elavad Kagu-Türgis,Loode-Iraanis,Põhja-Iraagis ja mõnel pool Süürias. · Nad on indoeuroopa hõimude järeltulijad,kes ilmusid ajalooareenile Mesopotaamia algaegadel....Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.
KURDID · Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvustaotlusi · Kurdid elavad Kagu-Türgis,Loode-Iraanis,Põhja-Iraagis ja mõnel pool Süürias. · Nad on indoeuroopa hõimude järeltulijad,kes ilmusid ajalooareenile Mesopotaamia algaegadel....Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.
· Kehtivad jäigad hierarhilised ja · Ühiskondlik kihistumine on seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne · Suurem osa inimesi elab paikselt · Linnaelanike osatähtsus suureneb maal kiiresti · Domineerib mõisnik, asjaajamine · Domineerib riik, asjaajamine riigiga toimub mõisa kaudu riigiga toimub otse Rahvuslik liikumine 19. Sajandil tekkis rahvuslus kui uus mõtteviis ja poliitiline vaimsus Lääne-Euroopa suurtes kuningriikides sai eesmärgiks muuta talurahvas kodanikeks Saksa ja Itaalia rahvuslike liikumiste eesmärk oli rõhuda ühisele keelele ja kultuurile Hakati hindama oma rahvuse kultuuri tootjaid Tähtsaks muutus rahvusliku ajaloo avastamine Venemaa 19. sajandil 1801. Aastal tuli troonipöördega võimule Aleksander I Valitsusaja lõpupoole muutus Aleksander I üha konservatiivsemaks ja kontrollivamaks
8) Mida tähendab imperialism? Tööstuse saavutustele tuginev ühiskonda. 28. Poliitilised õpetused. Konservatiivne partei tegutsenud Inglismaal 1830.aastatest kuni tänapäevani Sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust Konservatism poliitiline õpetus, mis tugineb traditsioonilistele põhimõtetele. Liberalism poliitiline õpetus, mis lähtub inimeste vabadusest ning õigustest, mida kaitseb riik. Natsionalism rahvuslus. Sotsiaaldemokraatia sotsialism, mis pooldas ühiskonna võrdseks muutmist vägivallata. Kommunism revolutsioonilise sotsialismi liik, mida viljelesid näiteks Marx ja Engels. 1) Millist ühiskonna arengut pooldasid konservatiivid? Rahulikku, aeglaselt kulgevat arengut, mis ei tooks kaasa vapustusi. 2) Kuidas konservatiivid oma seisukohti põhjendasid? Vaid nende abil sai riik olla tugev ja iseseisev, sõltumata teistest.
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka par...
Revolutsioon kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merk...
inimtüüp. Esile kerkivad aalne reaalsus, indi- inimõigused, individualism vidualism ja üksildus, positiivne ellusuhtumine, trad. tööeetika hävi- usk tulevikku, rahvuslus mine, anonüümsusega kaasnev ükskõiksus, skeptilisus, iroonilisus Riigi roll Klassikaline roll Sama, ka tagada Sama, ka turumajandus Sama piiranguteta turumajandus mõõduka riigipoolse
Nad soovisid kaitsata oma ma tootjate kaupa väilsmaa kaupade konkurentsi eest. 10.Libaralism? Soov kaitsta revolutsiooniaastatel kätte võidetud vabadusi tõi kaaasa liberalismi kujunemise.Algul oli liberalism suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas kolmanda seisuse majandushuve. Liberaalid nõudsid sõna-,koosoleku- ja ÜHINEMISVABADUST ning usuvabadust. Kõik pidid seaduse ees olema võrdsed. Riik pidi lihtsalt pidi kontrollima et reeglitest kinni peetaks. 11. Rahvuslus? 12.Sotsialism? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. See pidi ära hoidma ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated olid kohati naiivsed ja teostamatud.
kraapimisel seondub just ideoloogiaga. Parem- ja vasakpoolsus 1 n Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimuse alusel: n suhtumine avalikku omandisse n positiivne sotsiaalpoliitika n avalikud teenused vs madalad maksud n keskkond vs majanduskasv n (sõbralik suhtumine NSV Liitu) n Tähendus ennekõike kõnekeeles n Erinevatel aegadel erineva sisuga n Erinevates riikides erineva sisuga n Rahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik? n Kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis Muutused taustakeskkonnas n Inglehart: väärtuste nihe materiaalsetelt postmateriaalsetele 20. sajandi teise poole Läänes (vs. postkommunismi instrumentaalsus) n Kitschelti seletusmudel: poliitilise konflikti nihkumine 20. sajandi teise poole Lääne-Euroopas kapitalismi-sotsialismi vastuolult liberalismi-autoritarismi
on puhas jama, sest Jumal seadis inimestele teistsuguse korra. Konservatiivid taunisid konstitutsiooni ja põlastasid rahvuslikku liikumist. 7. 19. sajandi teisel poolel liitus monarhi, aadli ja kirikuga veel jõukas keskklass ning nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Rahvuslik liikumine 1. Lõpeta skeem. Rahvuslus ehk natsionalism. Millal tekkis? Tähtsamad seisukohad järgmistes Rahvuslus tekkis 19. sajandil. valdkondades Rahvas ja riik: oma rahva liikmetega hakati tundma erilist ühtekuuluvust, riiki mõisteti kui üht tervikut
nimetati seda Tema Majesteedi Kantselei 3ndaks osakonnaks. Seotud ka kirjandusliku eluga (Puskini elu). Karmistas tsensuuri nii palju kui võimalik. Ja 30/40ndate aastate teoseid hindas tsensuur. Esimesi variante ei võetud trükki, nõuti parandusi. Nikolai I tahtis olla ideoloog, ta mõistis, et inimesi mõjutab eelkõige ideoloogia. Ta toetus Sergei Uvarovi ideoloogiale ,,Ametliku rahvusluse teooria" Kolm põhialget: 1) Õigeusk (Vene tsaar Jumala asemik) 2) Isevalitsus 3) Rahvuslus Nikolai I arvas, et riik peaks sarnanema patriarhaalsele perekonnale. Riiki juhib, valitseb tsaar, Rahvas on suure perekonna liikmed, kes peavad kuuletuma ja alluma. Avalikku arvamust kui sellist ei eksisteerinud. Suur ideoloogiline ja poliitiline pinge. Välispoliitika Nikolai I ajal Nikolai I tahtis territooriumi laiendada. 2 sõda Pärsia ja Türgiga. Tulemusena sai juurde territooriumi. 1830/31 jäid sõjad katki, sest algas tormiline ülestõus Poolas, mis kuulus Venemaa koosseisu
konservatism-alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand- konservatiivsed vaated judsid aktiivsesse poliitikasse. 1830-moodustati konservatiivne partei(tuntuim inglismaal, ja tegutseb tnapevalgi). 19 sajand-kodanluse sajand. liberealism-vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand oli liberealism levinuim poliitiline vool. rahvuslus ehk natsionalism. 19 sajandil sain kesk- ja ida-euroopas ning balkanil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaa...
12 Ü Valimiskäitumine ja valimistulemus. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel: · korrastab valijate registri · registreerib kandidaadid kodakondsus, kandideerimisiga, et poleks samal ajal mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad (president) või kautsjon. · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni bülletäänid, protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, ...
Elulaad ja olme Kati Kukk 11.klass Suhtumine omariiklusesse Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus. Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks.
motiveerivat prestiiži. Kui immigrant ei ole valmis saama eestlaseks meie motiveeriva prestiiži puudumise tõttu, siis polegi ta eestlaseks saamist väärt. Kuigi meie tulevikuprognoos on tume, mõtleme ja elame eesti keeles edasi, sest absurdi loogika lihtsalt nõuab seda. Just nagu tegutses Kretuzwald „Kalevipoega“ kirjutades. Elame paratamatul oma absurdis edasi, olenemata sellest, mis tulevik meile toob, sest vastasel juhul oleks meie rahvuslus juba ammu omadega kuristikus. Marten Vaas XII klass
Varem võimul olnud Vapsid olid küll saanud laialdase rahvatoetuse osaliseks, kuid uuele korrale vastu ei hakatud. Tänu sellele hakkas uus kord kiirelt tööle ning läbi viidi suurel hulgal muudatusi. Puhkuselt naasnud Riigikogu hakkas aga peagi uuele süsteemile etteheiteid tegema, mis lõppes nende laialisaatmisega. Vapse arreteeriti ning kõrvaldati riigiametitest, kõike riigis toimuvat hakati kontrollima, sõnavabadusest polnud enam jälgegi ja rahvuslus muutus äkitselt väga tähtsaks. Selleks hetkeks oli käesoleva korra kutsumine ,,demokraatiaks" juba sügava kahtluse alla seatud. Oli alanud Vaikiv Ajastu. Vaikiva ajastu algul astuti kindlad sammud demokraatia lämmatamise suunas. Päts oli ettekäändeks toonud Eesti rahva ebausaldusväärsuse ja ,,vaimuhaiguse", mistõttu inimeste õigusi piirata tuli. Sõnavabaduse piiramise ja tsensuuri üle hakkas kontrolli teostama Riiklik Propaganda Talitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
