Guyana suhtes. Kollase laia vardapoolses osas on Venezuela vapp. Vapi lipuvärvideskilbi punasel väljal paiknev 24 peaga viljavihk märgib Venezuela 23 osariiki ja Caracase liiduringkonda. Kollasel väljas olevad relvad ja lipud sümboliseerivad iseseisvusvõitlust, sinisel väljal kappav valge hobune on vabaduse võrdkuju. Vapikilbi kohal on küllusesarved, kilpi ääristavad palmi-ja õlipuuoks. Lindil on riigi nimi. Hümn(aastast 1881) "Gloria al Bravo Pueblo". Rahvuspuu on tekooma, rahvuslind on turpiallane. RAHVASTIK: Enne hisplaanlaste tulekut elas Venezuelas ½ mln, indiaanlast, kes kuulusid peamiselt 3 keelerühma: Andides olid tsibtsad, kesk-ja idarannikul kariibid ning lääne-Venezuelas aravakid. Rahvastikust moodustavad 67% mestiitsid, 21%eurooplaste järeltulijad ning 10 % neegrid ja mulatid. Põlisrahvaid on umbes 2%. Peale hispaania keele kõneldakse rohkem kui 30 indiaani keelt. 95% rahvastikust tunnistab katolikku usku, 2% on protestandid
Luksemburg - Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja tehtud) Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja Luksemburg saksa ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Peaminister: Jean-Claude Juncker (1957) Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! Pealinn: Luksemburg (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km² Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast Rahva...
seejärel oli see Weimari Vabariigi lipp. Vapiga lippu tohivad kasutada ainult valitsusasutused. Lipuvärvides vapi kollasel vapikilbil on kujutatud punase noka ja punaste jalgadega musta kotkast. Esimest korda on kuldsel kilbil kujutatud must kotkas olnud 13. saj. Saksa-Rooma riigi keisri Otto IV vapil. Hümn ,,Deutschlandslied" (,,Saksamaa laul"), sõnad August Heinrich Hoffmann von Fallersleben, viis Franz Joseph Haydn. Rahvuspuu on tamm, rahvuslill rukkilill ja rahvuslind valge toonekurg. Loodus Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa
KONSPEKT: EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e
· 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5.1 Eesti rahvuslill 9 o 3.5.2 Eesti rahvuslind 9 o 3.5.3 Eesti rahvuskivi 9 o 3.5.4 Eesti rahvuskala 9 o 3.5.5 Eesti lipp 9 o 3.5.6 Eesti vapp 10 o 3.5.7 Hümn 10 o 3.5.8 Eesti riigipühad 10 · 3.6 Haldusjaotus 10 Kokkuvõte 11
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third ...
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas
Pääsuke Referaat Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke. Piirpääsuke kuulub taksonoomiliselt hoopis pikatiivaliste seltsi. Eestis elavad pääsulased · Kaldapääsuke (Riparia riparia) · Räästapääsuke (Delichon
INDIA Sissejuhatus India vabariik on riik L�una-Aasias, mille pindala on 803 940 una-A asias, mille pindala on 803 940 ruutkilomeetrit. Rahvaarvu poolest on India Hiina j�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rel teine riik maailmas. Seal elab 144,6 miljonit elaniku, kes k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 nelevad rohkem kui 100 keelt. Suurem osa Indiast asub l�una-Aasias, mille pindala on 803 940 hisekvatoriaalses v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 tmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline �una-Aasias, mille pindala on 803 940 hk ja suvel ekvatoriaalne �una-Aasias, mille pindala on 803 940 hk. India t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 htsaim maavara on s�una-Aasias, mille pindala on 803 940 si, mille varu k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 nib hinnangu j�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rgi 70 miljardi tonnini. Indias on siseveek...
Terve rida neist kuulub kaasajal ka looduskaitse alla. Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid paljus ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on see suure osa märgalasid jätnud siiski puutumata. Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim. Sümbolid ja tähised Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas (paekivi). Eesti rahvuskala on räim. Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik , mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm
Biwa järv / biwa - ko Jaapani suurim järv. Kliima · Eristatakse koguni kuut erinevat kliima tüüpi. · Sademeterohke maa. · Lisaks asub Jaapan Vaikse ookeani sündivate troopiliste tormide teel. Sapporo lume festival 2008 Iga - astane üritus Hokkaid saarel, veebruaris Elusloodus · Loomastik pole nii mitmekesine kui taimestik. · Tõeliselt hämmastav on Jaapanlaste looduseasutus, peaaegu nagu usuline hardumus. Roheline faasan Jaapani rahvuslind Religioon · Shintoism ehk pärimususund. · Teiseks usundiks on budism, mis jõudis Jaapanisse 6 - 8. sajandil. · Daikoku on üks Hiina, India ja Jaapani seitsmest jumalast, keda seostati hea õnnega. Shintoism · Põhineb mütoloogial. · Kõige tähtsam jumal on päikese jumalanna Amaterasu. · Vaime austati pühamutes, kuhu tuli siseneda läbi torii. · Iga aasta augustis peetakse Izu suures pühamus pidustusi. Ohvriannid vaimudele
..18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur 43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim õhutemperatuur +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus. Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. · Taimestik Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki.Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtrade karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured
Varstu kool Suitsupääsuke Referaat Robin Soe Juhendaja: Lemmi Pehlak Varstu 2017 Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata
Ma tahaksin oma referaadis hakata lähemalt rääkida veereostusest, väikene kalade süstemaatiline nimekiri, kes eestis elutsevad, kalade iseloomustus,nii veealused kui ka veepealsed loomad ja natukene ka veetaimestikku. 3 Loomad Linnud Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erineva seltsi 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Erinevatest lindude rühmadest saate ülevaate Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, kes on iseloomulik meie arvukatele maa-asulatele. Siiski ei ole ta arvukaim pesitseja. Kõige tavalisemad on hoopis puistutes elavad metsvint (2...3 miljonit paari) ja salu-lehelind (1...2 miljonit) paari. Suurematest lindudest on enimlevinud naerukajakas (kuni 100 tuhat paari) ja sinikael-part (30 tuhat paari). Röövlindudest võib kõige sagedamini kohata hiireviud (pesitseb 2...3 tuhat paari). Mandri-Eesti külades on
nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid. Peale Soome iseseisvumist 1917. aastal korraldati konkurss lipu kujunduse valimiseks. Mitme variandi seast kinnitati lõpuks 29. mail 1918 praegune sini-valge Taani lipul Dannebrogil põhinev kujundus. Soome rahvuspuu on kask. Soome rahvuskivi on graniit. Soome rahvusloom on karu. Soome rahvuskala on ahven. Soome rahvuslind on luik. Soome rahvuslill on maikelluke. 7 Käroli Linder Soome KASUTATUD KIRJANDUS: http://miksike.ee/en/forum.html?thread_id=512&forum=13 (25.okt 18:53) http://et.wikipedia.org/wiki/Soome (25.okt 18:54) ,,REISID EUROOPA KULTUURIPIIRKONNA RIIKIDES" Lembo Tanning (Tallinn 2008) lk23 ,,Soome " Ruta Rannat , Piret Sulger (1997)
7 Nimi leida nädalapäeva numbri järgi tabelist Päevad 1.01.2012 esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Viktoriin Küsimus Mitu tõket on 110m meeste tõkkejooksus. Kes tuntud kirjanik oli 25-kroonise peal. Mis aastal ühines Eesti Euroopa Liiduga. Mis aastal asutati NASA? Mis aastal astusid esimesed astronaudid kuule. Mitu liiget on Riigikogus? Mis on meie rahvuseepose nimi? Kes on Eesti rahvuslind? Vastus Punktid 10 1 Anton Hansen Tammsaare 1 2004 1 1958 3 1969 3 101 1 Kalevipoeg 1 suitsupääsuke 1 Kokku: 12
(Elphick, J. Et al 2006) Räästapääsuke Väike jässakas musta-valgekirju sulestiku ja kontrastselt valge päranipualaga räästapääsuke on paljudes Põhja-Euroopa linnades ja külades tavaline pesitseja. Toitub ainult väikestest kärbestest jm õhuputukatest, tiireldes kõrgel katuste kohal või madalal mageveekogude kohal. Maapinnale tuleb ainult, selleks et koguda oma iseloomuliku pesa esitamiseks muda ja savi. (Elphick, J. Et al 2006) Suitsupääsuke Eesti rahvuslind suitsupääsuke on harkis sabaga läikiv lind, kes on suvel Euroopa talude juures tavaline nähtus, sest ta eelistab pesitseda lautades ja küünides, mille lähedal on tagatud meelistoit suured kärbsed. Püüab neid lennult, sööstes sageli sujuvalt ja nõtkelt madalal kariloomade vahel ning kasutades oma pikka saba küljelt- küljele käänates tüürina. Tema pikalt harkis saba ja sügavpunane kurgualune
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ühiskonna õpetus referaat EESTI RIIK Signe Müürisepp 9kl 2012/2013 Sisukord · Eesti riigist üldiselt · Rahvastik · Riigikord · Majandus · Riigikaitse · Eesti vabariigi sümboolika Eesti riigist üldiselt Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Venemaa föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik pa...
Murkakas on Soome köögis üks enim kasutatud marju. Samuti on murakamoos Lapi rahvustoidu üks komponente. 2-eurose mündi servas on kiri SUOMI FINLAND ja sellele järgneb kolm tärni- tärn sümboliseerib lõvi pead. 1-eurosel mündil kujutatakse kahte luike, kes lendavad Soome maastikul. Mündi pildi motiiv pärineb Soome iseseisvuse 80. aastapäevale pühendatud meenemündi kavandikonkursile esitatud võistlustööst. Laululuik on Soome rahvuslind ning sümboliseerib soomlaste jaoks lootust. Monaco 15 2- ja 1-eurosel mündil on kujutatud Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. Tegemist on siis Monaco vürstiga, kes on valitsemas alates 2005. aastast. San Marino 2-eurosel mündil kujutatakse valitsushoonet, mis kannab nime Palazzo Pubblico. Palee asub Kesk-Itaalias ning selle ehitust alustati 1297.aastal
Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartusesimesel Eesti
• Taimed: 86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask. • Loomad: Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik,metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt haug ja ahven). 6 3.Rahvastiku iseärasused USK Enamik soomlasi (76,4%) kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse, 1,1% Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. TOIT Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjutusi naabritelt rootlastelt ja idaosa ka Venemaalt
..18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur 43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim õhutemperatuur +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus. Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. [redigeeri] Taimestik Next.svg Pikemalt artiklis Eesti taimestik Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. [redigeeri] Loomastik Next.svg Pikemalt artiklis Eesti loomastik Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtrade
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Portugal Referaat Mari-Liis Eha G1KR Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. lk 3, 4 4. Pinnamood, loodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 4.1. Floora . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.2. Fauna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5...
Muldade viljakus on erinev: viljakatel muldadel kasvatatakse riigi viljavarud, vähem viljakamatel aga kasvatatakse lambaid. Loomastik Uus-Meremaa loomariik erineb kardinaalselt muu maailma omast. Kui Kondvana mandri küljest hakkas tükk maad eralduma, polnud imetajad veel välja arenenud. Sellepärast elabki Uus-Meremaal ainult üks imetaja -nahkhiir. Paljud sealsed linnud on kaotanud lennuvõime "tänu" vaenlaste puudumisele . Uus-Mermaa rahvuslind on väike, pika nokaga kiwi. Lindudest leidub palju ka kohalikku jultunud papagoid Kead. Viimasel 50-nel aastel on sinna toodud palju uusi loomaliike: jäneseid, kitsesid, sigasid, veiseid ja lambaid. Eesmärgil hoida looduslikku tasakaalu. Uute liikide populatsioon on nüüdseks väga suur, mõnede liikide populatsioon on kasvanud isegi liiga suureks. Veevarad Siseveed katavad kõik Uus-Meremaa vajadused. Saartel on palju kärestikulisi jõgesid ja
aednikud, kalurid ja põllumehed. *Kaunis sini-valge mustriga keraamika on Delfti keraamika. See sai nime Hollandi linna Delfti järgi, kus seda mitmesaja aasta eest esmakordselt valmistati. *Hollandlased on kuuluvad maailmas pikemate rahvaste sekka. Meeste kesmine pikkus on 1,85m ja naiste 1,68m. *Hollandil on olemas ka moto: "Ik zal handhaven" , eesti keeles tähendab see umbes midagi taolist: "Ma olen jääv" või "Ma säilin igavesti". * Rahvuslilleks harilik saialill ja rahvuslind Luitsnokk-iibis. Tuntumad söögid-joogid: Heeringa-või kalasalat (vischsalade) Kalaraguu köögiviljadega (vischragout) Rasvas keedetud rosinapallid (oliekok) Kohv piima ja munakollasega (koffie) Õlu ( Heineken, Grolsch, Witbier, Bockbier, Amstel) Tuntumad vaatamisväärsused 11 Keukenhof on Hollandi kõige lillerikkam park. Igal aastal on võimalik nautida kahe
oruga ja lõunas Dangreki mägedega. Mets katab 28% territooriumist. Loode- ja põhjaosa mägedes kasvab mitut liiki väärispuudega (tiikpuu, tiibviljak, sandlipuu) ja bambusega troopiline heitlehine mussoonmets. Lääneosa mägedes ja riigi kaguosas on igihaljas laialehine mussoonmets ning Malaka poolsaarel leidub ka troopilist vihmametsa. Khorati lavamaal vahelduvad bambusetihnikud savannimetsa või põõsassavanniga, rannikul on mangroove. Tai rahvusloom on india elevant, rahvuslind prelaatfaasan ja rahvuspuu torukassia. 3. Kliima Tais on troopiline kliima. Tailased ise naljatavad, et Tais on 2 aastaaega: kuum ja veelgi kuumem. Tegelikkuses jaotatakse aasta kolmeks: kuum ja kuiv veebruarist maini (keskmine temperatuur 34C ja 75% niiskust), vihmaaeg koos vahelduva päikese paistega juunist oktoobrini (keskmine ööpäevane temperatuur 29C ja 87 % niiskust) ning külm hooaeg novembrist veebruarini (keskmine ööpäevane temperatuur 32C). Merevesi on aastaringselt 28
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3. Kliima....................................................................................................................5 4. Rahvastik.........................................................................................................5 - 7 5. Majandus........................................................................
Veel paikneb Brüsselis 471 rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Regioonide keskused on vastavalt Brüsseli regioonil pealinn ise ja Valloonial Namur. Ehkki Flandria pealinnaks on mõnikord tinglikult nimetatud ka Antwerpeni, paiknevad flaami valitsusasutused, k.a. peaministri kabinet, Brüsselis ja seetõttu peavad flaamid seda ka oma pealinnaks. Siiski on Antwerpen säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.Belgia rahvuslill on kukemagun, rahvuslind on sinirind. 5 Belgia rahvastik 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna- Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a
mitmesuguste kultuurtaimedega. Siiski on tasandikel säilinud umbes 30 liiki palme. Kohaliku taimestiku esindajad on veel mahagonipuu, eebenipuu, palisander ja pappel. Kuuba rahvuslill on mariposa. Kuuba loomastikule on iseloomulik inimestele ohtlike loomade puudumine. Mitmekujulised molluskid, keda ainult Kuubal kohata võib, äratavad tähelepanu oma imeliselt värvirikka kojaga. Kuubal elutsevad koolibrid kõige väiksemad linnud maailmas, aga ka tocororo riigi rahvuslind. Kuuba metsades on arvukalt laululinde. Meres võib kohata umbes 900 kalaliiki, enamus neist on söödavad. Kõige hinnalisemad neist on pagrus, saagrai ja sinine marliin. Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid ja langustid. Rahvastik Kuubas elab umbes 11 miljonit inimest, neist pealinnas Havannas üle 2 miljoni. Elanikeks on peamiselt hispaanlastest sisserändajate ja aafriklastest orjade järeltulijad.
juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Veel paikneb Brüsselis 471 rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Regioonide keskused on vastavalt Brüsseli regioonil pealinn ise ja Valloonial Namur. Ehkki Flandria pealinnaks on mõnikord tinglikult nimetatud ka Antwerpeni, paiknevad flaami valitsusasutused, k.a. peaministri kabinet, Brüsselis ja seetõttu peavad flaamid seda ka oma pealinnaks. Siiski on Antwerpen säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.Belgia rahvuslill on kukemagun, rahvuslind on sinirind. 5 Belgia rahvastik 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna- Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a
..............................................12 Eesti Hümn.........................................................................................................................................14 Kasutatud Kirjandus...........................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Eesti Lipp Lipp on ristkülik, millel on ülevalt alla kolm võrdset rõhtset värvilaidu: sinine, must ja valge. See oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mis hiljem võeti kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui
sajandil. (vaata Lisa 3) Kilpi ümbritsev hermeliinmantel ja selle kohal olev kroon sümboliseerivad monarhiat. Hermeliinmantli kohal on üheksa algse provintsi lipud. Vapikilpi ümbritseb kuningas Leopold I kuningliku ordu kett ja toetavad kaks lõvi. Vapi all on rahvuslik deviis ,,L'union fai la force" (ühtsuses peitub jõud). Hümni ,,La Brabaconne" algsed sõnad kirjutas 1830. aasta revolutsiooniaegne näitleja Jenneval, hilisemad lõi 1860 Charles Rogier. Rahvuslind on tuuletallaja (Falco tinnunculus), rahvuslill kukemagun (Papaver rhoeas). Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 11 LOODUS Belgia jaotub maastikuliselt kolmeks loodusest kagusse kõrgenevaks piirkonnaks Alam-, Kesk- ja Kõrg-Belgiaks. Alam-Belgia hõlmab Flandria madaliku lääne- ja lõunaosa. Põhjamere rannikut ääristab peaaegu katkematu vööndina kuni 30 meetri kõrguste luidete
PORTUGAL SISUKORD Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt tutvustada ning kogu protsess poleks üldse nii põnev, kui pead kirjutama mõnest riigist, millest ja juba niigi palju tead. ...................................................................................................3 Niisiis oli Portugal teemana vägagi sobiv minu jaoks täiesti tundmatu riik. Sellest andis tunnistust ka asjaolu, et ainus asi, mis mulle kohe meenus oli jalgpall......................................3 Alguses ei ...
Mingi grupp usub, et mingi loom on nende esivanem seda nimetatakse tootemloomaks (hundi klann, jänese klann). Nendes klannides on tihti selle loomaga seotud käitumisreeglid, näiteks tootemlooma ei tohi jahtida või süüa. Erandina võivad olla religioossed pidustused, kus võib nt. tootemlooma süüa. Totemism tänapäeval totemismi ilmingud on olemas ka tänapäeval. Näiteks rahvuslind, mis on inimeste jaoks tähtis. Ka maskotid on teatud mõttes tootemid. o Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism Antiik-Kreeka ja Rooma usundid. Monoteism Kristlus, Islam · Religiooni universaalsus nähtused, mis esinevad kõikides religioonides. Seletused religiooni universaalsusele e. kust religioon tuleb?
kilbil kujutatud kolm sinist lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Lipp Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti rahvushümn- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad: Johann Voldemar Jannsen Rahvuslind - SUITSUPÄÄSUKE Rahvuspuu - TAMM Rahvuslill – RUKKILILL Eepos – KALEVIPOEG Rahvuskala – RÄIM Kadrioru Loss Rahvuskivi – PAAS Rahvatantsu- ja laulupidu Eesti haldusjaotus ja haldusreformid Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. See on välja kujunenud
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
..18 °C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur −43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus. 6 Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. 2.2. Taimestik Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. 2.3. Loomastik Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtrade karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude
sümboliseerib tema loomingu mõtet kirjaniku sünnipaik. 50-kroonisel rahatähel on Eesti helilooja, koorijuhi ja organisti Rudolf Tobiase portree ning tagaküljel meie ooperi-ja balletiteater Estonia. 100-kroonist pangatähte vääristab poetess Lydia Koidula ning rahasedeli tagaküljel kujutatakse vastu paekallast sööstvat tormilainetust. Kõige suuremal kroonväärtusel, 500-kroonisel, näeb ajakirjaniku ja rahvavalgustaja Carl- Rober Jakobsoni portreed nind tagaküljel liugleb Eesti rahvuslind suitsupääsuke (I.Leimus, 1993, lk. 70-71). Müntide kujundust muudeti mitmel korral ja lõpuks võeti eeskujuks 1936. aasta rahad, ning uutel müntidel jäeti aversile riigi nimetus, reversi kujunduseks kinnitati aga kolm lõvi ja aastaarv (Lisa 4). Müntide eskiisid nimiväärtuses 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 kroon töötas välja M.Käbin, kuid müntide välimuse muutmisel osalesid ka teised kunstnikud (I. Leimus, 1993, lk. 72). Ettevalmistustööde
Kui nähtud lind on tähniline, siis võib lahkuda ringist, aga uusi linde mida sa näed ei toha olla loendatud (vaata pilt 3). (Wikipedia, 2016) Pilt 3. Suure päeva võistlus (Autor: peru.travel), 2013 1.5. Lindude arvukus Eestis Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erineva seltsi 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Erinevatest lindude rühmadest saate ülevaate Eesti lindude süstemaatilisest nimestikust. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, kes on iseloomulik meie arvukatele maa-asulatele. Siiski ei ole ta arvukaim pesitseja. Kõige tavalisemad on hoopis puistutes elavad metsvindid (2...3 miljonit paari) ja salu-lehelind (1...2 miljonit) paari. Suurematest lindudest on enimlevinud naerukajakas (kuni 100 tuhat paari) ja sinikael-part (30 tuhat paari). Röövlindudest võib kõige sagedamini kohata hiireviud (pesitseb 2...3 tuhat paari). Mandri-Eesti külades on arvukas valge-toonekurg (2 tuhat pesitsevat paari).
putukad, suve teisel poolel ja sügisel aga peamiselt seemned. Põldudel elutseva liigina hävitab põldlõoke ka põllutaimede kahjureid. Samuti sööb ta umbrohuseemneid, olles inimesele tubli abiline. Kasvavatest viljapeadest ta teri ei lüdi ja korjab vaid maha pudenenuid ning on seega põllul elutsevatele pisinärilistele tõsiseks toidukonkurendiks. (lisa 17. pilt lõokesest). Suitsupääsuke Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata
Eesti Vabariik on ÜRO liige alates 17. septembrist 1991, NATO liige alates 29. märtsist 2004 ja Euroopa Liidu liige alates 1. maist 2004. Alates 9. detsembrist 2010 on Eesti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliige. Eesti võttis 1. jaanuarist 2011 kasutusele euro. Sellega sai Eestist Euroopa Liidu 17. liikmesriik, kus on kasutusel ühisraha euro. Eesti riigikeel on eesti keel. Rahvuslipp on sinimustvalge trikoloor. Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuslind suitsupääsuke ja rahvuskivi paekivi. Eesti riigivapil on kolme sinise lõvi kujutis kuldsel kilbil. Eesti Statistika 3 Loodus Eesti loodus on mitmekesine, sest asub mandrilise ja merelise kliima piirialal. Iseloomulikud on poollooduslikud kooslused, sood, ulatuslikud metsaalad, jõed ja järved. Eesti asub lindude Ida-Atlandi rändeteel, märgala Matsalu rahvuspark on rändlindudele üheks tähtsaimaks peatuspaigaks.
sellel maa-alal on ta võrdlemisi haruldane ja pesitseb suurte vahemaade tagant, aga mitmes piirkonnas puudub hoopiski. Pisut sagedasem on ta Uurali jõe vesikonnas ja Kasahstani järvedel. Eestist kadus kühmnokk-luik 1930. aasta paiku.Uuesti asus ta Eestis pesitsema 1959 Muhus. Sellest alates on tema levila Eestis järjest laienenud, nii et tänapäeval ei ole ta Eesti rannikul ja saartel enam haruldane. Paljudes maades on kühmnokk-luik looduskaitse all, kuid Eestis enam mitte. Ta on Taani rahvuslind. Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutt "Inetu pardipoeg" räägib kühmnokk-luigetibust. 57 Kühmnokk-luiged saabuvad pesitsuspaikadesse jäämineku ajal ja lahkuvad lõunamaale veekogude jäätumise ajal. Soojematel talvedel talvituvad mõned isendid Eestis. Nad hoiduvad kinnikülmumata vee juurde. Neid ei ole tingimata vaja sööta: nad peavad ise suutma endale toitu otsida.
püsielupaikade summa. pärandkooslustes pesitseb linde, kes on mujal kadunud või muutunud haruldasteks. I kategooriasse on paigutatud liigid, kelle isendeid ja kimalased, samuti meie rahvuslind suitsupääsuke. saab kokku lugeda vaid kümnete kuni sadadega või Roomajaid elab Eestis 5 liiki. Neist kivisisalik ja vaskuss on meil Kokkuvõttes võib öelda, et kaitse all on kõik meie
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
tähelepanelik. Madude mürgist tehakse arstirohtu. Eestis on ainult üks liik mürgine rästik; nastik ei ole mürgine. Kahepaiksete seas meil mürgiseid ei ole. Paljud neist on dekoratiivsed. Kahju neile teha ei tohi. Eestis on hävitatud kärnkonni kui nõialoomi jne. Keskmiselt tuleb 1 kg konni ha kohta. Piirissaarel 40 kg/ha. Loomade ja lindude kaitset propageerivad ka rahvusloomad ja -linnud. Selle aasta puu Eestis on pärn, aasta lind varblane; rahvuslind suitsupääsuke. Rahvuslinnud USA-s valgepea-merikotkas, Jaapanis faasan, Taanis põldlõoke, Soomes leevike, Saksamaal valge toonekurg. Punane raamat Mis on Punane Raamat ja milleks seda koostatakse? Algatus tuli Sveitsist Rahvusvaheliselt Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidult (alates 1994. aastast Maailma Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) juba 1949
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
