Teda loetakse Poola parimaks poeetiks. Teda võrreldakse nii Byroni kui ka Goethega Ta suri 26.november 1855 56.aastaselt Tema isa oli advokaat. Loomingud Ode to Youth oli Adam.M üks esimesi teoseid. Grayna oli kirjutatud 1822 aasta suvel. The Crimean Sonnets on luulekogumik kus on 18 sonneti Konrad Wallenrod on 1828. aasta jutustav luuletus Pan Tadeuszi loetakse Poola rahvuslikuks eeposeks. Siim Mihkel Palits Heinrich Heine H.Heine algselt sündinud Harry Heinena oli Saksamaa kuulsaim poeet. Ta sündis juudi perekonda Düsseldorfis. Tema isa oli kaupmees. Pärast tema isa firma läbikukkumist saadeti ta Hamburgi, et ta ära õpiks. Heine lahkus Saksamaalt ja läks Pariisi 1831. Loomingud Reisebilder on reisiartiklite kogu mille H.Heine tegi 1826 Die Harzreise ilmus 1826
Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemees Evald Aava peateost, ooperit "Vikerlased", peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus "Estonias" 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. "Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud "Estonia" ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama
suusatajaveole, kuid väikese erinevusega. Rakendisuustamises on koer rakendatud aisade abil ka väikese kelgu ehkpulka ette, millel on raskust 0,7 x koera enda kaal. Harrastatakse 1-4 koeraga. Mitme koeraga rakendipuhul on koerad rakendatud tandemina üksteise järgi, ning kelgule lisatavat raskust kasvatatakse vastavalt koerte hulgale.Rakendisuusatamise on pärit Norrast, ning kujunes spordialaks arvatavasti kahe harrastuseühendamisel. Murdmaasuusatamine on teadupärast Norras rahvuslikuks spordialaks, ning sama võiböelda ka kelgukoerte spordi kohta. Esimene kelgukoerte klubi loodi Norras juba 1931. aastal. Rakendisuusatamine saigi alguse suuskadel matkamisest, kui inimesed liikusid koertega mägedesse looduse ilu nautima. Ka tänapäeval on rakendisuusatamine kõige populaarsem just Norras Koerakross ehk canicross on pärit Euroopa lumeda aladelt, ning cross tähedab cross country ehk murdmaal liikumist. Koerakross ei tähenda kindlasti lihtsalt koeraga
India Vabariigi poliitiline kaart India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Osariigid ja territooriumid India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories; tähistatud märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks: · Andamanid ja Nicobarid * · Andhra Pradesh · Arunachal Pradesh · Assam · Bihar · Chandigarh * · Chhattisgarh · Dadra ja Nagar Haveli * · Daman ja Diu * · Delhi · Goa · Gujarat · Haryana · Himachal Pradesh · Jammu ja Kashmir · Jharkhand · Karnataka · Kerala · Lakshadweep * · Lääne-Bengal · Madhya Pradesh · Maharashtra · Manipur
India. India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, kus inimesed kõnelevad rohkem kui 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi, gudzarati, orija, pandazaabi, assami, kasmiiri, malaialami, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, kuid seda räägib alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni ...
silmaoperatsiooni ja Händel jäi pimedaks Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1756 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" · Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni erinevaid elemente · Päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda omaks pidada aga itaallased · Pärast helilooja surma said Londonis tema oratooriumid inglaste rahvuslikuks uhkuseks · Peagi hakkasid seal toimuma suured Händeli-festivalid Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Tän a n va a ta m as t ! Testament Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
· Suuremat rõhku pandi kutseharidusele rajati uusi kutsekooli, õpilastele tehti soodustusi. · 1930. a. lõpus avati ligi 100 uut koolimaja ja renoveeriti vanu. Parandati kooliolusi. Kahjuks koolielu hakkas tsentraliseeruma ja mitmed ettevõtmised muutusid sunduslikuks. · 1. detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. TÜ pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid Peeter Põld, Heinrich Koppel ja Johan Kõpp. · Tartus tegutsesid lisaks endisaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- loodusteaduskonnale ka majandus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. · Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikumist 1938. a. välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool, kus tegutsesid nii ehitus-mehaanika- kui ka keemia-mäeteaduskond.
Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. India on kiire majanduskasvuga, kuid väga ebaühtlaselt arenev suurriik. Elanike arvu poolest teine riik maailmas. Kui India ei suuda saavutada globaalselt tähtsa riigi rolli, siis vähemalt Aasias on ta suure mõjuvõimuga riik. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. 5 Külaelu Enamasti elatakse tihedates sumbkülades ja teenitakse elatist põlluharimisega. Üksnes Indias elab rohkem kui 70 % rahvastikust umbes 500 000 külas, mis on laiali üle kogu riigi. Mõnes külas on vaid pisikesed majakobarad, teistes jälle aga elab tuhandeid inimesi. Enamik peresid on elanud samas külas pikki aastaid, andes põlvest põlve edasi teadmisi ja oskusi. Tihti on majad koondunud küla keskväljaku äärde. Seal tuleb kokku ka
alal, kusjuures teos jäi kauaks ületamatuks. Juba järgmisel kümnendil läks moodi seiklusromaan, mille ajaloolisus piirdus vaid minevikudaatumitega. Hugo pöördub aga uuesti ajaloolise temaatika juurde alles kümnendite pärast. Hilisematel aastatel kirjanik ei jätnud kirjutamist, vaid tegeles sellega edasi ja lõi mitmeid hitiks saanud raamatuid. Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal. Ta surmapäev kuulutati rahvuslikuks leina- pühaks. Ta põrm asetati Panteoni, Prantsusmaa suurmeeste mausoleumi. Ta matused kujunesid prantslaste sügava armastuse demonstratsiooniks oma suure rahvuspoeedi vastu. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Romaan on 15. sajandi Pariisist. Selle keskseteks tegelasteks on rahva alamkihid, nagu üksiktegelastest tänavalauljast mustlastüdruk ja kõigi poolt halvaks peetud küürakas kellalööja. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Prantuse arhitektuuri
rahva ennemuistsetest juttudest. Lugemisel selgus, et ka sisu poolest võib kahe raamatu vahele mitmeid paralleele tõmmata. Romaani tegevus siis umbes kolmeteistkümnenda sajandi Eestis ja minategelaseks Leemet, metsas sündinud eestlane, viimane ussisõnu (rästikute keel, millega saab loomi allutada ja osadega neist ka muidu suhelda) valdav mees maailmas. Samuti üks viimaseid metsas sündinuid. Kivirähu järgi elasid muistsed eestlased metsades ja elatusid küttimisest, praegu rahvuslikuks peetav agraarkultuur oli tegelikult ülevõetud võõrnähe. Kivirähk ise on intervjuudes toonitanud, et tegu pole mingi naljalooga, vaid väga tõsise ning sünge looga. Nojah, lugu ise on tõepoolest traagiline, sünge, kurb ja tõsine. Samuti mõtlemapanev ja lubab tõmmata õige mitmeid paralleele tänapäeva. Kuid teisest küljest on kogu sellest süngusest kirjutatud mitte just nii masendavates toonides vaid pigem vastupidi.
kutsusid toogaks. Selle pikendatud tebenna klassikalist lihtsalt vormi näeme Oraatori pronkskuju puhul, mis pärineb I sajandist e.m.a. Seitsmendal sajandil eKr sarnasesid meeste riided väga kreeka arhailise perioodi meeste riietele. Mehed kandsid arhailisel ajal ühte sorti rüüd, mis oli eest sõlmitud. Hiljem andis see teed tuunikale, mis oli üle pea käiv, ja mida tavaliselt kanti värvilise õlgadel käiva peleriiniga. Peleriin oli tavaliselt lai, lahtine ja rikkalikult tikitud ja sai rahvuslikuks riietuseks Etuurias ning oli eelkäijaks Rooma toogale. Naistel muutus aja jooksul tavaks kanda alusrõivastusena vabalt kukkuvat linast tuunikat. Ülal koosnes see kahest osast, mis õla kohal ühendati; käised võisid olemas olla, kuid polnud tingimata nõutavad. Tuunika peale, mis oli sageli rikkalikult volte täis ja vööga kokku tõmmatud, visati tavaliselt punase või musta äärisega kaunistatud valge mantel.
inimkaotused olid väga suured. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks (faistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefaistid. Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid Keelustati kõik parteid peale faistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Majandus:
silmaoperatsiooni ja Händel jäi pimedaks Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1756 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" · Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni erinevaid elemente · Päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda omaks pidada aga itaallased · Pärast helilooja surma said Londonis tema oratooriumid inglaste rahvuslikuks uhkuseks · Peagi hakkasid seal toimuma suured Händeli-festivalid Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Tän a n va a ta m as t ! Testament Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
on tegemist valmis karakteritega. - P. Ernst novelli saladus peitub vormis, mitte sisus. Novell oli Ernsti arvates kontsentreeriv ja abstraheeriv kunstivorm. (abstra.heeruma- üldmõistena esile tulema, abstraktsiooniks saama) Short story'st ja E.A.Poe'st novellist rääkides ei saa aga piirduda ainult Euroopa kirjandusega. Ka Ameerika kirjanduse, eriti E.A.Poe osa novelli zanri arenguloos on märkimisväärne. Short story't peetakse Ameerika kirjanduse rahvuslikuks zanriks. See kujunes välja 19. sajandi I poolel. Selle rajajaiks peetakse kirjanikke nagu W. Irving, N. Hawthorne, E. A. Poe. Eelkäijaks arvatakse olevat Euroopa kirjanduse varasem novellitraditsioon. Teisalt pole põhjust pidada short story't eraldi seisvaks zanriks, sest oma tunnustelt langeb ta ühte novelliga. Short story teoreetiliseks käsitluse lähtekohaks on tihti E. A. Poe väited, mida ta esitas essees ,,Loomingu filosoofia" (1846)
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena
haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad * Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) * Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud * Jaan Koort, Anton Starkopf, Voldemar Mellik – skulptorid * Eduard Viiralt-graafik * Juhan Aavik, Cyrillus Kreek, Artur Kapp, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts – heliloojad
poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola. Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899
samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine. Süsteem pani aluse uuele maaimasõdjale,sest süsteem koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28.oktoobril 1918 rtekkinud Tsehhoslovakkiaga. Versailles´ süsteemi suurim nõrkus oli see,et rahuleping, millel süsteem püsis sätestas sakslaste sõjasüü ning oli seetõttu sakslaste rahvuslikuks alanduseks. ] Majandus. Kõige keerulisemaks kujunesid Saksamaa majandusprobleemid-Saksamaa kohustus maska reparatsioonimakseid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta,okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia 1923. aasta 11.jaanuaril Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Sakslased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Saksamaal algas hüperinflatsioon. Oktoobriks on suhe kauplemisel: 10 miljardit marka võrdub 1 naelsterlinguga.26. septembril lõpeb sakslaste
SEK Rootsi kroon 1,54162 SGD Singapuri dollar 8,12402 SKK Slovakkia kroon 0,515084 THB Tai baht 0,354419 TND Tuneesia dinaar 8,88425 TRY Uus türgi liir 7,83 TWD Taiwani dollar 0,373226 UAH Ukraina grivna 1,58459 USD USA dollar 12,4135 UZS Usbekistani somm 0,00915869 VEB Venezuela boliivar 5,78095 XAU Kuld (EEK/oz) 9840,29 XOF FA frank BCEAO 0,0238953 ZAR Lõuna-Aafrika Vabariigi rand 1,20345 6. Kokkuvõte Eesti raha ja sellega igati seotud pangandust võib pidada omamoodi rahvuslikuks uhkuseks. Kuigi meie pangad on peamiselt välisomandis, töötavad nad siiski meie heaks ja teevad oma tööd hästi. 1992. aastal 20.juunil sai Eesti omale krooni. Kuni tänaseni on Eesti kroon hästi toiminud. Eesti pangandus on pideval tõusuteel ja areneb proportsionaalselt koos majanduskasvuga. 7. Pildid rahatähtedest Allikas:internet 8. Kasutatud materjaal 8 1
................................ 7 2 Sissejuhatus India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. See riik on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Üks suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadz Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal.
1799 sai Napoleon võimule 1804 kuulutas Napoleon end keisriks Napoleon vallutas Prantsusmaa võimu alla suure osa Euroopast 1812 ründas Napoleon Venemaad 1813 sai Napoleon lüüa Euroopa ühendatud armeelt Napoleon saadeti elba saarele Lõplikult purustati Napoleoni väed 1815 Waterloo lahingus Napoleon saadeti Püha Helena saarele EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG VENE TSAARIRIIGI LÕPP EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860.- 1870. aastatel eestlaste eneseteadvuse tõus- nimetatakse Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks Hakati kasutama sõna EESTLANE Eestlased huvitusid lugemisest, teatrist, laulmisest, vanadest kommetest ja juttudest Levis kooliharidus Olulised eestvedajad olid: Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Lydia Koidula VENE TSAARIRIIGI LÕPP 19. sajandil oli Venemaa maha jäänud Euroopast Töölised ja talupojad nõudsid tingimuste parandamist. Toimusid streigid Tekkis kommunistlik partei lubas kõigile paremat elu ja võrdsust
VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda....
elajas adra ees selle aja tööd pidanud tegema: leivamure suretab kõik pehmemad mõtted peas peaaegu sootumaks ära. [---] Nüüd veel nooditrüki ja parandamise ja saatmisega nädalate kaupa jännata ja kõik need valmistamised peo vastu, mis aja ja jõu viimse piisani ära k u r n a v a d ." Vaatamata Köleri ja Jakobsoni, kes laulupidu liialt saksalikuks peavad, vastuseisule, toimub aastal 1869. 18.-20. juunini Tartus Toomemäel J. V. Jannseni suurimaks ülemaaliseks rahvuslikuks ürituseks peetud esimene eesti üldlaulupidu, mis kujunes haaravaks rahvuslikuks meeleavalduseks, millel oli suur rahvustunnet äratav ja hulki ühendav mõju. Esimesel üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa
ja Jutasse, on juba libretos välja joonistatud kahvatult ja pealiskaudselt. Nõnda jääbki "Vikerlastes" kõlama peamiselt Olavi romantiline kiindumus Jutasse ning selle põrkamine viimase sügavalt kõlbla, otsekohese ja ausa sisetunde vastu. Vaatamata suhteliselt laialdastele teadmistele ooperiliteratuuri vallas, ei suutnud E. Aav kõike kavatsetut soovikohaselt teoks teha. Siiski võime täie kindludega nimetada "Vikerlasi" esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks- seda eeskätt tänu E. Aava muusikale. "Vikerlaste" muusika köidab oma meloodilisusega ja helikeele rahvusliku koloriidiga. Erilist huvi pakuvad meisterlikult arendatud koorid. E. Aav ei kasuta ooperis autentseid rahvaviise, ometigi on kogu teoses tunda rahvamuusikale omast põhivärvingut. Võrreldes vokaalse küljega on orkestri osatähtsus "Vikerlastes" suhteliselt tagasihoidlikum. Teosel oli küllaltki suur menu- ainuüksi esimesel hooajal etendati teda 18 korda. E. Aava
Tema "Lembitu tütre" (algvariant "Sabina") valmis 1905. aastal. Eesti algupärases ooperiloomingus püüdis sõna kaasa rääkida ka K. A. Hermann oma "lauleldusega" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907)." Laulelduse" libreto, mille autoriks on helilooja ise, on äärmiselt nõrga sisemise seosega. Sündmustikku, mis hargneb kord maa peal, kord Uku riigis, kord inimeste keskel, kord jumalate vahel, on raske järjestada mingiks loogiliseks tervikuks. Esimeseks Eesti rahvuslikuks ooperiks peetakse 1928 Evald Aav "Vikerlased". TUNTUMAD OOPERILOOJAD JA OOPERID Monteverdi "Orpheus" Mozart "Võluflööt", "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Figaro pulm" G. Rossini "Sevilla habemeajaja" Weber "Nõidkütt" -esimene rahvuslik ooper muusikaloos, kus kasutati saksa rahvameloodiaid Wagner "Lendav hollandlane","Lohengrin", "Tannhäuser", M. Glinka ( vene rahvusliku koolkonna rajaj) "Ivan Sussanin", "Ruslan ja Ludmilla" Mussorgski "Boriss Godunov" Bizet "Carmen" G
teisel kümnendil järgnes sellel hoogne tõus. 1912-1913. kerkis Tallinnasse 3 sõjalaevatehast Vene-Balti,Bekkeri ja Noblessneri ning selle järgnes Eesti kujunemine üheks enamarenenud tööstuspiirkonnaks esimese maailmasõja aastaiks. 1914. ületas linnaelanike arv 250 000-nde piiri moodustades viiendi kogu rahvastikust. 1902. Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutati Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib lugeda eesti esimeseks rahvuslikuks pangaks. 1905. - aastal puhkes revolutsioon,millega vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal 1901 alustas ilmumist ,,Teataja" , saavutati ka eestlaste-lätlaste koostööl valimisvõit Valgas. 1904 toimusid linnavolikogu valmised , võitis eesti-vene valimisblokk,tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja, sel ajal sai ka Konstantin Pätsist Tallinna abilinnapea. 16.oktoobri veretöö Oktoobris alanud ülevenemaalinse raudteelaste streigiga ühinesid
soome esinduskogule, toimusid valimised, tohtisid osaleda ka naised ja võitsid sotsiaaldemokraadid, kuid võim jäi vana ja noorsoomlaste kätte, kui selle võimu piirati oluliselt ning jõuti arusaamale et Soome vabadus on võimalik ainult Venemaast lahkulüües. Baltikubermangud- Janis Rainis-osales aktiivselt uut mõtteviisi esindava Dienas Lapa väljaandmisel. Jaan Tõnisson-oli tõusnud eestis 19 saj mõjukamaks rahvuslikuks tegelaseks, andis välja Tartus Postimeest. Konstantin Päts- advokaat, kes asus 1901 välja andma ajalehte Teataja. 1905-1906-eestis ja Lätis mindi 1905 aastal puhkenud revolutsiooniga aktiivselt kaasa, läti korraldas kongressi mille tagajärjel algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine, 16.okt.1905 Tallinnas uuel turul verevalamine,asutati edumeelne erakond,Rahvaesindajate nõupidamised- kutsuti kokku eestis ja lätis.Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamisega ja
Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse. 1930. aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, hukkus ligi 7 miljonit inimest. c)massirepresioonid - Fasistide võimuletulek Itaalias. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil juba sadu tuhandeid toetajaid. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Mussolini õpetus. Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus, seega oi tegemist natsionalistliku õpetusega. Siit tulenes ka
Mis on Liedertafel ja kuidas seostub see Eestiga? Koorilaulu stiil. Tähendas meie kogukonna jaoks meie linnade saksa meesteklubide laulu. 16. Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks? 19.11.1900 Tartu Bürgermusse saalis toimunud kontsert, eesti suurem orkester mida juhatas Aleksander Läte 17. Millist teost peetakse eesti esimeseks instrumentaalkontserdiks? Rudolf Tobiase „Klaverikonsert d-moll“ 1897 aastal. Esiettekanne 19.11.1907 18. Nimeta eesti esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetav teos. Evald Aava „Vikerlased“ 1928 19. Millist teost peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks? Eduard Tubin „Kratt“ 1940a 20. Millist teost peetakse esimeseks kaasaegsete tegelaste ja ainestikuga balletiks eesti muusikas? Eino Tamberg „Sümfoonia op 10“ (1959) 21. Millist teost võib pidada esimeseks eesti operetiks? Adalbert Virkhausi „Jaaniöö“ (1910) 22. Milliseid teoseid peetakse esimesteks eesti keelpillikvartettideks?
"Luigemäo Olli" 1893. a. suvel raamatuna. Järgmise aasta algul aga näitasid "Postimees" ja "Eesti Postimees", et "Luigemäe Olli" on Plagiaat prantsuse kirjaniku Chateaubriand´I teosest "Atala". 2 Antipaatia tõttu, mida Kõrvi vastu laialdaselt tuntuks , omandas säärane eeskujude ilmsikstulek kirjandusliku skandaali iseloomu. Ühtlasi näitas see , et 90-ndail aastail oli eesti kirjandus saanud täisealiseks ning seljataha jätnud ajajärgu, kus rahvuslikuks kirjanduseks arvati ka mugandusi ja tõlkeid. 1896. aastal lisas "Eesti Postimees" uue pajastuse, osutades , et ka "Kiired kosjad" ei ole algupärand, vaid võlgneb oma tekke prantsuse kirjaniku André Theuriet´ ühele romaanile, mis oli saksakeele ilmunud pealkirjaga "Gerards Heirat". Nii oli Kõrv kirjamehena üpris halba valgusesse sattunud ja pärast 1894. aastat pole ta ka midagi olulist avaldanud. 3
Pirita Majandusgümnaasium Hans Christian Andersen Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………….…………..3 ELULUGU……………………………………………………………………….…………...4 TSITAADID……………………………………………………………….…………….…....5 KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………….….6 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………...…………7 SISSEJUHATUS 2 Minu referaadi teemaks on taani kirjanik Hans Christian Andersen ning oma töös käsitlen kirjaniku karjääri erinevaid etappe, elulugu ning toon välja tema tuntuimad teosed. Andersen on üsna tuntud kirjanik ning seetõttu enne täiendava informatsiooni otsimist oskasin juba üsna mitu tema teost nimetada, näiteks „Inetu pardipoeg”, „Pöial-Liisi”, „Merineitsi”, „Vankumatu tinasõdur” ning „Lumekuninganna”. Kindlasti olin seda nime eelnevalt kuulnud, aga võib-olla ei osanud autori nime ja teoste pealkirju kokku viia. Hans Ch...
Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamine. BALTI KUBERMANGUD 20.SAJANDI ALGUL Rahvaarv kasvas ja tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Ka maapiirkonnad, eriti Eestis ja Lätis, muutusid kiiresti: *arenes põllumajanduslik ühistegevus. *talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. Leedus aga oli majanduse areng aeglasem, mille tulemuseks oli ulatuslik väljaränne V.le ja Am.sse. Eestis oli 19.saj viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson (ajaleht ,,Postimees") ning 20.saj algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts pidas olulisemaks hariduse ja kultuuri edendamist. (ajaleht ,,Teataja"). Nii Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Eestlaste ja lätlaste mõju ühiskonnas kasvas jõudsalt. 1904.a saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas. 1905.-1906
lill lootuse lill rahvuslaul Vande Mataram puu Banyani puu kalender - saka puuvili mango emblem sarnath lõvi linn lipp trikoloriit India riigilipp India riigiembleem Haldusjaotus Indial on maismapiir Bangladeshi,Myanmari,Hiina,Bhutani,Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks ja 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Osariigid: Liiduterritooriumid: 1.Andhra Pradesh 15.Maharashtra a.Andaman ja Nicobar 2.Arunachal Pradesh 16.Manipur b.Chandigarh 3.Assam 17.Meghalaya c.Dadra ja Nagar Haveli 4.Bihar 18.Mizoram d.Daman ja Diu 5.Chhattisgarh 19
a. päriseks ostnud, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: Hr. Pooli teod ja tegemised pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele; rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara; propageeris silotegemist; korraldas karjakasvatus- ja piimatalituskursusi; töötas välja talutööde ratsionaliseerimise õpetuse, pani aluse püsivale tööliskaadrile talus. sai eesti rahvas tol ajal vaimustust ning tõuget rahvuslikuks liikumiseks; 1993. aasta kevadel Valgamaal loodud Theodor Pooli Fond on oma tegevuse põhitähelepanu suunanud noortele ettevõtlikele maaperedele kui määravale jõule külaelu arendamisel. Piistoja talu Eesti põllumajanduses Majapidamine, mida 1941. aastani nimetati Piistaoja taluks, edaspidi aga Piistaoja Tõuaretuse- ja Katsemajapidamiseks (1941-1944), Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale
kolmandik talupoegadest. ka linnad. Demograafilised eeldused sellekohane dokumentaalne materjal kõigist Valgas oli 1881. aastal 4115 ja 1897. aastal 10 922 elanikku, Ametlikult arenguks rahvuslikuks teise maksukogukonda pidid järelikult asu Narvas linna piirides oli 1884. aastal u. 11 000 ja 1897. rahvastikustatistika andmetest kõige lünkli mine oli keeruline protsess ning enne selle
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Ke...
Karin Kikkas, 12.C Kunst on surnud! Elagu kunst! ,,Kui on olemas surematu kunst, siis ei saa seda kunstikultuse hävitamise teel tappa" Wieland Herzfelde Kõik sai alguse 20.nda sajandi alguses, kui algas sõda. Neutraalne Sveits ja Zürichis avatud klubi nimega Cabaret Voltaire sai koduks paljudele põgenenud kunstnikele ja kultuuriinimestele. Selle algatas Hugo Ball, kes oli tuntud mitmel alal poeet, draamakirjanik, vasakpoolne poliitik. Klubis toimusid tantsuõhtud, joodi, lauldi ning segati madalat ja kõrget kultuuri omavahel. Kui klubisse ilmus Richard Huelsenbeck, sai klubi juurde agressiivsema noodi, tema tõttu sai alguse Cabaret´i tegevus: irduda maailmast. Klubi liikmete kunstiobjektid ja teod oponeerisid Lääne tsivilisatsioonile, sest Huelsenbeck oli õhutanud inimesi üles sellega, et Saksamaa on selle sõja alustanud. Kogu kunst, ekspressionism ja avan...
rahva seast pärit kirjasaatjate osavõtul; 5) mitmehäälse koorimuusika viljelemine, eriti koolides, mis tegi võimalikuks ülemaalised laupeod 1869. aastast alates; 6) eesti ühiskonna suur iseorganiseerumisvõime “rohujuure” tasandil seltside, ühenduste ja põllumeeste kutseühingute näol; 7) rahvusliku ajakirjanduse teke. Eriti oluliseks võib pidada just eestikeelse ajakirjanduse arengut. Eestlaste rahvuslikuks eripäraks kujunes mitte ainult ajalehtede lugemine, vaid ka neile kirjutamine, millest 19. sajandi lõpu poole näis kujunevat lausa grafomaania. Tegelikult oli see tähtis viis avalikus elus osalemiseks. 1893. aastal kirjutas ajaleht “Olevik”, et eestlased on lugeja rahvas ja tema lemmiklektüüriks “poliitika ajalehed”. Võib öelda, et 19. sajandi keskel kulmineerusid eestlaste eelmiste põlvede jonnakate hariduspüüdluste ja tagasihoidlike külakoolmeistrite töö tulemused
eestvedamisel ehitati kõige erinevamaid ühiskondlikke hooneid, nagu näiteks raamatukogud ja haiglad. Tennessee Valley Authority (TVA) – see ehitas jõgedele tammesid, et toota elektrienergiat ja kontrollida üleujutusi. Agricultural Adjustment Act (AAA) - see asutus püüdis farmeritele tagada põllumajandustoodangu stabiilsed hinnad. Natoinal Recovery Administration (NRA) (Admin. Rahvuslikuks Taassünniks) – eesmärgiks oli julgustada ettevõtjaid, et nad maksaksid töölistele inimväärset töötasu 9 ja et nad võimaldaksid ametiühingute tegevuse. Social Security Act (SSA) püüdis töötud kindlustada abirahaga. („Must...) Roosevelti uue kursi poliitika oli üldjoontes edukas ja õigustas end – usaldus föderaalvalitsuse vastu taastus. 1940
milles domineeris pahempoolne element. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ning määras nende asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (v.a. Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar koos oma kahe abiga ning tema juurde pidi valimiste teel moodustuma Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev). (Laur 1997: 37, 38) Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Sellest kujunesid mitmed pingekolded. Esimene konfliktiallikas tekkis sellest, et kubermanguvalitsuses ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega,
kultuur, eluviis, kombed, inimeste omavahelised suhted jne. Isegi moes ja levimuusikas taunisid nad välismaiseid mõjusid. Nähes aga, kui väga läks eesti rahvale südamesse vabadussõdalaste rahvusluse ja isamaapropaganda, otsustasid nad seda jätkata. Võimukomiku liige K. Eenpalu oli lausa rahvuslik tulihing ning tema energilisel eestvedamisel ja Pätsi-Laidoneri võimsal toel viidi läbi mitmed kampaaniad. Pätsi reziimi esimeseks rahvuslikuks suuraktisooniks sai nimede eestistamine. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. Kuulutati. Et aastail 1935 1937 käib nimede eestistamine lihtsustatud korra järgi ning maksuvabalt. Moodustati isegi Nimede Eestistamise Liit ning kohustati kõiki riigi- ja omavalitsusametnikke olema eeskujuks kõigepealt enda nimede eestistamisel ning vastava propagandaga oma sugulaste, tuttavate ja kodukoha elanike hulgas
Talupojad püüdsid oma lastele haridust anda. Haritlased andsid välja eestikeelseid kalendreid, ajalehti ja lugemikke. Hakati koguma ja uurima rahvaluulet, -kombeid ja –kultuuri. 1862.aastal ilmus eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, mille autoriks oli Võrus tegutsenud arst F.R Kreutswald. 1869.aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Seda kultuurihuvi, eneseteadvuse ja rahvustunde tekkimise perioodi nimetatakse eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Üks selle aja andekamaid kirjanikke oli Lydia Koidula, tegeliku nimega Lydia Jannsen. Ta sündis 1843.aastal Pärnumaal.Tema isa Johann Voldemar Jannsen hakkas 1857.a välja andma eestikeelset ajalehte Perno Postimees, kus ilmusid ka ta tütre esimesed jutukesed. Hiljem muutis ta ajalehe nime Eesti Postimeheks. Luuletustes ülistas Koidula kaunist eesti keelt ning väljendas armastust eesti rahva ja isamaa vastu.
Rahutused sundisid tsaarivalitsust ja balti aadlit reforme jätkama: 1863. aastal anti välja uus passi seadus suurendati talupoegade liikumisvabadust; 1868. aastal kehtestati vallakogukonnaseadus vabastas kogukonnad mõisa ülemvõimu alt; 1868. aastal keelati teoorjus. Hoogsalt arenesid linnad, tööstus, kaubandus: Eesti oli asunud kapitalistliku arengu teele. Jätkus tööstuslik pööre: manufaktuur asendus vabrikuga. Algas massiline talude päriseksostmine, mis kujunes rahvuslikuks ürituseks, Lõuna-Eestis osteti talud linade müügist, Põhja-Eestis kartulite müügist saadud rahaga. Eesti talumehele oli nüüdseks tehtud võimalikuks olla ise talu omanik tagasi osta maa, mis talt oli tule ja mõõgaga ära võetud. Kultuurinähtustest levisid Baltimaile valgustusideed, mistõttu mistõttu baltisaksa literaatide seas tekkis huvi eesti keel ja rahvakultuuri vastu. Anti välja rahva tarbeks emakeelset kirjasõna. 1806. aastal ilmus Tartus "Tarto maarahwa Näddali-Leht"
pealinn - New Delhi pindala - 3 287 580 km2 riigikeel ( ed ) - hindi, inglise rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) rahvastiku tihedus - 357,5 in/km2 riigikord parlamenteerne vabariik president Pratibha Patil peaminister Manmohan Singh iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. India ja sealsed inimesed India ei ole koht nõrganärvilistele
1914 oli Eesti enimaarenenud tööstuspiirkond Venemaal. Enamus toodangust läks venemaa turule. Kaubanduses jäi Tallinn tähtsaimaks sisseveosadamaks. Väljaveosadamaks kujunes Pärnu. Veelgi arenes sisekaubandus. Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. Tähtsamaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902. a Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks. 5-6. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon. 1890. a keskel hakkas venestussurve nõrgenema, rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ning selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. 1896. a. lahkus Postimehe toimetaja ametist K-A Hermann. Selle ostsid ära Tartu rahvuslaste juhid ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni (1868-1941). EÜS-i esimees, seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestuimse kui ka
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1. NIILUS, PAPÜÜRUS, KÕRBED, PALMID, KAAMEL, PUNASE MERE LÄBIPAISTEV VESI JA RIKKALIK VEEMAAILM (KALAD JA KORALLID)..........................................................................................................
terve. Teda kritiseeriti selles, et ta ei pöörnud piisavalt tähelepanu AIDS-i haigetele. Tuhanded inimesed nakatusid, aga Reagan ei eraldanud rohkem raha selle haiguse uurimiseks. Ta pigem alahindas haiguse tagajärgi. Surm Reagan suri oma kodus Bel Airis, 5. juunil 2004. 10-ne aastases võitluses Alzheimeri tõvega jäi tema kaotajaks. Siiski oli tal pikk elu, koguni 93 aastat. G. W. Bush määras 11-nda juuni Rahvuslikuks Leinapäevaks. 7-ndal juunil viidi surnukeha tema raamatukogusse, kus üle 100 000 inimese käis kirstu vaatamas. 9-ndal juunil viidi kirst Washingtoni, kuhu ta ka maeti. 11-ndal juunil maeti ta maha. Ta oli esimene Ameerika president, kes suri kahekümne esimesel sajandil. Ka peale surma kogus ta hulgaliselt auhindu nagu ta eluajal. Kokkuvõte Ronald Reagan oli mees, kes alustas näitlejana ja lõpetas Ameerika presidendina. Ta jäi presidendiks kaheks ametiajaks
1906. Aastal toimusid Soome parlamendivalimised, kus esimestena Euroopas said osaleda ka naised. Balti kubermangud 20.sajandi algul 20.sajandi algul oli Baltimaades kiire areng. Oli suur rahvaarvu kasv , tööstus arenes ja tänu sellele suurenes linnaelanike osakaal. Tallinnast pidi saama tsaarivõimu arvates Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel. Janis Rainis oli sotsiaaldemokraatia lähedase suuna ideoloog. 19.sajandi Eestis oli rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson, kes oli Tartu Postimehe välja andja. Selle ajalehe ümber koondus suurem hulk tolle aja rahvus tegelasi. 20.sajandi algul oli eestlus ka Tallinna jõudnud, kus advokaat K.Päts asus väljastama ajalehte Teataja. Uue mõtteviisina Eestis ja Lätis omandas aina suurema mõjuvõimuga sotsiaaldemokraatia. 1904.aastal saabutav vene-blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas. 1905.-1906
tõukeid romantismi sünniks. G.E.Lessing (1729 - 1781) -tähtsamaid saksa valgustajaid - kirjanik, kriitik, kunstiteoreetik. 1759. a. avaldas 3-köiteline valmide kogu, sissejuhatuseses teoreetiline arutluse valmižanrist. L. hindab valmi juures selle lühidust, lihtsust ja tabavust. Tema valmid on kirjutatud proosas, neile on lisatud eraldi antud didaktiline järeldus. Komöödia “Minna von Barnhelm”(1763- 1767) - peetakse esimeseks rahvuslikuks saksa komöödiaks. Teose konflikti keskmes seisab major von Tellheim, kelle jaoks on väga olulised au- ja kohustusteküsimused. Tema elujuhiseks on teostada endas ideaalset inimest. Ta on astunud sõjaväkke, et arendada positiivseid iseloomuomadusi, peale sõda lahkub aga sõjaväest, sest maailma vägevate teenimine on ohtlik, see eeldab enesealandamist ega tasu vägivalda enese kallal, mida ohvitseriamet nõuab.
Loomingus on võimalik eristada 3 olulisemat teemade ringi: · Revolutsioon, nt ,,Salakuulaja" · Meri, tema laevateenistuse muljed, ,,Loots" · Rajamaa, rääkis indiaanlastest ja Põhja-Ameerikast, ,,Nahksuka jutud" Kokku kirjutas 50 raamatut, neist 33 romaani. Lisaks sellele 10 köidet reisikirju. Kirjutas ajakirjandusse ka artikleid. Tema olulisus: uus temaatika, hakkas kujutama Põhja- Ameerika loodust ja indiaanlasi, peetakse ameerika rahvuslikuks kirjanikuks. ,,Hirvekütt" räägib Natty Bumppost, teda iseloomustab täpsus laskmisel. Inimesena oli loodushuviline, kehastab täiuslikku inimest-mehine, õiglane, aus. Cooperi indiaanijutud tekitasid huvi Euroopas.