Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda, mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping, mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema. Kõik need üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal 1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja läbimõtlematult. Seda otsust ei saaks nimetada rahvuslikuks, kuna tänu Konstantin Pätsi allakirjutatud baaside lepingule, milles ei lähtutud eesti rahva huvidest, oli Eesti Vabariik hukule määratud. Tolleaegse presidendi tegudega on näha sarnasusi Andrus Kiviräha teosest „ Mees, kes teadis ussisõnu“, kus tegelane Pärtel kolis metsast külla ning lõpuks andis külainimestele rästikute pesa asukoha üles, et neid tappa. Neid sarnasusi võib seostada ühe ja sama asjaga – kodukoha üles andmine
Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt konflikt iseendaga, sisepiinad, õigel poolel olemise küsimus. Kirjanik kasutab palju sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda. Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas. ,,Kolme katku vahel"(I-IV, 1970-1980) peetakse tema peateoseks. (arenguromaaniks,
kohale saadeti karistussalklased(inimesi peksti või saadeti siberine suunitööle).ülestõustud posiitivsed tagajärjed:emakeelne erakool,rahvuslike organisatsioonide tegevuse aktiiviserimine,lihtsustas ajakirjandus.balti kubermang 20saj algul.baltimaade areng kiire.rahvusarvu kasv.tööstustoodangu kiire kasv.suurenes linnaelaniku arv.riiast kujunes piirkonna tööstuse metropol.leedus areng alglane ja toimus venestamine.uute põlvkondade juures levisid rahvuslikud ideed.mõjukaks rahvuslikuks tegelaseks oli jaan tõnnisson(ajaleht postimees tartu).tlns seisis eestluse eest Konstantin pats(ajaleht taetaja tähtsustas majandust).soome venemaa koosseisus.19saj algul läks some venemaa koosseise(ulatuslik autonoomia).soome oli venemaa arenenuim piirkond manifest some privileegid.see lõhestas soome ühiskonda(vanameelsed rahustasis venemaad,noorsoomlased organiseerisid vastupassu).1905 tühistas keiser veebruari manifesti 1899.soome sai loa parlamendi valimisteks(eduskund esinduskogu
Need aga ei püsinud koos kauem kui aasta, kuna neil oli parteidevaheliste erimeelsuste tõttu raske otsuseid langetada. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ja see tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide õimu alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, sinna kuulusid põhiliselt endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Natukese ajapärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlukuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Kuna paljude arvates oli Mussolini just see, kes suudab Itaalia korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua, oli tal tuhandeid toetajaid. Varsti oli Mussolini juba Itaalia eesotsa tõusnud. Tema vaadete kärgi on tulenenud fasismi peamine idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele rahvuse areng on riigis tähtsaim ülesanne
neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola. *Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervosümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. *1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. *1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori ja soololaulud. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 ... Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, dmoll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, Dduur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909
Bhutan Üldine Thimphu Pealinn 697 000 ( 2009 a.seisuga), pindala 47 000 km2 Rahvaarv .(ngultrum (BTN Rahaühik . dzongkha keel, mis on ka riigikeel ja nepali keelt Keeled .Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi Religioon .Nepallased on hinduistid .konstitutsiooniline monarhia Valitsusvorm .Kuningas Jigme Khesar Namgyal Wangchuck, peaminister Jigme Thinley Poliitika .Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes .peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja rahvuspäev (17. detsember) ni...
Vana India maalikunst Rakvere 2014 Maalikunst VanaIndia maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutami...
betoneerimise ajal peab kasutama ette nähtud isikukaitsevahendeid ketassaag, tangid, sidumiskonks, painutuspink, marker, mõõdulint. Armeerimine: Kasutatav armatuur peab vastama Eestis kehtivatele (prillid, kindad, saapad, kiiver, sobilik pikkade käiste ja säärtega Betoneerimiseks vajaminevad tööriistad ja seadmed: betooniauto rahvuslike või rahvuslikuks kinnitatud standardite nõuetele. tööriietus);betoneerimise käigus peab olema tähelepanelik (pumi), kellud, liibid, ämbrid, vibronui. Kasutatav teras ei tohi olla nii roostetanud, et see nõrgendaks terase tarindist väljuvate sarrusvarraste osas –varraste lõigatud otsad on nakkumist või selle funktsionaalseid omadusi
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia keskvalitsus nõrk ning linnades suurenes tööpuudus. Tööpuudus omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus aina tihemini kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus Võitlusliit (itaalia k Fascio di Combattimento). Faistideks (fascio tähendab itaalia keeles ühendust/liitu/kimpu) kutsuti endisi söjaväelasi ning töötuid ning nemad kuulusidki Võitlusliitu. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Mussolini oli palude arvates just see isik, kes suudab Itaalias korra jalule saada ning majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Faistidele oli iseloomulik must särk ning sellest tuleb ka nimetus ,mustsärklased'. Mussolini kavatsused ei läinud läbi ning Teise maailmasõja lõpul tema võim kukutati ja ta ise hukati.
sellest, mida lugeda küpseks teoseks ja mida katsetuseks. Kõigepealt üritas kirjutada ooperit asjaarmastaja helilooja Karl August Hermann(1851-1909). Selle tulemusena valmis neljavaatuseline lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1908), kust pärineb ka tuntud laul ,,Kungla rahvas" (kungla- õnnemaa, Kreutzwald). Seda peetakse siiski vaid katsetuseks lihtsakoelise muusika ja olematu dramaturgia pärast. Esimeseks arvestatavaks rahvuslikuks ooperiks peetakse Evald Aava (1900-1939) kolmevaatuselist ajaloolis-romantilist ooperit ,,Vikerlased"(1928), libreto aluseks K. A. Hermanni lühijutt ,,Auulane ja Ülo" (Auulane on Eesti rahva suur ja õilis vanem). Tegevus toimub 1187. a, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Esimeseks rahvuslikuks balletiks oli Eduard Tubina (1905-1982) ,,Kratt", mis valmis 1940. a. Tubin esitas selle 1940
- Loodi kaitseliit 3. Suure Kriisi aastad: - Kriis tabas esmasjoones põllumajandust, kuna see oli peamiseks ekspordiartikliks. Toiduainete hinnad langesid - Sama juhtus seejärel tööstusega - Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigeelarvet ei suudetud tasakaalus enam hoida - Süüd nähti erakondades - 1931 tehti katseid erakondi liita: Põllumeeste kogus ja Asunike koondis tegid koostööd - Ühinenud põllumehed - Tsnetristilikud parteid ühinesied Rahvuslikuks keskerakonnaks - Sooviti põhiseadust muuta, sotsid selle vastu - Vabadussõjalased: 1929 moodustati Eesti vabadussõjalaste keskliit (EVKL), mille esialgne eesmärk oli liikmete majandusolukorra parandamine ei jäädud pol. erapooletuks.Toetati põhiseaduse muutmist Muututi suurimaks pol. organisatsiooniks ligi 20 000 liikmega Oldi radikaalne jõud Juhiks erkindral A. Larka, tegelikku juhtrolli etendas aga A.Sirk - Uus põhiseadus kukkus 2x rahvahääletusel läbi
aastal troonile astunud Aleksander III. Seni saksakeelne Tartu ülikool muudeti samuti venekeelseks (saksa keel jäi alles vaid usuteaduskonda) ja sinna tuli õppima suurel hulgal üliõpilasi Venemaalt. Eestlastest ülikooli lõpetanutel ei õnnestunud sageli tööd kodumaal ja nad pidid siirduma kaugematese Venemaa sisekubermangudesse. 1893.aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks. 1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rahva ja paljude esinejatega. Ometi oli kirjanduse võidupidudel kultuuriloos oma roll kirjandusauhindade traditsioon i alusepanijana. Eesti Üliõpilaste Seltsi loomine 1870
· Mis toimus 1870-1914 aastatel Eesti ühiskonnas? 1) venestamine 2) linnade kasv 3) kaubanduse/tööstuse kasv 4) sotsiaalse kihistumise suurenemine · 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Eestis mässud ja rüüstamised · Märts 1917 eestlaste demonstratsioon Petrogradis ja määrus Eestimaa Kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa Kubermang (v.a. Narva) ja Liivimaa Kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks kubermanguks. · Pingekolded Eestis 1917. aastal pärast määrust: 1) eesti keelne asjaajamine kuulutati välja, vene ametnikud kaeblesid. 2) Uued võimud tahtsid olukorda normaliseeruda ja revolutsioonilisi nõukogude jõudusid piirata. Eriti pingeliseks kujunes Maapäeva valimine. 3) taheti luua Eesti rahvusväeosa. Venelased olid marus · Eesti Päästekomitee: Konstantin KONIK, Konstantin PÄTS ja Jüri VILMS. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis
India miniatuurne kunst kujutab endast puhtalineaarset käsitluslaadi, kus on rõhutatud voolavaid ja kauneid jooni ning kirgastunud värve, sealhulgas varjudele tähelepanu ei pöörata. Miniatuursed pildid kirjeldavad enamjaolt tseene India muinasjuttudest ning rahvaeepostest, mis jätab tüüpilise muinasjutuliku üldmulje. Sümbolid Kuna India kultuur on tihedalt seotud Budismiga, siis võivad paljud sümboolikad kattuda. India rahvuslikuks lilleks on kroonitud India lootus, seda peetakse pühaks taimeks ning omab India mütoloogias ning kunstis erilist tähendust. India jõedelfiini peetakse tähtsaks, kuna sümboliseerib omakorda riigi pikima jõe Ganga puhtust, nimelt suudab eksootiline loom elada vaid väga puhtas vees ning rahvusjõgi Ganga on selleks ideaalne paik. India kultuuri hulka kuulub ka väga palju erinevaid jumalusi, kes kõik kannavad endaga kaasas erinevaid tähendusi.
Rahvuslik ärkamine Eestis Eestlase ärkamisaeg 19.sajand keskpaigas oli rahvusliikumine hõlmanud enda alla paljud Euroopa riigid, nt 1848. Aasta revolutsioonid. Eestlase rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse 1860. Aastatel ,mil valitsejaks oli Aleksander II. Eestlase eeltingimused oli pärisorjusest vabanemine, ühiskonna järkjärguline paranemine ja hariduse paranemine. Tähtis oli ka Eesti kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. Aastaid 1860-1885 on tavapäraselt nimetatud Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal sündis Eesti rahvus. Eestlase rahvuslik ärkamine oli eelkõike kultuuriline liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja õpetliku sisuga kirjavara, uurisid kombeid ja tavasid.
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
isamaad ning kultuuri eripära ning nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, eelkõige baltisakslastega. Kõrvuti majandusliku nõudmistega (teoorjuse kaotamine, mõõdukas maarent jne) oli ka puhtrahvuslikke taotlusi, näiteks vallakogukondade vabastamine baltisakslaste võimu alt, talurahva esindajad kohtutes, eestikeelne asjaajamine ning vene keele lisamine eestikeelstetesse koolidesse, mis eelnevalt baltisaksa koolivalitsuse võimu alt oleks võetud. Algas ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks, milles võib leida nii raskusi kui rõõme. Üheks eelduseks ärkamisajale oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe ,,Perno Postimehe" asutamine, milles ta oma kirjutistega eestlasi virgutas. Kuna Jannseni soovis eesti rahva eluolu edendada kehtivate tingimuste raames, ajas ajaleht asja väga ettevaatlikult, peljates
inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Keskvalitsuse nõrkus ja koalitisoonivalitsused tõid raskusi otsuste. Sellistes tingimustes tekkis fasistide rühmitus, mis hiljem muutus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Mussolini lubas rahvale , et Itaalia saab sama võimsaks , kui oli olnud Rooma impeerium ja loodeti, et ta loob korra Itaaliasse. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutaski fasistlik partei võidu, mõne aastaga kehtestas ta üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Riik kontrollis ettevõtlust, haridust ja ajakirjandust
Organiseeritud karskusliikumine Eestis sai alguse 19.sajandi lõpus, kui asutati Eesti esimene karskusselts ,,Täht". Seltslaste põhimõte polnud alkoholi täielik keelustamine, sest see tundus ka tol ajal vastuvõetamatu, vaid taheti piirata alkoholi liigtarbimist ning sellega seonduvaid probleeme, näiteks alkoholi liigtarvitamisest tulenevaid tervisehädasid. Karskusseltside laia ning hoogsat levikut soodustas muusika- ning lauluseltside leviku riigipoolne piiramine, sest neid loeti rahvuslikuks liikumiseks. Kuna igasugune seltsitegevus koondas hakkajaid inimesi, siis ka karskusseltsides aeti edaspidi alkoholi vastase liikumise kõrval ka venestamis vastast ärkamisaegset rahvapoliitikat. Karskusliikumine on olnud taas tõusuteel juba umbes kümme aastat, inimesed hakkavad aina rohkem mõistma alkoholi kui kasvavat probleemi ning seda probleemi soovitakse lahendada. Praeguses Eestis on suurimaks alkoholiga seonduvaks probleemiks noorte suur alkoholi tarbimine
Laulupidusid hakati korraldama 19. sajandil mitmel euroopa maal (Saksamaal, Svetsis). Esimesed kohalikud laulupeod peeti Ansekülas 1863, Jõhvis 1865, Simunas 1866 ja Uulus 1867. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega ,,Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Esimene laulupidu kujunes tegelikult ka esimeseks rahvuslikuks suurettevõtteks. Tekkis üldine rahvuslik liikumine, mis loomulikult haaras ka eesti akadeemilise nooruse hinge. Läbi aegade on eesti muusika tugevaim ja värvikaim valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna. 18. sajandi lõpukümnenditel oli Eestisse jõudnud herrnhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, mis olid vendade poolt eelkõige Saksamaal kirjutatud, ja
- Esimeses maailmasõjas ei suutnud Itaalia armee näidata erilist sõjalist oskust, mitmel korral sattuti raskesse olukorda, mis sundis liitlasi plaane muutma. Pärast sõja lõppu ei saanud Itaalia algul Antanti lubatud uusi valdusi, neisse suhtuti üleolevalt. Sellest tekkis soov muuta oma maa suurriigiks. - Rasketes oludes moodustati väike rühmitus-Võitlusliit kuhu kuulusid endised sõjaväelised ja töötud- kutsuti fasistideks. Peagi muutus see Rahvuslikuks Fasistlikuks parteiks, mille juhiks Benito Mussolini. - Fasistid lõid relvastatud salke- mustsärklased, kes võitlesid kommunistide ja kurjategijatega. - Mussolini pidas rahvust tähtsamaks kui üksikisikut või ühiskonnaklassi, see õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ja nende ohverdamine on riigi ja rahvuse nimel õigustatud. - Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ning mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks.
Riigi poolt on toetused lastele ja koolides on kohustuslikus korras kõigil kehaline kasvatus. Sellest tulenevalt tundub nagu sport on igal pool, ja ongi. Kuid inimeste initsiatiiv end osa võtma suurtest üritustes on siiski väike ja oleneb paljustki meediast ja meid ümbritsevast ühiskonnas levinud normidest. Meedia, see on üks mõjuvõimsamaid vahendeid mõjutamaks ühe riigi rahvast. Spordi küljest jääb silma meie armastatud ja rahvuslikuks uhkuseks tõusnud spordikangelad Olümpial medaleid võitnud kallid kaaskodanikud. Kristiina Smigun, Andrus Veerpalu, Erki Nool, Gerd Kanter, Erika Salumäe.... need on meie märkimisväärse eduga sporditähed, kellele vaatame tänapäeval alt üles ja seame noortele sportlastele eeskujuna motivatsiooni tabeli esimestesse ridadesse. Nendele seame oma suurimad ootused ja lootused Olümpia mänge vaadates ning jälgime suure rõõmuga nende edu ja kurvastame nende kaotuste üle.
saavutati 30.03.1917 valmistati eelnõu, mis esitati kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele; korraldati eestlaste demonstratsioon (Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt.;;Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat.;;Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.) Loetle muutusi, mis toimusid Eestis pärast autonoomia väljakuulutamist. Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks, Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev, Eesti keelne asjaajamine (õppekeel), Erakondade loomine, Miilitsa loomine, Rahvusväelaste loomine I eesti polk Selgita, kuidas mõjutasid I maailmasõja sündmused Eesti iseseisvumisprotsessi. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari.
.....................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................8 2 SISSEJUHATUS Vana Testament on juutide Piibel. See on juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri alus. Selles on kirjeldatud ajalooliselt terviklikuna rahva kujunemise varasemaid etappe. Piiblit peavad pühaks rahvuslikuks saavutuseks ka need juudid, kes ei järgi seda usulise juhisena. Vana Testamendi raamatute kogu ehk kaanon kinnitati umbes aastal 100 pKr. Juudid jagavad Vanas Testamendis sisalduvad raamatut kolme rühma: Seadus ehk Toora, Prohvetid ja Kirjad. Toora on juutide jaoks kõige püham ja tähtsam Vana Testamendi osa. See koosneb Moosese raamatutest. Selles on ka kirjakoht, mida on nimetatud juutide usutunnistuseks: ,,Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova on ainus! Armasta
*valimistel said valimisõiguse vaid töörahvas * keelustati poliitilised koosolekud *suleti mitmed ajalehed 2olulist momenti Ajutise Valitsuse määruses Eestimaa kubermangu valitsemisel ° selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva linn) ja Liivimaa põhjaosa (v.a Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks °Kahe kubermangu loomise teel tekkinud Eestimaa kubermangu etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ( Jaan Poska ) ja tema juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nimeta 5 olulist momenti, mida sisaldas Tartu rahu. *Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise *Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust
22.Itaalia olukord 1920- Hea, kuna kasutati Mussolini õpetusi. 23.Fasism-äärmuslik diktatuurivõim 24.Fascio di combattimento-Võtlusliit, sinna kuulusid töötud ja sõjaväelased 25. Mustsärklased itaalia fasistid, kes kandsid musti särke. 26.Fasistide võimule tuleks Itaalias Tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, sinna kuulunud rahvast hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see Rahvuslikuks Fasistide parteiks, mille etteotsa sai Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid. 27.Benito Mussolini-oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. 28.Mussolini õpetused: · Tähtsamail kohal rahvus- natsionalistlik õpetus · Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvalikele huvide teenimisele, rahvuse areng on
Tähtsus Bachi muusika vaimsus ja Tema helikeel ühendam saksa, muusikaajaloos kompositsioonilised võtted on prantsuse, itaalia ja inglise palju enam seotud Euroopa traditsioonid. ajaloolise muusikapärandiga kui Pärast Händeli surma said Londonis 18. Sajandi teise poole muusikaga. tema oratooriumid inglaste Bachi looming on geniaalseks rahvuslikuks uhkuseks ja seal peagi kokkuvõtteks kogu saksa hakkasid toimuma suured Händeli- barokkmuusikale ja mitmes mõttes festivalid. ka palju pikemale ajastule Euroopa Händeli 100. Sünnipäeva tähistati ka muusikaloos. Bachi muusika Viinis. inspireeris Mozartit, Beethovenit ja Tema looming mõjutas Haydnit. paljusid teisi. KASUTATUD MATERJAL 1
Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917
Vene impeerium XX sajandi algul 1.Millised vastuolud iseloomustasid tooleaegset Venemaad? 20 sajandi alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu, kuid teiste suurriikidega võrreldes oli ta endiselt mahajäänud ja vastuoluline impeerium, mille täiesti moodsas eurooplaikus pealinnas Peterburis troonis keiser. Riigi rahvusvahelise posotsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat. 2.Millised olid Vene-Jaapani sõja põhjused , tulemused ja tagajärjed? Nii Venemaa kui ja Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Esimest korda uues ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitte-Euroopa riigi käest. Venamaa sai lüüa ja kaotus soodustas 1905. Aasta revolutsiooni puhkemist. Järgenesid rahutused ja oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitusel tuli järele anda. 3.Miks anti välja 17...
hakkas üritus toimuma Tallinnas ja pidu võtab aset iga viie aasta tagant. Praeguseni on üldlaulupidusid toimunud 25. 1960. aastal valmis uus, praegune laululava, selle kõrvale ehitati tuletorn, kust süüdatakse peo ajal tuli. Toimus 15. üldlaulupidu, millest oli ka esmakordne televisiooniülekanne. Peo rahvuslikuks lõpulauluks kujunes Gustav Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm". 1969. aastal oli saanud sada aastat esimesest laulupeost. Toimus 18. üldlaulupidu, kust sai alguse tule kandmise traditsioon, kujunes välja laulupidude tänapäevane struktuur ja avati üldlaulupidude mälestusansambel Lasnamäe nõlval. Elustus taas võistulaulmise ja -mängimise traditsioon. Peo avalauluks sai Mihkel Lüdigi ,,Koit". 1990. aastal toimus rõhutatult rahvuslik 21
Diktatuuride teke pärast majanduskriisi Pärast I Maailmasõja lõppu tekkis Euroopasse palju uusi riike, mis kõik olid demokraatliku korraga. Sõja võitjateks olid osutunud demokraatlikud suurriigid, mis tõestas väiksematele riikidele, et demokraatlik kord suudab katsumustele vastu seista ka suures sõjas. Demokraatia oli end tõestanud. Läbi ajaloo on olnud kaks vastandlikku poliitilist jõudu- demokraatia ja diktatuur. Demokraatia on igati rahva heaolu poole pürgiv poliitiline kord, isegi sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Rahvavõim ehk kodanike võimalus osaleda ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, inimõigused ja kodanikuvabadused. Vastuvõetavad on erinevad maailmavaated, mitme partei otsuste kooskõlastamine ning võimude lahususe põhimõte. Diktatuur seevastu on täielikult juhikultus ning ühe partei ja ideoloogia ainuõiguslik seisund. Kõik konkureerivad parteid...
temperamentne tantsuviis (Tšaikovski meelest oli „Kamarinskaja“ vene sümfonismi tõru) . “Valss- fantaasia” – esimene valss vene sümfoonilises muusikas. Kammermuusikat: sonaat aldile ja klaverile, “Pateetiline trio”, klaverile variatsioonid ja miniatuurid. Kokku üle 70 romansi, laulutsükkel “Hüvastijätt Peterburiga”. Glinka tähtsus ja helikeele iseloomustus: Glinkat nim esimeseks vene rahvuslikuks heliloojaks, vene rahvusliku koolkonna rajajaks. Selles mõttes paralleelnähtus Puškiniga. Ühest küljest olid mõlemad ühe pika arengu kokkuvõte, teisalt uue etapi ettevalmistajad (edasi Mussorgski, Rimski-Korsakov jt). Nad püüdsid sihiteadlikult olla rahvuslikud – tolle ajastu märk (seotud rahvuslike meeleoludega kogu Euroopas). Glinka muusika allikad: 1) kogu vene muusika eelnev areng (nt. znamennõje penije); 2) Venemaa
Itaalial ei olnud häid sõjalisi oskusi. Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad vastased olid kommunistid. Mussolini (1883-1945, sepa poeg, vaene, halb haridus, õpetaja alguses, pooldas Itaalia
Margareeta vangid jne. Korraldused likvideeriti kiiresti ning Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja määras asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komossariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska. Kuna täieliku iseseisvuse saavutamise mõte polnud veel piisavalt küps, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang üheks rahvuslikuks kubermanguks. Sinna alla aga ei kuulunud Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa. Autonoomia saavutamise järel asendati senised vene ametnikud eestlastega ja asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Kõik see tekitas uusi hõõrdumisi Petrogradi ja Tallina vahel. Samuti kujunesid pingeallikateks rahvusväeosade loomine ja revolutsioonilise nõukogu tegevuse piiramine kubermangu juhtimise koondamisega valitsusametnike kätesse
1917. aasta alguseks Venemaal halb seis- krahh! Veebruari lõpul Petrogardis vallandunud toitlusrahustused kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. 1917. aasta märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. Ajutise Valitsuse määrus kubermangude kohta- Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liidetakse ühtseks Eestimaa rahvuslikuks kubermanguks. muudetud kubermangu autonoomia (märts 1917) tuleb koostada valitsused, võimud (maavalitsus, maanõukogu) võim korraldatud, eestlased maapäevale. MUUTUSED pärast autonoomia saamist: 1) üks kubermang sai autonoomia 2) tekkisid esimesed valimised maanõukogudesse 3) Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu 4) Eesti keel sai ametlikuks asjaajamiskeeleks. OKTOOBRIPÖÖRE_____________________________________________________ 1917. a tekkisid Eesti terve hulk erakondi
Suurbritannia. Selle võrra Itaalias oli siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning need vahetusid tihti. Selle võrra jäid rohkem inimesi töötutena. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu tekkisid rahutused ning tööliserakond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud, neid nimetati fašistideks, hiljem muutus see Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks, mille etteotsa tõusis Benito Mussolini, kes hiljem määrati ka peaministriks. Hiljem kehtestati seal üheparteisüsteem ning fašistliku diktatuuri kinnistamine. Välispoliitika oli väga sõjakas, tänu sellele vallutati palju alasid. Saksamaal oli mõjuvõimas diktaator Euroopas. 1933. aastal tulid võimule natsionaalsotsialistlik partei, eesotsas Adolf Hitleriga. Nad kehtestasid riigis julma hirmuvalitsuse. Välispoliitika
talupoegadest maaomanike kiht. 1860. a. Eesti Aleksandrikool 1860. aastal tekkis eesti haritlastel rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Eesti Aleksandrikool, eragümnaasium, mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid üritusi, mis oma tipule jõudis 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid ja peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks parlamendiks. (M,Laar. Aratajad...) Pildil: Johann Voldemar Jannsen (18191890) 1878.a. Ühtne õppeplaan ja programm Usuõpetuse, rehkendamise, emakeele ja laulmise kõrval muutus kohustuslikuks õppeaineks geograafia, soovitatavaks ajalugu ning vene keel, võimlemine poistele ning käsitöö tütarlastele. Külakooli emakeele programmi kuulus
Baltikumis. Sellega seoses ilmub pildile Johann Voldemar Jannsen (Laar 2005). Pärast mitmeaastast ajalehe väljaandmisloa taotlemist, see lõpuks õnnestub. 1857 nägi ilmavalgust Jannseni "Perno Postimees". Tagasihoidliku iseloomuga mees kasvatas ja õpetas läbi ajalehe oma lugejaid, algatas saksastumise vastase kampaania ja sisestas eestlust. Tema arvates tuli pöörata suurt tähelepanu haridusele ning püüda olla majanduslikult heal järjel see lõi eelduse rahvuslikuks eneseteostuseks (Salupere 2006). Postimehe 5. numbris pöördus lugejate poole järgmiste sõnadega: "Terre, armas Eesti rahwas!" "Seni maarahvaks kutsutud eestlastele tähistas see uut ajastut, mil sotsiaalselt homogeensest maarahvast kasvas paarikümne aastaga moodne Euroopa rahvus kõigi sellele omaste joontega" (Laar 2005: 126). "Perno Postimehe" tähtsus ei jäänud mitte ainult ajakirjanduslikesse piiridesse vaid kandus kogu rahvuslikku
Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist said nad 1948 aastal oma rahvuslikuks koduks iseseisva Iisraeli riigi. Kogu selle ülipika laialipillatuse aja jooksul on nad säilitanud oma tugeva rahvustunde religiooni ja püha kirjanduse vaimse traditsiooni abil.2 Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu.
18.sajandi lõpuks jagasid kolm suurriiki Austria- Ungari, Saksamaa ja Venemaa endi vahel tervet Ida-Euroopat. Eesti läks Vene võimu alla. Viimane mobiliseeris üle 100 000 eestlase Vene sõjaväkke, millest 10 000 langes Esimeses maailmasõjas. See jättis siiski jälje meie rahva ellu, kuna varem polnud eesti rahvas kandunud sõjas nii ränki inimkaotusi. Esimeseks murrangu märgiks oli Vene impeeriumi kokkuvarisemine, mida kasutas ära ka Eesti, et rajada alused rahvuslikuks enesemääramiseks, kuid alguses täieliku riikliku iseseisvuse nõuet ei esitatud, kuna Vene keskvõim oli siiski veel küllalt tugev. 12. aprillil kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestile omavalitsuse andmise seaduse, kuna eestlased olid oma demonstratsioonides Venemaal olnud edukad ja Ajutise Valitsuse ära hirmutanud. Selle seadusega ühendati Põhja ja Lõuna Eesti üheks kubermanguks, keskvõimu kõrgeimaks esindajaks sai Jaan Poska. Esimest korda valiti rahvaesindus -
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandus...
Sissejuhatus: Õlu on vähese alkoholisisaldusega, süsihappegaasirikas, meeldiva humala kibeduse ja aroomiga karastav jook. Õllel on palju positiivseid ja kasulikke omadusi. Tänu vähesele alkoholisisaldusele ning süsihappegaasiga rikastatusele kustutab õlu hästi janu ja tõstab toonust. Samas on õlu hea toidu emulgaator, mis soodustab ainevahetust ja parandab toidu omastatavust. Õlu suurendab söögiisu ja õlles leidub märgatavas koguses B-grupi vitamiine. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest. Oma uurimuses püüan õlust ja kõigest lähemalt rääkida. Õlle ajalugu Õlu on ilmselt sama vana kui leib. Inimesed on õlut joonud juba aastatuhandeid, oletatakse, et esimesed õlled pruulisid muistsed sumerid, kellelt seda kunsti õppisid esmalt babüloonlased, egiptlased ning foiniiklased ning sealt edasi juba kogu maailma rahvad. Teadlased oletavad, et õlu oli olemas juba 8000 a. eKr. Esimesed kirjalikud ...
Iisraeli valitsus, eesotsas Rabiniga sõlmis PVO-ga lepingu, et palestiinlastele antakse omavalitsusõigus Iisraeli riigi koosseisus. Paraku sai Rabin juudi äärmuslase käe läbi surma. 9) Ladina-Ameerika. Valikuvõimalused kolme arengutee vahel- caudillo Hunta. Pärast II MS tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid Ladina-Ameerika riigid oma arenguteed. Mõned poliitilised rühmitused soovisid kapitalismist ja kommunismist erinevat suunda, mida nimetati reformimeelseks rahvuslikuks liikumiseks. Teised pooldasid parempoolseid ja kolmandad vasakpoolseid poliitilise suundasid. L-Am riigid olid küll 1920-1930.aastail vabariigid kuid tegelikult valitsesid seal sageli diktatuurid eesotsas caudillodega ehk juhtidega. L-Am iseloomustas põllumajandus, suurmaaomandid, linnade suurenemine. Samuti olid iseloomulikud sõjaväelised riigipöörded ja diktatuurid, mida viisid ellu sõjaväelaste diktaatorlikud valitsused ehk huntad.
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed
Lev Tolstoi Praha kevad 1968 Nelson Mandela Martin Luther King, Jr. Vägivallatus oli rahvusvaheline nähtus (via Bayard Rustin) Gandhi Indias Julgustas I maailmasõtta värbamist Levitas ideid rahumeelsest vastupanust Laia toetajaskonnaga sai 1920 IRK juhiks Muutis kongressi massidele avatud rahvuslikuks organisatsiooniks Kõneles ka moslemite eest, millega võitis nende toetuse Jawaharlal Nehru saab hiljem India Kongress õhutas Gandhi imagot messiasena esimeseks presidendiks Esimene suurem vastupanuliikumine lahknes rahumeelsusest, mille tõttu Gandhi katkestas selle avalikult 1928 sooviti brittidelt dominoonistaatust. Soolamarss 1930 30ndatel levisid rahvuslikud meeleolud, eesmärgiks iseseisvus
inimest ja kus avalikult nõuti Eesti iseseisvuse taastamist.(Iseseisvuse taastamine [http://www.estonica.org]) 3. Ühiskonna poliitiline aktiviseerumine 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest, millega Ülemnõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks ja teostajaks, ning deklareeris enda antud seaduste ülimuslikkust Eesti territooriumil. See kogu maailmas tähelepanu pälvinud akt väljendas eestlaste kindlat tahet rahvuslikuks enesemääramiseks ning andis ühtlasi märku Nõukogude impeeriumi lagunemise algusest. (Iseseisvuse taastamine [http://www.estonica.org]) Jaanuaris 1989 võttis Eesti Ülemnõukogu vastu keeleseaduse, millega eesti keel kuulutati riigikeeleks. 24. veebruaril 1989 tähistati esmakordselt Nõukogude okupatsiooni ajal ametlikult Eesti iseseisvuspäeva. Samal aastal hakati Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste registreerimiseks moodustama Eesti
Iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna segane ja need tingimusi kasutati ära. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Üsna pea muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti, et fasistid suudavad Itaalia tugevuse taastada ning tänu rahva usule nad oma ideid ellu viia saidki. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Seejärel nõudis Mussolini endale peaministri kohta ning 1922.aastal ta selleks ka sai. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce.
Nikolai 2 15. Veebruaril 1899. Aastal välja vebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Alalhoidlikud vana-soomlased üritasid Venemaad rahustada, noor- soomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu. 16. Juunil 1904.aastal tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel suri, laskija tapis iseenda. Eesti- sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis. Eestis oli 19.sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõsnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajaelehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts asus 1901. Aastal välja andma ajalehte Teataja. Eestu ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei asutati juba 1904. Aastal. 1904
Illegaalse Eesti Kommunistliku Partei eesmärk oli Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra likvideerimine, Eesti sovetiseerimine ja ühendamine Nõukogude Liiduga. Riigikokku pääses EKP variorganisatsioonide abil. Riigikogu tribüüni kasutasid kommunistid populistliku propaganda tegemiseks. EKP mõju all olid mõned vasakpoolsed parteid ning rida ametiühinguid ja töölisorganisatsioone. V Riigikogu valimiste eel ühinesid Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja Majandusrühm Rahvuslikuks Keskerakonnaks, agraalparteid ühinesid Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondiseks (mitteametlikult Ühinenud Põllumeeste Erakond). Suured liitparteid osutusid ebapüsivaks ja lagunesid peagi. 1920. aastate I poolel ähvardas riigi sisejulgeolekut NSV Liidust juhitud kommunistlik õõnestustegevus, mida soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskused ja majanduskriisi (1923-1924) tekitatud sotsiaalsed pinged. Riigi julgeoleku kaitseks rakendas valitsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
