1) sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine 2) arenenud feodalisimi kirjandus. Esimese kestus ei olnu ühtlande, üldiselt loetakse lõpuks 10. sajandit Selle perioodi väärtuslikemaiks kirjanduslikeks mälestusteks on rahvuseeposed. Säilinud on neid põhiliselt ääremaadel kuhu romanisatsioon nii palju ei ulatunud. Järgenva perioodi kirjandus laadilt ning arengult palju keerulisem. Esineb 13. sajandi alguseni. Esines kolme haruna: rahvuslikud sangarlaulud, feodalistlik rüütliromaan ja lüürika, klerikaalne kirjandus. Kõigi kolme haru elemendid sageli põimusid. Rahvuslikus kangelaseeposes leiab tugevaid rüütlikirjanduse sugemeid. Samuti leidub teistes harudes ka vaimuliku kirjanduse elemente. Varaseim ning võimsaim on rahvuskirjandus. Klerikaalne kirjandus on rahvuskirjandusest noorem, aga kuna seda viljeleb vaimulikkond, kujuneb see Euroopa varaseimaks kirjalikuks kirjanduseks. Rüütlikirjandus tekib põhiliselt 12
mahtu ning arhitektuurse-interjöörsed stiilid muutuvad mitmekesisemaks, mida just tellijad valivad. Esimene interjööri stiil: ,,Vene talumaja" Selle stiili dekoratiivse variandi puhul on iseloomulik lae ja seinte särav taimeornamendi maaling. Seintele on päris tihti riputatud natüürmordi- ja maastikupilte. Interjööri sobivad ka folkloorelemendid: varakastid, kummutid, pingid, kätepesunõud ja loomulikult, samovar. Rahvuslikud interjöörid on eredad ja pidulikud tänu mustertekkide, rätikute ja vaipadele.
eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; 35. Eesti I ms Iseseisvumise eeldused: Poliitilised Majanduslikud Kultuurilised · Venemaal kodusõda ja rahutused. · Talupoeg sai maad osta. · Haritlased, eestvedajad. · Venemaa osaline I maailmasõjas. · Linnade kasv. · Eestikeelsed raamatud. · Loodi erakonnad. · Raudteevõrk. · Rahvuslikud üritused. · Vallad ja vallaseadused. · Ühistegevus. · Seltsid. · Emakeelne kõrgharidus. 1917 Eestis Eesti nõudis autonoomiat, milles küll alul keelduti, aga hiljem anti järgi. Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed. Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska. Maapäev esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. · Taheti taastada eesti keel.
Kuidas jagatakse? Majandusliku rikkuse alusel: Kõrgklass- kõige rohkem majanduslikke võimalusi Keskklass Alamklass Väärtushinnangute alusel: Eliit Mass Sotsiaalne mobiilsus- ühest klassist teise jõudmine Sotsiaalne staatus- hinnanguline jaotus, kellena end tunned Omistatud staatus- ette antud Omandatud staatus- saavutanud ise Sotsiaalne roll Sotsiaalsed lõhed: varanduslikd, piirkondlikud, rahvuslikud, ideoloogilised, põlvkondlik Kt kordamine 1. Ühiskonna sektorid 2. Demokraatia tunnused 3. Mõisted: Sotsioloogia Poliitökonoomia Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond Teadmusühiskond Siirdeühiskond Sotsiaalne staatus Sotsiaalne mobiilsus Kas heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Kas Eesti on toime tulnud siideühiskonna ohtudega? Mis võib ohustada Eesti jätkusuutlikust?
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse
konspiratsioonireegleid arvestades allkiru korjati. Kui algul olid palvekirjades domineerinud sotsiaal-majanduslikud nõudmised (maaostu ja renditingimuste reguleerimine, mõisa ülemvõimu likvideerimine kohtu vallavalitsuse üle), siis nüüd lisati koolmeistrite (J.Adamsonn, M. Jakobson) algatusel ka rida rahvuslikke taotlusi keele, hariduse ja kiriku alal. Palvekirja esitamiseks tsaarile moodustati valdade esindajatest suurem saatkond. Erinevalt J. Kölerist ei kippunud teised rahvuslikud tegelased aktsiooni toetama. Sellegipoolest hoiatas J. V. Jannsen Tartusse kogunenud talupoegade esindajaid vangistamise eest. Saadikud valisid Peterburi sõitmiseks teise tee, jõudsid õnnelikult kohale ning J. Köleri poolt organiseeritud vastuvõtul andsid palvekirja tsaarile üle. Loodetu tulu sest loomulikult polnud. Otse vastupidi, vennad Petersonid vangistati ning kogu Viljandimaa rahvuslik liikumine sattus surve alla. Küll oli palvekirjade aktsioon aga
Lisaks muusikalisele oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski eestlane, kes koolitamise läbi talurahvast kõrgemale tõuseb, sellepärast omast rahvast ei lahkuks ja et eesti rahvas saaks endale eestikeelse keskkooli. Ka said laulupeol tuule tiibadesse esimesed Eesti rahvuslikud organisatsioonid nagu Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Aleksandri 6 keskkooli komiteed, põllumeesteseltsid jne. Sel üritusel sõlmiti ka esimesed tutvused soomlastega. Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri, rätsepa, maalri, koka, kutsari,
Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris. Kunileidi koorilaulud näitasid saksa liedertafellike laulude kõrval uut kvaliteeti. Peale rahvaluule sobitas Kunileid rahvaviisidele Koidula, Kreutzwaldi ja Jakobsoni tekste. Kunileidi rahvuslikud taotlused olid eeskujuks järgnevatele heliloojatele -Aleksander Thomson (31. I 1845 Pringi Sangaste kihelkond - 20. X 1917 Petrograd), Helilooja. Sündis Sangastes veskirentniku pojana. Õppis Valga algkoolis ja Tartu kreiskoolis. Muusikalise hariduse sai Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1865. aastal. Õppis ka Tartu ülikoolis matemaatikat. 1865. aastal sai kihelkonnakooliõpetaja koha Kanepis, kus organiseeris laulukoori, mis oli Eesti selle aja suuremaid (60 lauljat)
(mitte riiki!). Valimised iga 5 a tagant, igas liikmesriigis samaaegselt. Töökorraldus: erinevad struktuuriüksused ja nende roll Parlamendi töös: Poliitilised grupid: sarnanevad fraktsioonidega rahvuslikes parlamentides. Neil on parlamendis oluline roll. Grupid otsustavad parlamendi juhatuse ja komiteede juhtkonna, parlamendi päevakorra, peaettekandjad ja kõneaja, neil on suur ametnikkond ning nad saavad olulist rahalist toetust parlamendilt. Gruppides mängivad olulist rolli rahvuslikud delegatsioonid. Parteidistsipliin ei ole range. Komisjonid: kõik EP liikmed on vähemalt ühe komisjoni liikmed. Suur osa parlamendi tööst toimub komisjonides. Komisjonid koostavad kolme sorti arvamusi ja raporteid: 1. konsulteerivad nõukogu või komisjoni 2. komisjoni enda liikmete koostatud raportid 3. komisjoni omal initsiatiivil koostatud raportid. Ülesanded / roll seadusandlikus / poliitika kujundamise protsessis:
Kultuur rõhutab rohkem ajaloolist protsessi ja selle resultaati, tsivilisatsioon aga kultuuri taset võrreldes teiste resultaatidega. Tsivilisatsioon on võõrkeelte valdamine, kultuur aga emakeele sügav tundmine. Kultuuri puhul räägime ühe rahva saavutustest, tsivilisatsiooni mõistame laiemalt. Jaapani kultuuri ajalugu hakati tänapäevases plaanis uurima pärast aastat 1868. Hiina konfutsianistlik variant lükati kõrvale, seda asendasid rahvuslikud tendentsid, oma mõju ka lääne saavutustel. 1880ndatel ilmusid esimesed Jaapani tsivilisatsiooni ajalugu käsitlevad uurimused, nendes avaldus tendents tõsta esile Jaapani kultuuri eripära, mida seoti Jaapani rahvusliku vereühtsusega ja Jaapani rahvustundega. Suurt tähelepanu äratas 1932 ilmunud Nishida raamat "Sissejuhatus Jaapani kultuuriajalukku", mis käsitles kogu Jaapani kultuuriajaloo historiograafiat. Autor oli vaimustatud Voltaire'i töödest. Pärast Teist maailmasõda on
Valitsused määrati ametisse parlamendiväliste määrustega. Majandus: Turumajandus. Kõik rahvusrühmad tahtsid küll iseseisvust aga kasutasid ühtse riigi eeliseid, kaubeldes piiride ja tollideta, olid rahvusest sõltumata juriidiliselt võrdõiguslikud kogu keisririigi raames. Linnades arenenud tööstus, põllumajandus Sisepoliitika: Parlamendis olid esindatud peaaegu kõik rahvusrühmad, oli otsuste vastuvõtmine raskendatud. Kõikide rahvuste poliitilised grupid asetasid esikohale rahvuslikud probleemid, nõudes maksimaalselt laialdast autonoomiat. Välispoliitika: Venemaaga rivaalitses Balkanil. 1908 annekteeriti Bosnia ja hertsogoviina. annekteerima- vägivaldne liitma. 1879 liit Saksamaaga Venemaa vastu. Itaalia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Mitmeparteiline parteisüsteem. Majandus: Heaolutase oli üks madalamaid. Põhja osa oli edukam kui lõuna osa, kus kehtis parunite patriarhaalne võim talupoegadele. Põhjustas ümberasumisi lõunast põhja ja Ameerikasse
loevad keskkonnatingimused (koera hooldamine, toitmine, liikumisreziim). Keskkonnatingimused mõjutavad düsplaasia esinemistugevust, mitte pärilikkust. Võib ette tulla ka pärilikke silmahaigusi, kui nende riski saab viia minimaalseni, kui uurida aretuses kasutatavate koerte silmi iga 1-2 aasta tagant. Uurida tuleks ka neid koeri, keda kunagi ei kavatseta aretuses kasutada - see annaks infot vanemate kohta. Eesti rahvuslikud tõukoerad Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.[25] 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist,
Tarbimisefekt väljendab heaolu suurenemist tänu tarbimismahu suurenemisele ning hinnalangusele. Dünaamiline: Suuremast konkurentsist tingitud tootmise efektiivsuse kasv. Turu laienemisega kaasnev mastaabiefekt. Välisinvestorite huvi suurenemine regiooni investeerimiseks. Standardite ja tehniliste normide ühtlustumine. Tolliformaalsustega seotud kulutuste vähenemine. 4.Konkurents ja mastaabiefekt Suurem konkurents ja mastaabiefekt tekivda, kui üksikud rahvuslikud turud integreeruvad ja moodustavad ühise turu. Suurem turg võimaldab ära kasutada masstootmise eeliseid ning ühisel turul on konkurents ettevõtjate vahel suurem. Konkurentsi tulemusel langevad hinnad ja suurenevad kaubeldavad kogused. Suurem konkurents toob endaga kaasa vähemefektiivsete tootjate kadumise turult. Mastaabiefektiga on tegemist, kui tootmisesse rakentaud n ühikut ressursse suurendavad toodangut nX võrra.
võistulaulmise traditsioon. Lisaks muusikalisele oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski eestlane, kes koolitamise läbi talurahvast kõrgemale tõuseb, sellepärast omast rahvast ei lahkuks ja et eesti rahvas saaks endale eestikeelse keskkooli. Ka said laulupeol tuule tiibadesse esimesed Eesti rahvuslikud organisatsioonid nagu Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Aleksandri keskkooli komiteed, põllumeesteseltsid jne. Sel üritusel sõlmiti ka esimesed tutvused soomlastega. Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri, rätsepa, maalri, koka, kutsari, majahoidja ja paljude teiste kaasabil mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine". Alguses suhtus ta teatrisse kahtlevalt,
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühis...
vee vastu. 1.3.3 Juust Holland on tõeline ''juustumaa''. Nimed Gouda ja Edam on üle maailma tuntud, kui 7 Joonis 4 Juustuturg Alkmaaris juustu sordid, kuid siiski algselt olid nad linnad Hollandis. Eriti tuntud on linnake Alkmaar, kus korraldaks igaaastaseid juustuturge. 1.3.4 Puukingad Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud ning ka praegu kannavad neid kingi paljud inimesed, kelle meelest on need ikka sama praktilised nagu vanasti. Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust just neid puid istutatakse tavaliselt jõgede ja poldrite kallastele, sest nad suudavad imada endasse suures koguses vett, tänu millele hoiavad nad veetaset kontrolli all. Kingad lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile Joonis 5 Puukingad
Raimond Kaugver, kes kirjutab kooliprobleemidest, kuritegevusest, põlvkondade ja peresuhetest. Selle ajajärgu tähelepanuväärsem uustulnuk on Mihkel Mutt. Tema proosat on võrreldud Juhan Viidingu luulega. Muti sageli följetonistlikud lood otsekui pildistavad kaasaja olusid, eriti haridusseltskonna inimtüüpe. 1970. aastate näitekirjanduse kunstiline tase on küllaltki kõrge, keskmes on Enn Vetemaa, Rein Saluri, Vaino Vahing ja Mati Unt. 1980 . aastal lahvatavad rahvuslikud pinged noorterahutustes. Niisuguses olukorras muutub teatri tähtsamaks ülesandeks vaimne vastupanu võõrale võimule. Teater võtab üle ajakirjanduse funktsiooni . 1980. aastate draamakirjanduse peateemaks on ajalugu, mille abil uuritakse ja kinnitatakse rahvuslikku identiteeti. Teatris jälgib seda liini Mikk Mikiver, kelle lavastustest saavad suurima vastukõla Jaan Kruusvalli ,,Pilvede värvid" ja ,,Vaikuse vallamaja" ning Rein Saluri ,,Minek". Kodune ülesanne: 1
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM UNGARI VABARIIK Riigitöö Lemme-Liis Madiste 10-1 Juhendaja:Sirje kaljula Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 RIIGI ARENG......................................................................................................... 5 1.1 GLOBALISEERUMINE...................................................................................... 5 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS..........................................................6 2 MAJANDUS........................................................................................................... 8 2.1 TURISM................................................................................................
Kui mitmekülgne tõlgendus oli kinnistunud, avaldas sakslane Fritz Fischer uurimuse ,,püüe maailmavõimu poole" (1961), milles väitis, et Saksamaa oli ainuke süüdlane. Järgnes teaduslik diskussioon. Tänapäeval Fischeri tõlgendust ei peeta adekvaatseks. Erinevad seletused: 1) Majanduslikud põhjused: Rivaliteet Saksamaa ja Suurbritannia vahel (Majandusringkonnad olid sõja vastu). 2) Koloniaalvõitlus: Saksamaa/Suurbritannia ja Prantsusmaa Tipp möödas. 3) Rahvuslikud vastuolud: Populaarne seletus läbi aegade. Prantsusmaa / Saksamaa (E-L) jätkunud 43a. Venemaa / Austria-Ungari (Balkan). Serbia / Bulgaaria. 4) Julgeolekuprobleemid: On väga oluline selgitaja. Suurriikide vaheline võidurelvastumine enne sõda. Armeede suurendamine (1913), Saksamaa (623 000 820 000) / Prantsusmaa ( - 750 000) kolmeaastane sõjaväekohustus. Laevastikuvõistlus: Saksamaa ja Suurbritannia. Tulemuseks kriisid 20saj alguses.
(laulud, klaveripalad). · Areneb välja uus ¾anr: sümfooniline poeem (1-osaline programmiline sümf. teos). Eelistati programmilist muusikat, tekib tsüklilisus. · Artistidelt oodati virtuoossust, pillid omandasid tänapäevase ehituse. · Kunst väljus kiriku rüpest. Kontsert muutub ,,kättesaadavamaks" tekkisid esimesed kontsertorganisatsioonid. Palju oli rändavaid muusikuid, mis soodustas muusika levikut. · Arenesid välja rahvuslikud koolkonnad. · Muuhulgas taaselustati J.S. Bachi ja G.F. Händeli loomingut. Franz Schubert (1797-1828) Austria · Peetakse esimeseks romantikuks. · Elas peamiselt Viinis. · Kirjutas arvukalt klaverisonaate, oopereid (laulumänge), 10 sümfooniat; tuntud soololaulude tsüklid "Ilus möldrineiu","Talvine teekond","Luigelaul". Tema laulude saated on kunstiliselt iseseisvad. Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa · Elas Leipzigis. · Unistas saada pianistiks.
iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21
oli prohvetlik ajalootunnetus. Enamik siiski uskus progressi katkematusesse ning selle tulemuste pöördumatusesse. Aastad 1900-1913 olid optimismi võidutsemise aeg. Samas aga kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud, mis olid võimelised purustama elu sujuvat kulgu. b) 1914-1923. Kriisid aeg ja kogu 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ning poliitilise süsteemi lagunemise aeg: esimene maailmasõda, revolutsioon Venemaal, revolutsioonilised kriisid Euroopa riikides, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, 19.sajandil ja 20.sajandi algul juhtivat osa etendanud impeeriumide lagumine ning uute riikide teke ning uute rahvuste, klasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine. c) 1919-1929. Maailm pärast Esimest maailmasõda ning rahvusvahelised suhted: sõjajärgset maailmakorda reguleerivate lepingute sõlmimine. 1920. aastate teisel poolel toimub majanduslik ja poliitiline stabiliseerumine, mistõttu seda perioodi
Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama.
August Kitzbergi elulugu ja looming...................................................3 4 5 August Kitzbergi tähtsus......................................................................6 ,,Libahundi" peamised konfliktid.........................................................7 8 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................10 Kitzbergi elulugu ja looming August Kitzberg sündis 29. dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aa...
piiskopimitra. Alumisel hõbedasel väljal on kilbi alumisest servast tõusev musta mõõga käepidemepoolne osa. Põhjendus viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslastele. Müürihambuline jaotus tähistab kaitsefunktsiooni ja osutab sellisena eestlaste muistsele maalinnale ja hilisemale piiskopi- ning ordulinnusele. Lihula muuseum Mõte Lihulasse muuseum asutada tekkis siinsete kodu-uurijate hulgas juba ammu. Reaalsemaks muutus kava 1980.-ndate aastate lõpus, mil rahvuslikud ideed muinsuskaitseliikumise vormis ka siia jõudsid. Võimaliku muuseumihoonena nähti siis üht Lihula vanimat mantelkorstnaga puithoonet õigeusu kiriku kõrval Tallinna maantee ääres (Tallinna mnt 35). Tookord jäi muuseum siiski loomata. Muuseumi rajamise idee muutus jälle aktuaalseks 1990. aastate alguses, seoses Mati Mandeli juhitud arheoloogiliste kaevamistega Lihula piiskopilinnuses. Kaevamised näitasid, et Lihula piiskopilinnuse näol on tegemist ühe unikaalseima 13
Ujumisspordi eriliik on kujundujumine (EE, 1998). 1.3 Ajalugu Esimesed kirjalikud teated ujumise kohta pärinevad Egiptusest Keskmise riigi ajastust. 1515. aastal korraldati Veneetsias koos sõudevõislusega ka võiduujumine. Sportlik ujumine sai alguse Suurbritanniast. Esimesed ujumisdemonstratsioonid toimusid 1837. aastal Londonis, 1869 asutati esimene ujujate organisatsioon Suubritannia amatöörujujate liit ja 1877 korraldati esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Esimesed rahvusvahelised võistlused toimusid 1889 Budapestis. Olümpiamängudel võistlevad ujujad aastast 1896, maailmameistrivõistlusi peetakse aastast 1973 ja euroopameistrivõistlusi aastast 1926 (Wales, 2010). Eestis sai sportliku ujumine alguse 1910, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused 50 ja 300 m distantsil. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919.
Eesti oli peaaegu kaitseta, kuid siiski otsustas Wehrmacht’i ülemjuhatus Eesti eest võidelda. Siit lahkumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja- Rootsist. Baltimaades otsustati läbi viia sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja 31. jaanuar 1944, seda toetasid rahvuslikud ringkonnad eesotsas peaminister J. Uluotsaga. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnuist võeti teenima 38000 meest. Kõik ülejäänud mehed vanuses 18-60 pidid astuma Omakaitsesse. Punaarmee peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruar-september 1944). Kui esmane kriis Narva rindel aga mööda sai, asusid sakslased eestlaste püüdlusi torpedeerima, peagi algas ulatuslik deserteerumine. Lõpetati jutud Eesti iseseisvuse tunnustamisest Saksamaa poolt või autonoomiast
veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski eestlane, kes koolitamise läbi talurahvast kõrgemale tõuseb, sellepärast omast rahvast ei lahkuks ja et eesti rahvas saaks endale eestikeelse keskkooli. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. See oli esimene kord, kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla. Ka said laulupeol tuule tiibadesse esimesed Eesti rahvuslikud organisatsioonid nagu Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Aleksandri keskkooli komiteed, põllumeesteseltsid jne. Sel üritusel sõlmiti ka esimesed tutvused soomlastega. KOKKUVÕTE Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa mängib Eesti ajaloos väga suurt rolli. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele, mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud
valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. 15. nov. 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused, Maapäev aeti jõuga laiali. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uus pealetung algas 18. veeb. 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veeb. 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakondade tegevus keelustati,
Eriti puudutab see poliitilist sõnavara. Ideaalne ja reaalne kultuur Tuleb eristada kultuuri ideaale tegelikest arusaamadest ja praktikast, mis juhivad meie igapäevast elu. Reaalne kultuur koosneb pigem meie tegude õigustusest. Ideaalse kultuuri normid on liiga ranged, et kõik suudaksid ja tahaksid neid täita. Normid ja väärtused. Väärtused- on sotsioloogia üks põhimõisteid.Väärtussüsteemid võivad olla ühiskondlikud. Grupilised,individuaalsed ja rahvuslikud. Lihtsamalt öeldes on väärtused enamuse poolt heaks kiidetud ideaalid või orientiirid, millest inimesed oma tegevuses juhinduvad. Väärtus on ükskõik milline asi materiaalne või ideaalne idee või institutsioon tegelelik või kujutletav asi-kõik see mille suhtes inimene võtab hinnangulise positisiooni. Kahjulik või kasulik. Iga inimese väärtussüsteem on üles ehitatud hierarhiliselt st osa väärtusi on tähtsamad kui teised. Seega inimesed on orienteeritud väärtustele
1. Milline on Eesti riigikord? 2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja? 3. Milliste sõnadega iseloomustatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse I peatükis Eesti Vabariiki? 4. Kas Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik või föderatiivne riik? 5. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis? 6. Mis seadusega peavad olema kooskõlas kõik Eesti seadused? 7. Millisel põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus? 8. Mis on Eesti rahvuslikud rikkused, mida tuleb kasutada säästlikult? 9. Nimetage Eesti riigikeel. 10. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks. 11. Nimetage kaks moodust, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel. 12. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 13. Kes on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandja? a) Rahvas b) President c) Peaminister d) Riigikogu 14. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis?
Vasakul langenud sakslane, kes kaitses Järva foogti“. Kunstnik näitab jõudude ebavõrdsust ja eestlaste vaprust. Kõige tähtsam oli aga rõhutada, et eestlastel olid oma kuningad. Jüriöö ülestõusu aastapäeva eel toimus omamoodi pildiplahvatus. Võimude tellimusel valmis terve rida jüriöö-teemalisi kunstiteoseid. Neid näidati rahvale esmalt 1943. aastal Moskvas ja kaks aastat hil- jem ka Tallinnas. Jaroslavlis, nõukogude tagalas maalitud pildid on rõhutatult rahvuslikud: eestlased kannavad rahva- riideid, taustal on äratuntav Eesti maastik. Evald Okase maalil „Jüriöö märgutuli“ näeme relvastatud rahvast järgimas kutset ülestõusule. Richard Sagrits kujutab maali esiplaanil seda, kuidas ülestõususu algusest andis märku sõjasarv. Arnold Alas on maalinud sõttaminejaid eesti rehetarede taustal. Adamson-Ericu maalil lähevad võitlusesse ka naised. Kunstnik rõhutab kogu rahva soovi sakslastele kätte maksta
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e
1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reziimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks IME projekt. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega ka rahvuslikud poliitikud, juba 1988. aasta alguses toodi välja sini-must-valged lipud ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus loomeliitude ühispleenum, millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis võttis ideoloogiliselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka öölaulupeod,
mõõtmed. Religiooni seostamine korratusega näib pühaduseteotusena, kuid mõningaid näiliselt religiooni ja vaimsusega seotud kultuslikke liikumise vaadeldakse teatud sotsiaalse korratuse vormidena. (Roper, Logan, Tierney 1999: 77-78) 3.4. Keskkonnategurid Keskkonnateguritel on sellele elamistoimingule ulatuslik mõju ning turvalisuse mõistel puuduks tegelik tähendus, kui seda ei seostataks keskkonnaga. Keskkonnaprobleemidel puuduvad rahvuslikud piirid. Probleeme on palju, kuid valitud on välja neli põhigruppi, 8 milleks on saastumise, õnnetusjuhtumite, nakkuste ja tuleõnnetuste vältimine. (Roper, Logan, Tierney 1999: 78) Saastumise vältimine on väga oluline keskkonnaprobleem, mille mõju tervisele on väga suur. Joogivee saastumine on juba ammu olnud suureks probleemiks, eriti arengumaades. Urbaniseerumine, industrialiseerumine, jõukus ja tehnoloogilised edusammud on loonud
Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama.
•1980 a. algus – neoekspressionism •Erinevad allikate, vormi kui ka tähenduse poolest Hüperrealism-Jäljendas nähtavat maailma, Arenes välja popkunstist, Mõningane aimatav ühiskonnakriitika või iroonia, Läbinisti linlikud motiivid Skulptuur- Mulaažide tegemine George Sagali jälgedes. Täielikult illusionistlikud, Alasti inimesed, kollaažid Neoekspressionism- Tärkas euroopas, Tõusu soodustas modernismi kriis, Postmodernismi üks variantidest, Eraldusid rahvuslikud koolkonnad Saksa kunst- dünaamiline, iseseisev Itaalia kunst - Esindavad eklektilist, otsestest minevikukuntsti tsitaatidest või jäljendustest kubisevat figuratiivset maalikunsti Jonathan Borofsky-New Yorkist, Tahtis väljendada oma tundeid, Hakkas looma installatsioone, kuhu koondas erinevaid üksikteoseid, mis kajastasid tema teadvuse seisundit Grafiti- Sai alguse New Yorgis, Noortekampade anonüümseks eneseväljenduseks, kes otsivad enda identiteeti ning trotsivad kehtivat korda
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kok...
mis osutus radikaalseks pöördeks kaasaegses kunstis. Tema idee eemalduda tavalisest vormikäsitlusest ja avada teema sisuline pool avaldub selgelt teostes ''Viuul'' (1912), ''Absint ja kaardid'' (1912) ning ''Natüürmort punutud tooliga'' (1911-1912). Pannud aluse kubismi tekkele, maalis Picasso neegriskulptuuride mõju all olles pildi ''Tants laudlinadega'' Nii selles kui ka teistes tolle aja töödes kõlavad rahvuslikud noodid ja mõningate dekoratiivne liialdus: ''Daam lehvikuga'' (1909) Üks kubismi tippteoseid ''Kolm naist'' on omamoodi kaasaegne interpretatsioon kolmest graatsiast. Paljude seniste traditsioonide ja tõekspidamiste kummutajana oskab Picasso paremini kui keegi teine traditsioonidele toetuda. ''Kolme naise'' juures avaldub see nii teema valikus kui ka püramiidjas kompositsioonis. Vasakpoolse ja keskmise figuuri poosid on sarnased poosidele pildil ''Tants laudlinadega'',
36. peatükk Esimene maailmasõda ja 1917. aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlas...
Teise pikema artikli avaldas Elango noorsoo seksuaalsest küpsemisest. Ka selle kirjutamisel lähtus ta Viinist kogutud materjalidest. 1934.aastal ilmus Elangol ,,Noor-Eesti" kirjastuse väljaandel raamat ,,Kasvatusteadus", mis oli mõeldud õpikuks kesk- ja kutsekoolidele, kus õpetati pedagoogikat. ,,Elava teaduse" jaoks tegi Elango mitu tõlget soome ja saksa keelest. Aastatel 1936-1940 toimetas ta kirjastuse ,,Koolikooperatiiv" tellimusel 30-andelise seeria ,,Eesti rahvuslikud suurmehed". Pidevat tegevust andis Elangole ,,Eesti ensüklopeedia" pedagoogikaosakonna toimetamine. Suurem osa artiklitest tuli tal endal kirjutada, kuid mõningal määral kasutas ta ka J.Torgi, A.Koorti jt.abi. õppeülesandetäitjana jäi tal ka piisavalt aega süvenemiseks pedagoogika teooriasse. Seda tegi ta peamiselt saksa- ja soomekeelse kirjanduse põhjal. 7
Keskmised koerad : Kaaluvahemik 20-40 Ülisuured koerad : Kaaluvahemik 10-20 kg, turja kõrguse Kaaluvahemik üle 40 Väikesed koerad : kg, turja kõrguse vahemik 40-80 cm. kg, turja kõrguse Kaaluvahemik alla vahemik 25-70 cm. vahemik 50-90 cm. 10 kg, turja kõrguse vahemik 15-40 cm 7 7.EESTI RAHVUSLIKUD TÕUKOERAD Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud. 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt
· ei tunnista hinge ja keha, vaimsuse ja mateeria, religiooni ja elu eraldamist, sest Jumal on loonud inimese tervikuks, koosnedes ühel ja samal ajal kehast ja hingest neid ei ole võimalik eraldada; · loovad tasakaalu vaimse elu ja füüsiliste vajaduste vahel kõrgendades vaimset elu ja distsiplineerides oma füüsilisi vajadusi. Sel moel ulatub islam kõigi elu aspektideni individuaalne ja sotsiaalne käitumine, tööjõud ja tootmine, majandus ja poliitika, rahvuslikud ja rahvusvahelised suhted, jne. Sel moel loovad need 5 sammast tõelise islamliku iseloomu, saades indiviidi ja ühiskonna moraali aluseks. USUKOMBED Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Seda tuleb teha päikesetõusul (koos esimeste kiirtega), keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö saabumisel. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puht voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Palvus peab
olümpiamängudel ausas ja sõbralikus võistluses; kuuest värvusest on vähemalt üks kõigi maade rahvus-lipu värvusi. Olümpiadeviis citius, altius, fortius (kiiremini, kõrgemale, tugevamini) väljendab olümpialiikumise püüdlusi; deviisi autor on P .de Coubertini sõber, prantsuse pedagoog Didon. Olümpiasümboli ja deviisi kasutamine puhtärilistel eesmärkidel on olümpiaharta järgi rangelt keelatud. Et neid ei kuritarvitataks, selel järele peavad oma riigis valvama rahvuslikud olümpiakomiteed. Olümpiarõngad koos migni eraldusmärgiga moodustavad olümpiaembleemi. Igaks olümpiamänguks kavandatakse oma embleem: olümpiamänge korraldava linna sümbol, viis olümpiarõngast, linna nimi ja mängude aasta. 8 OLÜMPIAHÜMN Olümpiahümni mängitakse olümpiamängude ava- ja lõpp-pidustustel nign ROK-i istungjärkude avamisel. 1896. aastal Ateenas peetud I nüüdisaegsete
Neid võib alustada, nägu mis tahes suunas. Siiski peaks mees alustades proovima seista näägu lähima seina suunas ja daam mehega vastamisi. Põhiline jalgade töö seisneb selles, et esmalt astud sammu päkale ja siis laskud tallale. SAMBA Võib öelda, et kõik algas üle 500 aasta tagasi, mil hispaanlane Vincente Yanez Pinzonist sai esimene eurooplane, kes maabus Brasiilias. Neli kuud hiljem nõudis Pedro Alvarez Cabral riigi Portuagalile, rajades Salvador de Bahias esimese koloonia. Rahvuslikud tantsud on sageli kui riigi ajaloo pisikujutised nign ühelgi teisel juhul pole see nii ilmne kui Brasiilias ja selle rahvuslikus tantsus sambas. Sambas on eri tantsud eriti lähedalt seotud ning jagavad sarnas ajaloolist tausta. Pärast Brasiilia anastamist kolisid sinna paljud portugallased ning tõid endaga kaasa oma kodumaa muusika ja tantsud. Lõuna-Ameerika riikide koloniseerimise tagajärjel sai alguse orjade sissevedu Aafrikast. Selle tule,musel sai Brasiiliast riik, kus on
2.Vägivaldne surm (mõrtsuka käe läbi, sõltuvusainete tagajärjel, HIV, enesetapp) • Anne-Marie Brasme: Ühe hingetõmbega (ek 2003) • Katrin Reimus: Eilset pole olemas (2002) • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Robert Swindells: Jääme püsima (ek 1999) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Birk Rohelend: Mina, Mortimer (2007) Täiskasvanute maailma ohud 1.Sotsiaalne viletsus, inimkaubandus, prostitutsioon, rahvuslikud konfliktid, perevägivald, vanemate viibimine eemal (nt töönarkomaanlus, töötamine välismaal jne) • Leelo Tungal: Varesele valu (2002) • Reet Made: Iseseisvasse ellu (kogumikust “Miljoni-poiss” (2003)) • Renate Welsch: Rasked päevad (ek 2001) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Katrin Reimus: Haldjatants (2003) • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Ene Jaaniste: Elu on ilus (2009) • Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad (2009)
hakkavad väärtustama rahvust 2) Haritlaste etapp haritlaste liikumine -> rahvuslikku liikumisse ei ole haaratud vaid eliit, vaid sinna kuuluvad ka haritlased, üliõpilased, kooliõpetajad 3) Seltsiliikumise etapp kaasa on haaratud ka juba massid, peamiselt tegeletakse kultuuriliste ettevõtmistega(laulu- ja mänguseltsid, põllumeesteseltsid Eestis) 4) Majanduslik poliitilise liikumise etapp tekivad esimesed erakonnad, kujunevad rahvuslikud poliitikud ning seatakse eesmärgiks oma riigi teke Iga etapi kohta Saksamaal 2-3 näidet: 1) Berliini ülikooli rajamine, Fichte tegevus mõistis hukka absolutistliku monarhia Tekivad mõisted nagu saksa kirjandus, kunst, teater, filosoofia 2) Wartburgi kogunemine Üle Saksamaaline üliõpilaste liit andis rahvusvärvid 3) Meestelaulu seltside rajamine Jahni rajatud turni- ja võimlemisseltside tegevus Esimene laulupidu 4) 1832
samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda. Saint Germaini leping 1919 - Rahuleping Austriaga Nemilly rahuleping 1919 - Bulgaariaga Sevresi leping 1920 - Türgiga 4) Kaart Versailles´ lepingu kohta 5) Euroopa poliitiline kaart pärast I ms. Impeeriumite lagunemine. I maailmasõja tulemusena 1) said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria- Ungaris. 2) lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3) muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4) kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5) Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. 6) Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 7) I maailmasõja alguses kaotas Saksamaa oma meretagused kolooniad Aafrikas
...............................17 7. Kasutatud allikad........................................................................................................18 2 3 1. Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata
kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine. Venemaa kokkuvarisemine Põhjused: Rahutused sõjaväes (suured kaotused), majanduslik kaos (tööjõuja tooraine puudumine, transpordikriis, kütusekriis, nälg), keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse üldine kasv moraalne ja sõjaline allakäik, rahvuslikud vastuolud. Veebruarirevolutsioon Ajend: Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, mille tulemusel tekkisid rahutused ning sõjavägi läks ülestõusnute poolele. 27.veebruar oli võim pealinnas ülestõusnute käes, Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda, kuid edutult ning 3.märtsil 1917 kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee aktile, millega ta loobus troonist ning andis võimu Ajutisele Valitsusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
