1. Romantism ja selle põhimõtted. Ajastu, maad. 18. saj lõpu ja 19. saj kirjandusvool. Kõige tähtsamaks sai isiksuse ja erakordsuse kujutamine. Peategelased olid julged mässumeelsed kangelased, kes olid tundelised, uhked, idealistlikud e. kõrgete ideaalidega ja võitlejad. Sageli kujutati inimest elust tüdinuna või normide vastu mässajatena. Populaarsed olid tegelastena ka vabaduse või kodumaa eest võitlejad. Esiplaanil oli tunnete kujutamine ja peategelase siseelu ning ühiskonda mõistetakse, vaadeldaks üksikisiku soovide seisukohalt. Segunesid traagiline ja koomiline, kurb ja rõõmus, ülev ja madal. Hakati väärtustama iga rahva kultuuri ning rahvuslikkus ja isamaalisus tulid kirjandusse olulisteks teemadeks. Zanrid : romaan, luuletused (armastus, loodus, isamaalisus, ajalooline romaan). Autorid : Friedrich Schiller, Pairon, Shelley, V. Hugo. Levis Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal. 2. Friedrich Schiller zanrid, 3 teosest lähemalt, päri...
sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA: Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva Rahvuslikkus, lihtsus Üllatusmomendid Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING: 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) 77 keelpilli kvartetti 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt
rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus lõi olukorra, kus riigivanema kohuseid täitval Konstantin Pätsil õnnestus 1934. aasta 12. märtsil teostada riigipööre ning kehtestada autoritaarne kord. Oma väidetavalt ajutist ja erakorralist sammu õigustas Päts vajadusega vältida vapside võimuhaaramist, ent see autoritaarne reziim jäi püsima sisuliselt Eesti Vabariigi lõpuni. Anneli Oidsalu 15 Positiivsus ja rahvuslikkus 1934. aasta pööre tõi kaasa ... kontroll ajalehtede üle; kirjanduses orientatsioon positiivsele elukujutusele ja rahvuslikkusele , sest "riiklik tellimus" tekitas vajaduse sellise kirjanduse järele; Eesti ajaloo kangelasliku külje kujutamine (Mälk, Kivikas); eriliselt eestipärase aine otsimine (Mälgu ja Gailiti rannaromaanid); tööpaatos ja kodumaad ülistavad luuletused; kirjanduses selge opositsioon vaikiva oleku ametlikule positiivsusele
sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20. sajandi muusika väljendusvahenditest (impressionism ja ekspressionism) ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega. Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Elleri detailideni viimistletud väljenduslaadi on võrreldud graafikaga. Olulised on tema muusikas polüfoonia võtted ning värvikas ja väljendusrikas harmoonia. Tema orkester on õhuline - massiivsele täiskõlalisusele eelistab helilooja varjundirikast rohkete soolodega kammerlikku kõla. Rida teoseid on loodud
ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on (tekst Ilmar Sikemäe, 1951) ; Merel (tekst Otto Roots, 1951) omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile - Vokaalkammermuusika: Vokaliis G-duur; Kolm laulu kogust "Aino omane). Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi Tamme eesti rahvalaulude kava" (Orja õhkamine, Vaenelaps, Kuku, sa järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava kägu, 1922); Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951) ; Emake väljenduslaadiga. Volga (tekst Otto Roots, 1952)´; Suvisel hommikul (tekst Otto Roots, 1952) * Elleri varases loomingus (umbes 1925
reklaam mis ülistas kommunistlikku riigikorda. Kujutati võltslikult ilustatud tööliskangelasi ja seda kuidas põllumajanduslikust riigist arenes tööstusriik.3 Sotsrealistlik skulptuur oli algselt tugevasti seotud arhitektuuriga ning sellest sõltuvalt, oli tal poliitilise sõnumi levitamise kõrval ka dekoratiivne tähendus. Maalidele, plakatitele oli iseloomulik tüüpilisus, rahvuslikkus ning tegelikkuse tõetruu, ajalooliselt konkreetne kajastamine selle revolutsioonilises arengus.4 Muidugi oli tol ajal kunsti tegemine üpriski eluohtlik, valikud, mida tegelikult polnud jäeti lahkelt kunstnikele, neid mitte järgides ootas sageli ees vangilaager või midagi veel hullemat. Tänapäeva nooretele võib stalinistlik kunst olla midagi veidrat, sellega seotud õuduslood meenutavad pigem arvutimänge. Kuid samas oli neis hiiglaslikes monumentides ja suurtes, helgete värvidega
Liszti elulugu Märksõnad ja küsimused: 1. Kes oli, millega tegeles? (erinevad väljundid erialad) Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli muusikaajakirjanik, organisaator, dirigent, pedagoog, kunstilise tõe eest võitlev helilooja. Oli ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Oli oma aja parimaid pianiste ning tema töid oli raskem mängida kui varasemaid. Arendas klaverimängimise tehnikat seades uued standardid tuleviku jaoks. Kasutas heliloomingutes kaasaegseid ideid. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid, õpetajad. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes ise mängis Haydni dirigeeritud orkestris. Aastal 1822 hakkas Liszt õppima Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny juhendamisel, Antonio Salieri õpetas muusikateooriat. Oma andekuse ja rahalise halva seisu tõttu õpetasid nad noort poissi tasuta. Lisaks võttis Liszt hil...
luulekogus kasutanud. 3 ÜLDISELOOMUSTUS Luulekogu viimane tsükkel ,,Ilus maa" kujutab nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. Kuna alates 1970. aastast on ta kirjutanud rohkem saatuseluulet, siis on seda ka see luulekogu. Selles luulekogus ta üritab kirjeldada kõike seda, mis toimus nõukogude ajal ning sellest kuidas taastus rahvuslus. Sellest luulekogust alates on rahvuslikkus muutunud rahvusluseks. Luuletuste kohta ei saa öelda kas need on ühesalmilised või on nendel rohkem salme. Osadel luuletustel saab kindlalt aru, et sellel on üks salm või kaks salmi. Samas on luuletusi mis on pikad, kuid ei anna aimu mitme salmilised need on. Viimase luuletsükli ,,Ilus maa" luuletuste juures on väga omapärane lause: ,,Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa mida armastan". See lause on kirjutatud peaaegu iga viimase tsükli luuletuste alla
Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus
*Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-.kunsti-,haridus-,teaduselu lühiiseloomustus. Kirjanduselu: *Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm. *Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa,ennekõike realistlik romaan,A.H.Tammsaare *1930a ajaloolise romaani viljelejad. *Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond Muusikaelu:
kirjanikud. Näiteks: Schiller - Beethoveni IX sümf. Finaal ,,Ood rõõmule";. Müller - suhteliselt tundmatu, kui Schuberti lalutsüklite ,,Talvine teekond" ja ,,Ilus möldrineiu" tekstide autor; Goethe - ,,Noore Wertheri kannatused" eeskujuks Berliozi ,,Fantastilisele sümfooniale", ,,Faust" Lliszti sümfooniline poeem, Mahler kasutas sama oma Vii sümf. ühes osas) · RAHVUSLIKKUS: Tekib heliloojate, kunstnike rahvuslikke koolkondi. Tekib huvi OMA MAA rahvatraditsioonid vastu, mis seni oli tugevalt allasurutud ja jäi prantsuse- saksa mõju alla. Nt. 19. saj. ei olnud rahvuslikku identiteeti Tehhil, suurel osal Ungaril, Poolal, Soomel. Nad olid allutatud oma suurte keiserlike naabrite poolt. Muusika on parim vahend rahvuslikun identiteedi taasavastamisel. Muusikaga saab väljendada Toetudes rahvaloomingule luuakse ka originaalteoseid
* riike hakkasid valitsema monarhid, kelle võim sarnanes idamaiste valitsejat võimule TEADUS: * filosoofiast eraldusid loodusained, mis võimaldas neil kiiremini areneda * filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle, kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu KIRJANDUS, KEEL JA TEATER: * esiplaanile tõusis naudingut ja mittemõtlemisainet pakkuv looming * kirjandusest kadus rahvuslikkus * maailmakeeleks sai kreeka keel * teatrist kadus polise kodanikkonda eetiliselt hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg RELIGIOON: * religioonist kadusid kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, nende asemele nihkusid müsteeriumid * ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine KUNST: * arhitektuuris said ülekaalu ilmalikud hooned * skulptuuris tõusis huvi keskpunkti inimese välimus ja tunded
Tähtsaim kirjanik J.Swift ROMANTISM (19.saj) 19.saj esimene pool rahulolematus olemasolevaga, pettumine kaasajas, maailmavalu, kogu maailma ebaõiglus ebamääraste ideaalide loomine paratamatu lõhe tegelikkuse ja ideaalide vahel taandumine kaasajast tundmuste, jõuliste elamuste, fantaasia eriline rõhutamine (eksootika, salapära); kangelased on kirglikud, uhked, ümbritsevaga vastuolus melanhoolia (arusaamatu kurbus) rahvuslikkus, pöördumine oma rahva ajaloo ja rahvaluule poole vabaduseülistus looduseülistus (looduse kujutamises heiastus inimese hingeelu) tundetooniline stiil üleva ja madala, koomilise ja traagilise ühendamine vastandamised (vabadus vangistus, armastus, elukihk surm, taevas põrgu) romantiline kangelane ROMANTILINE KANGELANE individualism eraldunud kogu maailmast, sest teda ei mõisteta ja kiusatakse taga, üksildane
Läänes on 1960. aastate vihased noored mehed juba ammu klassiku 5 staatuses, meil tuleb aga alles võidelda vanade sotsialistlike retsidiividega. Esmalt on meil aga tarvis ühineda rahvusvahelise kunstieluga, mida me oleme seni vaadanud eemalt nagu teatrietendust. Nüüd on meil võimalus selles ise osaleda ja ka ise Eestis luua selline kunstielu nagu on igal pool Euroopas. Küll see rahvuslikkus nii või teisiti ilmsiks tuleb, kuid kui me pole rahvusvaheliselt arvestatav kunstimaa, siis pole sellest rahvuslikkusest midagi rääkida siis võib eesti kunst olla heal juhul vaid kohalik eksootika. KASUTATUD KIRJANDUS: Aine Aineta, Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tallinn 1994 6
Riigikorraldus: polis kaotas oma senise tähenduse ja muutus suurriigi koostisosaks riike hakkasid valitsema absoluutse võimuga monrahid Sõjavägi: sõjavägi polnud enam linnriigi kodanike vägi, vaid palga sõjavägi Kirjandus, keel ja teater: teatrist kadus polise kodanikkonda hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg esiplaanile tõusis naudingut, mite mõtlemisainet pakkuv luule kirjandusest kadus rahvuslikkus maailma keeleks sai kreeka keel Filosoofia: filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu Teadus: filosoofiast eraldusid looduained, mis võimaldas neil kiiremini areneda Religioon: kadusid kodanikonda ühendavad suured usupidustused, nende asemele nihkusid esiplaanile MÜSTEERIUMID – kitsale ringile mõeldud salajane usutalitus, millega
2 1.2. Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud Naiskodukaitse loodi ajal, mil Eesti iseseisvust ja identiteeti toetas rahvuslusidee, mille üks olulisi komponente oli kodaniku altruistliku, riigi heaks antava panuse väärtustamine. Naiskodukaitse oli põhimõtteliselt apoliitiline, erakondade - ülene organisatsioon. Sellest arusaamast tulenesid ka Naiskodukaitse tegevuse ideoloogilised alused: rahvuslikkus, altruism, demokraatlik mõtteviis ja naiste emantsipatsioon. Seega, organisatsiooni liikmed vastutasid võrdselt kõigi organisatsiooni eesmärkidest tulenenud ülesannete täitmise eest. Naiskodukaitse liikmed tegid tolleaegsetest oludest lähtuvalt rasket füüsilist tööd isamaa heaks sellest isiklikku kasu eeldamata ja tasu nõudmata. 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid Enne Teist maailmasõda kuulus Naiskodukaitse ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti
Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt"- üks luules teine muusikas," kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia
1. Kristjan Raud Kristjan Raua (1865-1943), kes rasketele aegadele vaatamata üsna vanaks meheks elas, pärand kujutab endast enam kui pool sajandit kestnud aktiivset tegevust eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Lisaks loomingule tegeles ta aktiivselt pedagoogikaga, võttis osa muinsuskaitsetegevusest ja millegipärast armastas pidevalt avalikkuse ees sõna võtta erinevatel teemadel, mis teda isiklikult ei puudutanud. Kristjan Raud oli üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919 aastal. Tema rahvusromantilist ja müstilis-sümbolistlikku loomingut võrreldakse õigustatult Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mis tähendab loomulikult kiitust, sest viimased kaks olla kuulu järgi suured kunstnikud olnud. Kristjan Raua pliiatsi ja söejoonistused, mis moodustavad suure ja peamise osa tema taiestest, avaldavad muljet ja avardavad kindlasti vaataja fantaasiat. Eriti need rahvusromantilised, "Kalevipoja " tar...
sõbraks ja Marta jätab kõigile ülimalt positiivse mulje, kuid hiljem muutub iseloomult hoopis kellekski teiseks ning see hävitab igasuguse usalduse ja positiivse suhtumise tema suhtes. Romaanis on ka NKVD tegelased, kes esmalt tekitavad lugejasse vastikust ja vihkamist teisalt ka halesust ja kaastunnet nende naiivsuse tõttu. Sündmustik algab Taavi Raudoja tagasitulekust kodukanti koos oma kaaslastega. ,,Raamatus ,,Ristideta hauad" omavad nii heroilisus kui ka rahvuslikkus teistsuguse mõõtkava, kuhu mahuvad siiski ära vabadusvõtleja isiklik heroism, tema tõekspidamised, ja tema vankumatu tahe eelkõige väärtustada vaimu ja aadet kõikide olmeliste ja kehaliste kannatuste kiuste. Kui laenata Jaan Krossilt mõiste "kirjandus kui laiendatud autobiograafia", siis pole kahtlust, et Arved Viirlaiu sulest ilmunud teosed on eesti kirjandusele pärandanud unustamatult värvikalt kirjeldatuna eesti sõduri ja vabadusvõitleja, soomepoisi ja metsavenna kujud
sarnanema idamaiste valitsejate võimule. 2) Teadus: a) Filosoofiast eraldusid loodusained, mis võimaldas neil kiiremini areneda. b) Filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle, kuidas tekkinud kaoses saavutada hingerahu ja olla õnnelik. 3) Kirjandus, keel ja teater: a) Kirjandusest kadus rahvuslikkus. b) Esiplaanile tõusis naudingut mitte mõtlemist pakkuv kirjandus. c) Maailmakeeleks sai kreeka keel. d) Teatritest kadus eetiliselt hariv põhimõte, selle asemele tuli meelelahutus. 4) Religioon: a) Kadusid polise kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, mille asemele müsteeriumid ( - kitsale ringkonnale mõeldud salajane
Tagaplaanile jäeti tundeelamused, analüüsisid ja üldistasid. Tähtsaimad liikmsed olid Friedebert Tuglas ja Marie Under XI PILET 1. ,,Toomas Nipernaadi" teose sisu, Nipernaadi kui arhetüüpne kuju kirjanduses, teose idee 2. Valida käsitlemiseks 2 autorit ja nende luulenäited järgnevate hulgast: modernism 1960.-70.aastatel A. Kaalep, A. Alliksaar, J. Viidingu keelemängud. P.-E. Rummo valu ja tõetaotlus. J. Kaplinski harmooniaotsingud. H. Runneli rahvuslikkus, V. Luige uussümbolism, luule poliitiline alltekst. D. Kareva või I. Hirve armastusluule. "Toomas Nipernaadi" on mees, kes suviti rändab mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb
tõlkes oleks see pigem rahvuse vaim), mille 18. sajandi teisel poolel kujundas saksa Valgustusajastu kirjanik ja filosoof Herder. 19. sajandil valitses ettekujutus, et ,,rahva vaimu" sügavustes peitub rahva muusikaline olemus. Andekas helilooja toob ,,rahva vaimu" muusikalise olemuse päevavalgele ja vormib sellest kunstiteose. ,,Rahva vaimu" idee ühines 19. sajandil poliitilise rahvuslikkuse ideega. Poliitiline rahvuslikkus tähendas esmajoones seda, et kodanik peab olema kõigepealt lojaalne rahvusele, mitte usule, klassile või valitsevale dünastiale. Saksamaal, mis koosnes kuni 1871. aastani iseseisvatest vürstiriikidest kuningriigid nagu Preisi (Berliin), Saksi (Dresden)ja Baieri (München), hertsogkonnad jne. -- kujunes see mõte 19. sajandi alguses Napoleoni vastu võideldes ja oli killustatud maal ka edasi väga oluline, näit 1848.-1849. aasta revolutsioonilaines.
Võidab see, kuhu tahetakse minna. Aga miks peaks Euroopa selle pärast kannatama, et ta tegi kunagi läbi renessansihumanismi, mis ongi õdususe eeldus? Teised võiksid ka proovida midagi teha, et liikumissuund oleks hoopis teistpidi. Kui kuskile minna, tuleb võtta omaks selle rahva kombed, õppida keelt, ja kui seda ei tee, tuleb lihtsalt tagasi minna, ja seda usust sõltumata, nii et kellegi usuvabadust see ei kahjusta. Teine asi, mis on lisaks kristlusele Euroopas löögi alla seatud, on rahvuslikkus. Kui Ivo Linna laulis eelmisel nädalal Poolas EM-võistlustel Eesti võrkpallikoondise ja fännide ergutamiseks kaks isamaalist laulu, mõtlesin, et millal tuleb järjekordne «mikkpärnits» ning kuulutab need natsilauludeks. Olete teie ka täheldanud vaenu tõusu rahvuslikkuse vastu? Olen täheldanud. Need käivad koos: Euroopa häbeneb kristlust ja osa eestlasi on hakanud häbenema eestlust. Kuid igasuguse loomingu jaoks, mis on kõige võimsam edasiviiv jõud, aitab sügav rahvuslikkuse
1909 - 1911 kompositsioon Nikolai Rimski-Korsakovi käe all Töö: pühendus heliloomingule ja pedagoogikale; oli pikka aega Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud ja muusikaline juht; hiljem õpetas kompositsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (pedagoogia lõpetas 74-aastaselt) Looming: 300 koorilaulu, 400 soololaulu, loodusmotiividel oluline roll lüürilises koorimuusikas, lõi mitmeid rahvaviisiseadeid; rahvuslikkus kasvas tema loomigusse sisse ning seetõttu on seda kõige rohkem tunda tema hilisemates teostes. Kohati on tema looming sarnane impressionistlikule väljenduslaadile. Tähtsamad teosed: tuntuim looduslüüriline koorilaul “Põhjavaim”; “Mis need ohjad meid hoiavad”; üks tema tuntumaid soololaule “Must lind” 12. Instrumentaalmuusika areng - Heino Eller (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Eduard Tubin(eluaastad, õpingud,
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus 2) Kasulikkus e funktrisionaalsus 3) Ilu e esteetilisus Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest. Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone. Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus. Esteetiline väärtus seisneb tema sisu ja välimuse ühtsuses, kompositsiooni täiuslikkuses ja üksik osa suhtes kogu kompositsiooni näol. Arhitektruur väljendab oma aja stiili. Ajalugu näitab arhitektruuri pidevat arengut, pidevat uue ja vana võistlust, üldise stiili ja rahvusliku omapära suhet. Arhitektruuris on kõige iseloomulikum isepära selles, et ta kätkeb endas tehnika ja kunsti koostööd. Ta on kunstide süntees
Bortnjanski (35 vaimulikku kontsert segakoorile, 10 kontserti topeltkoorile jm.) 18.saj. II poole tähendus muusikale pandi alus uutele zanritele millest lähtuti ka 19 saj. I poolel. 19.sajandi I poolel kujuneb vene rahvuslik koolkond. Tähtsam esindaja Mihhail Glinka (1804-1857) kelle tähendust muusikas on võrreldud Puskiniga vene kirjanduses. Glinka looming avaldas mõju 19.saj. hilisematele vene heliloojatele. Glinka loomingu rahvuslikkus avaldub nii helikeeles (side folklooriga) kui ainestikus. Looming ei ole suur. Tähtsamad zanrid : romansid (umbes 70, sealhulgas tsükkel ,,Lahkumine Peterburist"), kaks ooperit ajalooline ,,Elu tsaari eest" (,,Ivan Susssanin") 1836 ja muinasjutulis-eepiline ,,Ruslan ja Ludmilla" (1842), üheosalised sümfoonilised teosed ,,Kamarinskaja" (fantaasia kahele vene teemale), sümfoonilised avamängud ,,Aragoonia jota" ja ,,Öö Madriidis", mõlemas kasutanud
Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost). Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20. sajandi muusika väljendusvahenditest ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile omane). Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Elleri detailideni viimistletud väljenduslaadi on võrreldud graafikaga. Olulised on tema muusikas polüfoonia võtted ning värvikas ja väljendusrikas harmoonia. Tema orkester on õhuline - massiivsele täiskõlalisusele eelistab helilooja varjundirikast rohkete soolodega kammerlikku kõla
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
Mindi Rootsi, Kanadasse, USAsse, Austraaliasse, Inglismaale, Saksamaale. Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti taasiseseisvumine 1991. Aastal. Kohvrite aeg kohvritel istumise aeg, vahetult peale sõda 1940ndate teisel poolel. Kohvrite lahtipakkimise aeg, 1950 ja 1960.aastatel, uus koht uuel kodumaal, tekkisid ka uued kontaktid eestlastega. Aeg, mil kohvrid viiakse pööningule: 1970ndad aastad ja 1980ndate algus, integratsioon lääne ühiskonda, rahvuslikkus vähenes, lepiti olukorraga. Paguluses ei unustatud oma identiteeti. Koonduti organisatsioonidesse, moodustati liite ja seltse. Korraldati mitmeid ühisüritusi. Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed a ajakirjad ning ilukirjandus. Kirjanikust sai rahvuslik kangelane(üle 130 autori). 1950ndal aastal loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatamisel Eesti Kirjanike Kooperatiiv(EKK) olulisim eesti kirjastus. Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu(1/3
organisatsioonidekeskseks. Tänapäevane arusaam on aga veidi teisenenud (Harvey ja Carrolli definitsioon 1987: võrdlev rmtk on kahe või enama rmtktegevuse uurimine erinevatest aspektidest eesmärgiga leida sarnasusi / erinevusi ja seletada need lahti. Kaasaegseid seisukohti on kujundanud oluliselt Nitecki ja Buckland. Areng kokkuvõtvalt: - 1950dad - filosoofia ja poliitika, teooria ja praktika - 1970dad - kvaliteet ja intellektuaalne vabadus - 1980dad - rahvuslikkus ja rahvusvahelisus 2. RAHVUSVAHELINE RAAMATUKOGUNDUS Rahvusvaheline raamatukogundus vaevles aastaid definitsiooni puuduses, samuti eesmärgi ja käsitlusala/ulatuse ebaselguses. Rahvusvahelist raamatukogundust kasutati aastaid võrdleva raamatukogundusena. Kuid termineid võrdlev ja rahvusvaheline ei kasutata sünonüümidena (1970 Simsova) Stephen Parkeri (1974) definitsiooni järgi koosneb rahvusvaheline raamatukogundus tegevustest, mis
Camille Corot on tuntud kui maastikumaalija. Põhiosas oli tegu romantikuga, õppinud itaalias. Hulgas klassitsistliku süsteemi. Ta ei kasutanud antiikaja motiive. Ta lähtus loomingus põhiliselt elavast loodusest. Itaaliast lahkus prantsusmaale ning tegi oma tööd edasi. Maalidel on lüürilised, sumedad ja hallika koloriidiga. Skulptuuris toimusid muutused aeglaselt, klassitsismi traditsioonid püsisid kaua. Romantiliseks peetakse Rude loomingut. Romantistlikku iseloomustab rahvuslikkus ja patriootlikkus. Realism 19 saj alguseks oli valitsev stiil romantism, teisel poolel tekib realism. Kunstnikud pettuvad romantismis. Kunstnikud loobusid fantastilistest ja põnevatest motiividest, hakati rohkem enda ümber olevat maailma jälgima. Tegelikkust hakati kujutama ilustamata ja reaalselt. Eemaldumine romantismist toimus aegamisi, esmalt maalikunstis, maastikumaalis. John Constable võttis eeskujuks madalmaade maalikunsti ja hakkas maalima oma kodukohta.
kohanimed, taimenimetused (esimene eesti eralasõnaloend); märgitud tüüpsõnade numbrid August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" (1780) grammatika (põhja- ja lõuna- eesti eraldi); eesti-saksa ja saksa-eesti, 17 000 sõna. (1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi grammatikas 17. sajandi piiblikonverentsid) 4. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. Euroopas valgustusajastu, rahvuslikkus jne. ,,Beiträge" (18131832); toimetaja J. H. Rosenplänter. Tähtsus: · Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt · Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk · Kujunes käsitusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (näiteks?) · Levitas teadmisi keele kohta · Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
oli kõige selgemine riigipiirid paika pannud (kas tunned maad, mis Peipsi järvest...). Poeetilises vormis piirileping. Laulus on veel tähtis põlvkondlik järjepidavus. Ilusa looduse kaudu näidatakse kodumaad, esteetika loodus (tüüpiline romantistide võte). Üldjuhul ollakse j ´kuskil kõrgemal sealt siis vaadeldakse selle maa ilu. Kodu ja kodumaa kujund. KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema. Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2) loodus- v kodukohaluule 3) koduluule kitsamalt 4) armastusluule 5)sotsiaalkriitiline luule 6) religioosne luule 7) filosoofiline luule Koidulal on priiuse ja isamaaluule: Priiuseluule: priiuse ja orjaaja vastandus, loodetakse uue
I poolel. Pärines Venemaalt, isa oli kuulus Peterburi Maria teatri laulja. Loomingus kolm perioodi: Vene periood (1907-1918). Iseloomulik on vene muusika rahvuslike traditsioonide arendamine. Kirjutas palju ballette Sergei Djagilevi tellimusel, kes korraldas Pariisis vene kunsti ja muusika sesoone: 1906 kunst, 1907 - muusika, 1909 - ballett. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruska, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918. Teoseid iseloomustab rahvuslikkus, muinasjutulisus, allegooria, grotesk. Side vene rahvamuusika ja -tavanditega. Kasutab idamaist koloriiti. Lühikesed meloodiad kõlavad polüfooniliselt või paralleelselt, puhtad tämbrid - mitte impressionistlikult segatud, rütm vabaneb meetrumist, ürgsete rütmide orgia (skandaal Kevade pühitsemise ettekande ajal). 1920-1940-ndad aastad - neoklassitsistlik periood. 1920 Pulcinella - ballett lauluga barokk-muusika ainetel, dekoratsioonid Picassolt.
Konstantin Türnpu: ● Algatas Tallinna Meestelaulu Seltsi – praegune Eesti Meestelauluselts; ● Pani aluse Lauljate Liidule – praegune Eesti Kooriühing 1906. aastal valmis Vanemuise uus maja– praegune Vanemuise väike maja. 1913. aastal valmis Estonia maja– praegune Rahvusooper Estonia (Juhan Liiv annetas oma vana pintsaku). 1919. aastal asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool– praegu EMTA– Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Uued tuuled- rahvuslikkus Mart Saar: ● Hüpassaarest pärit helilooja; ● Põhiliselt koorimuusika, aga ka klaveriteosed; ● Tuntuim laul –MK - „Põhjavaim“. Cyrillus Kreek: ● Pärit Läänemaalt; ● Kogus vaimulikke rahvaviise; ● Armastas polüfooniat; ● On kirjutanud Eesti esimese reekviemi. MK – Mu süda ärka üles. Heino Eller: ● Tartus temanimeline muusikakool; ● Õpetaja paljudele (Elleri koolkond); ● Armastas viiulit (ise lõpetas kooli samal erialal);
linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus 2) Kasulikkus e funktrisionaalsus 3) Ilu esteetilisus Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest. Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone. Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus. Esteetiline väärtus seisneb tema sisu ja välimuse ühtsuses, kompositsiooni täiuslikkuses ja üksik osa suhtes kogu kompositsiooni näol. Arhitektruur väljendab oma aja stiili. Ajalugu näitab arhitektruuri pidevat arengut, pidevat uue ja vana võistlust, üldise stiili ja rahvusliku omapära suhet. Arhitektruuris on kõige iseloomulikum isepära selles, et ta kätkeb endas tehnika ja kunsti koostööd. Ta on kunstide süntees
Oluline erinevus varasema Euroopaga: alates 18. saj lõpust on märgata väikerahvaste tähenduse kasvu kogu Euroopa kultuuriruumis. Toimib väikerahvaste enesemääratlemise protsess. Väga paljudes euroopa piirkondades hakkab edenema rahvuslik mõtteviis. Toimub Tšehhis, Ungaris, Iirimaal, Leedus, Lätis, Soomes jne. Eesti pole erand. Erinevatel rahvastel on oma rahvuslikud ärkamisajad. Ajastu, kus hakkab välja kujunema uus Euroopa kultuuriline kaart. Rahvuslikkus hakkab toimima väga tugevate ajalooliste muutuste katalüsaatori või jõuna. Erinevates Euroopa paikades on filosoofilised põhendused erinevad, kuid üks kesksemaid ja seda protsessi selgitavaid teooriaid on pärit Saksamaalt. Mõjutab selgelt ka Eestit ja rahvusliku liikumise arengut. Oluline Saksa filosoof ja mõtleja oli J.G.Herder. Kirj 18.saj lõpupoole mitmeid rahvusteemadega seonduvaid tekste. Üks väga mõjukas tekst: 1772 „Keele algupärast“
darvinism või kristlus, Euroopa Liit on darvinism, looduslik valik, konkurents vaba turg või ümberjagamine, Vaba turg. Puudub Euroopa Liidu maksusüsteem. Võibolla ainult kaudselt - "liikmemaksu" ümberjaotamisega. tolerantsus, vähemustega arvestamine, õiguste austamine liidu laiendamine viib suurema tolerantsuseni läbipaistvus, järjest rohkem demokraati defitsiiti leevendamine kontrolliorganid, tugev järelvalvesüsteem rahvuslikkus & suveräänsus kartus suveräänsuse kaotamist paljud riigid on vastupidi saanud palju juurde, muutunud kaalukamaks. 14. Õigusprintsiibid ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus määrus - siduv täies määras direktiiv - eesmärk on paika pandud otsus - kindlale riigile täitmiseks subsidiaarsus, üritatakse olla kodanikele võimalikult lähedal otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel
Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu 1919-1923 Türgi vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan hukutati Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahestus Türgi ja Kreeka vahel Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvuslikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiiguste suurendamine (valmisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt 2. Palestiina
tegelaskujud (Mustjalg). See tähendab ka seda, et tugevneb autobiograafiline tagapõhi (Lüüriline poeem ,,Jõgeva ja Pedja vahel"). Perekonna ja isikliku loo jutustamise laad on muutunud. · 60ndatel ja ka 70ndatel jätkuvalt, on Alveri luules tunda ka ajakohalist siirust. Loomulikult ei puudu kunagi ka elu tumedamad jooned, aga võib öelda et nietzschevaanlik tumedus on vähenenud. · Rahvuslikkus on tugev. 70ndate Alveril süveneb rahvuslikkus, mida 30ndatel eriti polnud. Võib kinnitada, et kõrge eani välja jätkub kirjutamisnõtkus. Kirjutamisnõtkuse viimane suur märk on 1986ndal aastal ilmunud ,,Korallid emajões". Kui viimast perioodi iseloomustada, siis midagi säilib 60ndatest aastatest, kuidmingil määral toimub tagasipöördumine 30ndate luulesse. Vormikasutus muutub rangemaks ja kinitused kõrgetele vaimuideaalidele tulevad tagasi
seotuse tõttu teiste tekstidega, aga samuti selle tõttu, et ta mõjuväli laieneb kogu ühiskonnale. Tüvitekstile saab toetuda, tüvitekstid on mingi kultuurilise identiteedi keskmes. Tüvitekste iseloomustab ka sakraalsus. Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst. Laulupidude enesestmõistetavuses pole me ehk märganud seda nii käsitleda ega nimetada, kuigi vaistlikult seda tunnistame. Laulupeo kujunemises kultuuritekstiks võib täheldada kolme etappi: 1) sakraalsus 2) rahvuslikkus 3) vabaolek. Ajakontekstist sõltuvalt osutub üks või teine tunnus domineerivaks. Laulupidu on midagi erilist, erinevat igapäevaselt elatavast elust. See on argielust kõrgemale tõusmine. Laulupidu on alternatiiv eestlase individualistlikule, üksteisest lahku vedavale, omaette olemist väärtustavale loomusele. Laulupidu ütleb meile, et me oleme ikka veel üks rahvas, üks tõug, üks püha ja vaba olemisviis.
Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi: • vene perioodi - iseloomustab eelkõige rahvuslikkus ja folkloor. • Neoklassitsistlik periood 14 • ameerika periood - iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Arthur Honegger (1892 –1955) oli Šveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja.
Kirjandusse ilmusid maagilised ja fantastilised elemendid. Romantiline kirjeldus võis tihti olla muinasjutulaadne. Jutud kanduvad mineviku eksootilistesse paikadesse. Romantismis on vähe reegleid, kuidas ennast väljendada loominguvabadus. Põhiliselt räägitakse loodusest, sest need võimendavad tundeid. Palju kujutatakse ka jumalat. Maailmakäsitlus on religioosne, protestina materialismi vastu. Romantismis kajastub rahvuslikkus ükski rahvas pole halvem kui teised. Romantismis tekivad mõisted rahvuskultuur, rahvuskirjandus, maailmakultuur ja maailmakirjandus. Esiplaanile tõusis lüürika, sest romantismis on olulisel kohal tunded, kangelased ja tegevuskoht. Hakati taasavastama rahvaluulet. Luuletustes hinnatakse irooniat. Põhiliselt toimub tegevus sügiseti või öösiti. Esteetiliseks peetakse ilu. Rõhutati armastust ja elupühadust
THOMAS HART BENTON 1889- 1975 Regionalist: see osa kunstnikest, kes rõhutatult tegelevad oma lokaalse ümbrusega, regiooniga kuhu nad kuuluvad; ,,Tõelise ameerika" kujutamine (see, mis jääb väljaspoole NY); patriootilik GRANT WOOD 1892-1942 ANDREW WYETH 1917- 2009; nostalgiline meeleolutsemine Kokkuvõte: Ameerika kunst: euroopat imetlev/suurlinna kunst/regionaalne, norstalgiline maaelu MEHHIKO KUNST Mehhiko: vasakpoolne poliitika ja rahvuslikkus, sellest võrsus suur kunstnike aktiivsus, valitsus tellis suuri monumentaalmaale Diego Rivera 1886-1957 rahvusliku etnilise mineviku toetamine, revolutsiooniline paatos; üldistatus, tsiliseeritus José Clemente Orozco 1883-1949 ühiskonnakriitilisus, mütoloogilisus David Alfaro Siqueiros 1896-1974 võib-olla kõige poliitilisem Rufino Tamayo 1899-1991 Frida Kahlo 1907-1954 KUNST II MAAILMASÕJA AJAL.
keskaja inimest, sest neid peeti loomulikuks. Kirjandusse ilmusid maagilised ja fantastilised elemendid. Romantiline kirjeldus võis tihti olla muinasjutulaadne. Jutud kanduvad mineviku eksootilistesse paikadesse. Romantismis on vähe reegleid, kuidas ennast väljendada loominguvabadus. Põhiliselt räägitakse loodusest, sest need võimendavad tundeid. Palju kujutatakse ka jumalat. Maailmakäsitlus on religioosne, protestina materialismi vastu. Romantismis kajastub rahvuslikkus ükski rahvas pole halvem kui teised. Romantismis tekivad mõisted rahvuskultuur, rahvuskirjandus, maailmakultuur ja maailmakirjandus. Esiplaanile tõusis lüürika, sest romantismis on olulisel kohal tunded, kangelased ja tegevuskoht. Hakati taasavastama rahvaluulet. Luuletustes hinnatakse irooniat. Põhiliselt toimub tegevus sügiseti või öösiti. Esteetiliseks peetakse ilu. Rõhutati armastust ja elupühadust
struktuuri ja stiili. Ta keskendus nüüd karakterite loomisele, kes olid oma klassi tüüpilised esindajad. Tegelaste üldistusjõud suurenes, nad olid varasematega võrreldes elulisema ja kunstiliselt veenvamad. Teoste süzeearendusest kadusid seikluslikkus ja ebausutavad sündmused. Realistlik loomingulaad viis kirjaniku järjest lähemale rahva igapäevase elu kujutamisele ning koos sellega süvenes rahvalikkus ja rahvuslikkus Vilde loomingus. Ajalooliste teemade vastu tundis Vilde loomuldasa sügavat huvi. Teda köitsid talurahvarahutused Põhja-Eestis, mille kulminatsiooniks oli talupoegade vastuhakk mõisavõimule Mahtra mõisas. Ajalooline triloogia koosneb kolmest iseseisvast romaanist, mida ühendab ainestik eesti talurahva mõisnikevastane võitlus. Neis kõigis on ajalooliste 19
Sellega muutusid ka esteetilise taotlused kirjandusele. Kirjanduslike rühmituste loomine. Noor Eesti alguse sai Tartus. Tegeles u kümmekond aastat. Saavutati eesti kirjanduslikus elus mõjukas juht. Juhiks oli Gustav Suits. Võib nimetada ka laiemalt kultuurielu klubiks, temaga olid seotud ka kunstnikud, mitte ainult kirjanikud. Polnud väga ühtne, esines väga erinevaid vaateid. Püüti ühendada sotsiaalset õiglust ja liberaalset individualismi. Enamikele autoritele oli omane rahvuslikkus. Rahvusliku autonoomia tekkimine. Põhiloosung: euroopluspüüe. KULTUURPOLIITIKA Haridusministeerium tegeles kultuuripoliitikaga. Asutati eesti kultuurkapital ja võeti vastu eesti kultuurkapitaliseadus: hakati maksustama viina jt tooteid. 6 sihtkapitali: kujutav kunst, kehakulutuur, ajakirjandus kultuurkapitali. Toetai ka asju, mis ei kuulunud otseselt sihtkapitali hulka. Riik ei toeta ja finantseeri täiel määral kunsti ja kultuuri valdkondi. Riiklik propaganda talitlus seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
