ajaloo- ja kultuuri teaduslikule uurimisele. · Jakob Hurda üleskutse koguda vanavara ja rahvaluulet. · 1870.a. EÜS (Esimene eesti tudengorganisatsioon). >1870."Kalevipoja õhtud" >1881 Sini-must-valge > 4.juunil 1884 lipu õnnist. Otepääl VENESTAMISE TAGAJÄRG -> Venestamine küll pidurdas rahvuslikku ärkamisaega, kuid ei suutnud seda hävitada. POLIITILNE ARENG SAJANDIVAHETUSEL · Venemaal viimane tsaar Nikolai II (1894-1917). · Venestamine vaibus, areenile ilmus uus põlvkond haritlasi. · Kui varem oli rahvusliku liikumise kandjaiks maarahvas, siis nüüd kandus rahvuspunkt linnadesse ja kõrgintelligentsi. · Uued poliitilised vaated: Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia.
Eesti talupoegkonna iseteadvuse tõus lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Alles äsja mõisaorjusest vabanenud eestlased ei saanud veel eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust, küll aga nõudsid nad võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Ilmuma hakkasid ajalehed: ,,Perno Postimees", hiljem ,,Eesti Postimees", ,,Sakala". 1865.aastal loodi laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1869.aastal toimus esimene üldlaulupidu, mis kasvatas eestlaste rahvuslikku kokkukuuluvust ja andis jõudu ja julgust tulevikuks. 19.sajand oli eesti talurahva elus kindlasti pöördeline etapp, sest ta tõi endaga palju olulisi muudatusi: talupoeg sai isiklikult vabaks ja võis omada vara, talle avanes seni puudunud liikumisvabadus, ta sai haridust omandada, kujunes rahvuslik identiteet. Ühtäkki avanes palju võimalusi. Ometi muutis eluolu paranemine ja jõukus mõned eestlased kõrgiks ja häbelikuks oma päritolu ees.
Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud ,,Revalia" ja 1865. aastal ,,Estonia" ning ,,Vanemuine". Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. ,,Ärkamine" toimus kõikjal: rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaa-armastust jmt. Sakslaste rahvusteadvuse tõus tõi Baltimaades omakorda kaasa suurema vahetegemise maarahvaga ja selle põlastamise. Jannseni ja teiste ärksamate tegelaste poolt kasutusele võetud nimetus ,,eesti rahvas", samasuguste lauluseltside loomine ning eesti laulupeo korraldamine oli sellistele arengutele loomulikuks vastukaaluks. Luba laulupeo korraldamiseks hakati Peterburi võimudelt taotlema juba kaks aastat varem.
väljenduslaad. Richard Wagner (1813-1883) lõi oopereid, kus lõpetatud numbrid puudusid ja muusika arenes lakkamatult koos tegevusega. Uudne oli, et helilooja võttis kasutusele juhtmotiivid, mis tähendab, et igale tegelaskujule vastab oma äratuntav motiiv. Oma ooperite ainestiku võttis Wagner rahvalikust mütoloogiast või saksa- germaani esiajaloost. 19.saj. tekkisid Euroopa äärealadele muusikas rahvuslikud koolkonnad ning nende piirkondade heliloojad hakkasid ooperisse tooma rahvuslikku omapära. Sajandivahetuse naturalistlik näitekunst ei jätnud mõjutamata ka ooperit. Selle suuna peaeesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Naturalistliku ooperi peameistriks loetakse Giacomo Puccinit (1858-1924). MAAILMAKUULSAID OOPEREID Claudio Monteverdi, "Orfeus" Georg Friedrich Händel, "Julius Caesar", "Herxes" Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Gioacchino Rossini, "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner, "Lendav hollandlane"
1878. aastal tekkis Hurda ja Jakobsoni vahele nn. suur lõhe. Põhjuseks olid Jakobsoni teravad artiklid luteri vaimkonna vastu. Sellepärast astus Hurt ,,Sakala" kaastööliste seast välja. 1880. aastal lahkus Hurt Eestist, asudes Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks. Jakobson läks tülli ka Jannseniga. 1881. aastal sai Jakobsonist EKmS presidendiks. Samal aastal tapeti keiser Aleksander II, milles süüdistati rahvuslikku liikumist. 1882. aastal Jakobson sai kopsupõletiku ja suri. Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Hurda ja Köleri pooldajate vahel. Köleri pool võitis ja Köler sai uueks komitee presidendiks.
aktiivsuse tõus.Rahvuslus euroopas levinud 17 saj. eesti aladel majanduslik areng. eesti haritlaste 1 põlvkonna teke. eesmärk-Saksastumine ja venestumine,omakeelse kultuuri arendamine,et eestlased jääksid eestlasteks,rahvakultuuri korrastuse toetamine,kutseoskuste omandamise soodustused. Esimene Üldlaulupidu-1869aeesti esimene üldlaulupidu tartus,kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat.Laulupidu oli esimene eestlaste ülemaailmne kokkutulek-kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. 1872 rajati eesti kirjameeste selts mis kandis oolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest,liikmeteks olid haritlaste esindajad kui ka ärksamad talumehed,mindi üle uuele kirjaviisile ja koguneti paar korda aastas. Aleksandrikooli komitee-Rajati esimene eestikeelne kool mis pühendati aleksander esimesele kui talurahva vabastajale.kooli rajamiseks korraldati näitusi,kontserdeid,teatrietendusi ja korjandusi
Nii Soome kui ka Baltimaade palvetele lõdvendada piirguid jäi Vene keskvõim kurdiks. Soomes põhjustas rahulolematus piirangutest relvastatud vastupanuliikumise tekkimist, mis polnud iseseisvalt piisav põhjus Vene võimudele järelandmiseks. 1905.aastal puhkenud revolutsioon sundis aga Vene impeeriumit tegema piirangutele leevendusi (nt luba asuda ette valmistama seadust Soome esinduskogu Eduskonna valimisteks üldistel valimistel). Baltikum nagu ka teised Venemaa rahvad talusid kaua rahvuslikku surutist ja sotsiaalseid pingeid ning seetõttu mindi 1905. aastal puhkenud Vene revolutsiooniga aktiivselt kaasa. 16.oktoobril 1905.aastal Tallinnas jõudsid vastuolud valitsusega selleni, et võimud andsid käsu avada tuli meeleavalduse pihta. Ärevust leevendas 17.oktoobri manifest, mis lubas ka Baltimail poliitiliste erakondade moodustamist. Vene Keisririik on olnud kahetsusväärselt kitsi kõikvõimalike piirangute kergendamisega, mistõttu kubermangud
Karavan. Ansamblit Rock Hotel võis nimetada supergrupiks, sest kõik osalejad olid juba endile tuntud ansamblites nime teinud. Karavani solistiks oli Karl Madis. Karavani tugevaim külg oli perfektselt esitatud mitmehäälne vokaal. Aastast 1988. Toimusid suured muutused. Just sellel aastal sai alguse avalik rahvuslik vabadusliikumine, mis puudutas otseselt ka muusikat. Sellel aastal kirjutas Alo Mattiisen “Viis ärkamisaegset laulu”, mis jaatasid varjamatult meie rahvuslikku eneseväärikust. Seda perioodi nimetatakse meie ajaloos laulvaks revolutsiooniks. 1980. aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy rocki mängivad ansamblid. Tuntud oli ansambel Singer Vinger, mille lauljaks ja peamiseks ideede generaatoriks on Hardi Volmer. 1990. aastad Eesti taasiseseisvumisega 1991. Aastal kadusid kultuurilis-poliitilised piirangud ning seega muutus ka palju popmuusikas. Pärast läänepiiri avanemist tekkis võimalus kutsuda esinema välismaiseid artiste.
Aleksander üldlaulupiu üldse heliloomingule. Suurendas Kunileid, eestlaste ühtekuuluvust ja Vanemuise selts rahvuslikku prestiiži. Laulupidu oli ärkamisaja kõrgpunktiks. RAHVUSTEATER 24. juuni1865 Jannsen, Koidula Koidula „Saaremaa Pandi alus Eesti
200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ning kantaadi "Kalev ja Linda". Sel perioodil hakkas ta intensiivsemalt tegelema heliloomingu ja ka dirigeerimisega: ta oli Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koori juht. Aastail 1893-1894 oli M.Härma Leipzigis, tehes sealt kontsertreise ka teistesse Saksa linnadesse. M.Härma tutvustas igati eesti rahvuslikku kunsti välismaal. Pöördunud tagasi kodumaale, asus M.Härma Tartusse ning püüdis elatuda muusikaõpetajana. Ühtlasi jätkas ta kontsertreise Eestis. Samal aastal asutas ta Tartus oma esimese segakoori. Selle avakontsert toimus 27.novembril 1894. a. Koor laulis ka Riias, Pihkvas, Peterburis. Repertuaar koosnes peamiselt M.Härma enda rahvalauluseadeist, aga ka originaalloomingust. Nendel konservatooriumi lõpetamisele järgnenud aastatelandis M
· Ajakirjanik paljut, kuid tekitas eesti rahvuslaste leeris ka suuri · Põllumees vastuolusid. Tema tõi kasutusele valguse-, pimeduse- ja koiduaja ning 700-aastase orjatöö mõisted, kujundades nõnda oluliselt eestlaste rahvuslikku eneseteadvust. Noorusaastad · C. R. Jakobson sündis 26.07 1841 Tartus pere esiklapsena. · Isa Adam Jakobson (1817-1857) oli haritlane ning tegi rätsepatööd, ema oli venestunud lätlanna Liisa Jegorova. Tema isa oli aktiivne ühiskonnategelane, kes peagi pärast Carl Roberti sündi sai Torma köstriks ja kirikuõpetajaks ning juhatas ka sealset pasunakoori. Jakobsoni isa kuulus ka vennastekogudusse,
Muusika Rudolf Tobias Oli kujutatud 50mne kroonisel rahatähel. Ta oli 9 aastane, kui kirjutas oma esimesed heliteosed. Ta oli Eesti esimene helilooja, kes hakkas muusikat kirjutama sümfooniaorkestrile. Enne teda kirjutati pigem koorilaule. Nagu romantismile omane oli ka Tobiasele oluline rahvuslikkus muusikas. Ta oli Eesti esimene helilooja, kes oli helilooja haridusega. ( Teised olid viljelejad – ns tegelesid sellega ) 35-aastaselt läks Rudolf Lääne-Euroopasse, hiljem Saksamaale kuna sel ajal oli Eestis heliloojatel väike tasu. 10 aastat hiljem sai ta kopsupõletiku ja suri. Tobias maeti Berliini, kuid hiljem toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber tema sünnipaika Kullamaale. Jean Sibelius Õppis alguses advokaadiks, aga helilooja tunne oli nii suur, et aasta pärast langes ta õigusteaduskonnast välja ning läks õppima hoopiski Helsinki konsenvatooriumisse muusikat. Jean käis ka õppimas Austrias...
AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON Eesti Posti...
1871 – rajati eestlastest haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts 20. Selgita väidet: rahvuslik liikumine oli eestluse kujunemisel otsustava tähtsusega. 21. Mis on rahvusromantism? V: Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) võidakse nimetada rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda. 22. Millised olid rahvusliku liikumise hääbumise kaks peamist põhjust? V: Sisevõitlusest väsinud rahvuslikku liikumist tabasid 1880.a venestusreformid. Pärast Jakobsoni surma ei leitud ühtegi ideoloogi, kes oleks rahvuslikke ideid edasi kandnud. 23. Nimeta rahvusliku liikumise eestvedajaid, too välja tegevus ja tähtsus. V: C.R.Jakobson, Johann Voldemar Jansen 24. Mis olid venestusreformide sisu ja eesmärk? V: Venestusreformide sisu ja eesmärk oli Baltimaade rahvastiku vägivaldne venestamine. 25. Miks ajaloolised jutustused keelustati?
6.oktoober JUDAISM · Etniline usund-omane mingile kindlale rahvale(juutidele >> ahvusliini loetakse emaliinipidi) Iisraeli usund: Jeruusalemma tempel (70 m.a.j roomlased hävitasid selle), preestrid Judaism: sünagoog, rabi(rabiinlik judaism); Taaveti täht on judaismi sümboliks alates keskajast. Aabraham-juutide esiisa: leping Jumalaga-kui Jumal midagi ütleb talle, Aabraham seda ka teeb Iisak-Aabrahami poeg; teiseks taoliseks esiisaks Jaakob-Iisaku poeg, esiisa (Iisrael) >> 12 Iisraeli suguharu (tuleneb sellest, et Jaakobil oli 12 poega) Aabraham tahtis välja jõuda Jumalate tõotatud maale. Mooses-viis oma rahva välja egiptuse vangipõlveks >> Eksodus- 40 aastat rändas rahvas kõrbes, et jõuda tõotatud maale. Siinai leping-Jumala ja tema valitud rahva (heebrealaste) vahel; 10 käsku Taavet(David)-ideaalne kuningas juudi traditsioonis >> tema suguvõsast peab tulema messias, kes kõik siin maailmas korda seab...
· Rahvusliku ärkamisaja tippsündmus oli 1869 aastal Tartus toimuv 1. Laulupidu. · Selle korraldajad: Jannsen,Koidula,Willigerode · 1872 alustab tegevust Eesti Kirjameeste Selts, mille peamised ülesanded olid rahvaluule kogumine, rahvakoolide varustamine õpikutega, eesti keele ja kirjanduse arendamine · 1880 tekkib vastuolu rahvusliku ärkamisaja tegelaste endi seas. · Nad ei suuda enam võidelda ühise eesmärgi nimel · Tekkis lõhe rahvuslikku liikumisse ja hakkas toimuma allaminek · See hakkas lagunema tänu Jannsenile, Jakobsonile ja Jakob Hurdale · Jakobson-venemeelne · Jannsen-saksa meelne · Jakob Hurt-eestimeelne · Nende tüli lõppes venestusreformidega(eesti ühendamine venemaaga) Jannsen(1819-1890) · Sündis Vändras · 1864 hakkati Tartus välja andma Koidulaga Eesti postimeest · Jannsen Kaotas mälu ja kõnevõime, millest ta ei taastunud · Eesti hümni sõnade autor
Ärkamisajal ei saadud küll veel reaalselt mõelda omariikluse tekkimisele, kuid saadud organiseerimisoskused ja ühtekuuluvustunne pani sellele kõva vundamendi. Just nimelt seda pean mina tähtsaimaks õnnestumiseks ärkamisaja vältel. 1878. aastal tekkisid erimeelsused Hurda ja Jakobsoni vahel. Süvenesid ka vanad pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel. Tülid ei piirdunud ainult ajakirjandusega, vaid kandusid varsti üle ka rahvuslikesse organisatsioonidesse. Rahvuslikku liikumist mõjutas ärevuse kasv kogu riigis. Tülid tekkisid ka Hurda ja Köleri pooldajate vahel. Rahvuslik liikumine oli sattunud sügavasse kriisi, mida algav venestamine veelgi süvendas. Lõhet rahvuslikus liikumises saab muidugi vaadata mitme nurga alt. Juhtide omavahelised erimeelsused, viisid küll lõheni rahvuslikus liikumises, kuid samas õpetas see eesti rahvale tulevikuks hea õppetunni. Kahjuks pole sellest tänapäevanigi veel õppust võetud.
neid, kes teevad leivatööd orjakombel, tööd vihates. On aga palju neid, kes leiavad paratamatus töös palju huvitavat, mingi väljakutse, mingi enesearendamise viisi. Nad jäävad ellu kõigis oludes. Kodanik algatab, kodanik teeb, kodanik tunneb oma õigusi, kodanik vastutab. Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone. Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel: · Elukoht · Rahvus · Sissetulek · Elukutse · Vanuse järgi Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem. Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussektor kuulub enamjaolt erasektori pärusmaa. Majanduse eesmärk on saada tuli, seda nimetatakse tulundussektoriks. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid nimetatakse avalikeks
(14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Peterson oli meie rahvusliku kirjanduse esimene väljapaistev luuletaja. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi
Mõned tema teosed olid Nõukogude valitsuse poolt keelatud, kuid kuna rahvamuusika oli tema stiili jaoks põhiline, oli enamus tema kompositsioone tsensuuride poolt aktsepteeritud. 3 Varajane elu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut,
Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presi-dendiks 5 valiti Köler. Venestusaeg 1881 asus troonile Aleksander III, kes oli tagurlike vaadetega ja rahulolematust riigis üritas ohjeldada keisri-, isamaa-armastusega, usuga - tõi kaasa venestamislaine ääre- aladel. Aleksander III oli esimene, kes Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Kuna kohalikud sakslased kaebasid, et nad ei suuda rahvuslikku liikumist vaos hoida saadeti 1882 senaator Manassein revisjoni läbi viima. Revisjon oli mõeldud Balti erikorra halvustamiseks, lätlastelt ja eestlastelt saadud 50 000 märgukirja baltisakslaste laiutamisest kasutati hoopis venestamise toetuseks. Revisjoni tulemusi kasutati ettekäändena poliitiliste muudatuste läbiviimiseks. 1885 määrati Tallinna kuberneriks Sergei ahhovskoi. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse umbkeelsed vene ametnikud, ametiasutuste ametlikuks keeleks sai
andmiseks, kuid need vaid üksikutes vürstkondades. Kõik ülalnimetatud koolitüübid olid mõeldud samuraidele, kuid olid ka lihtrahva elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Nende koolide võrk arenes aeglaselt, aga järjekindlalt ning nad olid oluliseks aluseks Jaapanile, et muutuda industriaalmaaks. Edo perioodi haridussüsteem aitas murendada traditsioonilist seisuste süsteemi, aitas luua rahvuslikku intelligentsi ning kuna ta oli suunatud lojaalsuse kasvatamisele, siis viis ta kehtinud korra kukutamisele. Jaapani keskklassid ei kartnud anda haridust alamkihtidele, sest nende arvates aitas haridus tugevdada rahvuslikku solidaarsust. 18. sajandi teisel poolel alanud põhjalikud muutused hariduselus likvideerisid Edo perioodi haridussüsteemi täielikult. Tänapäeva Jaapani hariduse aluseks sai haridusministeeriumi asutamine 1871 ja järgmisel
Pigem arvestati rohkem ruumikujundust. Tuntumaid kunstnikke on Aubrey Beardsley. Ta oli iseõppinud kunstnik ja suutis ennast kuulsaks teha, kuigi ta elas ainult 26 aastaseks. Tema looming on elegantne aga moondatud, tasapinnaline, dekoratiivne, aga samas väga mõjukas. RAHVUSROMANTISM See hõlmab enda all ka põhjamaade sümbolismi. 19 saj teine pool toob endaga kaasa rahvusliku liikumise. Saksamaa, mis oli killustunud, sealt hakkab lähtuma see ideoloogia, kus püütakse kindlustada rahvuslikku eneseteadvus ja seda näidata läbi rahvuskultuuri. Kunstnikud, kes olid rahvuslikult meelestatud, hakkasid läbi oma kunsti näitama oma rahva sümboleid, kultuuri, mütoloogiat, rahvuslikku ajalugu, pöörati tähelepanu rahvalauludele, looduse kujutamisele. Püütakse väljendada kollektiivset ideaali ja läbi selle rahvusluseni jõuda. Norras pöörati nt tähelepanu viikingite ajale. Munthe Gerhard maalis akvarellidega
et veretukseis tundub lööma/iha? H.Runnel 1970. ja 1980. aastate luule keskseteks nimedeks kujunevad Juhan Viiding, Hando Runnel ja Doris Kareva.runnel saab tuntuks kaduva keskkonna laulikuna, Viiding viljeleb uue/ilmelist linnaluulet ning Kareva kehastab omamoodi sidet eesti klassikalise luuletraditsiooniga. Sotsiaalne surve suurendab varjatud rahvuslikku vastupanu, näiteks luuletekstid sisaldavad ridadevahelisi salasõnumeid ja võib rääkida isegi nn vastupanu/luulest (Runnel "Punaste õhtute purpur", mistõttu lõhe ametliku ja mitteametliku kirjanduse vahel hakkab taas suurenema tekib underground/luule. Tekstid levivad käsikirjaliselt, veelgi sagedamini suuliselt luulelugemisel või rockkontsertidel.Sageli tekib otseside laulutekstidega, rockmuusika tekstiautoritest avaldavad debüütraamatuid Ott Arder ja Villu Kangur
Selle eesmärk oli eraldada Eesti majandusstruktuur NSV liidust ja seega muutes Eestit sedavõrra iseseisvamavaks . Vaatamata Venemaa nurisemisele pidid nad 1989. aastal võtma vastu seadus Balti-riikide majanduslikust iseseisvusest. 1987. aasta Detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts . See oli esimene rahva poolt loodud massiline organisatsioon Ta ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid, tähistati näiteks ka ajaloolisi ja rahvuslikke tähtpäevi, õhutati rahvuslikku vaimu ja nõukogudevastaseid meeleolusid. Nagu öeldakse et algus on juba pool asja. Sellepärast ma pean 1987. Aastat väga tähtsaks, sest just siis leidis rahvas endas jõudu astuda vastu suurele NSV kolossusele . 1988. aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks murranguliseks. Aprilli algus toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi.
2. Diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe ülalpidamine ja osalemine sõdades üha uute toredate kirikute ehitamine jne see kõik nõudis suuri kulutusi. Enam ei pisianud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, jätkus patukahetsuskirjade müük (oli juba algusest peale esile kutsunud protiste). Palju mõjutasid ajastu vaimset palet humanism ja renessanss. Võrreldes Itaaliaga, oli Saksamaal humanism tungiva religioosse varjundiga. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest. Ülikoolides avaldas humanism mõju nii teoloogiakäsitlustele kui ka filosoofilistele õpetustele. Martin Luther sai Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks. Ta sündis 10.nov 1483 Eeislebenis. Eeesnimi pandi talle Püha Martinuse järgi, kelle päeval (mardipäeval) ta ilmale tuli. Kooliteed alustas Martin Luther Mansfeldi ladinakoolis. Õppis seal 7 aastat ning siis astus ta Magdeburgi toomkooli
Nendeks lauludeks olid"Minu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Peo korraldajad ja korraldus J. V. Jannsen, Jakobson, Vanemuise Selts · Muusikajuhiks oli olnud üle 40 aasta Wilberg Mõju Eesti muusika ja rahvuskultuurile uute laulukooride ja · Wilberg kirjutas ka ise laule, tuntuim neist on segakoorilaul pillikooride teke, rahvuslikku indentiteedi kandev traditsioon, ,,Rõõmus laulja" Jannseni sõnadele. eneseteadvuse ja ühtsuse sündimine, sisendas usku ja lootust, 2003. Aastal kanti Eesti laulupeod UNESCO pärandi nimistusse 19. sajandi 2.poolel oli Eestimaal asutatud hulgaliselt koore, eriti arvukalt Tartu- ja Võrumaal, ka Viljandi- ja Pärnumaal edenes kooriliikumine
saavutamiseks vajalike reformide ettevalmistamine ja läbiviimine. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Reformierakonna taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. EESTIMAA RAHVALIIT ERL on rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv erakond. ERL-i eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel. ERL-i poliitilise tegevuse aluseks on ERL-i programm
VELJO TORMIS Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga, mistõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, sama...
POLIITIK JA AATEMEES JAAN TÕNISSON Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal taluperemehe pojana. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega.Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust, liitudes peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis mängis rahvuslikus liikumises olulist rolli. Noort ja energilist üliõpilast pandi seltsis kiirelt tähele ning peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles ametis tutvus J
loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi
rahvuslikus liikumises. Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Ajalehes ,,Olevik" üritas selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud. Karl August Hermanni toimetatav ,,Postimees" Tartus jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. 1891 a muutus see I eestikeelseks päevaleheks. Tema teeneks oli eelkõige kultuurilise edendamise rõhutamine. 1883a asustati ka HTg, kuigi veneaeg sätestas ka selle kooli tegevusele kitsendusi, said just siin ettevalmistuse suurem osa TÜ'sse õppima asunud eestlastest. 5) Sinimustvalge lipp: 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. EÜS'
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...
mil üheaegselt tegutsesid klassik Beethoven ning esimesed romantikud Weber ja Schubert. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsioni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilisolustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilisromantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Suurt tähelepanu osutati programmilisel muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.
kasutada ka tänapäeval. Tänu sellele teavad uue aja lapsed tollasest ajast üsna palju. Lisaks osatakse nüüd ka seda rohkem väärtustada. Hurt ise on öelnud oma töö kohta, et see on Eesti antiikne monument. Võiksime ju sellega nõustuda, sest tema tehtu ei kao kusagile vaid annab uusi teadmisi järgnevatele põlvedele. Uuema aja lapsed oskavad just tänu Hurda kogutud materjalidele mõista tollast elukorraldust ning saada uut informatsiooni kõige kohta, mis puudutaks rahvuslikku ärkamisaega. Nüüd oskavad lapsed rohkem hinnata minevikus juhtunut ning seda ka tõesti austada. Ilma tema kogumiketa poleks meie teadmised niisugused, nagu nad on. Ehk vaataksime siis praegu kõiki asju veidi erineva pilguga. Jakob Hurt on olnud Eestile üks tähtsamaid isikuid. Ta on teinud suuri tegusid ning oma põhimõtteid jaganud. Eneselegi märkamatult hoolitses Hurt meie praeguse aja eest. Ta
KONTROLLTÖÖ 12. klass EESTI KIRJANDUS PAGULUSES 1. Mis aitas paguluses säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid? 2p. Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagul...
· Haridus Tegutses eraõpetajana 1867 andis välja koolilugemise raamatu · Põllumajandus Asutas Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsid · Ajakirjandus 1878. ,,Sakala" loomine · Kõnekunst 1868. pidas 3 isamaa kõnet Eesti 20.saj. alguses Sajandivahetusel tekkis 2 poliitilist liikumist: 1) Tartu Rahvuslased: · Liider Jaan Tõnisson · Toetasid rikkad, haritud lõuna-eestlased · Rõhuti rahvuslikku eneseteadvust ja eesti keele rolli 2) Tallinna radikaalid: · Liider Konstantin Päts · Rõhutasid rikastumise vajadust (Venemaa ja Saksamaa kapital välja · Toetasid keskklassi intelligents Põhja-Eestist 9. jaanuar 1905 Peterburis Verine Pühapäev (Talvepalee juurde kogunenud u 150 000 demonstranti tulistati ~ 1000 hukkunut, 5000 haavatut ~ revolutsioon) 17. oktoober 1905 Nikolai II manifest: · Lubati parteide moodustamine
akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. · Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile. · Csise Jaani kiriku altarimaal Johann Köler (1858) · Eduard Bornhöhe (18621923) · Ajalooliste jutustuste viljeleja · Peateos" Tasuja" · Satiirilised jutustused Rahvusromantism · Kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. · Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaaarmastust. Seltsid · Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid. · Loodi saksa seltside eeskujul. · Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid · Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee) Ärkamisaja tähtsus · Koguti rahvaluulet · Rahvusliku teatri sünd · Ühtse rahva tunne · Ühtne kirjakeel · Rahvusliku kunsti teke Huvitavat · Ärkamisaeg jõudis Kanepisse varem kui mujale.
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Millised demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine? 1)DEMOGRAAFILISED: keskmise eluea pikenemine, tõuseb vanurite osatähtsus. 2)SOTSIAALSED: palju pensionääre, sündide arvu vähenemine. 3)MAJANDUSLIKUD: vähe maksumaksjaid, riigikassa ei täitu nii kiirelt. 2. Majandusorganisatsioonid 1) GATT: 1948. a loodud tolli-ja kaubanduskokkulepe, mille eesmärk oli välja töötada maailmakaubanduse reeglid ja korraldada läbirääkimisi. 2) WTO: 1994.a loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandus. 3) IMF: 1944.a loodud Rahvusvaheline Valuutafond, püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finantskriise. 4) Vabakaubanduspiirkond: ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. Samas säilitakse individuaalne kaubanduspolii...
Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna
Eesti 20-ndal sajandil 19. sajandi ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. 1985. aastal algas Eesti uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega augustis 1991. Need kaks eestlaste ärkamisaega toimusid erinevas poliitilises ümbruses ja sealt ka erinevused. Minu põlvkonna jaoks võib lihtsustatult öelda, et esimene oli ,,vanal ajal" ja teine ,,nüüd". Ometi võib taasiseseisvumisperioodist lugedes korduvalt tunda olukordade tekkepõhjuste ja lahendusviiside sarnasust kahe ärkamisaja vahel. 20. saj. ärkamisaja põhifiguuride tegevuse eesmärgiks oli riigi taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust väljendasid esmakordselt päris avalikult noored. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutu...
a. abiellus ta Marthaga. Ta kirjutas oma ainukese näidendi ,,The Fifth Column" 1938. a. Samal aastal kirjutas ka kogumiku 49-st lühijutust. Hemingway selleaegsete kogemuste peamiseks väljundiks oli aga romaan ,,Kellele lüüakse hingekella", mida peetakse üheks tema parimaks teoseks. Raamat jutustab Ameerika vabatahtlikust Hispaania kodusõjas, kes on ühinenud natsionalistide tagalas tegutsevate geriljadega. Läbi peategelaste suhete teiste grupi liikmetega kujutab Hemingway nii Hispaania rahvuslikku karakterit kui kodusõja julmust ja ebainimlikkust. Pärast oma viimast reisi Hispaaniasse ostis Hemingway omale tagasihoidliku maavalduse Kuubal. II Maailmasõda Alati sõjast huvituva kirjanikuna käis ta kajastamas ka Jaapani sissetungi Hiinasse. Teise maailmasõja ajal elas Hemingway reporterina Londonis. Ta võttis ajakirjanikuna osa nii liitlasvägede sissetungist Normandiasse 1944. aasta juunis, kui ka järgnevast Pariisi vabastamisest
sõnastas rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, milles nõudis eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi, Balti erikorra ja Balti aadli privileegide kaotamist ning Vene seaduste jõustamist eestis. Erinevad lähtepunktid ja arusaamad rahvusliku liikumise eesmärkidest ja nendeni jõudmise viisidest ning juhtide isiklik rivaalitsemine, paisus rahvuslikes organisatsioonides avalikuks võimuvõitluseks ja viisid 1878 suurlõheni Kõik see nõrgestas rahvuslikku liikumist J.Hurt läks Peterburi kirikuõpetajaks ja 1882 Jakobson suri. Rahvuslikus liikumises algas mõõn , mida süvendas valitsuse tagurlik sisepoliitika Tänan!
ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast. Olümpiamängud on kasvanud niivõrd suurteks, et peaaegu iga maa ja rahvus on spordivõistlusel esindatud. Olümpiamängude suurus on pannud olümpialiikumise proovile mitmes vallas: boikotid, dopingu kasutamine, korruptsiooniskandaalid ja terrorism. Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata. Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant Olümpias peajumal Zeusi auks peetud religioossed spordipidustused, kus võistlesid Vana-Kreeka linnriike esindavad sportlased. Olümpiamängudel võisteldi nii spordi- kui ka võitlusaladel, näiteks maadlus, pankraation ja hobuste võiduajamine.
majaomanikud. H. Jannsen arvas, et eestlastel ja lätlastel ei jää muud üle kui baltisakslastega kokku sulanduma, ainult nii saab venestusele vastu seista. Andis välja saksakeelset ajalehte Die Heimat. A. Grenzstein arvas, et rahvuslik liikumine on ajalooline eksimus, seda ei tohiks toimuda, eestlastel kui väikerahval pole üksi tulevikku, peaks sulanduma tulevikurahva venelastega. Kolmas suund üritati venestumise tingimutes rahvuslikku liikumist jätkata. Tegevust jätkasid endised laulu- ja mänguseltsid, juurde võis teha karsklusseltse ja pritsimeeste seltse. V. Reimann karsklusliikumise propageerija, ametilt kirikuõpetaja, õppind TÜ-s, üks kaheksast eesti soost üliõpilasest, kes seotud EÜliõpilasteS rajamisega. 1884.a sinimustvalge lipp, 4.juuni lipupäev. Reimann pandi vangi vahepeal, siis koduaresti, sest oli venestamisvastane. Aastast 1890 Hugo Treffneri 8-klassiline eragümnaasium
Ka ses suhtes seisab ta üksi oma aja keskel kui revolutsionäär, ja see näitab, kui palju kodanlikku julgust, iseloomukindlust ja iseseisvust omas too noor eesti soost akadeemiakodanik, kes oma algupära ei salanud ja tolleaegsele tõbraslikust õhkkonnast läbiimbunud ,,viisakale" seltskonnale kinda näkku julges visata. Peterson armastab eesti rahvast, tema keelt, minevikku. Ta kogub rahvalaule, püüab ka oma luuletusi rahvalaulu järele aimata jne. Tema rahvuslikku ilmavaadet tunnistab ka aforism ,,Tubakas". Mis puutub Petersoni ilmavaate algupärasse, siis peab ütlema, et ta kreeka filosoofidega tegemist on teinud. Kõige suuremat mõju on tema peale Diogenes avaldanud. Ka tunneb ta Platot ja Demokritost, kes õpetab, et tõeline õnn seisab hinge rahus. Inimese moraalne väärtus on ühenduses tema intellekti täiusega. Seepärast ei otsigi Demokritos õnne välisest headusest, vaid mõistusest. Kristina Treier 11.a
Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguse ühiskondlikus elus. Rahvuluse juhid ostsid ajalehe ,,Postimees". Tallinna radikaalide ajaleht oli ,,Teataja", mille eesotas oli Konstantin Päts, eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine majandusest ja poliitikast ning nendes edu saavutamine. Tartu liberaalide ajaleht oli ,,Postimees", mille eestvedaja oli Jaan Tõnisson, eesmärk oli astuda vastu venestumisele ja saksastumisele ning arendada rahvuslikku eneseteadust ja eesti keele arendamist, nõuti eesti keelset kooliharidust. Rahvuslikke sotsiaaldemokraatide ajalehte oli ,,Uudised", eestvedaja oli Peeter Speeke, eesmärk oli, et riigikord peaks olema demokraatlik vabariik, kus kehtiksid kodanikuvabadused. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated? Tartu liberaalid eitasid klassivõitkust, Tallinna radikaalid ei eitanud. Tartu liberaalid rõhutasid
vähesed ( Käsmu Meremuuseum). Küll aga võib siin rääkida eesti viikingitest, kes olid sel ajal väga rahutud ning segasid kaarte Balti mere kaubanduses (Karlep 2017) Traditsiooniliselt on viikingeid ühekülgselt kujutatud. Sellise kujutuse lõid ajastu Lääne- Euroopa mungad, kes kaldusid üles tähendama erakorralisi ja vägivaldseid sündmusi. Keskajal võimendasid seda ka ajaloolased, muuseas ka rahvuslikku identiteeti otsingutel Islandi saagade kirjutajad. (,,Viikingite" , s.a) Kokkuvõtvalt võib öelda, et popkultuuri sünniga on inimeste teadvuses tekkinud mitmeid valearusaamu eelkõige viikingitega seoses. Puuduvad ka arheoloogilised tõendid, et viikingid kandsid vaid sarvedega kiivreid või teistsuguseid peakatteid. Palju vale ettekujutust on loonud juba keskajal ja romantismi ajastu kunstnike käe läbi. Eelnevale tuginedes on
eestlased täna, kui just ärkamisaegsed sündmused oleksid leidnud aset varem, või halvema versiooni kohaselt, kui eelnimetatud sündmusi ei oleks üldse toimunud. Käesolevas uurimistöös kavatseb autor kasutada eelkõige ajaloolisi ja biograafilisi teoseid ja materjale, et seeläbi jõuda kas püstitatud hüpoteesi kinnituseni, või ümberlükkamiseni, milleks on - eestlased oleksid oma vaimselt arengult ja kultuuriliselt tasemelt oluliselt madalamal, kui ei oleks toimunud rahvuslikku ärkamist ega tõstetud nende eneseteadvust. 3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad Rahvuskultuur kui selline, hakkas Eestis reaalselt pead tõstma 19. sajandi keskel. Kuidas ja millistel tingimustel see alguse sai? Selle üle on tänapäeva ajaloolased palju pead murdnud, tuginedes siis valdavalt "Kultuuriloolise Arhiivi" materjalidele.
Eestlane kui rahvus on fiktsioon.. Üleminek etnostelt rahvusele toimubki 19 sajandil, mis on üleeuroopaline nähtus! Objektiivsed tingimused, mis seda kõike soodustasid. Rahvuskultuur kujutabki endast ühtlasi keskkonda, mida rahvuseks kujunevad eestlased ise formeerivad, loovad ja millel omakorda on võimendav tagasiside. Rahvuskultuur on rahvuse seisukohalt võetav kui keskkond, mida luuakse, taasluuakse, uuendatakse, mis samal ajal genereerib tagasi ja võimendab kollektiivset, rahvuslikku identiteeti. Selles rahvuskultuurilises keskkonnas töödeldakse ringi kõik teistelt rahvustelt saadud informatsiooni, mida töödeldakse ringi rahvusliku identiteedi ja kollektiivse eneseteadvuse raamistikus. Ringitöödeldamine "ümbertöötlemine" leiab asset rahvusele iseloomulikus keeles, seda rahvust kandvas keeles. Keel omandab rahvuskultuurides (eriti eesti omas) määrava staatuse. 19 saj lõpuks jõuab Karl August Hermann nii kaugele, et hakkab koostama Eesti esimest entsüklopeediat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
