Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rahvuslik liikumine" - 501 õppematerjali

rahvuslik liikumine e. ärkamisaeg toimus peamiselt aastatel 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku
thumbnail
1
odt

Rahvuslik liikumine

" Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võt...

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Rahvuslik liikumine

Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud, hilisem riigihümn. Jakob Hurt (1839 - 1907) 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile, üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone, üheks välja- paistvamaks juhiks oli Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules...

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvuslik liikumine - SKEEM

Skeem Rahvuslikust Liikumisest - kokkuvõte tähtsamast...

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahvuslik liikumine ja venestamine

· 1881 a. sai Kirjameeste seltsi juhiks · Suri 1882 aastal. JAKOB HURT · 1871 a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee · 1878 aastal astus avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja. · Aatemeeste e mõõdukate juht; kultuurihariduslik suund · 1880 a. lahkus Peterburgi Jaani koguduse õpetajaks. SUUR LÕHE 1870 aasta teisel poolel hakkas rahvuslik liikumine murenema, kuna seni üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu 1878 aastal astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" koostööliste hulgast välja. 1880 aastal lahkus Hurt Eestist ning võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburis Jaani kirikus. Jakobsoni positsioon tugevnes ning ta sai Kirjameeste seltsi presidendiks, misjärel enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist....

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti rahvuslik liikumine 19. saj teisel poolel

Rahvuslik liikumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Poliitilised: · Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond · Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rahvuslik liikumine

algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. · Eesti tp.de vabastamine pärisorjusest · Sunnismaisuse tühistamine · Tp.de majandusliku olukorra paranemine · Talude pärisostmine · Talurahva omavalitsuse kujunemine · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. Keskused Peterburg Tartu Viljandimaa · 19 saj, lõpuks oli · Tegutsesid · Rikas piirkond ja tänu venemaal suur Eesti tähtsamad rahvusliku sellele palju haritud kogukond. liikumise tp.si · tegutsesid mitmed tegelase...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Varasem Eesti kirjasõna ja Rahvuslik liikumine

aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed · Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19. sajandi algupoolel Johann Heinrich Rosenplänteril ja Otto Wilhelm Masing · Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele õ-tähe · Uue ortograafia alused esitas Eduard Ahrens oma grammatkas 1843. aastal. · Friedrich Robert Fahelmann oli üks esimesi kes kasutas uut kirjaviisi oma luuletuses 1845. aastal RAHVUSLIK LIIKUMINE · Rahvuslik liikumine toimus aastatel 1860 ­ 1885 · rahvuslik liikumine ehk ärkamise aeg · kõike seda soodustas Vene Tsaaririigs kapitalismi areng · ühtlane vallakoolide võrk · talupoegade juhid Adam ja Peeter Petersonid ning Jaan Adamson · rahvusliku liikumise keskus ­ Tartu · rahvusliku liikumise eesmärgid: poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised · 1857. aastal hakkas Pärnu koolimeistri Johann Voldermar Jannseni toimetamisel ilmua ,,Perno Postimees" · 1864...

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Rahvuslik liikumine Saksamaal ja Saksamaa rahvusriigi loomine

1832 organiseerisid saksa liberaalid suure koosoleku Hambachi lossi varemete juures Pfalzis, kuhu kogunesid mitmesuguste rahvakihtide esindajad, oma saadikud läkitasid kõik vähegi suuremad linnad.Kokku tuli umbes 30 000 inimest. Põhinõudena esitati ühtse Saksa loomine. Saksa rahvusriigi loomine. Rahvusriigi probleem 1848.aasta revolutsioonis Saksa rahvuslik liikumine seadis 1830.-1840.aastail sihiks rahvusriigi loomise, mis kujunes ka 1848.-1849.aasta revolutsiooni peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli aga kaks võimalus. 1. Saksamaa ühendamine dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi valitseja võimu alla. Reaalsena tundus taas kaks varianti: a)ühendamine Austria Habsburgidest keisri krooni alla, millega oleks kinni peetud ajaloolisest traditsioonist ning loodud Suur-Saksamaa, mille koosseisu oleksid...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvuslik liikumine 19.saj

sajandil Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmalt baltisakslastega. Rahvusliku liikumise eeldused: 1. Vennaskoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile 2. pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine 3. lugemis ja kirjutamisoskus ­ rahvahariduse edenemine 4. rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas kandus baltisakslaste kaudu ka Eestisse 5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond ­ külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1. Saavutada võrdsed majanduslikud võimalused ühiskonnas 2. Vastuseis ümberrahvastamisele 3. Saavutada võrdsed õigused kultuuriliseks arenguks Rahvusliku liikumise keskused Viljandimaa (pal...

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti rahvuslik liikumine 19.sajandil.

Eesti rahvuslik liikumine 19.sajandil. Sisukord... Sisukord lk 1 Rahvusliku liikumise eeldused lk 2 Rahvusliku liikumise eesmärgid lk 2 Rahvusliku liikumise tähtsamad juhid & nende pildid lk 3-5 Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused lk 6-7 Rahvusliku liikumise tähtsus lk 7 Rahvusliku liikumise eeldused... Rahvuslik liikumine tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu püüdis teha. Selle eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Rahvusliku liikumise peamisteks eeldusteks olid talu- poegade majandusliku olukorra parandamine, sunnimaisuse tühistamine, Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest, kooli võrgu laiendamine, eestlaste haridus- taseme kasv, talude päriseks ostmine, talurahva omavalitsuse kujunemine ning...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
16
docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Baltierikord, rahvuslik liikumine

-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon ­ töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Rahvuslik liikumine kokkuvõte

RAHVUSLIK LIIKUMINE . EESTI KUNI 20.SAJANDI ALGUSENI: 1. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS: 1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Mõiste: rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: - hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. - tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu....

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rahvuslik liikumine Eestis 19.saj - Referaat

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Bert Rotberg ja Ken Rakki Rahvuslik liikumine Eestis 19. sajandil Referaat Juhendaja: Õp. Kadri Kelner 2011 1. Sisukord 1. Sisukord ..........................................................................................2 2. Sissejuhatus ...................................................................................3 3. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus...

Muusikaajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine

M. Laur, A. Pajur, T. Tannberg ,,Eesti ajalugu II" Lk 7-14 Rahvuslik liikumine 1) Kellele lootis talurahvas 1840-1850.a talurahvaliikumiste ajal? Miks? Keiser Aleksander II-le, sest tema oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 2) Kes olid (2) 1864. aastal algatatud palvekirjade kampaania eestvedajad? Adam Peterson- taluperemees (Paistu khk) Johann Köler- kunstnik (Peterburi) 3) Mis oli 1866. Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu?...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rahvuslik liikumine Eestis

a LM kubermangu 135-st kirikuõpetajast 104 olid uurimise all. Poliitilised ­ 1)kohtureform ­ inimesed muutusid võrdseks. 2)linnareform ­ selle tulemusena raad kadus ja asemele tuli valitud linnaduuma ja valitud linnapea, seda said valida majaomanikud. H. Jannsen ­ arvas, et eestlastel ja lätlastel ei jää muud üle kui baltisakslastega kokku sulanduma, ainult nii saab venestusele vastu seista. Andis välja saksakeelset ajalehte Die Heimat. A. Grenzstein ­ arvas, et rahvuslik liikumine on ajalooline eksimus, seda ei tohiks toimuda, eestlastel kui väikerahval pole üksi tulevikku, peaks sulanduma tulevikurahva venelastega. Kolmas suund ­ üritati venestumise tingimutes rahvuslikku liikumist jätkata. Tegevust jätkasid endised laulu- ja mänguseltsid, juurde võis teha karsklusseltse ja pritsimeeste seltse. V. Reimann ­ karsklusliikumise propageerija, ametilt kirikuõpetaja, õppind TÜ-s, üks kaheksast eesti soost üliõpilasest, kes seotud EÜliõpilasteS rajamisega. 1884...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke

Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine ­ Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine ­ peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine ­ 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvaharidus...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

-1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perep...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Rahvuslik liikumine

rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 ­ rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõi...

Ajalugu
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun