Ajaloo küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Nimeta I ms põhjused; 1)Võimude tasakaalu kadumine Euroopas (Saksamaa ühinemise tõttu), 2)Riikide liitude süsteem 3)natsionalism,imperialism 4)võidurelvastumine 6)pingelised suhted balkanil 7)Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. 2. Missugused muutused toimusid Vene impeeriumis 1905. a. -; 1917.a. veebruari - ja 1917.a. oktoobrirev. Tulemusel? Kergenes talupoegade ja tööliste olukord,vähenes rahvuslik rõhumine,Laienesid poliitilised õigused tugevnes rahvuslik liikumine,saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks,lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus ja ajakirjanduse tegevus lihtsustus. 3. Missugused olid Eesti iseseisvumise eeldused? Rahvusliku haritlaskonna teke Eestlaste majandusliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts,Tõnisson) Osalemine omavalitsuse juhtimises 4. Kuidas toimus Eesti iseseisvumine? 1974
septembril kui varasem Portugali naftat-tootev kunagine koloonia paraneb 27-aastasest kodusõjast, mis lõppes 2002. Järgnev on Angola kodusõja ajalugu - 1975 Viimased Portugali väed tõmbuvad tagasi, jättes Luandat valitsema Nõukogude Liidu ja Kuuba poolt toetatud marksistliku rahvaliikumise Angola Vabastamise eest (MPLA) 1976 - MPLA põrkab kokku rivaalitseva FNLA-ga (Rahvuslik Angola Vabastusarmee) ning lööb tagasi Lõuna-Aafrika poolt toetatud UNITA (Angola Täieliku Vabanemise Rahvuslik Ühenduse. 1979 MPLA juht Agostinho Neto sureb, tema asemele tuleb Nõukogude Liidus väljaõppe saanud Jose Eduardo dos Santos. 1987 Lõuna-Aafrika väed sisenevad Kagu-Angolasse, et tõkestada MPLA ja Kuuba rünnakud Jonas Savimbi UNITA vastu. Järgmisel aastal tõmbuvad nad tagasi. 1989 - Dos Santos ja Savimbi lepivad kokku relvarahus, aga see kukub 2 kuu pärast läbi 1991 - Dos Santos, Savimbi kirjutavad Lissabonis alla rahulepingu.
·Sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral ·1839-1846 omandas Cesises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse ·1848-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia ·1857 täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal Edasine elukäik I · 1862 pöördus tagasi Peterburgi, töötas õpetajana · Hiljem sai temast Aleksander II tütre joonistusõpetaja · 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel J.Köler ja rahvuslik liikumine I · Kuigi elas Peterburis oli eestimaa asjadega hästi kursis · 1864 maalis F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismi vastase teose "Ärkamine nõidusunest" · Teda peetakse rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhiks J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mitme rühmituse liige · 1882 aastal, peale J.Hurda surma sai temast
Eesti rahva tee iseseisva riigini Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg oli ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eeldusteks mõisnike eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Eestlased vabastati pärisorjusest ning algas talude ja maade omaks ostmine. Rahvusliku liikumise algaastate keskne kuju oli Johann Voldemar Jannsen, kelle sihiks oli rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pani aluse eesti ajakirjandusele. Tartus loodi laulu- ja mängiselts Vanemuine. 1869
Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August Weizenberg, Amandus Adamson(Russalka) 20.saj: Ants Laikmaa-maalis (ateljeekool Tallinnas, maja Taeblas), Kristjan Raud-söejoonistused, Kalevipoja illustratsioonid Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik,
Rahu tagamise, õiglase maksupoliitika ja riigitulude mõistliku jaotamisega saab vaesust vähendada. Kogu ühiskonna(ük) rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus
sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu
· Ülemaaline oktoobristreik · 17. okt manifest - sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus - Riigiduuma kokkukutsumine - Erakondade moodustamine · Dets. Moskva ülestõus · Tulemused: - paranes talurahva ja tööliste olukord - nõrgenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused 5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika · Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine 5.4 15
· Ülemaaline oktoobristreik · 17. okt manifest - sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus - Riigiduuma kokkukutsumine - Erakondade moodustamine · Dets. Moskva ülestõus · Tulemused: - paranes talurahva ja tööliste olukord - nõrgenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused 5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika · Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine 5.4 15
Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis Lyon • Vieux Lyon – suur renessanssi aegne linnaosa • Lyoni kaunite kusntide muuseum Rahvastikupüramiid Rahvuslik koosseis • Enim on 40-49 aastaseid inimesi • Rahvastik tasapisi uueneb (pealekasv suureneb) • Oodatav eluiga 81.66 aastat Rahvuslik koosseis • Koosseis uskude järgi: -Katoliiklased – 83-88% -Moslemid – 5-10% -Protestandid – 2% -Juudid – 1% -Muu – 4% Rahvuslik koosseis • Ühtlane asustus Kõige rohkem põhjas, kirdes ja lõunas • Rohkelt linnades ja nende lähistel • Vahemere ääres rohkelt ajutisi elamiskohti Traditsioonid
Asutati mitu parteid ning hakati taotlema isesisvust ja majanduse arengut. Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sealhulgas ülempealik Sobhuza II ja tema Sisenõukogu, rajasid Imbokodvo Rahvusliku Liikumise, mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim määras 1964. aasta keskpaigale esimese svaaside osavõtuga seadusandliku kogu valimised. Valimistel konkureerisid Rahvuslik Liikumine ja veel neli parteid, millest enamikul olid radikaalsemad seisukohad. Rahvuslik Liikumine võitis kõik 24 kohta selles organis. Svaasimaa on kungriik ja selle praeguseks kuningaks on Mswati III, kes asus troonile 1986 peale kuningas Sobhuza surma. Kuigi kunga troon on suures osas vaid sümboolseks muutunud, määrab kuningas siiski riigi peaministri ja väikse grupi saadikuid parlamenti. 2001 aastal määras Mswati III komitee, uue põhiseaduse kavandamiseks. See
ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Ristisõjad äratasid ka eurooplaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja ladina keele tähtsus vähenes igapäevaelus. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber
Tuumik-perifeeria kontseptsioon (Meier, Baldwin; 1957) Neljane: esimene, teine, kolmas ja neljas maailm / first, second, third and fourth world (least developed countries) IMF-i jaotus: arenenud riigid (advanced economies), läve- ja arenevad riigid (emerging and developing economies), kõige vähem arenenud riigid (least developed countries) Arenenud riike 35 189-st (2013) Vähem arenenud riike: ÜRO klassifikatsiooni järgi 49 riiki (29% maailma rahvastikust): Tunnused: väga madal rahvuslik kogutulu 1 elaniku kohta (viimase 3 aasta keskmine mitte üle 992 USD); vilets toitumine, tervis, haridus ja madal kirjaoskus; majanduse haavatavus World Bank´i klassifikatsioon 2009 High-income riigid – rahvuslik kogutulu (GNI) 1 el kohta üle 11 905 USD Upper-middle-income riigid – rahvuslik kogutulu 1 el kohta 3856-11905 USD Lower-middle-income riigid – rahvuslik kogutulu 1 el kohta 976-3855 USD Low-income riigid – 975 USD ja vähem Alates 2010
revolutsiooniga. 1830. Aastal toimus juuni revolutsioon, mille käigus kukutati Charles X ning troon anti olulisemalt liberaalsemale kuningale Louis Philippe'le (1830-1848). Rahvuslik tõus Saksamaal · Napoleoni sõdade järgselt võttis maad kokkuhoidu ja mugandumist väärtustav mentaliteet, mida hakati nimetama biidermeieri ajastuks. Selle niinimetatud idüllilise rahuaja taustal hakkab arenema rahvuslik liikumine. · Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Saksi-Weimari vürstiriigis asuv Jena ülikool. Karl August kindlustas oma riigis suhtelise sõna- ja mõttevabaduse. Rahvuslik meeleavaldus Wartburgi lossi ees kasvas üle tagurlusevastaseks demonstratsiooniks, kus nõuti Saksamaa ühendamist. 1818 loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, mille tunnusvärvideks said hetkese Saksamaa lipu värvid. · 1830. Aastal elavnes taas poliitiline võitlus
sportlased, muusikud, skulpturistid ja muud tähtsad tegelased. Rahvuslik kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks, vahel toimub areng vastukaaluks baltisaksa ja vene kultuurimõjudele.Sajandi teisest poolest Tartu ülikoolis arvukamalt eestlastest õppejõude (Mihkel Veske, Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele, sajandivahetuseks kirjanduses rahvusromantism asendunud realismiga (Eduard Vilde, Juhan Liiv). 1905.a. manifesteerib end rühmitus ,,Noor- Eesti" (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt.)Esimesed kutselised heliloojad tulevad Peterburi
· http://et.wikipedia.org/wiki/Revolutsioon ·http://www.google.ee/search?um=1&hl=et&q=Genua %20sadam&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_qf.,cf.osb&biw=1152&bih =749&ie=UTF- 8&sa=N&tab=iw&ei=ZBy1T5mFE4Gu0QWP0LTrDw ·http://miksike.ee/docs/referaadid2005/itaaliauhendamine19s_lii na.htm · http://et.m.wikipedia.org/wiki/Itaalia_kuningriik Küsimused Mis oli Itaallaste suureks probleemiks ? Mis toimus 12. jaanuaril 1848. aastal ? Kes kuulutasid Austriale sõja? Mis aastal algas suure hooga rahvuslik liikumine? Millised riigid jäid Itaalia kuningriigist esialgu välja ?
moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus. Peaminister K.Päts. Võeti vastu ajutise valitsuse päevakäsud.Saksa okupatsioon 25.veb- 11nov. Sakslased ei tunnistanud eesti vabariiki. Saksamaa tahtis luua balti(hertsogi)riigi. 1918 tunnistasid Suurbritannia, prantsusmaa ja itaalia valitsused eesti vabariigi iseseisvust. Eeldused: kultuur- kujunesid välja 19saj teisel poolel. 1. Ühtlustus kirjakeel 2. levisid eesti keelsed raamatud ja ajalehed 3. kujunes rahvuslik haritlaskond 4. organiseeriti suurüritusi, mis tugevdasid eneseteadvust. 5. aktiviseerus seltsielu.Majandus- kujunesid välja 19saj teisel poolel ja saj vahetusel. 1. Talude päriseks ostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks. 2. eesti alast kujunes vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. 3. algas linnade eestistumine. Poliitika- kujunesid välja 20saj alguses. 1. 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi 3. esile kerkisid eestlastest poliitikud 4
Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses ·Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. ·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Vene muusika heliloojate looming: Glinka Glinkat on nimetatud Vene klassikalise muusika isaks. Komponistina oli ta iseõppija, alles enne surma täiendas ta oma oskusi Berliinis õppides. Tema esimene ooper "Ivan Sussanin" oli esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia ooperi stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romantismiga. "Ruslan ja Ljudmilla" jäi pikaks ajaks Vene heliloojate eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste ooperite kirjutamisel. Tähelepanuväärsed on sünfoonilised avamängud "Argonia Jota" ja "Öö madridis" kus on kasutatud Hispaania rahvamuusika rütme. "Kamarinskaja" (?) on eeskujuks, kuidas Vene rahvamuusikat töödelda. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat, koorilaule ja romansse. Mussorgski
Uus ärkamiseaeg Heili Solman Ärkamisaeg: ● Algas rahvuse teavustamine ● eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ● rahvuslik liikumine Rahvuslik ärkamisaeg oli 19. saj. kolme vooluline: ● Saksameelne ● Venemeelne ● Eestmeelne Eeldused ● Majanduslikud (talude päriseks ostmine, linnaelanike kasv) ● Kultuurilised (koolide arvu kasv, haridustaseme kasv) ● Rahvusvahelised (huvi rahvuste ja kultuuride vastu) 19. saj. ärkamisaja sisu ● Eestlaste kui rahvuse teadvustamine ● Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest ● Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks",
1) Milliseid reforme hakati ellu viima Türgis 19. sajandi lõpul? Loodi sõjavägi, kristlased võrdsustati moslemitega, loodi uued ministeeriumid 2) Kes olid noortürklased? Sultani vägivallareziimi vastased 3) Miks Türgi impeerium lagunes 20. sajandil? osaleti I maailmasõjas kaotajate poolel. 4) Miks ei suutnud India eurooplaste vallutustele vastu seista? Indias oli mitmeusuline ühiskond, kirev rahvuslik kooseis ja range seisuslik kastikord. 5) Kuidas väljendus Indias rahvuslik ärkamine? 1885. rajati India rahvuskongress, 1906. Moslemi Liiga, 6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja
Venestamine Aleksander III hakkas läbi viima venestamist. Tänu sellele, et Balti erikorda ei oldud kinnitatud. Balti aadlikud kirjutasid Vene võimule kaebekirja, et tuleks ja lõpetataks rahvuslik liikumine. Seetõttu aga Vene võim leidis, et peab hakkama nii talupoegi, kui ka aadlikke venestama. Eesti kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimiaa omaks Mihhail Zinajev. Venestamisega kaasnenud muutused: Koolides hakati kõiki aineid õpetama vene keeles alates teisest talvest. Põhimõtteliselt aga koheselt esimesest talvest. Emakeel ja usuõpetus võisid olla emakeeles. Toimus õpetajatevahetus. Kes ei osanud vene keelt lasti lahti, hakati õpetajaid sisse tooma Venemaalt.
vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt
A) Tekkimise põhjus 1830. aastal kerkisid üha enam päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulis rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa. Suureks ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajad) liikumine. B) Põhiideoloogid Liberalismi eelkäijaks või rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes
Keskmiselt lapsi naise kohta: 2,1 sündinud last / naise kohta USA sündimus on alla maailma keskmise (21), kuid sellegipoolest kõrgem kui Euroopas (10). Suremuse üldkordaja on veidi alla maailma keskmise (9%), kuid sellegipoolest veidi suurem kui Ladina-Ameerikas (6), Aasias (7) ja Austraalias (7). Imikusuremus on maailma väikseim tänu USA kõrgele meditsiini arengutasemele. Keskmine imikusuremus maailmas on 21. Viimase 5 aasta jooksul 4.RAHVUSLIK KOOSSEIS Joonis 4. USA rahvuslik koosseis 2008 Latiinod(29%) Asiaat(26%) Mustanahalised(25%) Valged(17%) USAs on rahvuste poolest mitmekesine. Mitmekesisuse põhjuseks on ka immigreerumine. Suuremas osas on asiaate, latiinosid ja mustanahalisi. 5.RIIGI USULINE KOOSSEIS Joonis 5. USA usuline koosseis. USA on ka religioonide poolest rikkalik. USAs on esindatud kõik levinuimad religioonid. Kõige rohkem on kristlike inimesi (82%). Teisel kohal on judism (50%). 6.LINNASTUMINE
Rakvere alg-ja kreisikool.Tartu Gümn.(kirjandus,meditsiin,juhutööd) TÜ arstiteadus ja töö arstina Tartus.1838>ÕES>"Kalevi"´mõte>1939 ettekanne. TÜ-s eesti keele lektor. Suri 1850a.2. Looming:muinas lood kalevipojast , muistendid:nt. "Emajõe sünd","Vanemuise laul";"Koit ja hämarik". Luule:eesti keel sobib ka antiikseks vormiks "Piibujutt".-dialoog milles Jaan ja Mihkel räägivad maise sõpruse ja armastuse kaduvusest.Jutud ilm kalendrites. Rahvuslik ärkamisaeg: 1. Eeldused:_pärisorjuse kaotamine, uus talurahvaseadus 1849L/1856E Raharent>ettevõtlikus,hilisem taluge ostmine. >kartuli-ja lina kasvatus>jõukus>põllumeeste seltsid. Mõisates tõusis sordiaretus>mõju ka taludeni. Vabrikute ehitamine(norra) koolivõrgu välja kujunemine. 1838 ÕES . eesti rahvusest haritlased, eesti keelsed raamatud,ajalehed, ajakirjad, rahvusluse ärkamine Euroopas>austus oma keele, kultuuri,maa vastu->ideed eestimaale. 2,
kooliharidust. Emakeelseteerakoolide rajamiseks toimusid erinevad haridusseltsid. Isamaalisi ideid ja kirjandust levitas kirjanduslik rühmitus Noor Eesti. Loodi erinevaid spordi,- põllumeeste,- laulu jms seltse. Mitmest ärkamisaegsest laulu,- tantsu- ja mänguseltsist kasvas välja teatriseltse, asutati Eesti Rahva Muuseum ning arenes eestikeelne ajakirjandus. I maailmasõja tegevuse ning mobilisatsiooni kõrval elvnes rahvuslik liikumine, eelkõige noorte haritlaste seal kes nõudsid ka et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia. Need olid ka Eesti Vabariigi kultuurilisteks eeldusteks. 20. sajandil hakkas majandustõus. Eesti oli üks Venemaa arenenumaid tööstuspiirkondi, kuid I maailmasõja ajal sai see sõjategevuses kahjustada. Paljud tehased evakueeriti, paljud vabrikutöölised jäid töötuks ning maata oli üle 2/3 talurahvast, mistõttu paljud talumehed rändasid Venemaale. u
Eesti muusika-ärkamisaeg Kordamis küsimused 1) Millal oli eesti rahvuslik ärkamisaeg? Milles see väljendus? Eesti rahvuslik ärkamisaeg 19. saj algul. See väljendus sellest, et pärisorjus hakkas vähenema ja lõpuks kadus. 2) Nimeta ärkamisaegseid kultuuritegelasi. Mille poolest oli nende tegevus oluline? Karl August Hermann, tegeles eesti keele ühtlustamise, õpetamise ning õpikute koostamisega. Aleksander Saebelmann- Kunileid, temalt pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded. Friedrich August Saebelmann, paljud laulupidude koorilaulud on tema poolt kirjutatud.
sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. 3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud töölisklass, keskklass ja kõrgklass. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused? Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat kuna taheti näidata enda riigi mõjuvõimsust ja suurendada enda riigi pindala
Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse kujunemine. Eriilmelised asulad. · Euroopa rahvastik ja asustus. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas Gümnaasiumis · MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive maailma erinevates regioonides.
Eesti Üliõpilaste Seltsi president ja teinud ka kaastööd "Postimehele". Ta suundus vahepeal Venemaale ametniku tööd tegema, kuid nüüd oli ta tagasi, et võidelda rahvusliku liikumise eesotsas. Ta sattus kiirelt sõnavahetusse venestuse pooldaja Ado Grenzsteiniga. Viimane oli sunnitud varsti Venemaale pagema. Kiirelt suutis ta muutuda ebapopulaarseks ka baltisaksa aadlite hulgas. Tõnissoni pooldajaid hakati nimetama aatemeesteks, sest nad uskusid, et eestlaste rahvuslik eneseväärikuse tõus on võimalik just kultuuri ja hariduse edendamise kaudu. Nemad moodustasid nn mõõduka tiiva. 1901. aastal tekkis Tõnissonile konkurent samuti õigusteadust õppinud Konstantin Pätsi (1874-1956) näol, kes hakkas Tallinnas toimetama ajalehte "Teataja". Tema pooldajaid hakati nimetama radikaalideks, sest nad pöörasid tähelepanu mitte niivõrd rahvuslusele kui majanduse arengu vajalikkusele. Nemad moodustasi nn radikaalse tiiva.
lähtutud möödunud iseseisvusaja eeskujust, kuid aegade ja olukordade erinevusest johtuvalt ei suuda see täita samu eesmärke nüüdismaailmas on esmatähtis individualism. Praegu on koolivorm kasutusel veerandsajas Eesti koolis, kusjuures näha on kaht eri suunda. Ühelt poolt eelistavad vormi prestiizikad linna- või erakoolid, teisalt aga oma päritolu rõhutavad maakoolid (Halliste, Raudna, Kihnu põhikoolid, Viiratsi algkool). Veel eelmisel õppeaastal oli rahvuslik koolikampsun kasutusel ka Lõõla algkoolis Järvamaal, kuid kahjuks sel aastal seal kooli enam ei avata. Täiesti kohustuslikuks on tahetud vormi muuta paljudes riikides rohkem kui ühel korral. Näiteks sotsiaaldemokraatide poolt 2006. aastal ja ka Eesti naaberriigis Lätis avaldas sealne haridus-ja teadusminister soovi muuta koolivorm kohustuslikuks üle riigi. Koolivorm on enamikes koolides kohustuslik näiteks Inglismaal, Jaapanis, Hiinas ja teistes tugeva võimuga riikides
16 juuli 1970 kiitis USA residents heaks täpsed alad määras George Washington 1791-1792 tegid Andrew Ellicott ja tema assistentide uurimistöö föderaal-ala kohta ning paika pandi täpsed piirid (paigutati ka piirikivid , millest osad tänaseni säilinud) Nimi Columbia (the District of Columbia ) tuleb tolle aja (1971) USA poeetilisest nimetusest 1800 pidas kongress seal oma esimesed läbirääkimised Washingtoni Ülikool Rahvuslik park Rahvuslik portree galerii Valge maja Veel ajaloost 1814 suur põleng New Yorgi sõja käigus : (Inglise rünnak) Ø Kapitoolium ja Valge maja põletati , tühjendati väärisesemetest 1862 vabanesid Washingtoni elanikud orjusest , mille jõustas president Abraham Lincoln (3100 elanikku vabanes orjusest) 1868 lubati aafrika-ameerika soost naistel valida linna kohalikel valimistel
Termini tõi eesti keelde Garlieb Merkel , Eesti ajalookirjanduses juurdus termin 20. sajandi alguses Villem Reimani , Hans Kruusi ja mitme teise kaudu. Rahvusliku ärkamise ja uuestisünni mõiste on kasutusel ka rahvusvahelises ajalookirjanduses – seoses Euroopas (18. sajandi lõpp – 19. sajand) ja mujal maailmas (20. sajand) tugevnenud rahvusluse ilmingutega. Suure Prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskel eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes nii nagu teistelgi Ida-Euroopa väikerahvastel (tšehhidel, soomlastel, lätlastel jt), kel polnud ei oma riiki ega 5 iseseisva riikliku eksistentsi kogemust. Majandusliku aluse eestlaste etnilisele eneseteadvustamisele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht
50 maades elavad naised keskmiselt kauem kui aastat 40 Naised mehed, vastavalt 77 ja 72 aastasteks. 30 Keskmine 20 10 0 Eesti Rootsi Makedoonia* Kreeka Itaalia 3. Rahvuslik koosseis. Rahvuslik koosseis Makedoonlasi elab Makedoonias tugealt üle Makedoon- poole(64%), kuid Türklased on lased 2%2% 3%
Ülalpeetavad- see, keda või mida peetakse majanduslikult ülal Tööjõud- tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks Sotsiaalne kihistus- rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine 2. Arvuta tabelis esitatud andmete põhjal Eesti elanikkonna % koosseis ja koosta saadud andmete põhjal tulpdiagramm. Eesti rahvuslik koosseis 2000.a. (Statistikaameti andmeil) Eesti rahvuslik koosseis 2000.a. (Statistikaameti andmeil) 10 000 elaniku kohta arv % eestlased 6527 65,27% 6 venelased 2807 28,07% ukrainlased 253 2,53% 5 valgevenelased 147 1,47% 2 ,
Järgmised 70 aastat oli Botswana Inglise protektoraad. Seal oli oma valitsus, kellel olid üpris vabad käed. Sir Charles Rey suurendas kohalikke valitsejate võimu ja andis majanduslikku nõu. Tema oli esimene, kes tuli välja ideega teha sinna rahvuspark. 1950. aastatel saadi aru, et Botswana,sellel ajal Bechunaland) ei saa enam kuuluda Inglismaa alla. 1952. aastal hakkasid Seretse Khama toetajad korraldama poliitilisi miitinguid, rahvuslik vaim tõstis pead isegi vanemates hõimupealikes. Ngwato hõim alustas läbirääkimisi vasekaevanduse avamiseks, mis lõppesid 1959. aastal nõusolekuga. 1961 aastal asutati peale piiratud valimisi asutav kogu. Bechuanaland'i Rahvapartei (BPP) asutati aastal 1960 ning Bechuanaland'i Partei (hiljem Botswana Demokraatlik Partei, BDP) - juht Seretse Khama 1962. 1965. aastal muutus Bechunaland autonoomseks riigiks, peaministriks sai Seretse Khama. 1966, 30
Kõige üldisemalt jaotatakse inimesed vanuse järgi kolmeks: lapsed, tööealised,vanurid. Rahvastikupüramiid- arvjoonis, mis kujutab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu mingil ajal vanuserühmade kaupa. Rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid: tööealise rahvastiku vähenemine maksude suurenemine rahvastiku vähenemine suurenevad kulutused sotsiaalhoolekandas koolide sulgemine (õpilasi vähe) Eesti rahvuslik koosseis. Eesti rahvastikust 80% eestlased; 20% muulased neist 6.3% venelased. Rahvuslik koosseid iseloomustab kui suur on ühe või teise rahvuse osatähtsus vastavuse alusel territooriumil kogu rahvastikust. Slaavi rahvad: valgevenelased, venelased, juudid, sakslased, rootslased, soomlased Rahvastiku paiknemine ja asustus. Eestis 30 in/km2 kohta -annab ülevaate kuidas rahvas riigiliselt jaotub. Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt.
Rahatähti on võimalik eristada ka selle järgi, et reljeefsused asuvad erinevates kohtades ja raha on kohati erineva paksusega Euro münte ega sedeleid ei tohi müüa edasi ega kopeerida. Leheküljed http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Eurosedelid_ja_muend http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Eurosedelid_ja_muend http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Eurosedelid_ja_muend rahvuslik külg http://www.ecb.europa.eu/euro/banknotes/security/html/index.et.html http://www.youtube.com/watch?v=ktWLSRa5_hY http://www.youtube.com/watch?v=rFDsSMDeV3w&feature=related Tänan tähelepanu eest !
rahaline fond (IMF) , Maailma Pank , Ameerika Ühendriikide organisatsioon (OAS) , Ameerika Vaheline Arendus Pank , Ameerika Tervise Organisatsioon (PAHO) jne Levinuimad europiidse rassi esindajad : Saksa(20.9%) , Inglise (12.6%) , Iiri (12.6%) ja Norra (6.2%) esindajad (4,1 % Ameerika) Linn sai nime George Washingoni järgi (1791) Ülikool Valge maja Rahvuslik portree galerii Rahvuslik park KASUTATUD KIRJANDUS http://estonian.estonia.usembassy.gov/pohiseadus.html http://en.wikipedia.org/wiki/Twentythird_Amendment_to_the_United_States_Constitu http://en.wikipedia.org/wiki/Washington,_D.C. http://et.wikipedia.org/wiki/Washingtoni_osariik AITÄH KUULAMAST! J
......................................................................3 2.Rahvastiku üldiseloomustus............................................................3 2.1.Rahvaarv..........................................................................................3-4 2.2. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur.....................................................4 2.3. Riigi rahvastiku eeldatav eluiga.............................................................4 2.4. Riigi rahvuslik koosseis........................................................................4 2.5. Hõive riigis..........................................................................................4 3.Riigi majandus 3.1. Riigis toodetud olulised tööstus- ja põllumajandustooted 3.2. Riigi maakasutus 3.3. Kas Sinu riik on arenenud või arengumaa? Kasutatud materjalid 1.Asendi
Seal kujunes Glinkal välja oma stiil. Ta tutvus seal Berliozi, Mendelssohni, Bellini ja Donizettiga, kelle looming mõjutas Glinkat palju. Varasemast muusikast olid talle eeskujuks Viini klassikud. Berliinis õppis ka muusikateoreetilisi aineid, mida varem eriti ei tundnud. Saksamaal nägi laval Weberi “Nõidkütti” – vaimustus sellest ning 1836. aastal tekkis tal endal idee luua rahvuslik romantiline ooper. Selleks teoseks sai “Elu tsaari eest”, mis on esimene vene rahvuslik ooper. 1830. aastatel valmisid ka esimesed arvestatavad instrumentaalteosed. 1842. valmis teine ooper “Ruslan ja Ljudmilla”. 1840. aastate teisel poolel viibis Hispaanias, kus tutvus hispaania rahvamuusikaga, õppis seda tundma, kirjutades üles meloodiaid, rütme jms. Seal valmisid ka Hispaania avamängud. 1856 sõitis Berliini end täiendama ja polüfooniat õppima. Kuid jäi haigeks ja suri seal.
eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja õigeks võib lugeda mõlemat. Kõige aktiivsem ja jõulisem periood rahvustunde äratamisel oligi kuni 1880-ndate algusaastateni tänu Aleksander II-le, lubas vabam tsensuur välja anda rahvuslike joontega ajalehti, rahvakoolide areng aitas kaasa haridustaseme tõusule, tänu millele
elavad talupojad.Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust ning vallavanemast.Valla täiskokku kuulusid päris ja rendiperemehed. Nad valisid volikogu. Valla tähtsaim ameti mees oli vallavanem , vallavanem koos abilistega moodustasid vallavalitsuse, kes palkasid endale abiks ametimehi. Järelikult sellest ajast peale on saanud pärisorjast pärisperemees, selle tagamiseks pidid talupojad ka kõvasti vaeva nägema, näiteks rahvuslik liikumine,mis pidi näitama riigivõimudele rahva vaimu. Rahvuslik liikumis eelduseks oli koolihariduse levik, Eesti majanduslik areng, pärismehe teka ja paljud teised põhjused.
Selts ja Eesti Kirjameeste Selts. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. aastal korraldatud esimene üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunesligi tuhat pillimeest ja lauljat. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise kõrgajaks, mil üle kogu Eesti rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Sel ajal l kerkivad esile ka rahvusliku liikumise tunnustatud juhid : Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetast ka oma kaastööde saatmise Sakalale. Lisaks pingestusid Hurdal suhted ka oma saksalastest ametikaaslastega, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ja võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades
ärkamisajal suurt rolli isamaaluule. Ajajärgu esiluuletaja oli Lydia Koidula, aga laialt levis ka mitme teise autori looming: Friedrich Kuhlbansi "Vanemuine", Mihkel Veske "Kodumaa" ja "Illus oled, isamaa!", Ado Reinvaldil "Kuldrannake" jne. Selle aja isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai 1860.aastatel, kus osavõtjad laulsid üheskoos: "Mu isamaa, mu õnn ja rööm!", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". Üldlaulupidu oli suurim rahvuslik üritus, millele ühtses vaimus koguneti kogu maalt. Rahvusliku ärkamisaja proosa ja näitekirjandus jätkas rahvavalgustuslikku tegevust. Lydia Koidula jutustuse "Ainuke" õnnelik peigmees on oma üldisele tublidusele lisaks ka lauluseltsi liige, Jakob Pärn kui eluaegne koolmeister nimetab oma pikas jutustuses "Must kuub" rahva arengu takistusena fakti, et rahvakoolid ei kuulu haridusministeeriumi alla ning liiga palju maksab neis kiriku ja mõisniku sõna. Lilli suburg (mh. esimese eesti
Ettevõtle kooslus, kus üks ettevõte omab teiste suhtes valitsevat mõju st, et kui tal on otsustus võime suurem kui teistel. Võib olla ka lepinguline kooslus. 7. Filiaal Ei ole iseseisev juriidiline isik, subjekt. 8. Ettevõtja tegevusala EMTAK Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikatsioon. Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori NACE Eesti rahvuslik versioon. EMTAK on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset vastavad NACE-le ning viies tase on rahvuslik, mille loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavat seadusandlust. EMTAK on aluseks tegevusala määramisel, mis on omakorda oluliseks allikaks erineva valdkonnastatistika tootmisel. Samuti võimaldab tegevusaladesse liigendamine rahvusvahelist võrreldavust vastava valdkonna sees. 9. Tegevusload, milleks
uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab omakorda rahvastiku jälgimise keeruliseks, eriti suurriikides.
kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda rõhutab valikutegemis(t)e, kõigi inimese poolt tehtavate otsustuste eksistentsiaalset ja moraalset kaalukust. 2.Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest kultuurifundamentalismini): Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus. Rahvusliku identiteedi konstrueerimise tähtsaimad komponendid on ühine etniline päritolu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
