1920 Asutava Kogu poolt põhiseadus, oli väga demokraatlik, riiki esindas riigivanem. 1933 vapside poolt koosataud põhiseaduse kava, kava kiideti rahvahääletusel heaks ja hakkas kehtima 1934. aasta jaanuaris. Rahva seas Vapside populaarsus suurenes ja selle tõttu korraldasid Johan Laidoner ja Konstantin Päts 12. märtsil 1934. aastal veretu sõjaväelise riigipöörde. 1. jaanuaril 1938 jõustunud Eesti Vabariigi Põhiseadus on põhiseadus, mille võttis vastu Rahvuskogu Esimene Koda, Teine Koda ja Rahvuskogu üldkoosolek ja kuulutas välja Riigivanem 17. augustil 1937. 1992 viimane praegu vastuvõetud põhiseadus Stalini aegne põhiseadus rahvaste enesemääramise õigus Breznevi aegne põhiseadus rahvaste enesemääramise õigus jäi sisse saime seda ära kasutada, et saime NL välja astuda. Seadused leiame Riigi Teataja. Alguses paberkandjal, hiljem ka netis. Isikuandmete seadus on olemas. 8
30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed poliitilised jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi Need ei saanud mitte nii kuulekad kui valitsus seda lootnud oli. Kojad ei kujunenud ka seesmiselt ühtseteks. Teiseks: nendest kodadest piisas Pätsi peamise eesmärgi täitmiseks. 1935 lõpus kutsuti ellu riigi Majandusnõukogu (25 liiget, millest 10 määras riigivanem, ülejäänud 15 valiti kodade poolt). 1937 – Rahvuskogu (2 koja liikmete ametissenimetamisel olilune sõna kutsekodadel). 1938 – Riiginõukogu moodustamine. Erakonnad olid asendatud ühelt poolt Isamaaliiduga, teisalt kutsekodadega. Ametiühinguliikumine. Eestimaa töölisühingute Keskliit ise valis oma juhatuse liikmed, ei allunud valitusepoolsele kontrollile (demokraatia perioodil). Pärast riigipüüret kohe ametiühinguid ei puututud. Siis aga hakati tegema neile piiranguid. 35 – Töölisühingute Keskliidu kongress tuli edasi lükata
süsteemi koos ühemandaadiliste valimisringkondadega kasutatakse Briti Rahvaste Ühenduse maades ja USAs). Enamusvalimised võivad olla ka kahevoorulised. Kui esimeses voorus keegi ei kogu absoluutset häälteenamust, piisab teises voorus suhtelisest häälteenamusest. Kui valitakse üht isikut ühemandaadilisest ringkonnast, toimub teine voor tavaliselt kahe edukama kandidaadi vahel. Niisugust süsteemi kasutatakse Prantsuse Rahvuskogu ja presidendi valimistel (ka Leedu president ja pool Seimi valitakse sel viisil). Kui on tegemist mitmemandaadilise ringkonna ning kandidaatide nimekirjadega, siis saab kõige rohkem hääli kogunud nimekiri endale kõik selle ringkonna mandaadid. 2. VÕRDELISED ehk PROPORTSIONAALNE SÜSTEEM Proportsionaalse valimissüsteemi idee esitas esmakordselt üks Prantsuse revolutsiooni juhte Honore Mirabeau 1789. aastal, kuid Euroopas võeti see süsteem esmakordselt kasutusele
kaitsepolitsei arreteeris juhtiv vapsid) 1936 uus vapside kohtuprotsess- pikaajalised vangistused (1938 said amnestija ja vabanesid) RAHVAS PÖÖRAS VAPSIDELE SELJA 2. VIII 1937 – Artur Sirk kukub aknast alla – režiimile äärmiselt sobival ajal 31. XII 1935 – Päts: „tagasi normaalsete aegade juurde” – (ütles on, et rahvas vaimselt haige ja nüüd vaimselt terve, aga parteisid ei luba) – soovis välja töötada PÕHISEADUSE II 1936 – Rahvuskogu rahvahääletus (75% poolt)- valime rahvuskogu, kes töötab välja põhiseaduse. Valmised tulemas – ikka ei parteile: koalisatsioon surus läbi oma kandidaadid 30. X 1936 – nelja riigivanema märgukiri 7. VIII 1937 – põhiseaduse vastuvõtmine 1. I 1938 – põhiseaduse kehtestumine- muudeti riigivalitsemise mehhanismi. Presidendi institutsioon valitav kuueks aastaks. 6-aastaks valitav president
ajal. Vaimulik seisus: Vaimulikku seisusesse kuulus revol eel umbes 0,5% rahvastikust. Vaimulikud jagunesid mustadeks ja valgeteks. Mustad kandsid munga- v nunnarüüd, mis oli enamasti must. See oli vaimulik seisus kitsamas mõttes-inimesed, kes olid eraldatud ilmalikust ühiskonnast. Valgeteks nim vaimulikke, kes ei olnud mungad ega nunnad-enamasti olid nad ametis kogudusevaimulikena, aga ka kõrgematel kiriklikel ametikohtadel. Kirik ja revolutsioon: 9.07.1789 nim Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. Veidi hiljem otsustati kaotada kirkukümnis, mis omakorda aitas talupoegi liita revolutsiooniga. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kiriku varanduste võõrandamiseks. Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused, millest põhiosa moodustas maa. Kirikumaid kattevarjuna kasut lasti välja assignaate-riigivõlapabereid, mille pealt oli lubatud maksta 5% intresse aastas. Kirik ja kontrrevolutsioon: Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kiriklik laulatus jäi
● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi; ● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget); ■ Riigivolikogu 80 liiget; ■ Riiginõukogu 40 liiget. ● Veebruar- Riigivolikogu valimised; ○ Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt. ● 24
riigikogu ja riigivanema võitlevasse positsiooni. Põhiseadus viiks Eesti vastu diktatuurile, mida tuleks igal juhul vältida. 1935. aastal konkreetseid samme ei astutud. 1935. aastal käis Päts Poolas ja tutvus seal ravil viibides äsja vastuvõetud Poola põhiseadusega. Alles 1936. aastal hakkas asi tasapidi edenema. Uusaasta kõnes Päts ütles, et tuleb luua uus Asutav Kogu, kes võtaks vastu uue põhiseaduse. Päts andis uue dekreedi, et tuleks luua rahvahääletus Rahvuskogu kokku kutsumiseks. Kas lubada rahvuskogul kokku tulla või ei. Rahvahääletus pidi aset leidma 24., 25., 26, veebruaril. Sellist küsimust ei olnud varem esitatud ja sellele vastamine osutus parajaks pähkliks - enamus inimesi andis oma hääle rahvuskogu kokkukutsumise poolt või vastu, mitte kui riigikorra poolt. Enne hääletamist käivitati propaganda. Maal nimetati ametisse nn usaldusmeest võrk - vastutasid selle eest, et inimesed läheks rahvahääletusele
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
saksa riigi valitseja võimu alla. Kõigepealt Austria Habsburgid või preisi Hohenzollernid. 2) Saksamaa ühendamine revolutsioonilisel teel. Revolutsiooni puhkemisele Saksamaal andis tõuke 1848 aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis. Rahva liikumise survel moodustati uued liberaalsed valitsused. 1848 aasta mais valiti Preisi Asutav kogu, mis võttis vastu põhiseaduse. Lahendamaks revolutsiooni põhiküsimust st Saksamaa ühendamist valiti 1848 mais üle saksamaaline parlament Rahvuskogu. Rahvuskogu tegutses Frankfurdis. Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine ja selle põhiseaduse välja töötamine. Valiti ajutine täitevvõimu juht ehk riigihoidja. Frankfurdi parlament ei asutanud keskasutusi ega sõjaväge ning keskvõim jäi vaid nimeliseks. Preisi kuningas tagandas liberaalse valitsuse ning Asutavalt Kogul lasti vastu võtta kuninga kingitud põhiseadus. Piirati poliitilisi vabadusi ning kuningale jäi Veto õigus.
toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud Isamaaliit ja kutsekojad. Vabadussõjalaste seas tekkis mõte, et vägivaldsel teel võimu haaranud riigijuhid tuleb ka vägivaldselt kukutada. 8. detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. · Põhiseaduse muutmine: Selleks, et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida, kutsusid uued riigijuhid 1937a. kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu. Rahvuskogu koostas uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Uue põhiseaduse kohaselt oli riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu(alamkoda) 80 saadikut; Riiginõukogu(ülemkoda) 40 liiget. Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes eelkõige presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. · EV 1. president: Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas
Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus Eesti riigiõiguse põhiprintsiibid Eesti riigiõiguse ajalugu Olulised daatumid Eesti riigiõiguslik areng 1917-36 Eesti riigi teke ja tema eelkonstitutsioonid 1920. a. Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu Eesti riigiõiguslik areng 1936-92 Rahvuskogu ja 1937.a. Põhiseadus 1937. a. Põhiseaduse iseloomustus Üleminekuaeg 1937. a. Põhiseaduse rakendamisele 1940. a. sündmused 1988. a. kuni 1992. a. Põhiseaduse vastuvõtmiseni Rahvas Eesti põhikorras Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja Eesti kodakondsus Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis Erakonnad Eestis Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine
kuninga õukonna ülalpidamine maksis palju) 3. Valgustusideede levik eeskujuks oli 4. Ameerika Iseseisvussõja mõju 5. Prantsusmaal valitsev seisulik kord PERIOOD ESINDUSKOGU RIIGIVORM KES OLULISEMAD MÄRKUSED VÕIMUL? 1789-1792 Generaalstaadid Absoluutne Suurkodanlu Rahvuskaart (relvastatud rahvas, kes Rahvuskogu monarhia s liidus ei sõltunud enam monarhist), Asutav Kogu 1791 vaimulike ja aadliseisuse kaotamine (ühiskonna Seadusandlik konstitutsioon aadlikega liikmed muutusid ühtsemaks), Kogu iline monarhia tsunftisundluse kaotamine (see polnud siis enam arengul teepeal ees),
"Saksamaa, Saksamaa üle kõige..."(Deutschland, Deutschland über alles...) ning laulu meloodia pärines kuulsalt heliloojalt Franz Joseph Haydnilt, sai 1922. aastast Saksamaa rahvushümn. 1830. aastal sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa omavahel, kokkuleppe, millega Kreeka sai täiesti iseseisvaks riigiks, kuid iseseisvuse saavutamine ei tasandanud sisepingeid Kreekas ja seetõttu poliitilise võitluse käigus tapeti riigi president ja kõrgem võimuorgan Rahvuskogu kuulutas seejärel Kreeka kuningriigiks, mille esimeseks valitsejaks (kuningaks) valiti Baier prints Otto, kes hakkas valitsema Otto I nime all ja määras kuningriigi pealinnaks Ateena. 21. Inglismaa 19. sajandil Inglismaal puudus Euroopa mandririikidele 18. sajandil iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega ning absolutism oli Inglismaalt ammu kaotatud, seega riigis valitses parlamentaarne
Punaarmee vastu. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1917-1919 aastal oli K. Päts Maanõukogu- ja 1919-1920 aastal Asutava Kogu liige. 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. 1939. aastal otsustas K. Päts loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida N. Liiduga baaside leping, lootes kuni viimase hetkeni Saksamaa sekkumisele, ning uskudes, et tal õnnestub Eesti sõjast eemal hoida. 1940. aastal küüditasid nõukogude okupatsioonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas, kus ta 18. jaanuaril 1956
Norra personaaluniooni sõlmimine Rootsiga 1814. Oli selge, et Norralased pole nõus Kieli rahulepinguga. Taani tegevus Norra suunas: 1811-13: Kristiania (Oslo) ülikooli asutamine, Norra asehalduriks ja sõjaväe ülemjuhatajaks Taani kroonprints Christian Frederik (Taani kuningana Christian VIII) Norralaste tegevus 1814: Asehaldur Christian Frederik ja Norra juhtivad ametnikud otsustasid mitte tunnustada Kieli rahulepingut. Norra rahvuskogu Eidsvolli mõisas Veebruar 1814 Christian Frederiku allakirjutatud Norra iseseisvusmanifest loeti ette Norra kirikutes Aprill 1814 Norra rahvuskogu: Põhiseaduslik koosolek Eidsvolli mõisas: osales 122 delegaati (57 riigiametnikku, 37 talupoega), hääletuse tulemuseks iseseisvus! Valiti Norra kuningaks Taani prints ja troonipärija (Norra asehaldur) Christian Frederik. Norra uus Eisdvolli põhiseadus 17.5.1814 1) Norra on iseseisev ja jagamatu riik 2) Luteriusuline pärilik monarhia
muutusid suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks Eestis. Vapsid otsustasid koostada omapoolse põhiseaduse projekti. Vapside ametlikuks juhiks oli erukindral andres larka. Tegelikult aga etendas juhirolli artur silk. 1932 aasta augustis toimus riigikogus koostatud uue põhiseaduse 1936 aasta alguses teatas konstantin päts,et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Selleks on aga vaja välja töötada uus põhiseadus. Kutsuti kokku rahvuskogu põhiseaduse koostamiseks. Ja esimesel jaanuaril 1938 jõustuski uus, kolmas põhiseadus. Selle kohaselt oli eesti vabariigi riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt otsestel valimistel kuueks aastaks. Presidendi kandidaadiks esitati ainult üks isik- konstantin päts. Seetõttu jäid presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938 kinnitati eesti vabariigi esimeseks presidendiks konstantin päts. 1939 aastal algas eesti majanduselus kiire areng
majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seejärel käis järjepidev diktatuuride vahetus, mille käigus tapeti üle 40 000 inimese. Populaarsust võitis ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799
Eesti Põhiseadused Põhiseadus on iga riigi kõige tähtsam seadus. Seal on kirjas: 1. Valitsemiskultuuride moodustamine 2. olulised valimiste põhimõtted 3. inimeste põhiõigused ja kohustused (sõnavabadus, liikumisvabadus, õigus elule jne.) Eestis on olnud järgmised põhiseadused: · 1920 vastu võttis Asutav Kogu · 1933 rahvahääletus (Vapsid) · 1937 vastuvõtja oli Rahvuskogu (Presidendi Instutsioon) · 28. juuni 1992 Rahvahääletus Põhiseaduse muutmine on raske! (2 korda on muudetud) Muutmiseks on järgmised võimalused: 1) Rahvahääletus 2) Riigikogu a) kiireloomuline b) kaks järjestikust riigikogu peavad asja hooldama (4/5 ja 3/5) Avaliku teabe seadus (2000.a.) Seaduse eesmärk on tagada üldsuse parem juurdepääs avalikule teabele ja kontrollida paremini avalike ülesannete täitmist
4 väest ja kohalikest omavalitsustest. Põhiseaduse kohaselt oli parlament – Riigikogu – alaline asutus, seepärast saatis valitsus selle 2. oktoobril 1934. aastal laiali, kuid jättis niinimetatud vaikivasse olekusse: uusi valimisi ei korraldatud. Poliitiliste erakondade tegevus peatati 1935. aasta märtsis. Asutati rahvaliikumine Isamaaliit, mis oli ainus seadusega lubatud poliitiline liikumine. 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. Selle põhiseadusega nähti ette kahekojaline parlament: Riigivoliko- gu oli parlamendi alamkoda, mis koosnes 80st rahva poolt valitud esindajast, ning Riiginõu- kogu oli parlamendi ülemkoda, kuhu kuulus 40 liiget: kohalike omavalitsuste, kahe suurima kiriku, kahe ülikooli ja kutsekodade esindajad ning kümme presidendi poolt nimetatud lii- get
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
Klubi üks asutajaid ja esimees. 1932. aasta märtsis toimunud vabadussõjalaste liitude III kongressijärel lahkus Pitka koos Lahinguvendade Klubisse koondunutega keskliidust vastuolude tõttu Artur Sirki ja Andres Larka juhtimisel mõjule pääsenud radikaalse vooluga. 1933. aasta lõpul oli J. Pitka üks vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutajaid ja valiti selle esimeheks. Samast aastat oli ta ka Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees. 1937 .aastast valiti ta Rahvuskogu I koja liikmeks Järvamaa esindajana. Samast aastast hakkasid ilmuma ta mälestusraamatud üldpealkirjaga ,,Minu mälestused'', mida 1939. aastani jõudis ilmuda 4 köidet. Need on heal ilukirjanduslikul tasemel raamatud, milliste ilmutamisega J. Pitka tõusis meie kindral-admiralide hulgas parima stiiliga kirjameheks. Esimese puanse okupatsiooni ajal põgenes J. Pitka 1940. aasta augustis üle Läti Soome. Kui Saksa-Vene rinne 1944
tavaliselt rahva poolt valitud rahva esindajate kätte (nt parlament, mis tegeleb K-i eelnõuga nö muu töö kõrvalt. Moodustada võidakse ka spetsiaalne organ, kelle põhiliseks ülesandeks on K-i väljatöötamine. Sellise spetsiaalse organi üldnimeks on üldiselt Asutav Kogu. Kõik Eesti K-id - v.a. 1933.a PS muudatused ja praegu kehtiva PS täiendamise seaduse muudatused ongi välja töötatud Asutavate Kogude poolt, mis on aga kandnud erinevaid nimesid: 1920.a Asutav Kogu, 1937.a Rahvuskogu, 1992.a Põhiseaduse Assamblee). 1992.a PS puhul oli omapäraks see, et assamblee väljatöötatud eelnõu rahvahääletusele paneku otsustamine oli Ülemnõukogu pädevuses. Seal olid tugevad vastuolud, ent siiski pandi PS muutmata kujul rahvahääletusele. Pädevuse poolest jagunevad Asutavad Kogud süveräänseteks ja mittesuveräänseteks. 1) suveräänne Asutav Kogu töötab PS-e välja ja võtab ise selle ka vastu. Eestis 1919.a valitud Asutav Kogu (AK) ja Rahvuskogu (RK).
1924 asus ta koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St. Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde Eesti asunduse, 1929 naasis Eestisse. 1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees 1931 asutas Lahinguvendade Klubi, temast sai Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse abiesimees. 1932 astus ta vabadussõjalaste hulgast välja ja 1933 asutas Vabadussõja Rindemeeste Ühingu ning valiti Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimeheks. 1937 oli Pitka Rahvuskogu I koja liige Järvamaalt Juulis 1940 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Soome. Aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembrist 1944 Läänemaal teadmata kadunuks. 14 Aastal 1936 ostis Johan Pitka Virumaale Ebavere mäe jalamile Lilleoru talu. Ta
2.oktoobril kuulutas Einbund Riigikogu istungjärgu lõppenuks ja kokku tulla neil enam ei lubatud. 1935 keelustati poliitilised erakonnad. Nende asemele loodi Isamaaliit. Pandi kehtima tsensuur ja infot hakkas jagama Riiklik Propaganda Talitus. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. 1935 aasta lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. 1937 kokku tulnud valitsusmeelne Rahvuskogu jõustas 1.jaanuaril 1938 uue põhiseaduse. Selle järgi oli riigipeaks president, kelle valis rahvas 6ks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: alamkoda e riigivolikogu 80 saadikut valis rahvas, ülemkoja e riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus. Valimisõigus tõsteti 22 aastale ja mindi üle isikuvalimisele. 1938 kinnitati Vabariigi esimeseks presidendiks Päts
Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. [http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine_p %C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/] 2.4.1 Põhiseaduse muutmine 1937.aastal kutsusid uued riigijuhid kokku Rahvuskogu koostas uue põhiseaduse K.Pätsi isiklike suuniste alusel, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Uueks riigipeaks oli president, kelle õigused olid: · Võis anda oma dekreetidega seadusi · Panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto · Saata parlament laiali · Kinnitada ametisse valitsus jms. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti.
põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 1934.aasta alguses. Kuna tollane riigivanem K.Päts ja kindral J.Laidoner viisid läbi 12.märtsil 1934 riigipöörde, siis autoritaarse diktatuuri tingimustes teist põhiseadust ei rakendatud ja kehtis kaitseseisukord. Kindlustamaks oma võimu ning andmaks oma valitsemisele veidi demokraatlikumat ilmet, kiitis K.Pätsi poolt kokku kutsutud Rahvuskogu 1937 juulis heaks kolmanda põhiseaduse, mis hakkas kehtima 1.jaanuaril 1938. Vaatamata sellele, et ajavahemikul 1940- 1991 oli Eesti Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, kehtis 1938 põhiseadus riikliku iseseisvuse järjepidevusest tingituna formaalselt edasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist (20.august 1991) moodustati Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest
hiljem kandideerida. Presidendi valimisprotseduur on täpselt määratlemata. Kohtud on sõltumatud. Kõrgemat kohtuinstantsi ei olnud määratletud. Oli küll kõrgem diivan, oli määratud ministrite, riiginõukogu -, ülemkohtu liikmete ja peaprokuröri süütegude menetluseks. 1961 k – koosneb 6 osast, 157 sätet. Seadusandlik võim kuulub 2-kojalisele Türgi Suurele Rahvuskogule. I koda – 450 liikmeline rahvuskogu, II koda – 165 liikmeline vabariigi senat. Rahvuskogusse kandideerimiseks pidi olema vähemalt 30 ja oskama lugeda ja kirjutada. Rahvuskogusse ei tohtinud kandideerida avalikusektori töötajad (sõjaväelased ja kohtuliikmed). Vabariigi senati liikmeist olid rahvusliku komitee liikmed ja ekspresidendid eluaegsed liikmed. 15 liiget määras president ja ülejäänud valiti. Presidendi poolt määratavad olid oma ala spetsialistid. Vabariigi senatisse
aasta alguses. Kuna tollane riigivanem K.Päts ja kindral J.Laidoner viisid läbi 12.märtsil 1934 riigipöörde, siis autoritaarse diktatuuri tingimustes teist põhiseadust ei rakendatud ja kehtis kaitseseisukord. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Kindlustamaks oma võimu ning andmaks oma valitsemisele veidi demokraatlikumat ilmet, kiitis K.Pätsi poolt kokku kutsutud Rahvuskogu 1937 juulis heaks kolmanda põhiseaduse, mis hakkas kehtima 1.jaanuaril 1938. Vaatamata sellele, et ajavahemikul 1940-1991 oli Eesti Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, kehtis 1938 põhiseadus riikliku iseseisvuse järjepidevusest tingituna formaalselt edasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist (20.august 1991) moodustati Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee, mille
sinimustvalgete lippude lehvitamine pühade ajal. Talude ümbrus tuli korda teha. Soovitati taludes rajada ka viljapuu ja marjaaedu. Organiseeriti käsitööringe. Kodu kaunistamiskampaania. Vastu kerkis opositsioon, Tartus, kelle tegevus oli keelatud. Kaitseseisukord. Opo. Kaotas oma ajalehe, sest Postimees võeti riigi poolt Tõnissonilt ära. Paari aasta pärast otsustati koostada III põhiseadus. Koostamiseks valiti Rahvuskogu (valiti 1936). Seadusandlik võim pidi kuuluma RK, kes valiti 5. aastaks. RK tuli valida kahes osas 1. Ülemkoda (Riiginõukogu 40 liiget, osad kuulusid ameti poolest 6, 10 liiget nimetas president, 24 tuli valida erinevate organisatsioonide ja omavalitsuste poolt) 2. Alamkoda (Riigivolikogu 80 liiget, neid said rahvas valida) Seati sisse presidendi ametikoht, valiti 6. aastaks rahva poolt. Täidesaatevvõim kuulus
parlament ei tulnud enam kokku. Tasalülitamine 1934 dets. Tähendas seda, et hakati piirama sõnavabadust, kontrolliti erinevaid asutusi, loodi Riiklik Propaganda talitus, mis teostas kontrolli erinevatele asutustele ja viis läbi üleriigilisi kampaaniaid. 1935 märtsis keelustati erakonnad, loodi Isamaaliit ja kutsekojad (keskne ainupartei), opositsioon lämmatati ja vabadussõjalaste plaanitud riigipöördekatse nurjus. Põhiseaduse muutmine võimu legaliseerimiseks pandi kokku rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Sellega seadustati autoritaarne valitsemine, riigipeaks sai president, kellel olid väga laialdased õigused, riigikogu muudeti kahekojaliseks, ning kärbiti ka oluliselt rohkem rahva õigusi, mis rahva seas tõi ülesse rahvaalgatused, meeleavaldused ja streigi. 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. 24. aprill 1938 kinnitati presidentiks K. Päts. Autoritaarne Eesti Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni tähe all, säilis kontroll elualade üle ja
● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi; ● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget); ■ Riigivolikogu 80 liiget; ■ Riiginõukogu 40 liiget. ● Veebruar- Riigivolikogu valimised; ○ Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt. ● 24
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
1 dets. Ülestõusuga, mis oli riigipöörde katse. Esimene riigipea oli riigivanem- riigiesindaja, juhtis valitsust, teda valis parlament. Hakati välja töötama uut põhiseadust, esimesed sellised olid eesti vabariigi riigikogu. See töötas välja esimese eelnõu, mis kukkus läbi. Parandati seda, kukkus siiski läbi. Eesti vabariigi valitsemine 1920-1940. Rahvaesindusorgan Eesti vabariigis 1919-1920- Asutav kogu (tegutses kuni 1934, tegutses kokku 5 riigikogu) 1936-37 tuleb kokku rahvuskogu, sest oli vaikiv ajastu,mida juhtis J. Uluots. Selle ülesandeks oli välja töötada uus põhiseadus. Maanõukogu(1917-1919) I periood E.V valitsemisel on 1920-1934(kuni riigipöördeni) (demokraatlik riik) – kommunistide mäss 1922-24 rahvaloendus 1922-1924 – 88% eestlased, 8% venelased, 2% baltisakslased, rannarootslased, juudid. 1925- kultuurautonoomia seadus (taotlesid sakslased, juudid)
õhutamisega. 1935. nda lõpuks oli demokraatlik kord asendunud diktatuuriga. Opositsiooni ei tohtinud olla. Vabadussõdalased said vabaks ning moodustati nende liikumine. Nende likvideerimiseks lavastati riigipöördekatse. 8. dets 1935 arreteeriti nad kõik süüdistatuna relvastatud väljaastumise plaani haudumises. Ainus valitsusele vastu suutev panna organisatsioon oli ,,Tartu vaim." 1936. kutsuti kokku Rahvuskogu, et töötada välja uus põhiseadus. Eesti vabariigi peaks sai president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda ehk riigivolikogu ning ülemkoda ehk Riiginõukogu. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts. 1934. majanduslik tõus, riik sekkus majandusse. Välispoliitika Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks. 1921. aastal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu
ajal luua oma sotsialistlikku riiki, samuti loodi detsembris Saksa Kommunistlik Partei. 2 Marksistide riigipöördekatse kukkus aga läbi, nende juhid tapeti. Ent 1919 oli Saksamaal väga rahutu ja nii kommunistid kui paremäärmuslased olid iga hetk valmis võimu haarama. Veebruaris 1919 tuli Weimari linnas kokku valitud Rahvuskogu, mis valis presidendi ja koostas uue põhiseaduse. Põhiseaduse järgi oli Weimari vabariik parlamentaarne riik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks Riigipäev (Reichstag). Riigi nimeks jäi Deutsches Reich ja osariikidele (Länder) pidid jääma küllaltki suured õigused, sh. oma kohalikud parlamendid (Landtag). Riigipea oli president, kes nimetas ametisse riigikantsleri, kellel pidi olema parlamendi enamuse toetus. 1919-1925 president Freidrich Ebert (Sotsiaaldemokraatlik Partei)
·1933 aasta 14-16 . oktoobril pandi rahvahääletusele vapside PS muutmise eelnõu. Rahvahääletuse läbiminekuks kehtestati uus lävend: 50% hääleõiguslikust elanikkonnast Vastuvõtmiseks on vaja le 50% valijate toetust. Eesti rahvas võttis selle eelnõu vastu 416878:156894. Vapside PS kõrvaldas Eestis demokraatia. ·Pätsi võimuletulekuga algas 1934. Aastal nn ,,Vaikiv ajastu", mis kestis 1938./1940. aastani. (1938 uus PS) ·1937 Pätsi rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks ja PS muutmiseks. ·1938 aastal kehtestati põhiseadusevastaselt uus põhiseadus. ·Tänane PS võeti vastu 28. Juunil 1992, mis hakkas kehtima järgmisel päeval. Kokkuhääletas 446000 inimest, kellest peaaegu 408000 oli poolt. VIII EV ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS Õiguslik järjepidevus e kontinuiteet on ühe õigussubjekti juriidiline katkematus. Mis on vahet õiguslikul järjepidevusel ja õigusjärglusel?
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ...
Ajalugu Page 41 Kordamisküsimused 16. aprill 2010. a. 10:54 Absolutism louis 13 ja 14 Reformid Merkantilistlik maj pol Kuningad Kuulus rev Ratsionalism emperism Valgustajad Valgustatud abs. Venemaa ref Ajalugu Page 42 Prantsuse revolutsioon 21. aprill 2010. a. 13:48 Esinduskogus: 1. Seisus 300 häält 2. Seisus 300 häält 3. Seisus 600 häält Kolmas seisus eraldus generaalstaatidest. Tekkis rahvuskogu. Asutav kogu 1789- Kaotati seisused Riigistati kiriku maa Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon Maksustati teine ja esimene seisus ka Konstitutsooniline Seadusandlik kogu - parlament Seadusandlik võim Täidesaatev kuningal, kohtuvõim kohtul 1792-93 rahvuskonvent (soo, zirondiinid, jakobiinid) 1793 jakobiinid 1794 kuningas hukati Direktooriumi periood 1795-99
Peale sõda ühiskonna lõhestatus säilis. Uuendused, mida sõjas kasutati: soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf, allveelaev, olid ka rindefotograafid, sõjapidamine raudteede abil I moodne sõda. 48.Riik ja ühiskond Prantsuse revolutsiooni ajal 1789-1799 17.juunil 1789 kuulutas III seisuse esindus end Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused. 9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted
Giuseppe mazzini- tema juhtimisel asutati revolutsiooniline salaühing noor-itaalia Camillo di cavouri pooldas itaalia ühendamist 1848-euroopat tabas mässulaine Kodanlus soovi põhiseaduslikku riigikorda 1847euroopas majanduskriis ja muud ikaldusaastad tõid kaasa sotsiaalsete olude halvenemise Lisandusid ka rahvuslikud vastuolud 1848 puhkes Itaalias Palermos rahvaülestõus Prantsusmaal puhkes revolutsioon 24. veebruaril ,mil kukutati juulimonarhia 1848-kutsuti kokku ülesaksamaaline rahvuskogu ehk frankfurdi parlament Viinis puhkes ülestõus 13 märtsil-võimult kukutati metternich Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus 1848 Prantsusmaal presidendivalimised-võitis louis bonaparte- hiljem kuulutas end napoleon ii-ks 1848- Prahas lämmatati ülestõus Poliitilised järeleandmised-1)kehtestati põhiseadus 2) valitsemisele kaasati liberaalse kodanluse esidajaid 3) kutsuti kokku rahva esinduskogu 4) sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja vabadused
1992 uus põhiseadus - ühekojaline riigikogu 101 liiget Parlamendid maailmas Soome: Eduskund (1 kojaline) Läti, Leedu, Seim (1 kojaline) poola kahekojaline Venemaa Venemaa Federatsiooni Federaalkogu 2 kojaline alamkoda riigituuma, ülemkoda federatsiooninõukogu Saksamaa Liidupäev(Bundestag) kahekojaline, alamkoda liidupäev, ülemkoda liidunõukogu Rootsi Riigipäev (Rikstag) Prantsusmaa kahekojaline ülemkoda Senat, alamkoda Rahvuskogu Inglismaa (1267) Parlament, 2 koda, alamkoda Alamkoda, ülemkoda Lordide koda USA Kongress 2 kojaline, alamkoda esindajate koda, ülemkoda: Senat Mille poolest erineb kahekojaline parlament ühekojalisest Kahekojalises moodustatakse alamkoda otseste üldvalimiste teel, ülemkoda komplekteeritakse kahel erineval põhimõttel, Esimesel seissuslikul - omandatud või päritud tiitli alusel, Teisel vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve
Isamaaliit kujunes ainuparteiks kutsekojad pidid mobiliseerima oma töötajaskonda, et täita valitsuse otsuseid üritati lämmatada opositsiooni, mille sümboliks sai Tartu Vaim, ning keskus Tartus vabadussõdalased arreteeriti enne nende plaanitud riigpööret loodi ebademokraatlik Rahvuskogu, mis Pätsi suuniste aluse seadustas põhiseaduses autoritaarse valitsemisviisi, mille kohaselt oli riigipeaks laialdaste õigustega president parlamendi õigusi kärbiti ning Riigikogu muutus kahekojaliseks põhiseadus kärpis rahva õigusi 1938. a toimusid parlamendivalimised, kus opositsioon sai vaatamata maha materdamisele 14
a. NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; HiinaJaapani sõjas aastatel 19371939 Hiinat II. SAKSAMAA 1. Weimari Saksamaa 1919-1933 · Et 1918. aasta Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud 1919. aastal võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse, uue Saksamaa nimeks sai Weimari vabariigis. · Äärmusparteid üritasid keeruline sisepoliitilist olukorda ära kasutada: majanduslangust (põhjuseks sõda, reparatsioonid, 19231924 majanduskriis ja hüperinflatsioon: Saksa margaga võis seinu tapetseerida!). · Segases situatsioonis üritasid äärmuslased mitmeid võimuhaaramise katseid: Natsionaalsotsialistlik Saksa
Suur Prantsuse revolutsioon Otsides võimalusi finantskriisi lahendamiseks andis kuningas korralduse kutsuda kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid. Nii aadlikud kui vaimulikud valisid kumbki 300 saadikut, kolmas seisus valis 600 saadikut. Töö takerdus küsimuse taha, kas hääletamine peaks toimuma seisuste kaupa või kõik koos. 17.juuni 1789a. kuulutas kolmanda seisuse esindus ennast Rahvuskoguks. Järgnevatel päevadel ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad, ning rahvuskogu sai nimeks asutav kohu. 14.juuli 1789a. ründas rahvas Bastille' kindlusvanglat. Kindlus lammutati. Kuningas jäi troonile, kuid vanad ametnikud tagandati. Asutav kogu võttis vastu ,,inimese ja kodaniku õiguste" deklaratsiooni, mis garanteeris inimõigused. 1791a. võttis asutav kogu vastu esimese konstitutsiooni ehk põhiseaduse. Täidesaatev võimupeaks jäi kuningas. 1792a. otsustas parlament kuninga võimu kaotada ning 1793a. Louis XVI hukati. Pärast revolutsiooni ühe juhi Jean Marat'
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
19.02.1918 määras Maanõukogu vanematekogu võimu valitsemiseks Päästekomitee. PK kuulutas 24.02.1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse välja. 13.04.1919 valiti Asutav kogu, mille ülesandeks oli luua esimene Põhiseadus. 15.06.1920 võttis 120-liikmeline Asutav kogu vastu esimese Eesti põhiseaduse, jõustus 21.12.1920. 1993 muudeti põhiseadust referendumi teel- Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus. Jõustus 24.01.1934. Sisu muutus palju. 1936 jälle referendum- valiti kahekojaline rahvuskogu. Võttis vastu uue Põhiseaduse, kuulutati välja 17.08.1937, jõustus 01.01.1938. Tekkis president, varem Riigivanem, Riigikogu kahekojaline- riigi volikogu ja riigi nõukogu. 23. Võimukorraluds Eesti Vabariigi 1920.a Põhiseaduse järgi. Võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas seda neljanda elemendiga- rahvaga, kusjuures rahvast käsitati riigiorganina. Tervikuna tõi Põhiseadus valitsejad ja valitsetavad üksteisele lähedale ning võis rääkida rahvavõimust. Samas olid
aadli ja kiriku privileegide piiramine ja maksureformi läbiviimine 5.5. 1789 avatakse Versaille's Generaalstaatide kongress. Kolmas seisus nõuab hääletamist saadikute alusel. III seisuse hulgas levib arvamus, et nad võivad üksinda mood riigipäeva. III seisus kutsub ühinema teisi seisusi endaga (11.5.). III seisus haarab võimu 17.6. ning kuulutab end Rahvuskoguks. 19.6. otsustab enamus vaimulikest ühineda rahvuskoguga. 20.6. toimub pallimängusaalis Rahvuskogu vandeandmine. Taotletakse mitte enne laiali minna kui põhiseadus on välja töötatud. Suvel hakkab rahvas mässama. Ning algab kolm erinevat revolutsiooni: eliidi revolutsioon Versaille's (valgustuse mõju) proletariaadi revolutsioon linnades, põhjuseks nappus ja ikaldusaasta, Pariisis algavad rüüstamised 12.7. 14.7. ründab rahvas Bastille' kindlust kui despotsimi sündmust. Algab Prantsuse revolutsioon.
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. ...
Esiteks vapside poolt, teiseks opositsiooniks olid libraaldemokraadid, kelle keskuseks oli Tartu ja liikumist tuntakse "Tartu vaimu" nime all. Tartu vaimu hingedeks olid Jaan Tõnisson ja ajalooprofessor Hans Kruus. Veebruaris 1936, peale vapside ebaõnnestunud riigipöördekatset, leidis riigivanema otsusel aset rahvahääletus põhiseaduse järjekordseks muutmiseks. Riigivanema ettepanek võeti rahva poolt vastu suure häälteenamusega. Aasta hiljem tuli kokku kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1938. aasta jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, sama aasta aprillis valiti K. Päts presidendiks. Tegevusse asus "Teine vabariik". 1938. aastal kehtestatud põhiseadus on Eesti riigis praegugi kehtiv põhiline alus. Eestis valitses iseseisvuse ajal seaduslik kord. Vastavalt aja nõuetele võib põhiseadust järkjärgult täiendada. 1939. a. 23. augustil Molotov-Ribbentropi pakt. 1939. a. 28. septembril "Vastastikuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
