PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA. 1940. a. juulis oli Prantsuse parlament tühistanud III vabariigi konstitutsiooni ja läinud ise laiali. Teise maailmasõja aegne Prantsuse riik, mille pealinn asetses Vichy linnakeses, oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett. 1946. a. Asutava Kogu koostatud konstitutsioon kajastas pahempoolsete seisukohti. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees. Kuna de Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu, siis lahkus ta valitsusjuhi kohalt ning rajas uue parempoolse liikumise - Prantsuse Rahva Ühenduse. 1946. a. põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nimetatakse Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsust. Üks valitsuskriiside põhjusi oli selles, et Rahvuskogus oli palju väikeparteisid ja nende
Mõlemad riigid on avaldanud soovi tulevikus ühineda. Lõuna-Korea Lõuna-Korea pindala on 99 300 km2 ja rahvaarv 2006.a. andmetel 50 633 600 inimest. Pealinn on üle 10 miljoni elanikuga Soul. L-Korea on jaotatud 9 provintsiks, 6 keskalluvusega linnaks ja pealinnaks. Riigikeeleks on korea keel ja rahaühikuks Lõuna-Korea won. Lõuna-Korea on presidentaalne vabariik, presidendi valib 5 aastaks rahvas enamusvalimistel (võimalik 1 ametiaeg). Seadusandlik organ on 299-kohaline Rahvuskogu. Valida võivad vähemalt 19 aastased. Peaministri nimetab parlamendi heakskiidul president. Valitsuskabinetiliikmed nimetab peaministri soovitusel president. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on L-Korea vaba riik ja asub korruptsiooniindeksi järgi 42. kohal. Lõuna-Korea on etniliselt üherahvuseline (99,9% rahvastikust Korealased). Riigis elab ka u. 20 000 etnilist hiinlast. Lõuna-Korea on üks maailma kiiremini vananeva rahvastikuga riike: 1960.a. oli üle 65.a
Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrdse võimuga direktorit. Lisaks olid ka ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus aga Direktooriumi kätte. See astus ametisse 2. novembril 1795. 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"
Bernis, kuid riigi majanduslikud keskused on Genf ja Zürich. 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. Sveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed. Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ
Millised sise- või Maailma revolutsioon, ebastabiilne Autoritaarsed võimud, võimuvõitlus, välispoliitilised asjaolud poliitika, Kaitseliit puudub majanduskriis tingisid? Kelle või mille vastu oli suunatud? Eesti riigi Vabadussõjalaste Vaikiv ajastu- parlament puhkusel, ajakirjanduse tsensuur, erakonnad keelati Põhiseaduse muutmine 1937. moodustati ebademokraatlikult Rahvuskogu, kes koostas pätsi suunitlusel uue põhiseaduse autoritaarseks valitsemiseks. · Riigipea president- laialdased õigused (anda oma dekreetiga seadusi, parlamendi seadustele veto, saata laiali, kinnitada ametisse valitsus) · Riigikogu kahe kojaline: Riigivolikogu (alamkoda) 8 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget määrati ja valiti. Õigusi piirati · Valitsus- eesotsas peaminister, presidendi tahte ja otsuste täitjaviija
The International Ombudsman Anthology. L. C. Reif (toim.). The Hague, London, Boston: Kluwer Law International, 1999, lk 1. M. Oosting on loetlenud tänaseks 75 riiki, kus esineb ombudsmani laadne institutsioon, neist 27 riiki asuvad Euroopas, 16 Aafrikas, 14 Ladina-Ameerikas, 8 Aasias ja 8 Okeaanias. Neile lisanduvad Kanada ja USA, kus ombudsmani institutsioonid on loodud mõnedes osariikides. 22 J. Uluots viitas instituudi Skandinaavia päritolule. Vt J. Uluots. Rahvuskogu. Esimene Koda. Stenograafilised aruanded 19. veeb- ruarist 13. augustini 1937. lk 28. Vrd E. Laaman. Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees. Tartu: Noor-Eesti, 1940, lk 259: Presidendi juurde toodi Soomest ja Skandinaaviast õiguskantsleri instituut järelevalveks õigusliku korra ja seaduste täitmise üle. 23 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 47 kohta vt P. Järvelaid (viide 3), lk 20 jj; A.-T. Kliimann. Õiguskaitse Õiguskantsleri kaudu.
1917.aasta juunis toimus Tallinnas esimene Eesti Sõjaväelaste kongress. Päts valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. Päts esindas kodanlikest rahvuslasi nende võitluses revolutsiooniliste sotsialistidega. Suvel tuli kokku Eesti Rahvuskongress. Kongress pidas koosolekut Estonia Kontserdisaalis, kui sinna tulid meeltavaldama bolsevikud. Nad piirasid hoone ümber ja tungisid sisse. Suudeti trügida juhataja laua juurde, kaasas plakatid kirjaga "Maha kodanlaste Rahvuskogu!" See aga ei meeldinud Pätsile mitte ja ta hakkas plakatikandjatele vastu. Alguses sundis neid lahkuma ja siis haaras neilt selle plakati ja viskas vastu maad puruks. Rahvas läks sellest täiesti pöördesse. Kuid Päts suutis jääda rahulikuks ja läks lahtise akna juurde, et pidada väike kõne. Ta ootas, kuni rahvas jäi vaikseks ja pidas siis rahulikult, kuid enesekindlalt oma kõne. Tema etteaste mõjus rahvale rahustavalt ja rahvamass läkski laiali.
Soomega; sõjaplaanid Saksamaa ründamiseks) 2. SAKSAMAA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: Peep Reimer 4 2.1. Weimari Saksamaa 1919-1933: (Vt.ka õpik lk.72-74; 83-86; 107-109) · 1919.a.-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik. · Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust. 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse: Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag). Parlament valiti proportsionaalsetel alustel. Riigipäev pidi moodustama valitsuse. · Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks.
(ihunuhtlus, surmanuhtlus, pagendus) asemel süüdimõistetuid ühiskonnast eraldama ja kinni pidama selleks ettenähtud asutustes vanglates. Klassikaline retributsiooniteooria on sõnastatud Cesare Beccaria poolt 1764. aastal kirjutatud essees ,,Kuritegudest ja karistustest", kus vanglat käsitati nii karistuse kandmise kohana kui ka rehabilitatsiooni asutusena. Karistuse kohta on aga kirjas, et see peab olema õiglane. 1789. a. Prantsusmaa Rahvuskogu ning Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 7
loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega) Sõlmiti mittekallaletungilepingud ja konfliktide rahuliku lahendamise lepinguid Soome, Läti, Eesti, Poola, Pr, ja Itaaliaga. Weimari vabariik 1919-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik. Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust. 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse: Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev. Parlament valiti proportsionaalsetel alustel. Riigipäev pidi moodustama valitsuse. Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks. Tugev pahempoolne vastasrinne K. Liebknecht Saksamaa Kommunistlik Partei
Vaikival ajastul oli ajalehtede uputus. Riik sekkus majandusse, luuakse riiklikud aktsiaseltsid, kaob tööpuudus ja Eesti muutub tööstusriigiks. Rahvas on riigiga rahul. 1934 – Haridusreform. Vähendatakse keskkoolides õppijate arvu, piiratakse ülikolidesse sisse saamist, ülikoolide õppemaksu tõstetakse. 1935 – likvideeritakse vapside liikumine ja partei. Keelustati Parteid, aga häälekandjad jäid. 1936 – viiakse läbi rahvaesindusorgani valimised. Moodustatakse Rahvuskogu, millele antakse ülesanne töötada välja III Põhiseadus. 1937 – valmib III Põhiseadus, mis hakkab kehtima 1938. 5-ks aastaks valitakse Riigivolikogu. Riiginõukogu on määratud. Riigivanem e president on rahva poolt valitud. 1939. a valitakse esimene Eesti president – K.Päts. Kokku tuleb VI riigikogu. Välispoliitika Kui 20ndatel oli eeskujuks Inglismaa, siis 30ndatel eelistati parandada suhteid Saksamaaga. 1932. a sõlmitakse NSVLga ja Saksamaaga mittekallaletungi leping
· 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad · 16. märts Riigikogu kinnitas Pätsi otsused ja katkestas istungjärgu · 2. oktoober 1934 Päts lõpetas Riigikogu istungjärgu · Vaikiv ajastu · 1938. a. Põhiseadus · Jaanuar 1936 eelnõu rahvahääletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks · Oktoober kuulutas välja rahvuskogu valimised · Detsember Rahvuskogu valimised · Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu · Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine' · 1. jaanuar 1938 võeti põhiseadus vastu - Loodi õiguskantsleri ametikoht · Kevad 1938 valimised · 21. aprill 1938 kogunes 3. EV okupeerimine 28. august 1940 4. II MS Eestis 14. juuni 1941 suurküüditamine
· 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad · 16. märts Riigikogu kinnitas Pätsi otsused ja katkestas istungjärgu · 2. oktoober 1934 Päts lõpetas Riigikogu istungjärgu · Vaikiv ajastu · 1938. a. Põhiseadus · Jaanuar 1936 eelnõu rahvahääletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks · Oktoober kuulutas välja rahvuskogu valimised · Detsember Rahvuskogu valimised · Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu · Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine' · 1. jaanuar 1938 võeti põhiseadus vastu - Loodi õiguskantsleri ametikoht · Kevad 1938 valimised · 21. aprill 1938 kogunes 3. EV okupeerimine 28. august 1940 4. II MS Eestis 14. juuni 1941 suurküüditamine
valimised?; kas tunnistada Jaan Poska võimu ülemkomissarina või valida uus. Toimumise ajaks mõlemad küsimused pm lahendatud. Kohal olid valdadest valitud valijamehed, linnavolikogude esindajad ning nõukogude esindajad. Kongress pm palju kära, vähe villa. 3-4.07 leidis samas kohas aset teinegi kongress (Eesti Rahvuskogu e Rahvuskongress), mille kokkukutsujaks Postimehe ringkonnad (dem- d). Rahvuskogul samad esindajad, kuid üksnes eestlased. Rahvuskogu toimus väga üksmeelselt. Enamlased üritasid 4.07 Rahvuskogu laiali ajada, kuid ebaõnnestunult. Kõneles Jüri Vilms, kes esmakordselt seadis üle järgmise rahvusliku sihi. Leidis, et Ve-st peab saama fõderatsioon ja arvas, et Eestist peab saama võrdõiguslik osariik selle koosseisus. Eestis pandi kinni ajalehed Kiir ja Utro Pravdõ. Enamlaste tiibu kärbiti päris tuntavalt pärast juuli sündmusi Petrogradis. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuhu valiti 7
[mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles' õukonnas oma seisuse reetjaiks. Terve kuu vältel vaieldi selle üle, kuidas lugeda hääli. Uuendusmeelsed soovisid, et igal saadikul oleks üks hääl, tagurlased tahtsid jääda iidse tava juurde: igal seisusel olgu üks hääl. Nii aga jäänuks kolmas seisus otsuste vastuvõtmisel ühe häälega kaotajaks. Lõpuks pani abt SIEYÈS 17. juunil ette moodustada kolmanda seisuse saadikutest kui enamusest RAHVUSKOGU (l'ASSEMBLÉE NATIONALE) kuna nemad esindavadki rahvast. Sellega oli parlamentaarne revolutsioon alanud: parlament oli sündimas. 20. juuni hommikul jäid aga "isehakanud parlamendi" liikmed Väikeste Rõõmude palee ukse taha. Valvurid väitsid, et kuningas andnud käsu hoone muuks ürituseks korda seada, mistõttu istung jäävat ära. Väljas sadas vihma. Abt Sieyès, kelle arvamus asjast oli kõige autoriteetsem, soovitas koguneda
Poliitiline politsei lavastas riigipöörde. 8 dets 1935 arreteeriti vabadussõjalased koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. 133 isikut mõisteti vangi ning vabadussõjalaste populaarsus vähenes märgatavalt. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. ,,Tartu vaim" kujunes diktaktuurivastase võitluse sünonüümiks. Kolmas põhiseadus 1936 teatas K. Päts, et on vaja välja töötada uus põhiseadus. Selle koostamiseks kutsuti kokku Rahvuskogu. 1. jaan 1938 jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes valiti rahva poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus, valimisõigus tõsteti 22. eluaastale. ,,Juhitav demokraatia" Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati Riigivolikokku
Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde eesti asunduse · 1929 naasis Eestisse · 1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees · 1931 asutas Lahinguvendade Klubi, temast sai Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse abiesimees · 1932 astus ta vabadussõjalaste hulgast välja · 1933 Vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutaja ja Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees · 1937 Rahvuskogu I koja liige Järvamaalt · juulis 1940 põgenes sovetliku okupatsiooni eest Soome · aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembris 1944 Läänemaal teadmata kadunuks. Kontradmiral Pitka teenetemärgid ja aunimetused · Vabadusristi I liigi 1. järk · Kotkaristi teenetemärgi I klass mõõkadega
sõjaväest, politseist ja riigiasutustest vapse ja nendele kaasatundjaid. Vapside kohalike omavalitsuste saadikuvolitused peatati ning arreteeriti ~400 tähtsamat vabadussõdalaste liikumise eestvedajat. 3. Kolmas põhiseadus: Oma võimule laiema kandepinna saamiseks ning üritamaks näidata oma diktatuurireziimi demokraatlikumana, algatas K.Päts uue põhiseaduse muutmise. Kolmanda põhiseaduse võttis vastu ebademokraatlikult (Pätsile soodsalt) moodustatud Rahvuskogu. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938.a. alguses ning vastavalt sellele põhiseadusele: - Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Alamkoda ehk Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi
Esiteks vapside poolt, teiseks opositsiooniks olid libraaldemokraadid, kelle keskuseks oli Tartu ja liikumist tuntakse "Tartu vaimu" nime all. Tartu vaimu hingedeks olid Jaan Tõnisson ja ajalooprofessor Hans Kruus. Veebruaris 1936, peale vapside ebaõnnestunud riigipöördekatset, leidis riigivanema otsusel aset rahvahääletus põhiseaduse järjekordseks muutmiseks. Riigivanema ettepanek võeti rahva poolt vastu suure häälteenamusega. Aasta hiljem tuli kokku kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1938. aasta jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, sama aasta aprillis valiti K. Päts presidendiks. Tegevusse asus "Teine vabariik". 1938. aastal kehtestatud põhiseadus on Eesti riigis praegugi kehtiv põhiline alus. Eestis valitses iseseisvuse ajal seaduslik kord. Vastavalt aja nõuetele võib põhiseadust järkjärgult täiendada. 1939. a. 23. augustil Molotov-Ribbentropi pakt. 1939. a. 28. septembril
· Rahvusküsimus ei olnud aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid, eralduda tahtvaid rahvusvähemusi oli vähe · Töölisliikumine oli sulatatud poliitilisse süsteemi 10. Weimari vabariik 1919-1933 · Sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel puhkes mässulaine üle kogu Saksamaa · 9. nov läks võim Rahvavolinike Nõukogu kätte. · Detsembris tuli kokku I ülesaksamaaline nõukogude kongress võim Rahvuskogule. · Rahvuskogu pidas istungid Weimari linnas (siit ka nimi) · 1919 konstitutsioon kehtestati parlamentaarne riigikord · Saksamaast sai vabariik kõrgeim seadusandlik organ Riigipäev. · 1919-1933 Weimari vabariik president Fr. Ebert · Vabariigi vastu eksisteeris tugev pahempoolne vastasrinne Saksamaa Kommunistlik Partei · 1919 jaanuar SKP üritab võimu haarata Berliinis · 1919 aprill haarati võim Münchenis Baieri Nõukogude Vabariik punane terror
kaugelt kauem kui ükski teine, oli kõigi Riigikogude liige. Raske majandus- ja sisepoliitilise kriisi ajal asus KP 1931 taas riigitüüri hoidma. 12 12.märts 1934 pani KP koos kindral Johan Laidoneriga demokraatia kaitsmise sildi all toime sõjaväelise riigipöörde. Veebruaris 1936 toimunud referendumil kiideti heaks KP ettepanek moodustada kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1937 sai kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus valmis ja KP valiti selle järgi 21.aprill 1938 ainsa kandidaadina vabariigi esimeseks presidendiks. 1928 valiti KP Tartu ülikooli, 1938 Tallinna tehnikaülikooli audoktoriks. 23.juuli.1940 tagandati KP ametist ja küüditati 30.juuli koos perega Venemaale. Pikkade vintsutuste järel suri ta 18.jaanuar.1956 Kalinini linna lähedal haiglas ja maeti Burasevo metsa. 21
võimaldas tal ellu viia majandusreforme. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940. juulis tühistas Prantsuse parlament III vabariigi konstitutsiooni ja läks ise laiali. II maailmasõja aegne Prantsuse riik oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett 1946. Asutav kogu koostas pahempoolsete seisukohtadega konstitutsiooni. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu ja lahuks valitsusjuhi kohalt Gaulle rajas uue parempoolse liikumise Prantuse Rahva Ühenduse Selle põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nim. Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsus. Valitsuskriisi põhjused: Rahvuskogus oli liiga palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema
võimaldas tal ellu viia majandusreforme. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940. juulis tühistas Prantsuse parlament III vabariigi konstitutsiooni ja läks ise laiali. II maailmasõja aegne Prantsuse riik oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett 1946. Asutav kogu koostas pahempoolsete seisukohtadega konstitutsiooni. → Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees → Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu ja lahuks valitsusjuhi kohalt →Gaulle rajas uue parempoolse liikumise – Prantuse Rahva Ühenduse Selle põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nim. Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsus. Valitsuskriisi põhjused: Rahvuskogus oli liiga palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema
1924 asus koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St. Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde eesti asunduse; 1929 naasis Eestisse; 1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees; 1931 asutasTallinna Lahinguvendade Klubi, temast sai Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse abiesimees; 1932 astus ta vabadussõjalaste hulgast välja; 1933 Vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutaja ja Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees; 1937 Rahvuskogu I koja liige Järvamaalt; Juulis 1940 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Soome; Aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembris 1944 Läänemaal teadmata kadunuks. 3 Lisa info teenistuskäigule Lisaks eelpool kirjutatule jõudis Johan Pitka Vabadussõja ajal Vabariigi Merejõudude Staabi, Mereväe
Selle eestvedamisel viidi läbi palju suuri kampaaniaid. Esmane oluline kampaania oli nimede eestistamine, seda nii perekonnanimede kui eesnimede osas. Eestlased said algselt nimed 1830. aastatel pärast pärisorjuse kaotamist. Lisaks oli lipukampaania ja kodukaunistamiskampaania ehk õue eraldamine loomade aiast, hekkide istutamine, vaipade kudumise õpetamine. 1930. aastate lõpus jõuti Pätsi eestvedamisel kolmanda põhiseaduse koostamiseni. Põiseaduse koostas 1936 valitud Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, sai kogu Pätsi-meelne. Seaduslik võim kuulus riigikogule, nende ametisolekuaeg oli 5 aastat. See sai ka kahekojaliseks, kuid see on omane suurriikidele. Ülemkoda ehk Riiginõukogu 40 liiget ei olnud valitavad, pigem kuulusid osad sinna ameti põhjal (näiteks Tartu Ülikooli rektor), 10 sai nimetada president, 24 liiget valiti omavalitsuste ja organisatsioonide poolt. Kodanikud said valida alamkoda ehk 80-liikmelist Riigivolikogu
laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923 Hamburgi puts. · dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude kongress, mis otsustas võimu üle anda Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul · Rahvuskogu (asutav kogu) pidas istungeid Weimari linnas, juulis 1919 võttis vastu konstitutsiooni, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra (vabariik, proportsionaalne valimissüsteem, esimene president Ebert) Saksamaa pärast I maailmasõda · pärast Compiegne´i vaherahu sõlmimist jäi Saksamaa täiesti omapead, pidi 1918-1919 talve oma jõududega üle elama · vaatamata sellele, et Saksamaal oli välja kuulutatud demokraatlik vabariik,
kus olid kirjas feodaalkohustused, linnades levisid aga ulatuslikud toidumässud. Paljud linnatöölised uskusid, et reformid toovad mõningaid kergendusi. Rahandusministri, Jacques Necker, vallandmine tekitas veel rohkem pahameelt. 14. juuli 1789 ründasid Pariisi töölised Bastille' vanglat, milles nähti vihatud absolutismi sümbolit.15 Bastille' vallutamine oli alles algus. 15. juulil kutsus Louis XVI sõjaväe Pariisist ära ja usaldab end Rahvuskogu kätte. 4.-ks augustiks oli talurahva ülestõus veelgi enam hoogu juurde saanud. Sellest tulenevalt otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud, sealhulgas ka kümnise. Samuti otsustati võtta vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni. Ning 26. augustil 1789 aastal võeti vastu ,,Déclaration des droits de l'Homme et du Citoyen" ehk ,,Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon", millest sai 14 http://fr.wikipedia
Peagi keelustati kõik erakonnad peale Isamaaliidu, mis kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud parteiks. Päts asus juhtima demokraatlikust autoritaarseks saanud Eestit. Vabadussõjalased ei plaaninudki asja niiviisi jätta ning planeerisid 1935 aasta lõpus riigipööret, kuid vahetult enne seda vahistati peamised organiseerijad. Selleks, et võimuhaaramine kahe mehe poolt näeks seaduslik välja, siis kutsusid uued riigijuhid 1937. aastal kokku Rahvuskogu. Kogu seadustas Pätsi juhtimisel riigis autoritaarse reziimi. Välispoliitika Eestis sai diplomaatia alguse juba enne iseseisvumise väljakuulutamist. Euroopast otsiti toetust riigi iseseisvuspüüetele. Edu saavutati juba 1918. aasta mais, kui Inglismaa,Prantsusmaa ja Itaalia tunnustasid Eestit de facto. Riikide eesmärgiks oli nõrgendada Saksamaa mõju Baltikumis. Diplomaatilisest tunnutamisest ei saanud veel niipea rääkida, sest Eesti riigi iseseisvust peeti ajutiseks
12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad 16. märts Riigikogu kinnitas Pätsi otsused ja katkestas istungjärgu 2. oktoober 1934 Päts lõpetas Riigikogu istungjärgu Vaikiv ajastu 1938. a. Põhiseadus Jaanuar 1936 eelnõu rahvahääletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks Oktoober kuulutas välja rahvuskogu valimised Detsember Rahvuskogu valimised Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine' 1. jaanuar 1938 võeti põhiseadus vastu - Loodi õiguskantsleri ametikoht Kevad 1938 valimised 21. aprill 1938 kogunes 3. EV okupeerimine 28. august 1940 4. II MS Eestis 14. juuni 1941 suurküüditamine
sest kommunistidki olid innukalt organiseerinud võitlust Saksa okupantide vastu. Neil oli esindajaid Rahvuslikus Vabastuskomitees, seega ka Ajutises Valitsuses. Ajutise Valitsuse valimistel said kommunistid rohkem hääli kui ükski teine erakond. Teisel kohal olid sotsialistid ja kolmandal alles kodanlik poliitiline vool - kristlikud demokraadid. 1946. a. Asutava Kogu koostatud konstitutsioon kajastas pahempoolsete seisukohti. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees. Kuna de Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu, siis lahkus ta valitsusjuhi kohalt ning rajas uue parempoolse liikumise - Prantsuse Rahva Ühenduse. 1946. a. põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nimetatakse Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsust. Üks valitsuskriiside põhjusi oli selles, et Rahvuskogus oli palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid
palgasõdurid vastasid tulistamisega. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus. Õhtuks oli rahva käes suurem osa linnast. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi rahvuskaart. Alguse lõpuks sai Bastille vangla vallutamine, kus kuningas küll jäeti ellu. Asutav kogu Alguses oli Rahvuskogu(koosnes 3. seisusest), aga lähiajal ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad. 9. juulil võttis Rahvuskogu vastu otsuse nimetada end Asutavaks Koguks, millega rõhutati soovi luua uus kord. Asutav kogu võttis vastu järgmisi seadusi/reforme: kirikumaade võõrandamise seadus, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", adminstratiivreform, kaotati aadliseisu 1790, keelati streigid ja töölisühingud. Konstitutsiooniline monarhia Pärast seda, kui juunis 1791 ebaõnnestus kuninga põgenemine välismaale võttis Asutav Kogu vastu 1791. aasta septembris vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni
5 ● 16. märts Riigikogu kinnitas Pätsi otsused ja katkestas istungjärgu ● 2. oktoober 1934 Päts lõpetas Riigikogu istungjärgu ● Vaikiv ajastu ● 1938. a. Põhiseadus ● Jaanuar 1936 eelnõu rahvahääletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks ● Oktoober kuulutas välja rahvuskogu valimised ● Detsember Rahvuskogu valimised ● Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu ● Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine’ ● 1
kuna aja sotsialistid olid sõja vastu, läjs Mussolini nendega tülli ja heideti nende parteist välja. Pärast sõja lõppu asus ta aktiivselt poliitikasse. Saksamaa diktatuur- natsism 9. novembril 1918. aastal toimus Novembrirevolutsioon, mille tagajärjena nõustus Saksamaa Compigne'i vahetahu tingimustega. Keiser põgenes Inglismaale ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus korraldas Asutava Kogu valimised. Rahvuskogu koguned Weimari linnas ja koostas vabariikliku põhiseaduse ning uue riigi nimeks sai Weimari Vnariik, kus seaduslik võim oli Riigipäeval. Täidesaatev võim oli valitsusel ja valitsusjuht oli kantsler. Riigil oli ka president. Weimari riigi sõjaliseks jõuks olid Vabakorpused. Samas hakkas Saksamaad hirmutama ka kommunism, mida sel ajal ka ajakirjanduses punaseks katkuks nimetati. Kommunismi kardeti ka teistes maades, kuid 1919. aastal
Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. Esialgu oli väljas 537 maali. Need olid varem kuulunud kas kuningale või konfiskeeritud kirikult. 1796–1801 oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni muuseumi nime all. 1815 sai muuseum tagasi praeguse nime. Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa
______________________________________________________________________________ totalitaarsed riigid - _____________________________________________________________ SAKSAMAA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I Weimari Saksamaa 1919-1933: · 1919-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik. · Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust. · 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse: Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag). Parlament valiti proportsionaalsetel alustel. Riigipäev pidi moodustama valitsuse. · Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks. · 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord
Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli
Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta. Ei mingit maa natsionaliseerimist ega kollektiivset maaharimist. Asutava Kogu valimistel otsustati aga toetada Eesti Radikaaldemokraatlikku Erakonda. Demokraadid 1905.a Eesti Rahvameelne Eduerakonna järglaseks sai Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson, Peeter Põld, Karl-Eduard Sööt) . Vägivalla vastu. Ülüldised kodanikuvabadused, fõderaalne vabariiklik Venemaa ja autonoomne Eesti, oma rahvuskogu ja konstitutsioon, töötava rahva olukorra parandamine, rahvaharidus, emakeelne kool, rahvuslike huvide rõhutamine. Suurmaaomand on rahvavaenulik. Asemele väikepõllupidamine, maa järk-järgult rahva omandusse, see õiglase tasu eest võõrandada. Mõisamaade sundvõõrandamine. Enne 1917.a. revolutsiooni olid selle vastased, et eraomandi puutumatus, nüüd teised arvamused. Eriti Lõuna-Eesti maakondades, haritlased ja linnade ja maa koorekiht.
1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani. Linna järgi, kus see konstitutsioon vastu võeti, nimetatakse järgnenud perioodi (1919-1933) Saksamaa ajaloos Weimari vabariigiks. Selle esimeseks presidendiks valiti Fr. Ebert.
frank = 100 santiimi 5,03 franki = 1 USD Haridus ja tervishoid(1994) Kirjaoskus Ülikoole Keskmine eluiga Laste suremus 99% 70 (riiklikud) naised - 82,3 aastat mehed - 74,2 aastat 6,6 last tuhande sündinu kohta Haldusjaotus 96 departemangu, rühmitunud 22 regiooni Riigitähis FRA Riigikord vabariik, kehtib 1958. aasta põhiseadus Riigipea president Jacques Chirac (president valitakse otse seitsmeks aastaks) Seadusandlik võim kahekojaline parlament (alamkoda - Rahvuskogu, ülemkoda - Senat) Täidesaatev võim president ja valitsus - Ministrite Nõukogu LOODUSGEOGRAAFIA Paiknemine Prantsusmaa on suur riik, millest enamik kuulub lehtmetsavööndisse, lõunaosas vahemerelise taimkatte vööndisse, mägedes (Püreneed ja Alpid) aga esineb kõrgusvööndilisus. Prantsusmaa on Lääne-Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid
RIIGIÕIGUSE KONSPEKT Põhiseadus Eesti esimene põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. Juunil 1920 a., see jõustus detsembris. Konstantin Päts kehtestas 12. Märtsil 1934 kaitseseisukorra. Detsembris 1936 valiti kahekojaline Rahvuskogu (Riigikogu), kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine
· 1935. aastal arreteeriti vapside juhtkond öisel koosolekul, kus olevatarutatud riigipöörde plaani. Vapside populaarsus kadus. · Opositsiooni keskuseks sai Tartu · , kus leidus palju demokraatlikult meelestatud haritlasi.Üheks opositsioonilise vaimu kandjaks oli Jaan Tõnissoni poeg Ilmar Tõnisson. · 1936. aastal tegi riigivanem Päts alguse kolmanda põhiseaduse koostamisega. 1937. aastaltuli põhiseaduse vastuvõtmiseks kokku spetsiaalselt valitud Rahvuskogu (opositsioon blokeeris valimisi). Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1938. aastal. ·
Leedulased pöördusid samal ajal eestlastega ajutise valitsuse poole, et saavutada luba rahvuskubermangu moodustamiseks, mida ka alul lubati, kuid maa oli muidugi Sakslaste käes. Uus ajutine valitsus eesotsas Kerenskiga nii suuri lubadusi ei jaganud. Esimene Leedu seim läks täiega lõhki, sest parempoolsed pooldasid täielikku iseseisvust aga vaskapoolsed laiaulatuslikku autonoomiat. Saksa okupeeritud aladel aga õnnestus isegi koondada rahvuskogu ja kuulutada välja iseseisvusdeklaratsioon. 18.-22. sept 1917 peeti Saksa aladel üle-leedumaaline konverents Leedu tuleviku suhtes. Avas selle doktor Jonas Basanavicius. Konverents võttis vastu Leedu poliitilise tuleviku otsuse, ning võeti eesmärgiks Leedu iseseisvus etnilistes piirides, kuid deklareeriti ka liidusuhteid Saksamaaga. Koostati rahvuskogu Dariba. Oktoobris ja detsembris käisid Dariba esindajad rootsis ja Sveitsis kus kohtuti nii Venemaa ja USA leedulastega, kes
avaistungiga 5. mail 1789. Krahv Mirabeau ei esindanud siin oma seisust, aadlikke, vaid lihtrahvast ehk kolmandat seisust. Ta tuli istungile tavalises tumedas riietuses, nagu tegid seda kolmanda seisuse ehk lihtrahva esindajad. Loomulikult pälvis Mirabeau oma käitumisega kõrgaadli, eriti kuninganna Marie-Antoinette'i põlguse. Kõigi nende silmis oli krahv Mirabeau oma seisuse reetur. Kui 17. juuni istungil tegi saadik Sieyès [sie´j s] ettepaneku moodustada kolmanda seisuse baasil Rahvuskogu (parlament), sai Mirabeau'st selle idee tulihingeline pooldaja. 20. juuni hommikul ei pääsenud saadikud istungitesaali; turvamehed käskisid kõigil laiali minna, sest kuningas vajavat saali muuks ürituseks. Suunduti kõrval paiknevasse spordisaali, kus anti nn Pallimängusaali vanne: mitte enne lahku minna, kui kuningriik on saanud konstitutsiooni. Järgmisel päeval pääsesid saadikud küll õigesse hoonesse, kuid istungi katkestas kuninga kammerhärra, kes palus saadikutel saal vabastada
[mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles’ õukonnas oma seisuse reetjaiks. Terve kuu vältel vaieldi selle üle, kuidas lugeda hääli. Uuendusmeelsed soovisid, et igal saadikul oleks üks hääl, tagurlased tahtsid jääda iidse tava juurde: igal seisusel olgu üks hääl. Nii aga jäänuks kolmas seisus otsuste vastuvõtmisel ühe häälega kaotajaks. Lõpuks pani abt SIEYÈS 17. juunil ette moodustada kolmanda seisuse saadikutest kui enamusest RAHVUSKOGU (l’ASSEMBLÉE NATIONALE) – kuna nemad esindavadki rahvast. Sellega oli parlamentaarne revolutsioon alanud: parlament oli sündimas. 20. juuni hommikul jäid aga “isehakanud parlamendi” liikmed Väikeste Rõõmude palee ukse taha. Valvurid väitsid, et kuningas andnud käsu hoone muuks ürituseks korda seada, mistõttu istung jäävat ära. Väljas sadas vihma. Abt Sieyès, kelle arvamus asjast oli kõige autoriteetsem, soovitas koguneda
leida sellist konstitutsioonilist kompromissi, mille rahvas on nõus heaks kiitma. Selleks et konstitutsioon referendumile panna on põhimõtteliselt kaks võimalust: 1) Koostab referendumile mineva konstitutsiooni projekti parlament, kes määrab referendumi. 2) Uue konstitutsiooni väljatöötamiseks moodustatakse organ - asutav kogu. Asutav kogu võib kanda ka teistsugust nimetust, näiteks Eestis 1933. a. põhiseaduse muutmiseks moodustatud organ kandis nime Rahvuskogu ja 1992. a. põhiseaduse vastuvõtmiseks moodustatud asutav kogu kandis nimetust Põhiseaduse Assamblee. Kui asutava kogu pädevuses on üksnes konstitutsiooni väljatöötamine, mitte selle vastuvõtmine, siis nimetatakse sellist asutavat kogu mittesuveräänseks. Tema poolt väljatöötatud tekst võetakse harilikult vastu referendumil, vahel parlamendis. Mittesuveräänne oli Põhiseaduse Assamblee, sest assamblee poolt välja töötatud PS-e võttis
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
2)puudus riigipea tasakaalustav jõud Sellepärast oli kriis ning oli vaja uut põhiseadust. 1.12.1924 üritasid kommus Tallinas võimu haarata, Nõukogude liidu maailmarevolutsiooni kava üks osa. sisepoliitiline kriis omad huvid ja lehmakauplemine # I põhiseadus II põhiseadus 1934 III põhiseadus 1920 Koostaja Asutav Kogu Eesti Vabadussõdalaste Rahvuskogu keskliit ehk Vapsid Seadusandlik võim Riigikogu;100liiget 3 Riigikogu;50liiget Volikogu 80inim+ aastat 4 aastat Riiginõukogu 20inim 5 aastat Täidesaatev võim valitus+riigivanem valitsus+peamin. valitsus+peamin.
olid ühendatud ja neid täitis riigivanem. Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Seetõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine. Teine põhiseadus võeti vastu 1933 rahvahääletusega. 1937. aastal võttis Rahvuskogu vastu kolmanda põhiseaduse, millega loodi presidendi ametikoht ja kahekojaline Riigikogu, mis koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Presidendiks sai Konstantin Päts. 7. Esimene nõukogude okupatsioon 1940-41 Nõukogude okupatsioon Eestis, mida on nimetatud ka 'esimeseks nõukogude aastaks', kestis Eestis kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti alad vallutas. Aastatel 1940 1941 toimus Eesti kiire
Seetõttu ei suuda ise otsuseid langetada on vaja võtta õigus üle, et teha ise otsuseid. 10.01.2012 34. aasta märtsis päts ja Laidoner visid läbi riigipöörde vaikiv ajastu. Polnud lubatud ühegi partei tegevus välja arvatud Isamaaliit tsensuur ja kaitseseisukord. 1936. aasta lõpuks arvatavasti tundis Päts end võimul üpris kindlana ja st aasta II pooles käis välja ettepaneku koostada EV-le uus põhiseadus. Rahvuskogu, mis oli mõeldud ps väljatöötamiseks, sai küllaltki Pätsi-meelne ja ps-e projekt vastas suuresti Pätsi nägemusele. Seadusandlikus võimus toimusid järjekordselt vga suured muutused. Riigikogu volituste aega pikendati (3>4>5 a). Uus oli see, et kui seni oli olnud riigikogu ühekojaline, muudeti see kahekojaliseks (40 riiginõukogu +80 riigi volikogu). Riigi nõukogu moodustas ülemkoja ja sinna osad inimesed kuulusid lausa oma ameti poolest (nt Tartu Ülikooli rektor). ¼ nimetas
1920 Asutava Kogu poolt põhiseadus, oli väga demokraatlik, riiki esindas riigivanem. 1933 vapside poolt koosataud põhiseaduse kava, kava kiideti rahvahääletusel heaks ja hakkas kehtima 1934. aasta jaanuaris. Rahva seas Vapside populaarsus suurenes ja selle tõttu korraldasid Johan Laidoner ja Konstantin Päts 12. märtsil 1934. aastal veretu sõjaväelise riigipöörde. 1. jaanuaril 1938 jõustunud Eesti Vabariigi Põhiseadus on põhiseadus, mille võttis vastu Rahvuskogu Esimene Koda, Teine Koda ja Rahvuskogu üldkoosolek ja kuulutas välja Riigivanem 17. augustil 1937. 1992 viimane praegu vastuvõetud põhiseadus Stalini aegne põhiseadus rahvaste enesemääramise õigus Breznevi aegne põhiseadus rahvaste enesemääramise õigus jäi sisse saime seda ära kasutada, et saime NL välja astuda. Seadused leiame Riigi Teataja. Alguses paberkandjal, hiljem ka netis. Isikuandmete seadus on olemas. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
