refrektoorsete liigutste baasil Eestis kestis esiaeg kuni 13.sajandini Vanaaeg algas umbes 4.aastatuhandel e.Kr Lõuna-Mesopotaanias Babüloni valitseja(1792-1750.a e.Kr) kes andis välja seaduse kogu oli Hammurapi Pärsias vana-aja riigis olid spetsiaalsed koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks. 1844.a. e.Kr koostasid India vaimulikud raamatu, mille pealkiri oli Ajur-Veda India rahvuseepos on Mahabharata Kalligraafia mida õpiti Vanas-Hiinas oli ilukiri Baccalaureus tähistas keskaegsetes(haridust andvates)sunftides -selli Kreeka vanimad inimese jäljed pärinevad 100 000 aastat eKr Esimesed OM peeti Antiik-Kreekas 776 aastal Esimesed kaasaaegsed OM peeti Ateenas 1896 aastal 1875-1881.aastal teostasid saksa arheoloogid Ernst Curtiuse juhtimisel väljakaevamisi Olympia nim. Kultusekohas.
Kunstnikud Eugene Delacroix(Prantsusmaa) Vabadus juhub rahvast Caspar David Friedrich(Saksamaa) Kriidikaljud Rügenil Kirjanikud ja luuletajad Charles Dickens(Inglismaa) David Copperfield, Oliver Twisti seiklused Alexandre Dumas(Prantsusmaa) Kolm musketäri, Krahv Monte- Cristo Victor Hugo(Prantsusmaa) Hüljatud, Jumalaema kirik Pariisis Eestis Algas ärkamisaeg. 1869. aastal toimus esimene üldlaulupidu. Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Välismaal David Livingstone Uuris Aafrika Sisepiirkondi. Avastati looduslik radioaktivsus. Louis Pasteur võttis kasutusele vaktsineerimise. Graham Bell ja esimene telefoniaparaat aastal 1876 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi esimene pool Muusika poole pealt esinevad mitmed erinevad siilid Hilisromantism- toetub 19.saj. romantismile (Mahler, strauss, Bruckner) Impressionism- tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi harmooniaid, annab edasi muljeid, väldib suuri kontraste(C
millele liideti 1811. aastal Viiburi kubermang, ning selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917. Vene ajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. 5 Käroli Linder Soome 1835. aastal avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole. 6.detsembril 1917. aastal, pärast bolsevike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka 24. detsember 1917. 18. jaanuar 1918 asutasid Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Ametiühingud ning Punane kaardivägi Soome Tööliste Täitevkomitee ja soovis haarata võimu Soomes. 1918.a. toimus lühike Soome kodusõda
Hoffmann (maalikunstnikud) ja skulptorid Weizenberg ja Adamson. Köler - maastikumaal 10 Adamson - "Russalka" Tallinnas Sajandi alguses asutati Eesti Kunstiselts. Kasvas professionaalsete kunstnike pere - Laikmaa, Raud, Mägi, skulptor Koort. Esimene eesti arhitekt Georg Hellat - Tartus EÜSi maja, Pärnus "Endla". Asutati spordiringe, palju silmapaistvaid tulemusi maadluses - Lurich, Hackenschmidt. Seltsid, rahvuseepos "Kalevipoeg" ja "Sakala" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega. Teiseks presidendiks sai C. R. Jakobson, kelle ajal pandi põhiline rõhk eesti keele
("Marawha Näddala-Leht", "Perno Postimees"). Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele vidulepäsu. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased. Baltisakslastest eestihuvilised estofiilid uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust andsid välja ajalehti, kooliraamatuid. Silmapaistev oli F.R. Faehlmanni roll. Tema eestvedamisel loodi Õpetatud Eesti Selts. Teiseks loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni koostööl anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi luteri usu kirik. Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk. Selle levitamisega loodeti tasalülitada ohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. Uue tõusulaine elas üle ka vennastekoguduste liikumine. Eestis oli ligi 150 vennastekoguduste palvemaja 50 000 liikmega.
1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures,
Matusekombed Surevale inimesele loetakse tundide kaupa koraani. Surnu pestakse, mähitakse valgesse lihasse. Matused toimuvad kiireti, samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval. Kirste ei kasutata. Hauda pannakse paremale küljele näoga Meka poole. Leinamist heaks ei kiideta. Kirjandus Tähelepanu pöörati tõsielulistele jutlustustele.(neist kuulsaim on "Tuhat üks ööd"). Domineeris kuulevorm, palju armastuslüürikat, askeetlikku mõtteluulet ja satiiri. Firadausi- rahvuseepos "sahname" Nizami- ""Hamsa" Teadus Islam soosis teadust, mis polnud vastuolus koraaniga. Al- Horezmi entsüklopeedia "teaduste võtmed" Ibn Mensur- araabia keele entsüklopeedia. Al- Idrisi- maailmakaart, kuhu on esmakordselt ka märgitud Eesti. Keskaja riigivõim Vasallid omandasid palju õigusi. (kohtuõigusedm maksud) ja muutusid kuningale sõltumatuks. Koghu Euroopas feodaalne killustatus. Tugeva keskvõimu suutis
Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused Talurahva pärisorjusest vabastamine Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus (sakslased, kes huvitusid eestlastest) Sobib poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus 1857. aastal hakkas ilmuma rahvuseepos ,,Kalevipoeg", F.R.Kreutzwald oli koostanud 1857. aastal hakkas ilmuma nädalaleht ,,Perno postimees", väljaandjaks J.V.Jannsen 1860.-ndad aastad Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad. Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti. 1864. aastal Jannsen hakkas välja andma Tartus ,,Eesti postimeest" 1865
kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838. aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist 1842. aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing Anti välja rahvuseepos Kalevipoeg Rahvakoolide õpetajatest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises Rahvuslik liikumine ja venestamine · periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Liikumiste etapp: a) elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased, kunstnikud jne, eliidi liikumine b) seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi
1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli ...
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu "Vanemuise" seltsile. "Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). Laulu- ja mänguselts "Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869 Eesti esimesel üldlaulupeol, kus "Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu "Estonia" seltsile algatati "Estonia" Teatri teatri ja kontserdihoone ehitamine. Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, kes esitas selle idee 1839 Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on
Janis Grimze- e ja lät mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari rajaja Otto Wilhem Masing-"Marahwa Näddala Leht" Kreutzwald-"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" Johann Voldemat Jannsen- Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. " Perno Postimees" Eduard Ahrens- koostas 1843 uue eesti keele grammatika. Kirjakeele aluseks võttis põhjaeesti keskmurde. Fr. R Faelmann- tema eestvedamisel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing, rahvuseepos Kalevipoeg. Johann Köler- maalikunstnik Philip Karell- Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. Juhan Leinberg- Maltsveti-liikumine
Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuber...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
· Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp. Rahvusliku liikumise eeldused: · Talurahva vabastamine pärisorjusest. · Omavalitsuste teke · Esimeste haritlaste tegevus · Tihenes koolivõrk · Vennastekoguduste tegevus · Talude päriseksostmine · Estofiilide tegevus · Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus: · 1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Fr. R. Kreutzwaldi koostatuna. · 1857.a hakkas ilmuma nädalaleht ,,Perno Postimees", väljaandjaks J. V. Jannsen. 1860.-ndad aastad: · Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J. Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad. · Aleksandri koolide loomise algatus J. Adamson, J. Hurt, koolikomiteed üle Eesti. · 1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeeest" · 1865
Liturgiline draama -teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. 1 Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandiluulekogu ,,Carmina Burana". Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud, kuulsaim prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. (trobar ja trouver-leidma ja leiutama) Alguse sai 11.saj.lõpul Provene`ist. Trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende kunst levis ka Põhja- Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.saj. 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid. Minnesingerid-12.saj. saksa rüütlilaulikud e
1864; ,,Vanemuine" 1865 tänu temale sai maarahvast Eesti rahvas, eesti hümni sõnade autor · Jakob Hurt (1839-1907) kõne ,,saada suureks vaimuks", ,,Eesti Postimehe" hilisem toimetaja, rahvaluule- ja keeleteadlane, Eesti Kirjameeste Selts · Jaan Adamson (1824-1879) Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige ja mõtte autor · Carl Robert Jakobson (1841-1882) 1878 ,,Sakala" · Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) kirjanik ja arst, rahvuseepos ,,Kalevipoeg" ,,SUUR LÕHE" · 1878 tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel põhjustasid paljude haritlate lahkumist Eesti Kirjameeste Seltsist. · Jannsenit süüdistati koostöös sakslastega, Jakobson ei sallinud Hurta kuna ta oli kirikuõpetaja, Hurt lahkus Peterburgi ja sai Jaani koguduse õpetajaks, Jakobson suri 1882. RAHVUSLIKU LIIKUMISE TULEMUSED: · Juhtideta (erimeelsused) · Maarahvast said eestlased
loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks. 7. HINNANG Võttes arvesse kogutud infot, saab öelda, et Vooremaa säilitamine ja looduskaitse arendamine selles rajoonis on suure tähtsusega. Antud voorestikku peetakse ainulaadseks terves Euroopas. Kindlasti tuleks maastikukaitseala laiendada, et omanäolised pinnavormid säiliksid. Kindlasti on see tähtis ka meie kultuuriloo poolest, kuna rahvuseepos Kalevipoeg on väga tihedalt seotud just Vooremaaga ja ka teised muistendid on oma loo saanud just sellest paigast. Lisaks paikneb selles maastikurajoonis muistseid linnamägesi, mida tasub säilitada. Põllumajandus on oma tegevust küllaltki hästi läbi viinud, kuna mullad ei ole üleliia lastud erodeeruda. Kasutatud on õigeid agrotehnikat ja põllumajandusnippe. Samas on ikkagi probleemseks kõneaineks järvede eutrofeerumine. Kuigi Vooremaal on rohkem tegevust jätkanud
Soomes tähistatakse Runebergi päeva 5. veebruaril. Teosed* "Dikter" (Luuletused) (1830, 1833, 1843) * "Elgskyttarne" ("Põdrakütid") (1832) * "Hanna" (1836) * "Nadezda ja Jõuluõhtu" (1841) * "Kuningas Fjalar" (1844) * "Fänrik Ståls sägner" ("Lipnik Ståli lood") (1848, 1860) * "Kungarne på Salamis" ("Salamise kuningad") (1863) Elias Lönnrot (9. aprill 1802 19. märts 1884) oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. Elias Lönnroti poolt on rahvaluule ainetel koostatud soomlaste rahvuseepos "Kalevala" (1835, uus täiendatud versioon 1849). Teda teatakse ka kui soome keele arendajat, ajakirjanikku, rahvavalgustajat, arsti ja taimeteadlast. ,,Kalevala" Sõjavastane rahumeelne vaim on ,,Kalevala" peatunnuseid mis ühtlasi teeb selle teose õige erinevaks enamikust varasematest eepostest, kus kesksel kohal on sõjad. Selle tegevus on enamasti lihtne, olmeline, maalähedane. Eepos koosneb runodest ehk lauludest
ilukirjandust, ajalehti, kooliraamatuid ja avasid teaduslikke seltse. Nende tegevuse tulemusena seati sisse Eesti keele lektori koht Tartu Ülikoolis. Nendega liitusid eestlastest haritlased Krutzwald ja Faehlmann, kelle algatusel loodi 1838 õpetatud Eesti selts, eesmärgiga "edestada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva kirjanduse, keele kui ka tema poolt asustatud maa tundmist". 1842 eestimaa kirjanduslik ühing Tallinnas. 1863 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg". Estofiilidega liikusid ka mõned eestlased välismaal-tuntumad J.Kölner(kunstnik) ja P.Karell(keisri ihuarst). Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg: Eeldused ja sihid- eelduseks: eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus.
seminare rahvakoolide õpetajate koolitamiseks. 2. Eestikeelne kirjasõna – anti välja eepos „Kalevipoeg“; koostati uus grammatika; anti välja ajakirju ning ajalehti. 14. Esimesed eesti haritlased: Faehlmann – õppis ülikoolis arstiks; hiljem sai temast eesti keele lektor. Tema eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. Kreutzwald – rahvuseepos „Kalevipoeg“ (1857-1861) autor; Võru linna arst. Köler – Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. dr. Karell – keiser Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. „maa sool“ – rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises.
Linna juhtimine vahikogu kätte ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse etteotsa sai linnapea. 10. Rahvuslik liikumine Eestis Eeldused: 1) Talurahva vabastamine pärisorjusest 2) Omavalitsuste teke 3) Esimesed haritlased Eestis 4) Estofiilide tegevus 5) Vennastekoguduste tegevus 6) Tihenes koolivõrk Rahvuslik liikumine - Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv. Olulised sündmused: 1) 1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna. 2) 1857.a hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees" J.V.Jannsen väljaandjaks. 3) Aleksandrikooli loomise algatus - J.Adamson, J.Hurt. 4) 1864.a Jannsen hakkas välja andma "Postimeest" 5) 1865.a Jannseni algatusel Tartus "Vanemuise" selts 6) 1868.a C.R.Jakobson pidas "Vanemuise" seltsis isamaakõne 7) 1869.a esimene üle-eestiline laulupidu 8) 1870.a esimene näidend "Saaremaa onupoeg", Lydia Koidula 9) 1871
kogudustes. 1632 rajati Tartu ülikool, kus pandi alus eesti keelekorraldusele. Kirjanikud Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise ja vaimuelu. Proosa 19saj,-20 vahetusel Kujunema hakkas realistlik kirjandusvool. Realism taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline,
Õppis Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu ülikooli, pärast lõpetamist asus arstina tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja tegi ,,Maarahva kasulist kalendrit,,. Kreutzwald tõlkis ,,Reinuvader Rebase,, ja ,,Kilplased,,, mis on tänapäeval lasteraamatud. Ta värsiloomingul, ,,Viru lauliku laulud,, (kogu) ja ,,Lembitu,, (poeem), oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos on rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos ,,Kalevipoeg,,. ,,Kalevipoeg" sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.
· 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". · 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". · 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda. · 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees".
1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu", mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks.
1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees".
joogilaulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule kogu ,,Carmina Burana" (,,Beuemi laulud") on kokku pandud 13. sajandi algulja leitud Baierist Benediktbeuemi kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud (pr k chanson de geste). Need on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiavormelitega. Sellistest poeemidest on kuulsaim prantsuse rahvuseepos , "Rolandi laul", mis on meieni jõudnud 11. sajandi lõpust, ent jutustab Karl Suure aegseist (8.-9. sajandi vahetus) sündmusist. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. Alguse sai see 11. sajandi lõpul Provence'ist, Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast (provansi keelsest) piirkonnast, kus õukonnakultuuri olid tublisti mõjutanud 8. sajandil Hispaania vallutanud maurid. Viimaste kaudu Euroopasse jõudnud araabia
· Indias 10. 1844.a eKr koostasid India vaimulikud · Babüloonias raamatu, mille pealkiri on: · ,,Gilgames" 23. Raamatu ravivõimlemisest koostas 2698. · ,,Yijing" a. eKr Hiinas: · ,,Ajur-Veda" · Laozi · keiser Fu Xi 11. India rahvuseepos on ,,Mahabharata" · budha munk Tamos 12.Mis on kalligraafia, mida õpiti Vanas- Hiinas: ilukiri SPORDIAJALOO KT nr 2 vanaaeg 1.Antiik- Kreeka ajalo vanimaks ajajärguks 29. rooma keiser, kes käskis aastal 426 on : lammutada kõik ehitised Olümpias , oli : V) ahrailine ajajärk v) Nero
Akadeemiaks. 1889-1890 jätkas ta oma õpinguid Berliinis ja Viinis 1890-1891. Ta on seadnud 7 sümfooniat. Nagu Beethovengi, Sibelius kasutas igat sümfooniat selleks, et arendada üksikut muusikalist ideed ja sealt edasi arendada oma isikliku kompositsiooni. Neid teoseid esitatakse siiani. Sibeliuse kõige enam tuntud sümfooniline poeem on ,,Finlandia" ja valss ,,Valse Triste" näidendist ,,Kuolema" Teda inspireeritud Soome rahvuseepos ,,Kalevala" põhjal tehtud muusikateostega on tal veel üle 100 laulu koorile ja klaverile, 13 kontseri, ooper, kammermuusika, klaverimuusika, 21 koraali ja rituaalmuusikat Sibelius pidas 30-aastase pausi pärast ,,Seitsmenda Sümfoonia" ja ,,Tapiola" lõpetamist. Sibelius abiellus Aino Järnefeltiga juunis 1892. Neil oli kuus tütart, kellest kolm surid väga noorelt. Sibeliusele meeldis loodus, Soome maastik inspireeris teda tihti. Ta jälgis palju looduse ja aastaaegade muutumist.
Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade(nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp 3) Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1850. -1880.aastatel: 1857 hakkas ilmuma rahvuseepos Kalevipoeg Kreutzwaldi koostatuna 1857 hakkas ilmuma nädala leht Perno Postimees, väljaandjaks J.W.Jannsen Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt 1864 Jannsen hakkas välja andma Tartus Eesti Postimeest 1868 C.R. Jakobson pidas Vanemuise seltsis esimese isamaakõne L.Koidula esimesed isamaalaulud rahvani 1869 esimene üle-eestiline laulupidu 1870 Vanemuise seltsis L.Koidula näidend Saaremaa onupoeg 1871 alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J
· ,,Parsifal" Tannhäuseri avamäng ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit moodustavad terviku. Kantakse ette erinevatel päevadel: kõigepealt eelõhtu, kantakse ette esimene ooper ehk ,,Reini kuld". Siis I päev ,,Valküür". Valküür on võitluses langenuid Valhallasse viiv jumaliku päritoluga neitsi skandinaavia usundis. II päev ,,Siegfried". III päev ,,Jumalate hukk". Sisu võetud saksa ja skandinaavia mütoloogilisest luulest. Saksa rahvuseepos ,,Nibelungide laul" ja ,,Vanem Edda". Kõige tuntum ,,Valküüride lend", kus valküürid ratsutavad lahinguväljade kohal ja koguvad surnud kangelasi. Georges Bizet (1838-1875) Kõige tuntum teos ja ainuke maailmakuulus ,,Carmen". Erakordsete muusikaliste võimetega ja läks elule vastu väga suurte lootustega õppis Pariisi konservatooriumis. Tema ooperid ei äratanud suurt tähelepanu. Seetõttu pidi andma eratunde, tegi ebahuvitavaid töid ja loominguks jäi vähe aega.
vajalikkusest. Võeti vastu mõned talurahvaseadused, mis kergendasid eestlaste olukorda. Talupojad muutusid jõukamaks ja nad ostsid oma talud välja. Talupoegadest said peremehed. Majandusliku ja õigusliku olukorra paranemisega tõusis ka eestlaste eneseteadvus. Talupojad püüdsid oma lastele haridust anda. Haritlased andsid välja eestikeelseid kalendreid, ajalehti ja lugemikke. Hakati koguma ja uurima rahvaluulet, -kombeid ja –kultuuri. 1862.aastal ilmus eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, mille autoriks oli Võrus tegutsenud arst F.R Kreutswald. 1869.aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Seda kultuurihuvi, eneseteadvuse ja rahvustunde tekkimise perioodi nimetatakse eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Üks selle aja andekamaid kirjanikke oli Lydia Koidula, tegeliku nimega Lydia Jannsen. Ta sündis 1843.aastal Pärnumaal.Tema isa Johann Voldemar Jannsen hakkas 1857.a välja andma
kirjanduse rahvusliku omapära hindamises, eesti kirjanduse nn loomises ja nn maarahva laulikuks olemises. Ta kirjutas luuletusi, heroilisfilosoofilisi oode ja pastoraale, filosoofilisi traktaate ning tegi palju tõlketöid. 37. Milline kirjanduslik rühmitus taasavastab Petersoni loomingu? Petersoni loomingi taasavastab kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti". 38. Nimeta Kreutzwaldi peateos ja põhjenda selle teose olulisust. Kreutzwaldi peateos on ,,Kalevipoeg". See teos on oluline, sest on meie rahvuseepos, mis koosneb rahvajuttudest ja muistenditest. See teos on meie esivanemate pärand, kuid Kreutzwald lisas sinna palju ka ise juurde. 39. Mis iseloomustab Koidula loomingut? Koidula loomingut iseloomustab romantilisus, isamaalisus ja üldinimlikud väärtused. 40. Nimeta Koidula kõige tuntum näidend. Koidula kõige tuntum näidend on ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 41. Millist probleemi käsitleb Koidula ,,Säärane mulk..."? Koidula ,,Säärane mulk..
· Talurahva vabastamine pärisorjusest kindlustunne kasvas · Omavalitsuste teke · Esimeste haritlaste tegevus · Koolivõrgu tihenemine · Vennastekoguduste tegevus rõhuti võrdsusele · Talude päriseksostmine · Estofiilide eestlaste sõprade tegevus · Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimuletulek 3) Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1850. ja 1860.aastatel · 1857. a hakkas ilmuma rahvuseepos ,,Kalevipoeg" - eestlastel oma kangelane · 1857. a nädalaleht Perno Postimees, väljaandjaks Jannsen · Aleksandrikooli loomise algatus Hurt, koolikomiteed üle Eesti · 1864. a hakkas Jannsen välja andma Tartus Eesti Postimeest · 1865. a loodi Jannseni algatusel Tartus Vanemuise Selts · 1868. a pidas Jakobson Vanemuise Seltsis esimese isamaakõne · Rahvani jõudsid esimesed Koidula isamaalaulud · 1869
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
1821-1823; 1825 Otto Wilhelm Masing annab välja "Marahwa NäddalaLehte" 1838 Tartus asutatakse Õpetatud Eesti Selts (Gelehrnte Estnische Gesellschaft) 1845 usuvahetusliikumine (massiline üleminek Vene õigeusku) 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks 1856 Uus talurahvaseadus Eestimaal 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht "Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur 2. juuni 1858 Mahtra sõda 1857-1861 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg"; eepose rahvaväljaanne ilmus 1862 1864 nov. Mulgimaa talupojad esitavad Aleksandr II palvekirja, mis taotleb eestlastele suuremaid õigusi 1865 Uus talurahvaseadus Saaremaal 1865 Tartus luuakse "Vanemuise" laulu- ja mänguselts 1866 Vallaseadus paneb aluse talurahva omavalitsusele 1868 Keelustatakse teoorjus 1869 18.-20. juuni I üldlaulupidu Tartus 1870 valmib Peterburi-Paldiski raudtee; esimene raudtee Eestis 1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
KROGZEMIS · Poeetilised legendid (1850 1879) · Rahvuslik sümbolism · Luuletus ,,Valguse loss" (Gaismas pils) järve põhjas olev loss, mis kunagi tõuseb välja LÄTI MAATUNDMINE · ,,rahvas, kes magab" ANDREJS · Eepos ,,Karutapja"(1888) PUMPURS (1841 1902) LACpLESIS · Andrejs Pumpurs · Läti rahvuseepos · 1888 · Rockooper · Monumendid · Õlu · Sõjaorden · spordiklubi MERNIEKU LAIKI · Reinis Kaudzite · Matiss Kaudzite · Esimene läti romaan · ,,Maamõõtjate ajad" · 1879 RUDOLFS · Läti kirjanduse klassik BLAUMANIS · Proosa,draama
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
estofiilseid. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu Kristjan Jaak Peterson luuletajana, Friedrich Robert Faehlmann kirjaniku ja arstina, samal kombel ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts, mis oma suunitluselt oli kõige selgemalt estofiilsem ja mis oma tegevuse esimestel aastakümnetel tegeles peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Kujunema hakas ka rahvuseepos "Kalevipoeg". Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud. Teotöö kohustus säilis ning läks raskemakski. Siiski oli talupoegadel nüüdsest suurem liikumisvabadus, samuti suutsid mitmed neist ka mõisa sõltuvusest vabaneda, üksikutest (näiteks Mats Erdell) said koguni ise mõisarentnikud. Oluliseks sotsiaalseks teguriks oli 1840. aastatel
Gudrun räägib Brynhirdile kohtade vahetamise välja. Atli on Brynhirdi vend, ta tapab Sigurdi ja ta poja ära. Brynhirdi on venna peale kuri ja tapab ennast ära. Peale Sigurdi surma jäi aare omanikuta, Gunnar ja Högen võtavad selle omale ja uputavad Reini jõkke peitu. Atli abiellub Gudruniga, nad kutsuvad endale Gunnari ja Högeni külla. Atli tapab Gudruni vennad ära. Lõpuks tapab Gudrun Atli ja oma pojad ära. 6. pilet ,,Niebelungide laul" ,,Niebelungide laul" on saksa rahvuseepos. Ta sarnaneb ,,Eddale", aga on ühe autori teos. See on kirjutatud umbes 1200. Koosneb 39 peatükist. ,,Niebelungide laul" algab sellega, kuidas Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita
Lisandub eesti keeles kirjutavaid eesti haritlasi. Antakse välja õppe- ja ilukirjandust, ilmub seletavaid ja kakskeelseid sõnaraamatuid. Murranguks vana ja tänapäevase kirjakeele vahel ,,Noor-Eesti" rühmituse 1905. a koguteos, milles ilmub ka Johannes Aaviku programmiline artikkel ,,Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest". Ühise põhjaeestilise kirjakeele levik. Kreutzwald - 18571861 ilmub värsivormis rahvuseepos ,,Kalevipoeg" ÕESi toimetistes. Rahvaluulele toetuvad ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Tema värsilooming tugineb saksa k eeskujule, millel oli kaasajal eesti luule arengule suur tähtsus. Wiedemann kaua mahukaim sõnastik 1869 ,,Ehstnisch-deutsches Wörterbuch". ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" - teaduslikult eesti keelt kirjeldav saksakeelne grammatika.
,,Aeneis" - tema jaoks jäi teos poolikuks, surivoodil nõudis selle hävitamist, kuid Augustuse tahtel seda ei juhtunud. Koosneb 12 laulust esimesed kuus kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni (,,Odüsseia" analoog), viimased kuus pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest (,,Ilias") Kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Esimene nn rahvuseepos IV laul: Aeneas on Kartaago linnas, kus elab kuninganna Dido, kes on lesk (andnud truudustõotuse surnud mehele). Dido armub aga Aeneasesse. Jahil koopas saab alguse nende armulugu, Aeneas unustab oma plaanid ja armub samuti naisesse. Siiski saadab Jupiter talle teate, mis tuletab Aeneasele meelde tema eesmärki rajada riik Itaalias. Aeneas justkui ärkab armuuimast ja seab ennast teele. Dido on aga meeleheitel ning plaanitseb oma enesetappu, mis tal ka lõpuks mõõga läbi korda läheb
· Mõlemas teoses toimub tegevus samas piirkonnas Vahemere ääres, samuti ka aeg on sama, ainult, et Odüsseia on kirjutatud 50 aastat hiljem ning on järg Iliasele. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. 4. Maailma kõige talupoeglikumast eeposest. ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 1835. Selles eeposes on 31 luuletust. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 luuletust. Eeposes on kokku 22 000 värssi. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Peategelaseks on Ilmatar ja
Õige on Pilatese tehnika (lahku, nimi suure tähega). Õige on kirjutada Tartu kevadpäevad. Õige on kirjutada hansapäevad (väikese algustähega). Võõrsõnade leksikoni järgi tähendab homo sapiens 'tark inimene, mõistusega inimene'. Inimese kui liigi teaduslik nimetus on Homo sapiens. Õige on kirjutada Euroopa ministrite konverents. Sõna läänemaailm on väiketähega. Sõna laululava on väikese algustähega. Kirjutage väiketähega: eesti rahvuseepos. Ühendis Ameerika kirjanik on esimene sõna suure algustähega, aga eesti kirjanik, kui teame kindlalt, et tegu on eestlasega. Miks on üleeuroopaline väikese tähega? – See on nimetuletis. Kirjutage Eesti toiduained. Võib kirjutada nii Aleksandri kook kui ka aleksandrikook. Õige on kirjutada Kuressaare raekoda. Sõna maailmameistrivõistlused on kokku ja väikese algustähega. Õige on kirjutada noorte laulu- ja tantsupidu (kõik sõnad väikese tähega).
Oli eesti kirjamees ja arst. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Oli eepose mõtte algataja. ·Friedrich Reinhold Kreutzwald - 1803-1882. Oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". ·Kalevipoeg- eesti eepos. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
