RÕNGU KESKKOOL HELEN PATSULA 10 klass TAI referaat Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2007 Sisukord Sissejuhatus Teemaks on Taimaa, selle pealinn rahvaarv, religioon jne. Riigi valisin just sellepärast, et varem on tekkinud huvi riigi vastu ja alati on hea teada veelgi põhjalikumalt. Tai kui soe riik pakub palju huvi. Tai üldiseloomustus 1.Üldandmed Lipp: Pealinn : Bangkok (7 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Rahaühikuks: Tai baht(THB) (2,8 bahti = 1 eek.) Pindala: 514 000 km² Ajavöönd: maailmaaeg +7 Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon (http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa) ...
15-64 aastased: 63.8% (mehed 20,954,160/ naised 20,937,651) 65 aastased ja rohkem: 17.5% (mehed 4,857,441/ naised 6,597,489) [2012.a andmetel] Prantsusmaal on põhi vanusegrupiks 15-64 aastased inimesed. Nende protsent on teistest tunduvalt üle. Noori inimesi võiks Prantsusmaale juurde tulla, sest praegu liigub Prantsusmaa rahvastik vananemise suunas. Praegu on Prantsusmaal tööealisi inimesi kõige rohkem ja seega on rahvastik normaalne. 2030 aasta rahvastikupüramiid ennustab Prantsusmaale vananemist, sest 80-84 aastaste inimeste hulk on suurenenud ja rahvastiku pealekasv on vähemaks jäänud. Migratsioon Aastast 1990- 2010 on Prantsusmaal migratsioon vähe muutunud. 1991-1992 toimus Prantsusmaal ränne kuid pärast seda jäi kõik stabiilseks, mingeid suuremaid väljarändeid pole olnud. Kuid 2001 aastast on jälle rännete arv hüppeliselt suurenenud. Põhiliselt on Prantsusmaale sisse rännanud Portugalist, Marokost, Alzeeriast, Türgist ja
Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip ...
aastal oli palju inimesi vanuses 25-39. Üle 65 aastaste arv suureneb samal põhjusel 2020. aastaks. Sellega on ka 2020. aastal inimeste keskmine eluiga kõrgem kui 2010. aastal. Millise demograafilise arengu etappi on jõudnud sinu riik?Põhjenda oma otsust. Hispaania 2012. aasta rahvastikupüramiidi põhjal võin öelda, et Hispaania hakkab tasapisi jõudma demograafilise arengu viimasesse, ehk viiendasse etappi, nüüdisaegsete põlvkondade vaheldumise etapp. See rahvastikupüramiid vastab nüüdisaegsete põlvkondade vaheldumise etapi iseloomustusele. Sündmus väheneb, tööjõud on palju, mille vananemisel on ka vanu inimesi palju. Noori vähe, mis põhjustab hiljem rahvastiku vähenemise, kuna on vähe lapsesaamis võimalustega naisi. Millised võiksid olla rahvastikupoliitika eesmärgid selles riigis? Hetkel on rahvaarv mitte väga suur, ega ka väike, niiet minu arvates poleks praegu Hispaanial vaja mingeid rahvastikupoliitikaid
Gruusias elab 6 600 elanikku, kes on haigestunud. Seega on Norra riigis vähem haigestunud inimesi. Arvan, et tulemus, kus Norras on vähem haigestunu inimesi on selline, kuna Norra on kõrgelt arenenud riik, mille inimarengu indeks on maailma kõrgeim. Sellest tulenevalt on inimestel hea haridus ja elukvaliteet ning nad on teadlikumad erinevatest suguhaigustest. (Unaids Website) 2.5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid (vt jooonis 6) näitab, et kõige enam on riigis 2015. aastal 45-49 aastaseid mehi ja naisi. Lapsi on palju vähem kui keskealisi, seega võin väita, et tegemist on vananeva 5 rahvastikuga. 2030. aastaks prognoositakse, et kõige enam elab riigis 35-44 aastaseid mehi ja naisi. Nooremate inimeste osakaal 2030. aastaks on suurenenud, aga samas on ka vanemate inimeste ehk vanurite arv tõusnud. Joonis 6
.. · ... 1) väheneb suremus · Teatud aja möödudes ... 2) väheneb sündimus · Sel ajal toimuvad olulised muutused rahvastiku vanuselises struktuuris. Piltlikult · Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga · Modernse taastetüübi puhul tegemist vana rahvastikuga visuaalselt rahvastikupuu · Demograafilise ülemineku käigus muutub rahvastikupüramiid rahvastikupuuks Eesti, 1989 ja 1998 · Arenenud riikides on sündimus langenud allapoole taastetaset · Ülemineku staadiumis olevates arenguriikides sündimus endiselt kõrge. · Ka arenguriikides jõutakse modernsele rahvastiku taastetüübile, mis tähendab sündimuse alanemist... · ..., kuid selleks kulub aega · Arenenud riikides on rahvastik tasakaalus. Sündimus on küll langenud allapoole taastetaset, kuid selle korvavad migrantide sisseränded.
-Sündimus vähenes -Loomulik iive vähenes -Rahvastiku kasv aeglustus -Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Kaasaegne rahvastiku tüüp e. nüüdisaegne rahvastiku tüüp -Väike sündimus ja suremus -Rahvaarvu väga väikene suurenemine -Inimesed elavad vanemaks -Vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25%-ni, sellest tuleb suurem suremuse kordaja Millist demograafilist ülemineku etappi iseloomustab alljärgnev rahvastikupüramiid, põhjenda (2) ? joonis lk 37 Rahvastiku vananemine? Miks elavad naised praegu kõigis piirkondades meestest kauem? Mehed elavad vabamalt nooruspõlves, liiguvad vähem, kolesterool tõuseb ja tekivad südame- ja veresoonkonna haigused, töötavad rohkem Millised demograafilise, sotsiaalseid, ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine riigile? Riik peab rohkem pensione maksma, riik jääb vaesemaks. Vähem tööjõudu, riik saab vähem makse, rahvaarv väheneb. 4
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke Kliima Valitseb parassoe mereline kliima Keskmine temperatuur jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 18- 19 oC Kõrgeim õhutemperatuur on olnu...
Vanureid on väga vähe. Rahvastiku püramiids on suur osatähtsus lastel ja noortel ning vanurite number on olematu. Preagu levinud üksikute hõimude hulgas Aafrikas. Demograafilise ülemineku esimene etapp ("demogr. plahvatus") algas u. 18 saj. Euroopas ning siin on sündimus ikka veel kõrge, aga suremus on hakanud vähenema tänu arstiabile ja elutingimuste paranemisele. Inimeste eluiga muutub natuke pikemaks ning keskmine eluiga tõuseb. Rahvastikupüramiid sarnaneb Trad. Rahvastiku tüübile, aga inimeste arv on suurem 40-80 juures, kuigi laste ja noorte osahulk on ikka veel suur. Iive on ca 25 promilli. Iseloomulik mõndadele Aasia maadele nagu Afganistaan ning paljudele Aafrika maadele. Demograafilise ülemineku teine etapp ("Rahvastiku vananemine") sai laguse 20 saj. alguses ning nii suremus kui sündimus väheneb. Selle tulemusena langeb iive ning noorte
enamikest teistest arenenud riikidest, samas aga väiksem kui Aafrika arengumaadel. Kõrge sündimuse taga on suhteliselt suur madala haridustasemega inimeste ja immigrantide hulk, kelle sündimus on põhirahvuse omast suurem. USA kodanike keskmine oodatav eluiga on 78,37 aastat (meestel 75,92; naistel 80,93). Kogu maailmas on see 50. näitaja, ehk siis USA inimeste keskmine eluiga on keskmisest oluliselt kõrgem. Joonis 4: USA rahvastikupüramiid (1980) Joonis 5: USA rahvastikupüramiid (2010) Joonis 6: USA rahvastikupüramiid (2050) -14 14-65 65+ Naised 19,4% 65,9% 14,7% Mehed 20,8% 67,6% 11,6% Tabel 1: USA rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Nagu eelnevatest rahvastikupüramiididest (joonised 11, 12 ja 13) ning tabelist 1 on
Keskkonnaseisund on Sõmeru vallas jätkusuutlik ja hea. Uurimustöö tulemusena sain kinnitust, et Sõmeru vald on sotsiaalselt turvaline ja atraktiivne elukeskkond. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sõmeru vald https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5meru_vald (14.03.2016) 2. Ttutvustus ja asukoht(Janne Lainjärv 2014) http://someru.kovtp.ee/tutvustus-ja- asukoht (14.03.2016) 3. Sõmeru valla rahvastikupüramiid (1.jaanuar 2015) Eesti statistika andmebaas http://www.stat.ee/ppe-52980 (14.03.2016) 4. Pakendikonteinerid Sõmeru vallas (Janne Lainjärv 2016) http://someru.kovtp.ee/pakendikonteinerid (15.03.2016) 5. Vallas leiduvad maavarad (Janne Lainjärv 2014) http://someru.kovtp.ee/maavarad (16.03.2016) 6. Sõmeru valla integratsioonistrateegia ja planeering www.ekonsult.ee/.../E730%20Someru%20YP%20seletuskiri_031902
Keskkonnaseisund on Sõmeru vallas jätkusuutlik ja hea. Uurimustöö tulemusena sain kinnitust, et Sõmeru vald on sotsiaalselt turvaline ja atraktiivne elukeskkond. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sõmeru vald https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5meru_vald (14.03.2016) 2. Ttutvustus ja asukoht(Janne Lainjärv 2014) http://someru.kovtp.ee/tutvustus-ja- asukoht (14.03.2016) 3. Sõmeru valla rahvastikupüramiid (1.jaanuar 2015) Eesti statistika andmebaas http://www.stat.ee/ppe-52980 (14.03.2016) 4. Pakendikonteinerid Sõmeru vallas (Janne Lainjärv 2016) http://someru.kovtp.ee/pakendikonteinerid (15.03.2016) 5. Vallas leiduvad maavarad (Janne Lainjärv 2014) http://someru.kovtp.ee/maavarad (16.03.2016) 6. Sõmeru valla integratsioonistrateegia ja planeering www.ekonsult.ee/.../E730%20Someru%20YP%20seletuskiri_031902
TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas. Riigikeel on hispaania keel. 2. SUURREGIOON Tsiili kuulub Ladina-Ameerika suurregiooni. Ladin...
13,8%.Tööealisi inimesi vanuses 15-64 aastat oli 38 636 353. Mehi on selles vanuses 51% ehk 424 671 võrra rohkem kui naisi. Keskealiste osakaal oli riigis 66,5%. Kõige rohkem inimesi on vanusevahemikus 35-39 eluaastat. Vanemaealisi inimesi, kes olid 65 ja vanemad, oli Itaalias 11 450 027 ja nad moodustasid riigis 19,7% rahvastikust. Selles vanuses oli naisi juba tunduvalt rohkem kui mehi, täpsemalt 1 906 311 võrra. Meeste osakaal oli 42% naiste 58% vastu. Rahvastik vananeb. Ennustatav rahvastikupüramiid (2025) Aastaks 2025 arvatakse rahvaarvu vähenemist ligi 2 000 000 võrra. Laste (vanuses 0-14 eluaastat) osakaal langeb kuni 8%-ni ühiskonnast. Nendest on poisse 52%. Kõige rohkem on mehi vanusevahemikus 50-54 ja naisi 55-59 eluaastat.Tööealised inimesed (vanuses 15-64 eluaastat) moodustavad rahvastikust 67,3%. Vanemaealiste inimeste osatähtsus suureneb märgatavalt tõustes 24,7%-ni. Neist on mehed 43% ja naised 57%. Itaalia on kaasaegse rahvastiku tüübi etapis
.......................................................................................14 4.3 Rahvastiku paiknemine............................................................................................................14 5. Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis (Lisa 4)...........................................................................15 5.1 Sooline ja vanuseline koosseis.................................................................................................15 5.2 Rahvastikupüramiid.................................................................................................................15 5.3 Rahvastikupüramüüdi iseloomustus........................................................................................15 5.3.1 Rahvastiku moodustumine...............................................................................................15 5.3.2 Kas rahvastik vananeb....................................................................................
UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglis...
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastu...
Seega on imikusuremaus maailma keskmisest ligi kaks korda suurem ning laset arv naise kohta veidi väiksem. 4.4 Keskmine eluiga Nepali keskmine eluiga on 65.46. Meestel ja naistel vastavalt 64.3 ja 66.67. Nepali keskmine eluiga on võrreldav Tadzikistani ja Pakistaniga. Eluea poolest on Nepal maailmas 166. kohal ning seega suhteliselt madala elueaga. Samuti on Nepali keskmine eluiga madalam maailma keskmisest elueast (67 aastat) 6 4.5 Rahvastikupüramiid joonis 8. Nepali rahvastiku püramiid allikas: census joonis 9. Nepali rahvastiku soolis-vanuseline jaotus allikas: The World Factbook Vanurite osatähtsus rahvastikus on väga väike ning laste osakaal on suurem kui 1/3. Kõige rohkem on Nepalis tööealisi aastaseid inimesi. Nepalis sünnib rohkem paisse kuid tööealiste inimeste seas suureneb naiste osakaal. 7 4.6 Linnastumine
Geograafi tasemetöö konspekt 1. (alates lk 67) Rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.(lk 69) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündmus- ja suremuskordaja vahe promillides. (lk 74) Rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe, viie- või kümneaastasesse earühma kuuluvust. (lk 79) Sündimuskordaja- sündinute arv mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Sündimust mõjutavad : 1.viljakas eas naiste arv 2.naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3.religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4.pereplaneerimise võ...
2%. 2003 aastaks tõusis kasvutempo 0,3%le. 2010 aastaks tõusis järsku enne veidi alla 0,3%i olnud kasvutempo järsult 0,55%ni. Praeguseks see natuke kahanenud. 2009. aastal oligi Suurbritannias beebibuum ja sündis erakordselt palju lapsi. Selles oli osa ka selles, et sellel aastal sündis ka immigreerunutel rohkem lapsi kui enne. Praegu on Suurbritannias sündimuse üldkordaja 10- 14 promilli ja sündimuse üldkordaja 8.9-9.9 promilli. Suremus on väiksem kui sündimus. Tabel 3. Rahvastikupüramiid Suurbritanna rahvastikutüüp on nüüdisaegne, see tähendab, et seal rahvaarv ülidselt muutub stabiilsemaks ja sünnid ja surmad tasakaalustuvad. Sündimus ise väheneb varasemast ja suremus püsib madalal või suureneb rahvastiku vananemise tõttu. Naisi ja mehi on enamasti ühtlaselt, naisi natukene rohkem. Suurbritannias on kõige rohkem 25-54 aastaseid tööealisi inimesi, neid on 41%, kusjuures mehi on üle 13 miljoni ja naisi üle 12 miljoni. Järgnevad üle
Dublini piirkonda. Asustatumad on ka alad Dublini ümbruses. Vähem asustatud alad jäävad rohkem riigi lääne poole, kus asuvad ka Iirimaa kõige vähem asustatud alad Mayo ja Galway krahvkonnad. Mayo krahvkonna rahvastiku keskmine tihedus on 19,4 in/km². Kolm viiendikku Iirimaa rahvastikust elavad linnastatud alades. 4 Paremal on näha ka Iirimaa aastatel 2011 ja 2001 põhinev rahvastikupüramiid. Nagu näha on meeste ja naiste arv enam-vähem võrdne kõikides vanustes. Naiste eluiga on vaid veidi suurem kui meeste oma. Alla 15 aastased lapsed moodustavad kogu rahvastikust 21,3%, 15-65 aastased moodustavad 67% ja üle 65 aastased 11,7%. Hetkel on graafikult näha, et rahvastik vananeb, aga on näha ka, et rahvastik hakkab jälle tõusma. Naiste keskmine eeldatav eluiga on 82 ja meeste oma 77. See on teiste riikidega võrreldes üsna kõrge. Sündimus on 16,1 sündi/1000 inimese kohta
Kooli nimi Enda nimi klass NORRA Referaat Juhendaja: vanemõpetaja ......... Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia ...
Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades?
kahel aastal kasvas rahvaarv 1,38-1,54%. Üldiselt on siiski rahvaarv püsinud stabiilne 5 aasta jooksul. · Keskmine rahvastiku tihedus Ecuadoris on 53.8 in/km2, Brasiilia ja Peruu rahvastiku tihedus on kaks korda väiksem ehk umbes 22-23 in/km2, Colombias on see ka väiksem ehk 36,6 in/km². Tihedamini on asustatud rannikuala, kuna seal on eeldused paremaks eluks. Hõredamini on asustatud riigi idaosa, kuna sealsed looduslikud tingimused (kõrb) ei soosi inimasustust. · Rahvastikupüramiid Vanus Mehed Naised 0-4 10% 10% 5-9 11% 10% 10-14 10% 10% 15-19 10% 9% 20-24 9% 9% 25-29 8% 8% 30-34 7% 7% 35-39 6% 6% 40-44 5% 5%
I n f o t a r b ij a t e p a s s i i v n e o s a l u s Millised on interaktiivse suhtlemise eripärad? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Ühiskonna sooline ja vanuseline koosseis 1.3. Kellest ühiskond koosneb? Rahvastikupüramiid (näide) Millega tegeleb demograafia? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Rahvastiku koosseis tööturul osalemise järgi 1.3. Kellest ühiskond koosneb? Hõivestruktuur Eestis 2002. a (15-74 -aastased)
Sündimus ja suremus on madalad ning laste osakaal rahvastikus väheneb (Ibid). Tabel 1. Meeste ja naiste arvuline osakaal rahvastikus Allikas: Maailma faktiraamat vanus mehed naised 0-14 1496348 1427297 15-64 5705003 5583787 üle 65 1040932 1391946 8 Joonis 8. Rahvastikupüramiid Allikas: Maailma faktiraamat, 1. detsember 2008 4.6 Linnastumine Hollandi rahvastikust elab linnades 81% (2007).1975. aastal elas 63,2% rahvastikust linnades, kuid 2005. aastal juba 80,2% ning 2015. aastal peaks elama linnades 84,9% kogu rahvastikust. Hollandis ei ole eriti metropole, kuid on palju keskmise suurusega linnasid ja suuri külasid. Suurimad linnad (2006) on pealinn Amsterdam 744740 elanikuga, Rotterdam 581615 elanikuga,
I n f o t a r b ij a t e p a s s i i v n e o s a l u s Millised on interaktiivse suhtlemise eripärad? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Ühiskonna sooline ja vanuseline koosseis 1.3. Kellest ühiskond koosneb? Rahvastikupüramiid (näide) Millega tegeleb demograafia? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Rahvastiku koosseis tööturul osalemise järgi 1.3. Kellest ühiskond koosneb? Hõivestruktuur Eestis 2002. a (15-74 -aastased)
Gruusia rahvaarv ei ole vananev - sündide arv ületab suremuse. Tuhande inimese kohta on sündide ja surmade arv vastavalt 12,93 ja 10,77. Tuhandest sündinud imikust sureb keskmiselt 16,7 imikut. Aastate jooksul on vähenenud nii imikusuremus kui ka emade suremus sünnitusel. Meeste keskmine eluiga on Gruusias 69,3 ja naistel 79 aastat ning üldine keskmine eluiga on 74,2 aastat, mis jääb üldise Euroopa keskmise eluea (~75 aastat) kanti. Rahvastikupüramiid lisades joonis 4. 8 6. LINNASTUMINE Gruusia rahvastikust elab linnades ligikaudu 53,1%. Suurima rahvaarvuga on linnadest Gruusia pealinn Thbilisi (1,15 miljonit elanikku), mis asub Gruusia keskosas, sellele järgnevad üsna suure vahega Khuthaisi (185 000), Bathumi (120 000) ja Rusthavi(115 000). Ülejäänud linnades jääb elanikkonna arv alla saja tuhande. Suurimaks linnastuks
Pärnu Ühisgümnaasium KOLUMBIA MAJANDUS Referaat Getri Mitt G1B Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD....................................................2 SISSEJUHATUS............................................3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.....................4 1.1.Üldandmed...........................................5 1.2.Geograafiline asend.............................6 1.3.Kliima...................................................7 1.4.Arengutase.................................................8 2.Rahvastik.....................................................9 3.Energiamajandus......................................10 4.Tööstus......................................................11 5.Turism ......................
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspär...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotse ssid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimes...
Sünde naise kohta 2,7 2,7 2,5 2,2 Sündimus (tuhandetes) 19 19 18 15 Keskmine eluiga 71 71 72 75 (M68; N73) (M69; N74) (M70; N75) (M72; N78) Laste suremus 18/1000 17/1000 15/1000 11/1000 Ränne (tuhandetes) -7 -6 -6 -5 * Rahvastikupüramiid * 15-19 aastaste hulgas on ligi 2000 poissi rohkem, meeste ülekaal väheneb alates 60a. * Vinaku vakelevu, ni sa moce Linnastumine urbaliseerumine * Linnastumise järgud -) agraarühiskond: elasid käsitöölised/kaupmehed; kauplemine, põllumajandus saaduste müük; kaitserajatised, linnakoda; 1-2% rahvastikust elas linnades; Vahemere ääres. -) industriaalühiskond: klassühiskond; eeslinnastumine; linnastud; miljonilinnad.
Üha rohkem brasiillasi kuulub protestantlikesse kirikutesse; on ka juudiusulisi ja teiste usundite tunnistajaid. Kõigest veerand brasiillasi elab maal ning on palju miljonilinnu. Linnaperes on tihti rohkem pingeid. Palju kirdeosast lahkujaid hülgab oma perekonna. Brasiilia naistel on aastast 1934 valimisõigus, ent töövõtul ja poliitikas diskrimineeritakse neid ikka veel. Naiste huvide arvestamiseks ja kaitseks on asutatud vastav ministeerium. Joonis 8. Brasiilia rahvastikupüramiid 2002. Joonis 9. Brasiilia rahvastikupüramiid. 2050. Joonis 10. Brasiilia rahvastiku tihedus. Joonis 11. Rahvastiku koosseis. 8 3. MAJANDUS 3.1. Energiamajandus Brasiilia on kümnes suurim energiatarbija ja suurim Ladina-Ameerikas. Samuti on
...........................................................................................5 Täiskasvanute kirjaoskamatus:............................................................................................5 Suremus AIDSI:..................................................................................................................5 Rahvastiku tihedus ja paiknemine:......................................................................................6 Rahvastikupüramiid:...........................................................................................................7 Linnastumine:......................................................................................................................7 Infrastruktuur..............................................................................................................................8 Transport:..................................................................................................
Kõik vanused 75,793,836 38,226,582 37,567,254 101.8 0-14.a vanused 20,897,526 10,686,887 10,210,639 104.7 15-64.a vanused 50,364,702 25,461,885 24,902,817 102.2 65+ a. vanused 4,531,608 2,077,810 2,453,798 84.7 · Rahvastikupüramiid: · Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-65 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65a+: 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) · Türgi rahvastik on suhteliselt noor- 25,5% inimestest on 0-15 aastased. · Keskmine eluiga meestel: 70 a Keskmine eluiga naistel: 75 a See on suhteliselt kõrge eluiga. · Sündimus- 19 Suremus- 6 Imikusuremus- 25 · Sündimus on viimase viie aasta jooksul mõnevõrra vähenenud.
· Iseloomustab üleminekurahvastikke · Rahvaarv kasvab kiiresti, sest ... · ... 1) väheneb suremus Teatud aja möödudes ... 2) väheneb sündimus · Sel ajal toimuvad olulised muutused rahvastiku vanuselises struktuuris. Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga. Modernse taastetüübi puhul tegemist vana rahvastikuga visuaalselt rahvastikupuu. Demograafilise ülemineku käigus muutub rahvastikupüramiid rahvastikupuuks . 8. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid. · Rände käivitajaks erinevate riikide arengutasemete erinevused, ränded üldjuhul vähemarenenud riikidest kõrgelt arenenud riikidesse. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid: · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt)
1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine t...
Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades. · Leia internetist andmed valitud riigi soolis-vanuselise koosseisu kohta. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/gmportal.html · Valitud riigi rahvastikupüramiid. Meeste keskmine eluiga on 73 eluaastat ja naistel 80 eluaastat. Kokku on keskmine eluiga 77 eluaastat. Üldine sündimus on 8,45 / 1000 elaniku kohta Väikelaste suremus 4,0 / 1000 sündinu kohta. Üldine suremus on 10,44 / 1000 elaniku kohta.
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatav...
14 0.30 2030 10.7 10.4 1.6 0.03 0.19 2035 10.1 11.1 1.6 -0.10 0.06 2040 9.7 11.8 1.6 -0.20 -0.04 2045 9.8 12.2 1.6 -0.25 -0.09 2050 9.9 12.5 1.6 -0.26 -0.10 Rahvaarvu kasv. Allikas: U.S. Census Bureau International Data Base Norra rahvastikupüramiid 2011 7 Linnastumine Norra on jaotatud 19 maakonnaks (Oslo linn moodustab omaette maakonna): 1. Østfold (Sarpsborg) 2. Akershus (halduskeskus Oslo) 3. Oslo 4. Hedmark (Hamar) 5. Oppland (Lillehammer) 6. Buskerud (Drammen) 7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessi d Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popcloc http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Op http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyramids. Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Rahvaarvu muutumine Pikka ae g a maailma rahvaarv o li muutumatu, sure mus o li umbe s s ama s uur kui s ündivus Rahvaarv hakkas kas vama, kui inime s te e luviis muutus paiks e ks 1900. aas ...
peaaegu 17% Rahvastiku vananemine 65+ 66% läinud nii kaugele, et üle 65-aastaseid inimesi elab riigis 6% rohkem kui alla 14- aastaseid (joonised 16, 17, 18). Joonis 16: Kreeka vanuseline koosseis (CIA Factbook 2011. a hinnang) Joonis 17: Kreeka rahvastikupüramiid 1950 Joonis 18: Kreeka rahvastikupüramiid 2010 18 6. LINNASTUMINE 6.1. Linnastumise määr, linnade kaart Linnastumist ehk linnade arvu ja suuruse kasvu ning linnaelanikkude osatähtsuse suurenemist võime märgata kõikides arenenud ja arenguriikides. Kreeka ei ole mingi erand. 2010. aasta seisuga elas 61% Kreeka rahvastikust linnades ning see arv kasvab keskmiselt 0,6% aastas
Palju on elanikke ka Läänerannikul, kus asuvad suurlinnad nagu San Francisco, Los Angeles, San Diego, Portland, Seattle. USA keskosa on hõredamalt asustatud, kuna seal tegeletakse rohkem põllumajandusega linnastuvus on väiksem. Lääneosa on küllaltki mägine ning elutingimused on ebasoodsamad, sellest tulenevalt on ka asustatus väike. Tihedam asustatus on seal ainult suurlinnades nagu Denver ja El Paso. Soolis- ja vanuseline koosseis Joonis 3. USA rahvastikupüramiid 2008 0-14 a: 20.1% (mehed 31,257,108 / naised 29,889,645) 15-64 a: 67.1% (mehed 101,825,901 / naised 102,161,823) 65+ a: 12.7% (mehed 16,263,255 / naised 22,426,914) USA on kaasaegne rahvastiku tüüp, kuna sündimus ja suremus on küllaltki madal ning rahvaarvu kasv väheneb stabiilselt. Vanurite osakaal on üsnagi suur ning laste osatähtsus on vähenenud. USA rahvastiku vanuseline koosseis meenutab väga lähedalt Eesti rahvastiku vanuselist koosseisu. Sündimus: 14,18 sündi / 1000 in
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasv...
Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine struktuuridiagrammina Radar Tutvumine radardiagrammiga Piktogramm Piltide kasutamine diagrammi ilmestamiseks Struktuur Stuktuuridiagrammid Aegrida Dünaamikadiagramm ehk aegrida Korrelatsioon Seose- ehk korrelatsioonidiagramm Histogramm Jaotushistogrammi koostamine Rahvaarv Diagrammi redigeerimine Mudelid Liitdiagrammi võimalused Sort Andmete sorteerimine
· Iseloomustab üleminekurahvastikke · Rahvaarv kasvab kiiresti, sest ... · ... 1) väheneb suremus Teatud aja möödudes ... 2) väheneb sündimus · Sel ajal toimuvad olulised muutused rahvastiku vanuselises struktuuris. Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga. Modernse taastetüübi puhul tegemist vana rahvastikuga visuaalselt rahvastikupuu. Demograafilise ülemineku käigus muutub rahvastikupüramiid rahvastikupuuks . 11. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid. · Rände käivitajaks erinevate riikide arengutasemete erinevused, ränded üldjuhul vähemarenenud riikidest kõrgelt arenenud riikidesse. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid: · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt)
Joonis 2. Jaapani rahvastik 1870-2100aastatel Praegustel aastatel on Jaapani rahvastiku arv üks kõrgemaid alates 1875aastast. Kuid rahvastik hakkab juba vaikselt langema ning arvatakse, et 2095aastaks on Jaapani rahvastik 70 miljonit, praegu on aga natukene alla 130 miljoni. Joonis 3. Registreeritud korealaste arv Jaapanis 1940ndatel aastatel oli korealaste arv Jaapanis kõige suurem 2 000 000, nüüdseks on nende arv tunduvalt vähenenud, 600 000ni. Joonis 4. Jaapani rahvastikupüramiid soolise-vanuselise koosseisu kohta. Joonis 5. Jaapani rahvastiku struktuur soolise-vanuselise koosseisu kohta. Joonis 6. Jaapani rahvuse ennustus 1995-2050aastal Lapsed moodustavad Jaapani rahvastikust natukene üle 13%, tööealised ligikaudu 64% ning vanemaealised inimesed 23%. Joonis 7. Sündimuse ja suremuse näitajad Jaapanis. 1000 elaniku kohta sünnib Jaapanis 7.31 last ning sureb 10.09 inimest. Väikelapsi sureb 2.78 1000 sünni kohta. Samas meessoost väikelapsi sureb 2
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, ben...
kättesaadavuse paranemine on toonud kaasa suremuse dramaatilise languse, peamiselt tänu väikelaste suremuse vähendamisele ja tuberkuloosi väljajuurimisele. Inimeste keskmine oodatav eluiga on alates 1830. aastast jõudsalt kasvanud ning on tänaseks jõudnud 78,7 aastani. See on üks kõrgemaid kogu maailmas. Pilt 8. Rahvastik, suremus, välja ränne, sündimus, sisse ränne Pilt 9. Rahvastikupüramiid (2000) Praegu on Norra inimeste eluiga väga kõrge: meestel 77 aastat ja naistel 83 aastat. Norra on madala rahvastikutihedusega riik (15 inimest/km2). Võrreldes seda Rootsi (20,1 in/km2) ja 9 Soomega (17,2 in/km2) on see väiksem. Lisaks sellele on rahvastik väga ebaühtlaselt jaotunud. Umbes pool rahvastikust elab riigi kaguosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal.
seisundite abil Põlvkondadevaheline mobiilsus tähendab staatuste muutumist vanemate ja nende täiskasvanute laste vahel Põlvkonnasisene mobiilsus tähendab staatuse muutumist inimese täiskasvanuea jooksul Rahvaloendus kogu populatsiooni loendamine mingil ajahetkel kindlas geograafilises piirkonnas Rahvastiku nulljuurdekasv olukord, kus puudub loomulik iive Rahvastikupüramiid diagramm, mis väljendab rahvastiku soolist ja vanuselist jagunemist Rahvastiku taastoote tase tähendab, et ühiskonnas on naisel keskmiselt kaks last Rahvus ühtse kultuurilise identiteediga inimeste grupp Rahvuslus inimeste poolt jagatav ühise kultuurilise identiteedi tunne Rahvusriik kompleksse ühiskonna poliitilise korralduse vorm Rass on sotsiaalne konstruktsioon, tegelikkuses puuduvad puhtad rassitüübid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
