66% ja Rumeenias 70,4%. Rumeenias on 0-14 aastaseid sama palju kui üle 65 aastaseid, kuid Marokos on vanureid üle poole vähem, kui alla 14 aastaseid. Seega on Marokos noorem rahvastik, kui Rumeenias. Maroko on sündide ja surmade järgi 2 etapis ehk toimub rahvastiku vananemine, Rumeenias toimub üleminek demograafiliselt plahvatuselt rahvastiku vananemisele. Lapsi naise kohta on Rumeenias poole vähem, kui Marokos, seetõttu ongi Marokos noorem rahvastik. Imikusurmade arv on aga Marokos oluliselt Rumeenia omast suurem, sest tingimused on halvemad, väiksem arstiabi võimalus ja lapsi naise kohta on rohkem, ei olda nii hea tervise juures.
38 341 USA dollarit. Jaapan on tööstuslikult väga võimekas ning seal on palju tehnoloogiliselt edasiarenenud suuri tootjaid mootorsõidukite, elektroonika, laeva, terase ja tekstiilitööstuse ning muudest valdkondadest. Ning Jaapanis oli 2010 aastal töötuse määr umbes 5 protsenti samas kui Eestis oli 17 protsenti. Jaapan on juhtiv riik teadusuuringutes, eriti tehnoloogia, masinate ja biomeditsiini uuringutes. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25(2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20.sajandi lõpus. 2010. aasta septembris oli Jaapanis üle saja-aastaste inimeste arv 44 449. Jaapanisse on umbes 15 000 sisserändajat aastas. Jaapan kannatab kõrge enesetapu määra all. 2009. aastal enesetappude arv ületas kaheteistkümnendat aastat järjest 30 000 piiri. Enesetapp on Jaapanis peamine põhjus miks alla 30 aastased inimesed surevad. Majandusorganisatsioonid
alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika 5. Hariduspoliitika
Sierra Leone 13. november 2007. a. Sisukord 1. Geograafiline asend 3 2. Üldandmed 3 3. Kliima ja loodusolud 3 4. Poliitiline kord 3 5. Majandus 4 6. Rahvastik 4 7. Religioon 4 8. Sport 4 9. Haridus 4 10. Kasutatud kirjandus 7 2 Geograafiline asend Sierra Leone Vabariik asub Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani kaldal ekvaatorist põhja pool. Sierra Leone naaberriigid on Guinea põhja ja ida suunas ning Libeeria kagu suunas. Pealinn Freetown asub 8°31 pl, 13°15 lp. Üldandmed Riigi nimi Sierra Leone tähendab tõlkes Lõvimäed
ROOTSI KUNINGRIIK MILLEST JUTTU TULEB...? Rootsi üldandmed Loodus Kliima Loodusvarad Majandus Kultuur Haridus Rahvastik ja keeled Usk ROOTSI ÜLDANDMED Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaarel Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Riigikeel rootsi Rahvaarv 9 234 309 (2008), Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik Rahaühik Rootsi kroon (SEK) LOODUS Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil
Argentiina on riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Riigihümn: Old, Mortales Pealinn: Buenos Aires Pindala: 2 766 890km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40 302 000 Rahvastiku tihedus: 14,6 in/km2 President: Cristina Fernandez De Kirchner Asepresident: Julio Cobos Iseseisvus: 9. juuli 1816 Rahaühik: peeso Ajavöönd: maailmaaeg -3 1 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD Rahvaarv 40 302 000 ja rahvastiku tihedus 14,6 in/km2 . Riigikeeleks on hispaania keel. 86,4% on eurooplased, peamiselt itaalased ja hispaanlased. Rahvaarv aastast 1869 kuni 2009: 1869 1 877 490 1895 4 044 911 1914 7 903 662 1947 15 893 811 1960 20 013 793 1970 23 364 431 1980 27 947 446 1991 32 615 528 2001 36 260 130 2009 40 134 425 16.sajandil tuli palju inimesi Euroopast Argentiinassse. Sinna on
Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,79
meil on iive negatiivne. Valitsus on proovinud järjest rohkem tagada sotsiaalseid garantiisid, tõstes laste toetusi, makstakse vanemapalka. Need meetmed kindlasti aitavad kaasa iibe tõstmisele pikas perspektiivis, aga lapse saamise otsuse juures on veel palju määravaid tegureid. Tänapäeval on laste saamine lükatud hilisemaks, pere loomisele hakatakse mõtlema alles siis, kui on ennast rahaliselt kindlustatud, olemas on kindel töö- ja elukoht. Sellisel väiksel riigil nagu Eesti, kus rahvastik vananeb järjest kiiremini ja iive on negatiivne, peaks noored mõtlema ka oma keele ja rahvuse säilitamise peale. Aga selle juures peaks ikkagi meeles pidama, et laste kasvatamise juures on oluline ka see, et lapsed ei kasvaks vaesuses. Tänapäeval kasutavad noored väga palju rääkides inglis keelseid sõnu, seega tuleks vanematel oma lastele selgitada kui oluline on ikka rääkida korrektset eesti keelt. Võõrkeelseid sõnu ja slängi kasutatakse ka väga palju meie trüki
2035. aastaks on -0,2%. 2040. aastaks on langenud juba -0,3 protsendini, 2045.aastaks -0,4% ning aastaks 2050 on rahvaarv vähenenud juba -0,5%. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. a) Rahvastiku keskmine tihedus on 138.99 inimest km2 kohta. Joonis 2. Hiina rahvastiku tiheduse kaart (78) b) 3 umbes sama rahvatihedusega riiki: Tsehhi 132.07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna- Hiina mere äärde rohkem, kus on ka Hiina suuremad linnad, sealhulgas Hiina pealinn Hong-Kong ja Shanghai. Seal on ka stabiilsem elada, sest Lääne-Hiinas on rohkem maavärinaid. Rannik äärest saab ka mereteid pidi kaubandusega tegeleda. Samuti on läänes kliima parem ja maapind tasasem, näiteks Lääne- Hiinas on Tiibeti juures Himaalaja mäestik, mille tõttu inimesed seal ei ela.
Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia Rahvastik Eeldatav Austraalia populatsioon on 22,893,487 inimest, kasutades informatsiooni, mis on saadud 2. maist 2012. See on suurriik, populatsioonilt 50. maailmas. Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. Pildi pealt on võimalik näha, et iga 10 aastaga rahvaarv suureneb vähemalt miljoni inimese võrra. Graafikut vaadeldes on võimalik näha, et 1901. aastal elas Austraalias 3
ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. USA rahvaarv 1950-2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele immigratsioonile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka 21. sajandil, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. Demograafiline siire on ka Põhja-Ameerikas lõppenud ja loomulik iive on nullilähedane, kuid mõlema riigi rahvaarv kasvab kiiresti sisserände tõttu. Praegusel ajal tuleb enamik
TÖÖLEHT ARVUTITUNNIKS TEEMA: RAHVASTIK. Valitud riigi rahvastiku analüüs. 10. klass Ülesanne. Analüüsi oma valitud riigi rahvastikku. Saadud vastuseid kasuta miniuurimuses rahvastiku osa juures. Täida tööleht, kasutades veebilehti aadressidel http://www.prb.org/ (paremalt äärest: Population Basics saate andmed rahvastiku kohta, Select a region or country valite vastava riigi) ja http://www.census.gov/ipc/www/idb/summaries
1. Mis on loomulik iive? Loomulik iive on sündimuse ja suremuse vahe. Absoluutse iibe arvutamine 1000 el. Kohta. Miks see on vajalik? seda on vaja, et võrrelda teisi riike omavahel. Sünnid surmad/rahvaarv * 1000 %0 Millal on iive neg. Ja millal positiivne? kui sünnib inimesi vähem ja sureb rohkem. Positiivne siis, kui sünnid rohkem kui sureb. Millise prk. Rahvastik kasvab kiiresti? Aasia rahvastik. 2. arenenud ja vähemarenenud riigid. enam arenenud maad: kõrgetasemeline majandus, haridus ja arstiabi; enamik inimesi elab linnas; palju inimesi töötab kaubanduses ja teeninduses; kaasaegsed sidevahendid on laualt levinud; madal ja negatiivne iive; kõrge eluiga. vähem arenenud maad; madalatasemeline majandus, haridus ja arstiabi; enamik inimesi elab maal; palju inimesi töötab põllumajanduses; kaasaegsed sidevahendid on vähelevinud.
eluiga inimese kohta Kanada 79,07 15 97% 22333$ Mehhiko 70 29 84% 1990$ USA 75 17 99% 25850$ Põhja- 77,1 16 98.5% 25487$ Ameerika Terve 67 23,3 3760$ maailm Rahvastik o Asustustihedus: 2,9 inimest km². o Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, soti, iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. o Usundid: katoliku usk ja protestantism
............................................................................12 3.1 Riik kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse..............................................................12 MERCOSUR-Rahvuslike lennukompaniide loend............................................................................12 3.2 Sellest riigist pärit organisatsioonid.........................................................................................12 4. Rahvastik ja 11. Turism (Lisa 3)...................................................................................................13 4.1 Rahvaarv ja selle võrdlemine maailma elanikega....................................................................13 4.2 Rahvaarvu muutumine.............................................................................................................14 Rahvaarv aastatega on kõikunud. Mingil määral on aga rahvaarv alati tõusnud. Prognoos on aga,
India kuulub mitmetesse majandusorganisatsioonidesse: ADB, AfDB, ARF, ASEAN, BIMSTEC, BIS, C, CERN, CP, EAS, FAO, G-15, G-24, G-77, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAS, MIGA, MONUC, NAM, OAS, OPCW, PCA, PIF (partner), SAARC, SACEP, SCO, UN, UNCTAD, UNDOF, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNITAR, UNMIS, UNMIT, UNOCI, UNWTO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO 6. Rahvastik India on rahvaarvult Hiina järel teine riik maailmas, mistõttu peetakse Indiat suureks riigiks. Seal elab 16 % maailma rahvastikust. Indias elab 935,7 mln. elanikku ning seetõttu võib pidada Indiat vabariiki suureks riigiks. Hoolimata pereplaneerimisprogrammist on rahvastiku juurdekasv vähenenud vaid pisut. Üleriigiliste teadlikkuse tõstmise eesmärgiks on väärtustada väiksemaid perekondi. India pereplaneerijad peavad kõige olulisemaks arengu piduriks rahvastiku kasvu
Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. 3 Üld info euroopa kohta Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island,Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa pinnamood on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa,
JAAPAN Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Üldandmed 3 4. Geograafiline asend 4 5. Loodus 4 5.1 Pinnamood 4 5.2 Kliima 4 5.3 Taimed ja loomad 4 6. Rahvastik 5 7. Majandus 5-6 7.1 Põllumajandus ja metsandus 5-6 7.2 Energeetika 6 8. Kokkuvõte 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 2. SISSEJUHATUS Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul
merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. · Rahvastik Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20. Sündimus on viimastel aastatel suurenenud (2000 2013 aastatel, 231 000 võrra). Keskmine rahvastiku tihedus on Filipiinidel 277 inimest/km2 kohta. Sellega on ta maailmas 30. kohal. Naaberriikidest on Vietnam 254 in/km 2'ga 34. kohal. Vietnami
Kuressaare Gümnaasium UNGARI Uurimustöö Xf klass Juhendaja: Kaarin Peet Kuressaare 2007 1 SISUKORD 1.Riigist üldiselt......................................................................................................................4 1.1 Rahvastik.....................................................................................................................5 1.1.1 Rahvastiku võrdlus naaberriikidega.....................................................................5 1.2 Haldusjaotus................................................................................................................6 2. Loodus..........................................................................................................................
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia 18 4.4. Kalandus 19 4.5. Töötlev tööstus 20 4.5.1
Sardiinias ning Sitsiilias. Nendes piirkondades on rahvastiku tihedus 5-24 inimest km2 kohta. Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest. Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega.Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete 10 rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingakujulisel maal kuskil 5% Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet. Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis,
tootja ja suuruselt teine eksportija maailmas. Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja. Lennundus- ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. (Prantsusmaa majan...,2009) RAHVASTIK Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Prantsusmaa on suuriik. Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 immigrandid. Rahvaarvu kasvu aastaseks määraks 2000-2005 hinnati 0,47%. RAHVASTIKU TIHEDUS Rahvastiku tihedus Prantsusmaal on 110 in/km² (2007). Prantsusmaa rahvastiku tihedus on kõikidest naaberriikidest väiksem. Tihiedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad: Taolise paiknemise põhjused:
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus.
30.12.12 Anu Roosileht HAKB02/10 Austraalia Anu Roosileht 1 30.12.12 Teemad Ø Maakonnad Ø Ilmastik Ø Suurimad linnad Ø Looduskatastroofid Ø Immigratsioon Ø Rannad Ø Rahvastik Ø Austraalia loodus Ø Kulla kaevandamine Anu Roosileht 2 30.12.12 Maakonnad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
1. Majandusgeograafia uurib ja seletab majandus nähtuste ruumilist levikut. 2. Majanduse mõiste hõlmab millistes piirkondades ja miks on teatud tüüpi majandus arenenud ning kuidas ja kuhu ja milliseid ettevõtteid on kasulikum rajada. 3. Spetsialiseerumine-riigis toodetakse selliseid tooteid mille valmistamine on antud piirkonnas kõige odavam.Eesti spetsialiseerub metsatööstusele. 4. Geograafililiseks tööjaotuseks nimetatakse niisugust otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. 5. Õp.lk 28. 6. Hankivmajandus-on Liibüa,Atzeeria,Iraak. Töötlevmajandus-Brasiilia,Venemaa,Hispaania. Teenindavmajandus-Saksamaa,Prantsusmaa,Holland,Soome,Rootsi,Eesti. 7. Majanduse paigutust mõjutavad:asend mere või ookeani ääres,pinnamood,kliima tingimused,loodusvarad. 8. Tööealist Rahvastikku rühmitatakse: *Majanduslikult aktiivne rahvastik-hõivatud isikud *Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik-pensionärid,...
· Pealinn: Oslo · Pindala: 323 802km² · Rahvaarv:4 950 000 (juuli 2011.a.) · Rahvastiku tihedus: 14,4 in/km² (juuli 2010.a.) · Riigikeel: norra ja saami keel · Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend · Asub Põhja-Euroopas · Paikneb mere ääres · Norrat ümbritseb Barentsi meri, Norra meri ja Põhjameri · Naabrid on lõunast Taani, läänest Island. Maismaapiiri omab Rootsi, Soome ja Venemaaga Rahvastik · Norrakad moodustavad 88,6% kogu rahvastikust ja immigrandid 11,4% · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt- umbes pool rahvstikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul · 77% rahvastikust elab linnades · Keskmine eluiga meestel 77,4 ja naistel 82,9 aastat Loodus · Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets · Suure osa territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra · Looduses leidub raua-, titaani-, nikli-, vase- ja
maailmas Rahvus inimeste rühm, kellel on ühine kirjakeel, kultuur ning põhiasualad. Rahvas ühe riigi territooriumil elavad inimesed, kellel säilivad erinevused nii kultuuris kui ka traditsioonides. Piirkonna rahvastiku kujunemisel on kaasa aidanud usk ja religioonid. Etniliste protsesside kulg geograafiliselt Euroopas on välja kujunenud klassikalised rahvused, need on aga suhteliselt väikesed. PAmeerikas ühtset rahvust pole kujunenud, nende rahvastik on ühtne segu.Salliv rahvus. Ladina Ameerika on segakultuurkujunenud LõunaEuroopa ja põliselanike kultuuride segunemisel. Hommikumaad (Araabiamaad) on ühtse Araabia kultuurilise alusega, usuliselt Islami usk. MustAafrika on väga killustatud kultuuridega mida seob väikeste rühmade kaudukunstlikult tekitatud riiklus. Aasias on välja kujunenud väga suured selgepiiriliselt eristatud rahvused, palju väikerahvusi. AITÄH TÄHELEPANU EEST ! J Click to edit Master text styles
· 15-64 aastat: 55% · 65 aastat ja rohkem: 3% Iive: · Kokku: 1.87% (2000.a hinnang) · Sündimus: 29.81 sündi 1 000 elaniku kohta (2000.a hinnang) · Suremus: 10.22 surma 1 000 elaniku kohta (2000.a hinnang) 30.12.12 Evelin Pärn 14 Sooline jagunemine: · Sündides: 1.03 meest naise kohta · Alla 15 aasta: 1.01 meest naise kohta · 15-64 aastat: 0.98 meest naise kohta · 65 aastat ja rohkem: 0.91 meest naise kohta · Kogu rahvastik: 0.99 meest naise kohta 30.12.12 Evelin Pärn 15 Keskmine eluiga: · Kogu rahvastik: 57.42 aastat · Mehed: 56.07 aastat · Naised: 58.82 aastat 30.12.12 Evelin Pärn 16 30.12.12 Evelin Pärn 17 Rahvastiku paiknemine · Keskmine rahvastiku tihedus: 100in/km² · Ghana rahvastiku tihedus on suurem kui naaberriigil Burkina Fasol ja väiksem kui Togol. 30.12.12 Evelin Pärn 18 Majandus
Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama. (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Net Number Rate of Net
Argentiina Referaat Koostas: 9c klass 2009 a. Riigiasend Argentiina hõlmab enamiku Lõuna-Ameerika lõunaosast, laiudes 3460 km pikkuselt Boliiviast Hoorni neemeni. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay,Boliivia ja Tsiiliga.Riigi lääneosas paiknev põhja-lõuna-shiline Andide mäestik moodustab Argentiina ja Tsiili loodusliku piiri.Mäestikust idas laiub maa keskosas viljakas pampa. Argentina on jaotatud 23 provintsiks (provincias; ainsuses: provincia), ja 1 autonoomseks linnaks. Pindala Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal.Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele. Kliima Riigi kirdeosa asub lähistroopikas.Andide põhjaosa on poolkõrbeline, lõunaosas katab mägesid lumi.Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud,pampa k...
ja rikastele muldadele, tihedus on suhteliselt kõrge. Mägine relieef on harva asustatud kuid on olemas mõned külad, sest viljakad mullad täna väävlile köidavad inimesi. Võrdlus Eestiga: inimesed paiknevad suuremad osas põhja-Eestis, sest siin on rohkelt töökohti ja on ühendus sadamaga. Laste osatähtsus on Eestis suurem kui Portugalis. Tööealiset osatähtsus on mõlemas ühiskonnas suhteliselt suur ja eakate osatähtsus on Eestis suuem kui Portugalis. Kumbki rahvastik ei vanane. Naiste keskmine oodatav eluiga on 80 ja meestel on 60, Eestis on naiste keskmine eluiga 60 ja meestel on 50. Võrreldes Eestiga elavad inimesed Portugalis kauem kui Eestis. Portugalis on sündivus suhteliselt kõrge ja surevus madal. Võrreldes Eestiga on sündivus palju suurem Portugalis ja surevus palju madalam kui Portugalis. Sündivus on viimase kümne aasta jooksul suurenenud Portugalis, aga mitte Eestis. Viimase kümne aasta jooksul on sündinud rohkem tüdrukuid kui poisse
idaosas ning on piiritletud Kongo DRV, Tansaania, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Zimbabwe ja Angolaga. Rahvastik Sambia sündimuse üldkordaja on 2016 aasta andmete järgi 38.1311 ning suremuse üldkordaja 7.781. Sama aasta andmete järgi on tema naaberriigi Angola sündimuse üldkordaja suurem 41.8191, samuti on suurem ka suremuse üldkordaja 8.5131. Rahvastiku püramiidist saame järeldada, et Sambia on noorenev rahvastik kuna laste ja noorte osakaal on suur. Mehi on veidi rohkem kui naisi kuni 60ndate eluaastateni, siis on naisi rohkem. Kõige rohkem on inimesi vanuses 0-4 ja kõige vähem vanuses 80-89. Üle 90 aasta ei ela praktiliselt mittekeegi. 45.9% rahvastikust on kuni 15-aastased(2018) ning mediaanvanuseks on 16.9-aastat. Keskmine
Egiptus Üldinfo Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik) Pindala: 1002000 km2 Pealinn: Kairo Pealinn: Kairo Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest, ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel. Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised kõned on võimalikud ööpäevaringselt. Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1 h Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz. Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit. Loodusvarad Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egi...
KUTSEHARIDUSKESKUS Eriala Referaadi koostaja nimi REFERAAT INDIA Juhendaja: 2 Kus ja mis aastal tehtud? Sisukord : Sisukord :................................................................................................................................ 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 3 Külaelu.................................................................................................................................... 5 Ohustatud loomaliigid.............................................................................................................. 5 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Majandus.......................
Tiibetis on võimalik näha ka lumeleopardi ehk irbist, lõunas aga gepardit. Hiinas elavad aga ka sellised imetajad, nagu pesukaru mägikits, hunt, rebane, ulukhobune ja antiloop. Mitmekesine ja muljetavaldav on aga linnuriik.. Kõige tavalisemad koduloomad on seal vesipühvel, kaamel ning jakk. Hiina - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.htm Taimestik & Loomastik - http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3- 34-2.htm 2. Rahvastik Hiina on suurima rahvaarvuga riik. Hiinas elab üle 1,3 miljardi inimese. Ühel km² elab u. 140 inimest. 94% Hiina rahvastikust moodustavad pärishiinlased. Kuigi hiinlastel on säilinud tugev kultuuri- ja rahvaühtsus, ilmneb piirkonniti suuri eripärasid, mis avalduvad põhiliselt keeles. Tegelikult ühendab Hiina murdeid ainult kirjapilt. Ilma selleta ei saaks kõnelejad teineteisest üldse aru. Mõnda dialekti võib pidada isegi eri keeleks. Lisaks
· Lindt&Sprüngli (sokolaad) · Glencore (tarbekaup ja tooraine) · Logitech (erinevad arvutikaubad) · Sandoz (ravimid) · Novartis (ravimid) Logitech Victorinox Sandoz Nestlé Rolex Swatch Group Novartis Omega SA Lindt&Sprüngli Rahvastik 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Sveitsis elab 7,6 miljonit inimest. Selle põhjal võib Sveitsi liigitada keskmiste, kuid pindalalt pigem väikeste riikide hulka. 2. Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. 1960-2003 suurenes rahvaarv 2 007 900 inimese võrra, valdavalt sisserände tõttu.
sotsiaaltoetuste eraldamine abivajajatele. Ka leibkondade majanduslik elujärg on oluline. Nii Eestis kui Euroopa riikides läbi viidud uuringud kinnitavad, et majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem avalikke institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. 1960. aastail oli Euroopas keskmiselt 0,5 vanurit ühe töötava inimese kohta, siis praegu on see suhtarv 1,2. Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga on Eesti, kus 2003. aastal moodustasid pensionärid 27% rahvastikust. Prognoosi kohaselt on keskmine eestlane 2050. aastal 53 aastat vana
Eesti rahvastiku kurb olukord Viimastel kümnenditel on Eesti rahvaarv nähtavalt vähenenud ning äärealad on jäänud tühjaks. Asi on kaugel katastroofist, kuid midagi tuleb ette võtta. Neile kahele probleemile on mitu seletust ja ka lahendused. Miks rahvastik väheneb ja miks rahvas koondub kokku? Tänapäeval liiguvad paljud noored linnadesse, sest seal on suuremad võimalused läbi lüüa. Seetõttu on jäänud äärealad tühjaks. Maapiirkondades elavad enamasti vanad inimesed, kes saavad vaevaliselt hakkama. Peamised probleemid maal on töökohtade puudus ning halb taristu. Mu kodu asub maal ning olen ise kokku puutunud ühistranspordi probleemiga. Esiteks linna saamiseks on valida vaid kahe bussiaja vahel,
Inimarenguindeks on 0,708, seega keskmine ning asub kohal 112. Tähtsaimal kohal on põllumajandus, seega tegu on agraarmaaga. 1.2 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse Egiptus on : Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Aarfika Liidu (African Union) liige. 5 Rahvastik Üle 98% rahvastikust on araablased (egiptlased). Niiluse orus, Assuanist põhjas, elavad nuubialased (üle 300 000 in.), Punase mere rannikul beduiinid ja Siva oaasis berberid. Linnades on rohkesti Aasia ja Euroopa päritoluga ümberasukaid (armeenlasi, süürlasi, palestiinlasi, kreeklasi, türklasi, itaallasi, ka prantslasi ja inglasi). Valitsev usund on islami haru suunitlus. 4,5 miljonit egiptlast on kristlased.
on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus, riigiti väga erinev. Maksud: käibemaks, kapitalimaks, aktsiisimaks( tubakas, alkohol, kütus, pakendid). Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed. Töötajad ehk hõivatud palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu
· Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel; · Riia Peterburi maantee 35 kilomeetrit. 2. Rahvastik Värska vallas elab seisuga 01.01.2010 kokku 1325 inimest. Värska valla rahvastiku statistikat analüüsides võib täheldada elaniku arvu pidevat kahanemist. Võrreldes 2000 aastaga on Värska elanike arv kahanenud 191 elaniku võrra ehk 13%. Antud töös on Värska valla rahvastiku võrdluspiirkondadeks võetud Eesti keskmine ja Põlva maakonna keskmine 2000- 2010 (tabel 1). Samuti võib täheldada üldse rahvastiku arvu vähenemist Põlva maakonnas.
keelde. Johann Hornung- Ladinakeelse eesti grammaatika avaldaja(vana kirjaviis) Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner, tegi ülikooli asutamise tegeliku töö ära, üks oma aja haritumaid rootslasi. August von Kotzebue rajas asjaarmastajate teatri Tallinnasse 1784 Anton Thor Helle- Põhjaeestikeelne piibel 1739 Rahvastik varauusajal. 1) 1558-1583 toimunud Liivi sõda vähendas rahvaarvu 2)1696-97 suur näljahäda, rahvastik väheneb. 3)1710-1711 katk, selle tulemusel kahanes rahvastik enam kui poole võrra. 4)1725-1800 kasvab rahvastik jõudsalt. Kindralkuberner. Nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangu kõrgemaiks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja
Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus. Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud. Mitteaktiivsed ehk väljaspool tööjõudu on isikud, kes ei tööta ning ei ole end tööotsijana registreerinud. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed, kes töötavad või on registreeritud töötutena.
◦ Töötu abiraha saajad (tingimused) Töötaja- isik, kes uuritava perioodi jooksul: • on töötanud ja saanud selle eest tasu kas palgatöötaja, vabakutseline, ettevõtjana • ei töötanud ajutiselt, kuid säilitas formaalse sideme tööandjaga • töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus Töötu- isik, kes pole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib töötada Tööhõive määr = hõivatud / tööealine rahvastik (E / E+U+I) Töötuse määr = töötud / aktiivne rahvastik (U / E+U) Aktiivsuse määr = aktiivne rahvastik / tööealine rahvastik (E+U / E+U+I) Faktid tööturu kohta Eestis • Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest • Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega • Mitte-eestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest • Tööpoliitikale tehtavad kulutused madalad • Kutsehariduse madalseis
teine koda Liidunõukogu /Bundesrat/, mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus /Bundesregierung/. Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. 4 RAHVASTIK Rahvaarv: 82 476 000 Rahvastiku tihedus: 230 elanikku /km² Riigikeel: saksa keel Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev) Rahvastik: sakslased 92%, türklased (2%), muud (6%) Linnaelanikke: 88 % Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad). Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus ning Reini jõe orus ja Ida- Saksamaal.
sünnist kuni 15. eluaastani on poiste osakaal rahvastikus veidi suurem siis järgnevates vanuse klassides on meeste ja naiste osakaal tasakaalus (vaata lisa 1, joonis 3). 2017. aastal oli meeste ja naiste osakaal kuni vanuseni 19 võrdne, alates 20. eluaastast on aga mehi rahvastikus veidi vähem kui naisi. Sammuti on vanureid aastal 2017 tunduvalt rohkem kui seda oli 1990. aastal. Mõlemal rahvastiku püramiidilt on näha, et tööealisi inimei on palju.6 Mehhikos ei ole ei vananev ega ka noor rahvastik, kuna kõige rohkem on inimesi siiski keskmises vanuse klassis, väga palju on tööealisi inimesi (vaata lisa1, joonis 5). Ülalpeetavate (0-14 ja 65+) ja töötegijate (15-64) oma vaheline suhe ehk ülalpeetavate määr on 51,55. Ja vanadussõltuvuse määr on 10,74 ehk iga 65+ aastase kohta on Mehhikos ligikaudu 10 tööealist inimest.7 Mehhiko rahvastik on kaasaegsesse rahvastiku etappi jõudnud. Kaasaegset
RAPLA Rahvastik ja ettevõtlus 2011 ETTEVÕTLUS Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu Raplamaal on rohkelt väikeseid ettevõtteid. Põllumajandus ettevõtete arv on langenud ning suurenenud on metsa- ja puidufirmade arv, väikesed mööblitootjad, metalli- ja autotöökojad, käsitööle ja õmblemisele rajatud ettevõtted , turismindus, haljastus, kinnisvaravahendus ja palju muid ettevõtteid. Maakonna ettevõtlust mõjutab positiivselt hea logistiline asukoht Tallinna lähedal koos tiheda teedevõrgu ning oluliste läbivate maantee- ja Raudteetrassidega. Kohalik teedevõrk on suhteliselt halvas seisus, sest mustkattega teede osakaal on väike. See takistab mitmete piirkondade arengut. Raudtee, mille ühendus - Tallinna ja Pärnu ning Viljandiga - kulgeb läbi Rapla, läbilaskevõime rahuldab praegusi vajadusi, kuid raudtee kvaliteet ei ole väga hea ning ühendus Läti suunal on tänaseks ka...
Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. India rahvastik on väga kirev. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähe on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal. Kastikord:
Asukoht.......................................................................3 2. Kliima.........................................................................3 3. Veestik...............................................................................................4 4. Taimestik............................................................................................4 5. Loomastik..........................................................................................5 6. Rahvastik............................................................................................6 7. Majandus............................................................................................6 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................7 2 ASUKOHT Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
