Konverentsil osalesid sõja võitjad, aga sõja kaotajaid sinna ei lubatud. Peamised otsustajad olid suur kolmik. Saksamaa sõlmitud rahu - Verssailes' rahu - tingimused: Saksamaa tunnistati ainsaks sõja süüdlaseks, Saksamaa pidi maksma reparatsioone (sõjakahjuhüvitis), Saksamaa jäi ilma ühest kaheksandikust oma territooriumist ja kolooniatest. Piirati Saksamaa relvastust ja sõjaväge. Loodi rahvasteliit - rahvusvaheline rahutagamise organisatsioon VENEMAA KODUSÕDA (1917 - 1922) Põhjused: Paljud poliitilised rühmitused Venemaal, ei olnud enamlaste võimuga rahul, soovisid seda kukutada. Osapooled: enamlased e bolsevikud e punased <> Asutava Kogu liikmed ja toetajad (valged) + Antanti riigid Interventsioon - teiste riikide sekkumine Venemaa kodusõtta Kodusõja iseloom:
Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased oma...
28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotri...
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Ra...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, k...
Lõpuks tuli hüvitada võitjasriikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks Versailles` lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jüe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. 30. Reparatsioon kaotajariigi võitjasriikidele hüvitada sõjakahjud. Saksamaal tuli hüvitada suuri reparatsioone esimeses maailmasõjas tehtu tõttu. 31. Rahvasteliit liit, mille põhikiri oli Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosa. See kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsustada võimalikke agressoreid. Rahvasteliidust jäid aga välja mitmed maailma võimsamad riigid, nt Ameerika Ühendriigid. See muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei
Esimene Maailmasõda 1914 1918 Sõja põhjused: Suurriikide soov kindlustada oma ülemvõim Euroopas, seejärel kogu maailmas Taheti kolooniaid ümber jagada Kättemaks (?) Muud soodustavad tegurid: Sõja romantiseerimine Ohu alahindamine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks Sõjatehnika areng Ajend: Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi nin...
II Maailmasõda (1.sept 1939 2. sept 1945) Põhjused: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Rahvasteliit. Lääneriikide suutmatus peatada Hitler ja tema agressiivne välispoliitika. Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan. MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu
Ajalugu 1. Ims lõpetamiseks kogunesid 26 riigi juhid Pariisi. 1919-1920 aastal toimus Pariisi rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson, Suurbritannia Lloyd George ja Prantsusmaa Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad, suured alad läksid Poolale. Poolale läinud ala nimetati Poola koridoriks ja see eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. Poolale lubati iseseisvust ja väljapääsu Läänemerele. 2) Saksamaa sõjateh...
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada; valimiskünnise puudumine - parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia va...
AJALUGU 9. KLASSILE – KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS II MAAILMASÕDA (1.09.1939-2.09.1945) 1. Puhkemise eeldused ja põhjused Versailles’ süsteem oli kokku varisemas, ka Rahvasteliit ei suutnud suurriike ohjeldada. Hitler soovis I maailmasõja järel loodud süsteemi likvideerida ning MRP sõlmimine lisas talle veelgi kindlust. Stalin kavatses laiendada oma piire läände. Et tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 2. II maailmasõjale eelnenud sündmused
Veebruarirevolutsioon- Kukutati troonilt viimane Venemaa keiser Nikolai II. Selle põhjustas see, et soldatitele anti õigus avada tuli. Kehvad eluolud, kütusekriis, Peterburis toidupuudus. Oktoobrirevolutsioon- Võimule said bolševikud ehk enamlased. Pärast I maailmasõda tekkisid Venemaast uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu Vene kodusõjas võitlesid punased(enamlased ehk bolševikud-eesmärgiks kindlustada võimu) ja valged(tsaari toetajad, soovisid taastada tsaarivõimu, laiali aetud Asutava Kogu liikmed- „Ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine). Sõjakommunism-Kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ning tasu hulga teenuste eest. Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel nn sanitaarko...
Majandusolud 1920. aastatel. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses ja põllumajanduses.Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega ko...
Vn ei kutsutud. · Versaille'i leping 28.juuni 1919 1.) Sks kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aladest. (Danzig)(Gdansk) ja Elsass- Lotring. 2.) Sks sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Sõjavägi pidi saama vabatahtlikuks. 3.) Sks pidi maksma reparatsioone, s.t korvama võitjate sõjakulutused. (Pr. Ingl) 4.) Juuni 1919 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga ja 10.sept Austriaga. 5.) Piirati allveelaevastikku · Rahvasteliit Loodud Pariisi rahukonverentsi otsusega. See org. Pidi ära hoidma sõdu ning aitama RV tülisid rahumeelset lahendada. Juhtorganid Täiskogu ning Nõukogu ning 4 tähtajaliselt valitud mittealalist liiget. Srnases ÜRO struktuuriga.
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA ...
Saksamaad ,,pigistada". Kuna aga Saksamaa oli juba sõja tõttu räsitud ning kehvas seisus, hakkasid maksud riigile üle jõu käima. Saksamaal kujunes raske majanduslik ja poliitiline olukord. See ei meeldinud teistele suurriikidele, kes kardsid, et Saksamaal võib puhkeda revolutsioon.(Saksamaa tugevdamiseks anti talle laene. Nõudmiste pehmendamine parandas ka poliitilisi suhteid) (Rahvasteliit? Rahukonverentsil loodud Rahvasteliit pidi toimima samal põhimõttel nagu ÜRO (Ühendatud Rahvaste Organisatsioon). Maailma kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülisid sõjaks kasvada. Liitu astusid aga peamiselt Euroopa liidu liikmed ning ka neist mitte kõik. Siiski liitunud liikmesriigid liidust kasu ei saanud üksteisele abi ei osutatud. Itaalia lepingu rikkumise peale visati ta lihtsalt liidust välja, samamoodi käituti ka Saksamaaga. Funktsioon puudus.)
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
Kümnendi lõpul õnnestus Lätil ja Eestil sõlmida idanaabritega suhteliselt soodne kaubandusleping ning 1932. a. lisandusid neile pärast 10 aasta pikkusi läbirääkimisi ka mittekallaletungipaktid. o 1930. aastad pingete kasv Majanduskriis o Mõjutas ka rahvusvahelisi suhteid. Püüti kaitsta oma turgu. Regionaalsete liitude moodustamine o Kuna rahvasteliit ei suutnud enam konflikte lahendada, hakati moodustama eraldi liite.Balti riikides tekitas Saksamaa agressivsuse suurenemine ärevust. Tõsist ohtu nägid Eesti ja Läti valitusus ka NSV Liidu aktiviseerumises. 1933-35 esitas Moskva mitmeid projekte Balti riikide sidumiseks endaga, põhjendades seda vajadusega ühendada jõud Saksa ohu tõrjumiseks. Siiski suhtusid Baltimaad nendesse ideedesse skepiliselt. NSV Liidu õhutusel
· Demokraatia kriis, äärmuslike liikumiste tugevnemine Muutused Euroopa poliitilisel kaardil · Väheneb Venemaa territoorium tekivad: Eesti, Läti, Soome, Leedu, Poola endise Venemaa territooriumile · Austria Ungari laguneb, tekivad: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia · Türgi kaotab valdusi, tekivad: Iraak, Süüria Liibanon · Saksamaa kaotab valdusi Rahvasteliit Prantsusmaal sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam kasvada sõjaks ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid rahvasteliidust välja aga mitmed võimsad riigid nagu USA.See muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma ülesandeid. Versailles` süsteem ja selle lagunemine
Itaalia sõjaka poliitika. Eesmärgid - Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. - Nõuk. Liit Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). - Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. - Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Põhjused: - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. - Sõlmiti MRP. - Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. - Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) - Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. - Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Demokraatlike Lääneriikide lepituspoliitika nurjumine
Nõukogude Liit ja Saksamaa on osapooled. Salajane protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu. Nõukogude Liidu majanduspoliitika pea eesmärk oli tugeva sõjaväe üles ehitamine
seal oli lubatud põllumajandusülejääke turustada talupoegadel. See andis innustust rahvale ja seega tõusis ka majanduslik tase. Stalini aegset sisepoliitikat iseloomustab nn. Troikade kohtusüsteemi loomine, sai poliitilisi vaenlasi kõrvaldada (nt. Kirovi tapmine). Lisaks loodi GULAGI süsteem ehk sünnitöö vangilaagrid. Välispoliitikas taheti teha kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning mingi aja jooksul oleksid kommunistid Euroopat rünnanud, aga Hitleri Saksamaa jõudis ette. 5. Rahvasteliit loodi vist 1919, et see oli selline organisatsioon, mis pidi maailmas rahu hoidma, aga see ei suutnud oma ül. täita kuna neil puudus sõjavägi ja USA ei liitunud sellega. See on ÜRO eelkäija. Selle mõtte algataja oli Wilson. Naljakas, ta ise oli USA president kuid USA ise sellega ei liitunud. 6. a.Pariisi rahukonverents 1919-20, seal oli väga palju osalejaid, kuid põhilised otsustajad olid Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George), vähemal määral ka Itaalia jt. Loodi b
Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel...
Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia, Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama))
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kauband...
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast
Armee suurus max 10 000 palgasõdurit. Reisi tsoon 15 aastaks liitlasetele. Sõjasüüdlane + lahjutasude maksmise kohustus 47. Versailles` rahulepingu head ja halvad küljed – Pos: püüe korrastata maailma, prganisatsiooni loomine, mis lahendaks probleeme, rtahvusvaleline koostöö, vältida sõda. Neg: territoriaalsed äralõiked oli asustatud sakslastega, kahjutasud ei olnud määratud, osaliselt säilis Saksamaal militaartööstus. 48. Rahvasteliit – rahu hoidmise liit, ei tohi käskida ega karitada ühtegi riiki, riikidevaheline suhtlemine, salalepingute tühistamine. Vead: kõik said otsustada, ei suutnud rahu tagada. RL nurjus, sest suurriikidel olid vastuolud, otsuste tegeimine oli aeganõudev, rahulepingu ebaõiglus. USA, NL ja Saksamaa jäid välja. 49. Esimese maailmasõja järgsed uued riigid – Eesti, Leedu, Soome iseseisvusid. A-U
Versailles' rahu · Saksamaa kaotas kõik kolooniad · Territoriaalsed kärped · Piirangud sõjaväele · Reini jõe demilitariseeritud tsoon · Reparatsioonid Teised kaotajariigid · Austria-Ungari jagatakse kolmeks: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia · Austria ei tohi ühineda Saksamaaga · Jugoslaavia · Reparatsioonid · Türgi territooriumi vähendamine 1923 võimule Atatürk Rahvasteliit · ÜRO eelkäija · Täiskogu ja Nõukogu, keskus Genfis alalised liikmed Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA · USA ei astunud liikmeks · Saksamaa liige 1926-33 · NSVL liige alates 1934 Reparatsioonide küsimus Esimene sissemakse 20 mrd dollarit Prantsusmaa: Rikkus praegu ja veel suurem rikkus tulevikus sellised on Versailles´ lepingu tulemused 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhrimaa Hüpeinflatsioon 15.nov 1923
2)kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; 8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana. KASUTATUD KIRJANDUS: 1)HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/ESIMENE_MAAILMAS%C3%B5DA 2)HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/PARIISI_RAHUKONVERENTS 3)HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/ESIMENE_MAAILMAS%C3%B5DA 4)HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/ESIMESE_MAAILMAS%C3%B5JA_P %C3%B5HJUSED 5) AJALOO ÕPIK 9.KLASS.
1919 avati Pariisis rahukonverents, mis keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele, millest tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, millele kirjutati alla 28. juunil 1919. Saksamaa jäeti ilma ligi kaheksandikust territoorimist. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistusekohustust, keelati lennuvägi ja allveelaevad, tuli maksta ränkasid reparatsioone jne. Rahulepingud Saksamaa liitlastega, Rahvasteliit, Türgi sündmused Rahulepingud sõlmiti peale Saksamaa ka Austria,Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Probleemide lahendamise asemel tekitasid lepingud uusi pingeid, mis paarikümne aasta präast viisid uue maailmasõjani. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mis kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks taltsutada võimalikke agressoreid
>1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe >1936 Berliin-Rooma telg >1936 Antikomiterni pakt Jaapaniga Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa naabritega >Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia ja Ungari vahel oli niivõrd palju vastuolusid, et suutnud koostööle innustada Inglismaa soovis teha koostööd Itaaliaga, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria Itaalia >1935 alustas Mussolini sõda Etioopiaga, Rahvasteliit kehtestas Itaalia-vastased majandussanktsioonid >sanktsioonid ei takistanud Etioopia vallutamis, soodustasid Itaalia lähenemist Saksamaale >1936 Berliin-Rooma telg e Saksamaa ja Itaalia liit, loodi seoses Hispaania kodusõjaga >1937 astus välja Rahvasteliidust Kesk- ja Kagu-Euroopa riigid, jäädes NL ja teljeriikide vahele, üritasid kindlustada oma julgeolekut, sõlmides regionaalseod sõpruse ja vastastikuse abi osutamise leppeid
Eesti ja Läti liiduleping (teineteist aidatakse sõja korral, omavahelised konfliktid lahendatakse rahulikult). 1920. aastate algul olid Eesti ja Läti vahel kohati üsna teravad piiriprobleemid. 1930. aastatel, peale Hitleri võimuletulekut Saksamaal, pingestus rahvusvaheline olukord. Eestile olid ohtlikud nii Nõukogude Liit kui Saksamaa. Eesti pidi kahe suurriigi vahel laveerima. (Eesti, Läti ja Leedu jäid üsna üksi, lääneriigid olid ise Saksamaa suhtes abitud, Rahvasteliit oli jõuetu) Selles olukorras Eesti Vabariik orienteerus Saksamaale. NB! 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotov- Ribbentropi pakti (MRP) lisaprotokolliga jäi Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri. (1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda) NB! NSV Liit sundis Eestit alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile 28. septembril 1939 Moskvas. Pakti sisu: · kumbki riik ei ründa teineteist · aidatakse teineteist, kui ründab kolmas riik · NB
tugeva jalaväe, kui ka mõnede soomusautodega. Landeshwerlased löödi laiali. Eesti liitlased: Eesti esimeseks ja ilmselt tähtsaimaks liitlaseks oli Suurbritannia , sest Suurbritannia varustas Eesti sõjaväge relvade, laskemoonagaja kaitses Eestlaste seljatagust Balti merelt.Lisaks selleleandsid brittid Eestile ka vajalikke laene. Teiseks tähtsaks liitlaseks oli Eestile Soome oma 3500 vabatahtlikuga ning mõningase varustuselisaga.Diplomaatiliselt toetasid Eestit Rahvasteliit, Prantsusmaaja USA, kes andis Eestile ka humanitaarabi. Tehnika areng eesti poolel: tehnika arenes sõja käigus. Lahingute käigus sõjasaagiks langenud suurtükkide näol, mis puudusid Vabadussõja algul täiesti , väga palju langes Eesti meeste kätte Vene raskekuulipildureid maksim, mis olid lihtsalt käsitletavad ja väga effektiivsed ning töökindlad. Eestlaste relvapark laienes sõja ajal ka Taani-ja Prantsusekergekuulipilduritega. Sõja algul langes
varjata . Hiljem tuli välja ,et Venemaa süüdistused olid asjatud . 6. Miks on kõnesolev sündmus pälvinud paljude ajaloolaste tähelepanu? V:Kuna Soome oli tugeva Venemaa kõrvalt väike riik ja polnud nii suurt sõjalist varustust(Soomel oli sõjas u 300 000 meest , u 50 tanki ja u 100 lennukit ,Venemaal aga u 500 000 meest ,u 2000 tanki ja u 1000 lennukit),aga suutis Venemaale vastu panna ja iseseisvuse säilitada . 7. Millise otsuse langetas Rahvasteliit? V:Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõja algatajaks ja heitsi Organisatsioonist välja . 8. Kuidas oli Eesti Vabariik Talvesõjaga seotud? V:Eestis olevaid lennuväebaase kasutasid Venelased Soome ründamisek 9. Kas Eesti Vabariiki võib samuti agressoriks lugeda? Põhjenda oma seisukohta: V: Ei,kuna lennuväebaasid ei allunud Eestile,vaid Nsv Liidule ja Nsv Liit otsustas ise millal rünnata. 10. Keda tuleb lugeda Talvesõja võitjaks? Põhjenda oma seisukohta:
EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227 1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 18...
mustvalged filmid. Walti see aga ei huvitanud, kuna tema jaoks oli kõige tähtsam filmi kvaliteet ja meeldivus vaatajatele. Rahaline seisukord huvitas aga tema venda Roy'd, kes tegeles Walti rahaasjadega ja pidi filmi tegemiseks vajaliku summa kusagilt välja võluma. Oma ammendamatu fantaasia ja meisterliku joonistamisoskusega surus Disney üsna varsti kõik konkurendid kõrvale ning tõusis multifilmi tuntuimaks meistriks. 1935. aastal hindas Rahvasteliit Disney filme kui rahvusvahelise hea tahte sümbolit ning autasustas autorit erimedaliga. Niisiis kutsutigi Walt ja ta vend Roy Pariisi medaleid vastu võtma. Peale autasustamist võtsid vennad ette jalutuskõigu mööda Pariisi. Nähes ühe kino reklaamil suurt Miki pilti tekkis vendadel huvi vaadata, kuidas Miki end Pariisi ekraanil üleval peab. Nad arvasid, et näevad Mikit, nagu ikka, suure mängufilmi lisana, kuid oma suureks üllatuseks nägid nad hoopis järjestikku kuute Miki lühifilmi
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID: Saksamaa- võim Euroopa mandril Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Vene...
II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok
a) Arutati mittekallaletungilepingut, salaprotokolli. 3) Salaprotokolliga pidid NSVL ja Saksamaa jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. 4) Avalikult lubati 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata, salaprotokolli hoiti ranges saladuses. 5) Saksamaa ja NSVL ründavad Poolat, NSVL okupeerib Baltimaad. 7. II ms puhkemise põhjused. 1) Poliitilised eeldused. a) Versailles' süsteem oli ebapüsiv. b) Rahvasteliit ei tulnud oma ülesandega toime. c) Lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust juurde. 2) Majanduslikud eeldused. a) Hitler arendas sõjatööstust, et Saksamaa kriisist välja viia. b) Hitler võttis laene ning vajas seetõttu edukaid vallutussõdu. c) NSVL õigustas oma tegevust välisriikide vaenulikkusega ning otsis Punaarmeele sõjalist rakendust. 3) Ideoloogilised eeldused.
Tagajärjed 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Sõja lõppedes tuli ka tõdeda, et sõja käigus on avaldunud nii mitmeid tagajärgi ja tulemusi. Positiivsed tagajärjed: a) Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. b) Edaspidiste sõdade vältimiseks loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana. c) Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi. d) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. e) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. f) Sõda kiirendas tohutult teaduse ja tehnika arengut.
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ...
desarmeerimine - on vahendite süsteem, mida rakendatakse, et vähendada sõjaväe isikkoosseisu ja relvastust. reparatsioonid - Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Versailles' süsteem - pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Rahvasteliit - oli valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mille peamine eesmärk oli tagada maailmarahu(nt et uus sõda ei algaks). Schlieffeni plaan (õppige kirjutamine selgeks) Tore fakt: I Maailmasõda haaras 75% maakera elanikkonnast, sõjas osales üle 30 riigi.
1920’ndatel võeti vastu põhiseadus, mis oli väga demokraatlik. Kodanikel olid kõik õigused, riiki juhtis riigikogu, riigivanemaks sai Konstantin Päts, riigikokku said ka väiksemad erakonnad, mitte ainult suured. Vaikiv ajastu – Aeg, millal Eestit juhtisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv 15 ajastu, vabadussõjalased; Autoritarism – valitsemisvorm, kus riigivõim on ühe isiku või organi käes, mida keegi piirata ei saa. Totalitarism – võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, võimulolijad püüavad ühiskonda kõiges kontrollida. Kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil. NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
Saksamaa pidi Elsassi ning Lotringi andma Prantsusmaale, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud riikidele; pidi vähendama oma sõjaväge 100 000ndele mehele; ei tohtinud kehtestada üldist sõjaväekohustust, omada lennuväga ja allveelaevu; hüvitada tüli ka võitjariikidele sõjakahjud. Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. 1923.a kuulutas Türgi välja vabariigi, mille presidendiks sai Mustafa Kemal. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus, õiglasem rahuleping. Esimese maailmasõja tagajärjed: *hukkus umbes 10 milj, haavata sai 20 milj, vigaseks jäi 3,5milj inimest
Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik. Endisest Serbiast, Montenegrost ning Austria-Ungari küljest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Osa Türgist läks Itaaliale ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. · Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. · Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. · Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse.
Itaalia Fasistlik. Diktaktuur kehtestati 1922. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli Vana-Rooma ajal. Saksamaa Natsionaalsotsialistlik. Diktaktuur kehtestati 1933. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Versailles' süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvelt. II maailmasõda II maailmasõjal on mitmeid põhjuseid: 1. Poliitilised eeldused Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei saanud oma ülesannetega hakkama ning Saksamaa tahtis oma I maailmasõja kannatuste ja alanduse eest kätte maksata. 2. Majanduslikud eeldused Hitler tahtis Saksamaa majanduskriisist väljumiseks arendada sõjatõõstust ning ootas edukaid vallutussõdu. Ka Nõukogude Liidu eesmärgiks oli tugeva sõjaväe loomine, mis vajas samuti sõjalist rakendust. 3. Ideoloogilised eeldused - Hitler tahtis saksa rahvale eluruumi juurde saada, Stalin
arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks. · Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid 14. Välispoliitika 1930. aastail: TV lk. 26 ül. 6, õpik lk. 56-57. turvalisuse vähenemine · sõjaliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsiseteks ohuallikateks. · Rahvasteliit oli muutunud jõuetuks: relvakonflikte ei suudetud lahendada, mõned riigid lahkusid liidust · sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale · Venemaa aktiviseerumine · Inglise-Saksa mereväeleping EV katsed olukorda parandada. · Sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai Balti Antandi aluseks. · Neutraliteedipoliitika- aitas vältida sõna Balti regioonis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
