1) Põhjused,ajend,tagajärjed.P.Esimese maailmasõja põhjuseks olid suurriikide vahelised vastuolud – Prantsusmaa ja Inglismaa olid jõudnud enda kätte haarata suurema osa Aafrikast ja Aasiast, alles 19. sajandi lõpul ühtse riigini jõudnud Saksamaa tundis, et tema huvid on jäänud tahaplaanile, oma mõju püüdis suurendada ka Venemaa. Liitlassuhete kaudu olid nende riikidega seotud suurem osa Euroopa riike, nii oli paratamatu, et ükskõik milline konflikt võib paisuda sõjaks, mis haarab endasse suurema osa maailmast. A.- 28.juuni 1914Serbiast üliõpilane Gabrilo Princip tapab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi T. Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja tagajärjel kaotasid trooni Venemaa, Austria-Ungari ja Saksamaa monarhid, Austria-Ungari riik kadus kaardilt, suurtest ...
Ajaloo kontroltöö konspekt Üldiselt Esimeseses maailmasõjas oli kaks suuremat sõdivat osapoolt- Kolmikliit (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antant (Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, USA). Blokid olid peamiselt loodud sõja ärahoidmiseks. Austria-Ungari tihe koostöö patrner- Türgi (Venemaa ja Itaalia kasvav surve). Sõja põhjused: Saksamaa ei pidanud kinni Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, kus seisis, et Saksamaa ei tohi rünnata Prantsusmaad ning Venemaa Austria-Ungarit. Alahinnati ohtu (ei usutud, et sõda juhtub) Sõda romantiseeriti Rahvusvahelied kriisi reguleerivad institutsioonid puudusid Diplomaatia väiksem osakaal sõjalise mõtlemise kõrval Lisaks õhutasid sõda sõjatehnika areng ning võidurelvastumine Sõja ajend Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos 28.06.1914 Serbia toetamine Venemaa poolt, mis ajas sakslased vihale ning õhutasi...
Piiramatu allveesõda - kaubalaevade ette hoiatamata uputamine allveelaevade poolt Patsifism - sõjavastane, vägivalda eitav liikumine Sovinism e marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt) Reini demilitariseeritud tsoon - Reini jõe vasakkallas; uudeti Versailles' rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud (et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi). Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mis pidi lahendama riikide vahelisi tülisid rahumeelselt ja korraldama riikide vahelist majanduslikku ja kultuurialast koostööd. Sinna ei kuulunud USA, sest Ameerika Ühendriikide kongress ei ratifitseerunud Versailles' rahulepingut. Piiramatu allveesõda - 01.02.1917-02.02.1917 Separaatrahu - salajane rahu, mis sõlmiti liitlastest eraldi sotsialism (kord, mis pooldab
Jaan Poska- eesti riigimees. Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.Konstatin Päts- Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvasteliit oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Aastaarvud: I maailmasõda: 1914-1918a Pariisi rahukonverents: 1919a Rahvasteliidu loomine: 1920a Suur majanduskriis: 1929-1933a I maailmasõja lõpp Millega lõppes: Sõjategevus lõppes pärast seda, kui Saksamaa ja Antandi riigid olid sõlminud 11. novembril 1918. aastal Compiegne`is vaherahu. Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi Prantsusmaa-tahtis saksamaad karmilt karistada, nõudis saksamaalt kaks miljardid kuldfranki. Saksamaal võis olla kokku 100 000 vabatahtliku maa- ja 15 000 mereväelast. Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks...
Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi a...
· Wilsoni programmi 14 punkti(õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) Tähtsamateks momentideks olid: · Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle; riigid peavad vähendama oma relvajõude · Poole sõltumatuks · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale · Koloniaalvaidused tuleb lahendada avalikult · Poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvasteliit (tänapäeva ÜRO eelkäija) Lahingud · 21.märtsil 1918a Somme'I all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid nglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks · 18. Juulil 1918 läksid liitlasväed pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II
meest palgaarmees. Laevastiku laevade arvu piiramine, allveelaevade keelustamine (Saksa sõjalaevastik lasi nad ranniku lähedal põhja). Automaatrelvade tootmine keelustati, keelati relvade import-eksport. Lennuväe, tankide, broneeritud autode keelustamine. Reparatsioonid: 132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes, tooraines, tööstustoodangus. Lõpetas nende maksmise 2010 aastal. 7. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes? Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikides ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. USA ei liitunud. Eesmärke ei suudetud täita. Rahvasteliit loodi pärast I ms, 1920.aastal. 8. Millised olid I maailmasõja üldised tulemused? Kuidas mõjutas see erinevate riikide positsiooni
lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid,
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
1.Reparatsioon-kahju täielikhüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-Mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakti nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud...
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Järelandmiseid on väga raske õigustada. Kui ühele osapoolele teevad need elu paremaks, siis teisele osapoolele võivad järelandmised väga suurt kahju tuua. Peale I maailmasõda oli Saksamaale määratud palju kohustusi ja piiranguid Versailles' rahulepinguga. Saksamaa pidi loovutama osa maast, tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust, loovutama asumaad, kaotama sõjaväekohustuse ning pidi maksma võitjariikidele sõjakahjude eest reparatsioonimakse maksma. Kahe maailmasõja vahel sai Saksamaal võimule Adolf Hitler, kes nimetas end diktaatoriks ametliku nimega Saksamaa kantsler ja riigipea. Tema hakkas läbi viima suuri muudatusi ja provotseerima Saksamaale Versailles' rahulepinguga määratud kohustusi. Siinkohal küsiksin, kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Õigustamatud järeleandmised hakkasid üpris varsti peale Versaill...
kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allvelaevu, piirangud laevastikule. Tuli hävitada kõik võitjariikide sõjakahjud) · Balti riikide küsimus (kui Venemaale jäävad võimule kommunistid, siis tunnustada iseseisvus, kui tulevad võimule vene valged, siis mitte tunnustada) · Suhtumine venemaasse (tunnustati vaid siis kui maksab äta tsaariaegsed võlad, venelased esitasid pärast kaks korda suurema arve) · Rahvasteliit (ei lase riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada) Majandus · Majanduselu hakati reguleerima, · riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. · Tellimusi tehti põhiliselt suurettevõtetele, väikeettevõtted laastusid. · Kiirelt kasvas maksukoormus. · Toidupuuduse leevendamiseks tuli appi keemiatööstus · Naistööjõud Muutused ühiskonnas · Naised pidid olema multifunktsiolaalsed-pidid hoolitsema nii pere eest kui ka tööl käima
Kosmopoliitideks on end nimetanud: ─ Karl Marx (saksa filosoof) ─ Erasmus Rotterdamist (hollandi humanist ja teoloog) ─ Leonardo da Vinci (renessansiajastu mitmekülgseim geenius) ─ Linus Pauling (USA kvant- ja biokeemik) ─ Albert Einstein (saksa teadlane) ─ Charles Chaplin (tummfilmiajastu tuntuim näitleja) Läbi kosmopolitismi on sündinud järgnevad organisatsioonid: ─ Rahvasteliit ─ Maailmapank ─ Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ─ Maailma Terviseorganisatsioon Kosmopolitismi positiivsed küljed: ─ avatus ülejäänud maailma suhtes ─ suurem silmaring ─ väiksem rassiviha ─ parem keeleoskus ─ isikuvabadus ja iseseisvus Kosmopolitismi negatiivsed küljed: ─ globaalseid struktuure pole olemas ─ individuaalsust pole olemas ─ riikidevahelisi piire ei eksisteeri, kõik on üks
AJALUGU II MS põhjused: 1. Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt
6.Pariisi rahukonverentsi otsused ja Versaillese rahuleping. Pariis: *töötati välja rahulepingud sõlmimiseks Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Neist tähtsaim oli 28.juunil 1919. a. Versaillese lossi peeglisaalis sõlmitud Versaillese rahuleping Saksamaaga. *Balti riike käsitleti Pariisi Rahukonverentsil kui tulevase mittebolševistliku Venemaa autonoomseid osi *töötati välja Rahvasteliidu põhikiri, mis sai rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks. Rahvasteliit on Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvahelise majanduse ja kultuurilise koostöö korraldamine. 7. Milline oli veebruari revolutsiooni tulemus? *keisrivõim kukutati *viimane vene keiser Nikolat ll oli sunnitud troonist loobuma. *Romanovite dünastia lagunemine *hõim läks ajutise ajutise valitsuse kätte *kujunes kaksikvõim *Bolševikud tulid võimule 8
poolt(Saksa või NSVL) *sõjaline tegevus *ei piirdu ainult euroopaga *Jaapan-Hiina seal kandis ka sõjategevus 17. Pariisi rahukonverents osalised, kokkulepped, tähtsus? Osalised: Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando Kokkulepped: head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus
Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga (28juuni 1919). Saksamaa kaotas sellega kaheksandiku oma aladest. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla rohkem kui 100 000 meest ja keelati sõjaväekohustus, lennuväga, allveelaevu ei tohtinud üldse olla ning pidi maksma ka reparatsioonmakse. Balti riikide esindajad viibisid konverentsil mitteametlikult. Loodi ka Rahvasteliidu põhikiri, mis oli kõikide lepingute osaks. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelisi tülisid sõjaks kasvada. USA sellega ei liitunud ning see jäi põhiliselt Euroopa riikide liiduks. Versailles' süsteem pärast Ims Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve. Versailles' süsteem ja USA USA president Wilson arvas, et tuleks liia Rehvasteliidu relvajõud ning vähendada samal ajal tunduvalt liikmesriikide rahvuslikke relvajõudusid
septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale. 2 päeva hiljem kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. 5. Balti riikide okupeerimine. Talvesõda Salaprotokolli alusel okupeeris NSV Liit Ida-Poola ja sundis Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud, mille alusel paigutati Balti riikidesse NSV Liidu sõjaväebaasid. Soome keeldus vastastikuse abistamise lepingust. NSV Liit ründas Soomet, vallandades Talvesõja. Rahvasteliit kuulutas selle tõttu NSV Liidu agressoriks ja heitis NSVLi endast välja. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel.
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Ajad on muutuvad, RV organisatsioonid juhivad maailma. Ei seleta põhjuseid. Sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat. Riigid ei ole ühtsed mängurid. Kriitika alusel on üles ehitatud idealim ja liberalism. Realism tänapäeval · Mõned riigid jätkuval kasutavad seda (Hiina, USA, Venemaa) Idealism enne (puuduvad reaalsed õnnestunud näited) · Eksisteerinud ammu Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks · Briand-Kellogg · Rahvasteliit · Inimloomus hea, kasutame seda · Saab ilma sõjata! Keskklass ja demokraatia kui rahu toojad Demakraatliku rahu teooria (Immanuel Kant ja Woodrow Wilson) · Demokraatiate vahel on rahun(demokraatiad, vabalt valitavad ning suure valijatehulgaga min 50%) · Demokraatiad on rahumeelsed Mis on demokraatia? Erinev astmed (kes saab valida jne). Mis on rahu? Millal on rahu rikkumine, millal tagamine? Suhtumine sõdadesse (positiivne v negatiivne) ja konfliktidesse:
· kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; · impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; · Vene revolutsioonid; · uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. · revansistlike meeleolude levik Saksamaal · Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; · et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana. · Teaduse areng · Naised hakkasid ühiskonnas suuremat rolli mängima
· 1937 põhiseadus, loodi presidendi ametikoht Konstantin Päts. EESTI 1920-1930. VÄLISPOLIITIKA. · Kardeti Venemaad ja Saksamaad. · Fail Balti Liiduga. · 1932, Venemaaga mittekallaletungileping. · Umbusaldus, tänu Inglise-Saksa mereväelepingule. · 1934 kavatsus, sõlmida Eesti-Vene vastastikkuse abistmise leping. · 1939, Eesti-Saksa mittekallaletungileping. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL. · 1. September 1939 algas Teine maailmasõda. Rahvasteliit ei suutnud enam sõjakaid suurriike ohjeldada. Sõjakaks muutus Saksmaa, kes tahtis väljuda majanduskriisist ja tahtis rohkem alasid. · 28. September 1939 baasideleping. · Juuni 1940, valitsuse väljavahetamine ja Punaarmee koondised Eesti pinnale. · Eesti okupeeriti 1940 17. Juunil. · Töörahvarevolutsioon, rahvavalitsus, Johannes Vares-Barbarus. · 6. August 1940 Eesti NSV võeti vastu NSVL koosseisu, kuigi oli lubatud, et seda ei tule
Suhted naabritega olid küllaltki head, kuid nende abile ei saanud ometi loota. Leedu oli nii Poola kui ka Saksamaaga tülis, Soome hoidis Skandinaaviamaade poole ja Balti liidu loomine jäigi tulemata. 1933. aastaks oli Euroopas tekkinud kriisi olukord, seoses natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal, kelle juhiks oli Adolf Hitler. Eestile tähendas see hirmu, sest taas tugevaks saanud Saksamaa võis juba plaanida uut rünnakut. Rahvasteliidu abile ei saanud samuti loota, kuna Rahvasteliit oli sügavas kriisis ning ükski välisriik polnud Eesti iseseisvusest sedavõrd huvitatud, et riskida selle nimel sõjaga. Nii osutuski Eesti Teise maailmasõja puhkemisel isoleerituks, muutudes tugevamatele riikidele kergeks saagiks. Nõukogude Venemaa oskas seda olukorda väga hästi ära kasutada, saavutades kõik, mida ammu ihaldanud oli. Nõukogude Venemaa viis oma kavala plaani ellu just kõige sobivamal ajal, kasutades ära kõiki eelpool nimetatud eeliseid. Nimelt 1939.a 23
Versailles' rahu ja Versailles süsteem 18.01.1919 Pariisis kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli: *Teha kokkuvõte I MS tulemustest *Määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus Otsustavad hääled kuulusid nn suurele nelikule UK'le, Prantsusmaale, USA'le ja Itaaliale. Rahulepingut Saksamaaga arutati pea pool aastat ning see allkirjastati Versailles' 28.06.1919. *Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku Euroopa aladest: ElsassLotring läks Prantsusmaale, PõhjaSchleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu valdusesse, mõned piirkonnad liideti Belgiaga, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola kosseisu, Hultschin anti Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule ning Danzigist sai vabalinn. *Saksa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. SM pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe vaid vabatahtlikest. Keelati allveelaevade omamine. Reini vasakkallas ning 50 km laiune ala paremkaldal ku...
Stalingradi lahing 1942 Kurski lahing 1943( mõne kuuga vallutas punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL aladest) Teherani konverents 1943(Iraanis)Seal kohtusid esimest kordaHitleri vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid Stalin Roosevelt ja Chrchill.Seal otsustati, et Usa ja Suurb avavad Prasnt teise rinde ja alustavad pealetungi sakslastele Normandias,NSVL pidi neid toetamaüldpealetungiga idast.Lisaks sellele võttis ta kohustus kuulutadapeale Saksamaa purustamistr sõda Jaapanile.Nad jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise osas ning Poola tulevaste piiride suhtes. 6.juunil 1944 maabusid USA, Suurb ,Kanada ja Poola sõjajõud Normandias.See muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks.Esialgu suutis Saksamaa osutada vastupaniu, kuid peale ägedaid lahinguid hakkas saksa sõjavägi lagunema.Punaarmee ja Lääneliitlaste sõjaline edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Prantsus, Itaalias,Poolas ja teistes Saksamaa poolt o...
rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Sõja põhjused. Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. ·Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1
Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi. Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused. Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika. 1900 a. oli peaaegu terve osa Prantsusmaa, Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v.a Etioopia). Inglise-Buuri sõda Aafrikas (1899-1902) Bokserite ülestõus (1900) - Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis su...
Melilla jm); Kuuba ja Filipiinid kaotas Hispaania sõjas USA-ga sajandivahetusel … • Enamik Aasias ja Aafrikas olevatest riikidest polnud küll otseselt kolooniad, aga sõltusid USAst • Nende riikide hulgas olid näiteks Hiina, Tai (Siiam), Iraan, Türgi, Etioopia (Abessiinia), Libeeria ja Lõuna-Aafrika Liit • Koloniaalsüsteemi laienemine oli 20. sajandi alguseks lõppenud. Toimusid vaid mõningad kolooniate ümberjagamised ja Rahvasteliit andis Saksamaa ja Türgi kolooniad võitjariikidele. Koloniaalsüsteemi lagunemine • Algas pärast I maailmasõda • Sõda andis inimestele mõista, et on võimalik luua iseseisev riik ning koloonias elavad inimesed hakkasid oma vabaduse eest võitlema • Vabadusvõitlus tegi võitjariikidele maavarade väljaveo keerulisemaks. • Emamaad hakkasid mõistma, et koloniaalsüsteemi pidamine on muutunud neile kallimaks kui sellest loobumine. Koloniaalsüsteemi lagunemine
riigiga sötta astuks. Nõukogude Liit ja Saksamaa on osapooled. Salajane protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. – 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu. Nõukogude Liidu majanduspoliitika pea eesmärk oli tugeva sõjaväe üles ehitamine.
venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt venemaa tunnistas eesti iseseisvust 7)Eesti vabariik 1920-datel aastatel Valitsemiskorraldus- Eesti on parlamentaarne vabariik Kõrgema võimu kandja on rahvas Meestel/ naistel võrdne valimisõigus Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus Riigivanem- sisuliselt peaminister, täitis ka riigipea ülesandeid Välispoliitilised suunad Juriidilise tunnustuse saamine Rahvasteliit - seal aktiivne olemise eest loodeti abi Mõte Balti liidust -soome, eesti, läti, leedu, poola- ei saanud olla sest leedu ja poola ei saanud üksteisega läbi Majandus Sõltumatu majanduse ülesehitamine, enne oli tootmine suunatud venemaale, tuli otsima hakata uut turgu Tootmine- põllumajandus Paljudel inimestel töökoht vabrikus Sotsiaalne kihistatus Maapuudus Väljaränne 8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul Majanduses
venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt venemaa tunnistas eesti iseseisvust 7)Eesti vabariik 1920-datel aastatel Valitsemiskorraldus- Eesti on parlamentaarne vabariik Kõrgema võimu kandja on rahvas Meestel/ naistel võrdne valimisõigus Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus Riigivanem- sisuliselt peaminister, täitis ka riigipea ülesandeid Välispoliitilised suunad Juriidilise tunnustuse saamine Rahvasteliit - seal aktiivne olemise eest loodeti abi Mõte Balti liidust -soome, eesti, läti, leedu, poola- ei saanud olla sest leedu ja poola ei saanud üksteisega läbi Majandus Sõltumatu majanduse ülesehitamine, enne oli tootmine suunatud venemaale, tuli otsima hakata uut turgu Tootmine- põllumajandus Paljudel inimestel töökoht vabrikus Sotsiaalne kihistatus Maapuudus Väljaränne 8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul Majanduses
Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti. Ta sai õiguse pidada vaid 100 tuhat kerge relvastusega Reichswehri sõdurit, mille relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelama üldise sõjaväekohustuse. Keelatud oli omada õhujõude. Mereväes - Reischsmarine - võis olla ainult 15 000 meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine. Rahvasteliit Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Woodroe Wilsonilt, kelle arvates pidi Rahvasteliit saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. Rahvasteliidu põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28. juunil 1919. aastal Versailles'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev Rahvasteliidu põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10. jaanuaril 1920 .aastal
karmid nõudmised: loovutada alasid + sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. 1939. aasta novembris süüdistati Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud NSV vägesid. Tegelikult oli piiritüli venelaste lavastatud. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas soomlaste vastu 0.5 mlj meest, 2000 tanki, 1000 lennukit. Soome sõjaväkke (ülemjuhataja Mannerheim)kuulus 300 000 meest, ca 100 lennukit, ca 50 tanki. Vaatamata ülekaalule ei suutnud NSV sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast. kui
AJALUGU II Maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2. septembril 1945. aastal. II Maailmasõja puhkemise peamised põhjused olid Saksamaa rahulolematus Versailles'i rahulepinguga, Rahvasteliit ei tulnud rahu tagamisega toime, lääneriikide lepituspolittika oli halvasti ettevalmistatud, sest arvati, et kui teha Saksamaale mõningaid väiksemaid järelandmisi, rahuneb Saksamaa maha ja sõda jääb tulemata. Suureteks põhjusteks oli veel Saksamaa vajadus vallutuste teel eluruumi suurendamine ja NSV Liidu unistus kommunismi laiendamisest maailmas. Teise maailmasõja eel olid poliitilised suhted Saksamaa ja teiste lääneriikide vahel äärmiselt keerulised. 1938
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust
1. Jagage Teine maailmasõda perioodideks ning esitage iga perioodi olulisemad jooned. 1. September 1939 - november 1942 = Saksamaa ja tema liitlased tungivad peale ning saavutavad võite, vastased on sunnitud pidama kaitsesõda. 2. November 1942 juuli 1943 murranguline periood, mil Saksamaa ja tema liitlased kaotavad ülekaalu ning initsiatiiv läheb Hitleri-vastasele koalitsioonile. 3. August 1943 august 1945. Hitleri = vastase koalitsiooni riikide pealetung, mis lõpeb Hitleri-Saksamaa ja tema liitlaste täieliku lüüasaamise ning kapitulatsiooniga. 1. periood jaguneb 3 etapiks: a.) 1. september 1939 22. juuni 1941 Hitleri kallaletung Poolale kuni kallaletungini NSV Liidule; b.) 22. juuni 1941 7. detsember 1941: Hitleri kallaletung NSV Liidule kuni Jaapani kalletungini USA-le ja Inglismaale ning USA sõjakuulutamiseni Saksamaale; c) detsember 1941 november 1942: saksamaa, jaapani ja nende liitlaste üldisest pealetungist kõikidel rin...
Põhjused- poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tulnud oma ül toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin, hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised: hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida-aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut k...
„ II MAAILMASÕDA“ Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil?
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
Ungarist lahku: Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari) 3.reparatsioonid-kõigilt sõjakaotajatelt nõuti sõjakahjutasude hüvitamist 4.kaotajate sõjavägede suurust piirati, mõned relvaliigid keelati (allveelaevad) 5.Reini jõe vasakkallas okupeeriti ja paremkallas demilitariseeriti-ei tohtinud luua sõjaväebaasi ega tuua sinna sõdureid. 6.Saksamaa ja Austria ei tohtinud ühineda 7.Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit.(1.jaanuar 1920 ametlik tegevus, juhtorgan Genfis) Peaeesmärk:1. ülemaailmne organ , mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja teha rahvusvahelist majanduslikku , kultuurilist koostööd. Eri aegadel liikmeid 63. Eesti I maailmasõja ajal Eesti 1917-aastal *2.03 streik, miiting- osales 20 000 inimest.Tartus rahvuslaste nõupidamine(autonoomia seaduse projekt) *26.03 Petrogardis demonstratsioon , osales u. 40inimest 30
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930- ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämise tõttu. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan
7) millise rahuga lõppes 1 Ms. 8) millised poliitilised sündmused müjutasid 1 Msi käiku? Põhjenda oma arvamust. 9) mõisted ja nimed 1 Ms-is ja pärast seda. Separaatrahu (saksamaa ja venemaa vaheline rahu, Bresti rahuleping)- eraldi sõlmitud rahuleping vaenlasega, liitlastega arvetamata, Franz Ferdinand, positsioonisõda, dominioon- valgete kolooniad, mille eesotsas olid valged inimesed ja esines sisemine iseseisvus( uus- meremaa, austraalia, Kanada, Iirimaa), 10) millal ja milleks loodi rahvasteliit, rahvasteliidu struktuur. Millised olid rahvasteliidu tugevad ja nõrgad küljed? Lk 92 11) rahvasteliidu mandaatsüsteem. 12) rahulepingud, mis sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil, iseloomusta lühidalt nende sisu. 13) Versaille’ washingtoni süsteem. 14) Reini demitaliseeritud tsoon. Kaliitsia, trsansilvaania, elsass lotring, Ida Preisimaa ... millised riigid kellelt ära võeti ja kellele läksid. 1920ndad Versaille süsteem on rahu tagamiseks Euroopas.(rahu tagatiste süsteem).
5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse. Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas, kuni MRP järgi Vilniuse vallutasid ja Leedule andsid. 2) Ahvenamaal elasid rootslased, aga see oli Soome piirides. Oli relvastatud kokkupõrkeid, lõpuks sai Ahvenamaa laialdase autonoomia. 3) Techen oli hea maagileiu ala. Selle pärast kaklesid Poola ja Tsehhoslovakkia. Rahvasteliit poolitas kaardil ala joonega, kuid see ei rahuldanud tülitsejaid. 4) Eestis oli Valga, Ruhnu ja Heinaste prob. Valga joonega pooleks, Heinaste Lätile ja Ruhnu Eestile. Dawes'i plaan: Sm-le anti laenu 800milj.kuldmarka, pidid tagasi maksma 2,5 miljardit saksa marka a, makstud pidi olema 1998.a. Plaani täitmist pidi jälgima USA komisjon. Hiljem täiustas plaani Young - reparatsioonide suurust vähendati igal aastal, maksmise lõpptähtaeg oli lähemal. Sm-l suurem vabadus laenatud
10. Rahvusvaheliste suhete pingestamine, mis viis Teise maailmasõjani. 11. Looduse ja maaalade hävitamine, loomade elupaikade rikkumine. 12. Linnade purustamine. 13. Majanduse halvenemine ja eluolude kehv olukord, töötuse tõus ja ületootmine, nälg, rahulolematus. 14. Uute tehniliste saavutuste kasutuselevõtt (tankid, relvastus, taktika, mürkgaas) Rahvasteliit Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Woodroe Wilsonilt, kelle arvates pidi Rahvasteliit saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. Rahvasteliidu põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28. juunil 1919. aastal Versailles'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev Rahvasteliidu põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10. jaanuaril 1920 .aastal.
Võim läks Ajutisele Valitsusele. Enamlased teostasid riigipöörde ja sõmisid Saksamaaga separaatrahu. Saksamaa alustas 1918 idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. 13. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Ameerika Ühendriigid- W. Wilson idealist, 14 punkti, Õiglane maailmakorraldus, maadejaotuse säilitamine ja Rahvasteliit. Prantsusmaa- G. Clemenceau soovis saada max hüvitist. Mandri Euroopa. Inglismaa- Lloyd Georg valmis kompromissideks reparatsioonide maksmine territooriumi kärpimine võitjate huvides kaotajate sõjavägede suuruse piiramine kaotajad ei tohtinud omada mõnesid relvaliike (lennuvägi, allveelaevad) Saksamaa ja Austria ühinemise keelamine Saksamaa pidi loobuma kolooniatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
