AJALOO LEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisda - Lti Hendriku Liivimaa kroonika 12.-13. saj. toimusid ristisjad Phamaa vabastamiseks 1240ndaks aastaks oli Lnemere lunakallas ristitud 1143. a. - rajati Lbecki linn Ristiusku hakkati sdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Phjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mjuvimu suurendada ja rtlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmek...
Piiblilood juttude kaupa paradiiisiaias käitumine-ei olnud sõnakuulelikud, ahned, sest sõid puult millelt ei tohtinud et saada targaks, erinevus tänap-patukahetsus, olid sõnakuulekad, sarnasus-kiusatused,naiivsed saamueli pühitsemine jumalale hana pani poja nimeks saamuel, mis tähendas jumal on kuulnud, kui poiss oli suurem, tõid vanemad ta pühakotta ja jätsid jumala kätte, ta hakkas jumalat teenima preester eeli juhatusel. saamuel meeldis nii jumalale kui ka inimestele. jumal kutsub saamueli saamuel nägi harva nägemusi kuid ühel ööl ta kuulis et keegi hüüab teda, ta jooksis 3 korda preesti juurde ning lõpuks eeli mõistis, et see kutsuja oli jumal, seega ta saatis poisi jumalaga rääkima, see rääkis talle, et preester eeli pojad ei olnud preestri au väärilised ning ta karistab eelit , kes teadis oma poegade kombeid ning saamuel pidi selle eelile teatavaks tegema, mida ta ka tegi. preester eeli surm jumal karistas iisraeli rahvast sõn...
KORDAMINE AJALOO ÜLEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisõda - · Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonika" · 12.-13. saj. toimusid ristisõjad ,,Pühamaa" vabastamiseks · 1240ndaks aastaks oli Läänemere lõunakallas ristitud · 1143. a. - rajati Lüübecki linn · Ristiusku hakkati sõdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sõjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Põhjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. · Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu. · 1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste n...
ajades) ja dediticii(osutasid roomlastele vastupanu, eriti häbiväärsed et julgesid roomlastele vastu hakata, võeti ära õigus kasutada õigust, pidid kasutama ius gentiumit) suhteid rooma kodanikega ja osaliselt omavahel · Preetori ediktid · Vormivabad tehingud · us gentium/ius naturale (pmst ius naturale kui loomuõigus on omane kõigile rahvastele loomulikult; ius gentiumile lisandunud mõned aspektid, mida loomuõigus ei tunne). Eristus- allikad (kui leges, siis ius civile) ja kui vormivaba tehing või muud õigusallikad (ediktid nt) siis tegemist ius gentiumiga Preetoreid 2- roomlaste(loodi algselt, püsis esialgu ius civile pinnal) ja välismaalaste (hakkas üle võtma teistest õigussüs õigust, st ta vaatas mis on selline universaalsem nt kõik
Tallinna Polütehnikum Eesti Vabadussõda Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaa...
Maailma kohta käiva informatsiooni plahvatuslik kasvamine 18 ja 19 s, seoses maadeavastustega. Suured ideed teadmises 16 s peale Laplace, Lyell, Lamarck, Baer, Darwin, Comte, Hegel, Marx, Lingvistika, mütoloogia, religiooniteadus jne. Adolf Bastian (1826-1905) saksa päritoluga arst ja etnograafilise materjali koguja. Tegi ajaloo psühholoogilise seletamise katse. Tõi sisse idee - "stiihiline elementaarmõtlemine" see on omane kõikidele inimrühmadele, rahvastele läbi terve ajaloo. See on see, mis tingib kogu inimkultuuri ühtsuse. Samal ajal iga ühiskond areneb omaenda spetsiifiliste seaduste järgi. See aga on ajaloolise sidususe allikas. Theodor Waitz (1821-1886) väitis et rassid on vaimselt ebavõrdsed
Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused ...
Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog:
Oli ju sõja ajendiks see, et ühe serblaste salaorganisatsiooni liikmed tapsid Austria- Ungari keisritrooni pärija. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria- Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslastele tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. · Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks. Marjanne Priidik 12.c klass
katoliilust riigiusuna. Katoliku kirikule privilegeeritud seisund. Loomulikult tegi niisugune kirik kõik Mussolini heaks ja võimaldas tal laiendada oma sotsiaalset baasi. Fašismi loomulikuks kaaslaseks on militarism, sellega koos noorsoo militaristlik kasvatamine ja agressiivne välispoliitika. Fašism ütleb otse, et ainult sõda kuulutab välja inimliku energia ülima pingutuse ja asetab õilsuse pitseri rahvastele, kellel on julgust seda vastu võtta. Itaalia oli ammust ajast ihunud ammast Abessiinia peale ja tahtnud näha seda maad oma kolooniana. Paraku polnud see senini õnnestunud. Vastupidi, 1896. aastal sai Itaalia hävitavalt lüüa ja pidi maksma Abessiiniale kontributsioone. Muidugi ei mahtunud see Mussolini hinge. Tugevdanud igati oma maavägesid ja sõjalaevastikku, leidis Mussolini paraja aja, et Abessiiniaga arveid klaarida. Tunginud 1935. aasta oktoobris 600 000
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast ...
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid. Lipul olevad sümboolsed kujundid ja värvid toovad esile omaniku väärtusi. Lipu ajalugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Millest tulenes selline...
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross EESTI RIIGI ARENG Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 I Kogukondlik iseseisvus 4 II Riiklik iseseisvus 5 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni 5 2. Teisest eelkonstitutsioonist kolmandani 6 3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni 8 4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni 9 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Sissejuhatus A.T. Kliiman jagab Eesti riigi arengu kahte perioodi, millest viimase omakorda nelja etappi: I periood: Kogukondlik iseseisvus; II periood: Riiklik iseseisvus: 1. Esimesest eelkonstitutsioonis...
Liikumine ( IL- Interliikumine) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu ( TKÜN). Interliikumise juhiks Eestis oli Jevgeni Kogan ja TKÜN juhiks oli Vladimir Jarovoi Rahvarinne ja rahvuskommunistid- 18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. Edgar Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest Millist ohtu kujutas 1991.aasta jaanuarikriis Baltikumi rahvastele? Üritati takistada NSV liidu lagunemist Milles seisnes iseseisvusreferendumi korraldamise tähtsus? iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust millal ja millise dokumendiga taastati Eesti riiklik iseseisvus? 20. august 1991, “Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” Peatükk 30 Millised olulised muutused toimusid Euroopas 1990.ndate aastate algul? 1
ristjatsid". Analüüs: see on tüübirikas jutustus, kus möödunud sajandi lõpule iseloomulik maakooli olustik avatakse mitmekesises esteetilistes värvinguis, realistlikud stseenid vahelduvad humoristlike ja lüüriliste episoodidega. Õpilaste psüühika meisterlik avamine on kirjanikul võimaldanud luua omapärase tegelaskonna ning eesti talulaste karakteritesse koonduvad jooned, mis teevad ,,Kevade" mõistetavaks ka teistele rahvastele. Rahutu ja seiklusi otsiv Joosep Toots ning mõtisklev unistaja Arno Tali, aga huvitavad karakterid on ka väiklase hingega Kiir, aeglane Tõnisson ja enesega ning maailmaga rahul olev Imelik, kapriisne Raja Teele ja teisedki. Noorte tärkavat tundeelu on kujutatud mõistvalt ja diskreetselt, tegelaste hingemured avatud veenvalt ning Tootsi muretult lustlikud ettevõtted esitatud köitva huumoriga. Arno elutunnetus on omane Oskar Lutsu melanhoolsele noorukitüüpidele. Tema
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ...
terrassehitisi ning valmistasid nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast basaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15-30 t rasked). Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele 18 Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi
Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti kokkuleppeliselt keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud, kuid kõik kokku tegid temast riigi tegelikku juhi. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Itaalia ja provintsid Roomlased ei surnud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimu-si, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks ,,jaga ja valitse". Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik aeg-ajalt õhutada pingeid oma alluvate vahel.
Rooma õigus: Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrassid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõik Rooma kodanikud oli readuse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohuta süüdi mõista ega karistada. Kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale- vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile. Itaalia ja Provintsid : Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi , vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteliseks ,, jaga ja valitse''. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad ,ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel.
Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks mälestisteks võib pidada mitme meetri kõrguseid kõvast basaldist välja raiutud inimpäid. Kummalisel kombel on need pigem negriidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 3.2.MAIADE (MAAJADE) KULTUUR (ca 300-900 ): Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud
enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. "Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. "Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele (teose illustratsioonid, kujutava kuntsi tööd, vaiba pildid jne.). "Sakala" Ajaleht "Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. Hakkas ilmuma Viljandis ( praegu küll trükitakse Tartus ). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 ( 1940 - 1941 kandis nime "Punane Täht" ), 1941 - 1944, 1944. aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all ( "Uus Sakala" ), 1944 - 1950, 1950
Suurem osa õigeusu kirikuid on iseseisvad ehk a u t o k e f a a l s e d, väiksem osa - a u t o n o o m s e d. Õigeusk on levinud Kreekas ( seal on ta riigiusk, Kreeka õigeusu kirikupead - oikumeenilist Konstantinoopoli patriarhi - peetakse patriarhide seas auväärsuselt esimeseks, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes, Gruusias, Serbias, Tsernogoorias, Makedoonias, Bulgaarias, Rumeenias ja Moldovas. Õigeusk on omaseks saanud ka vene võimu alla jäänud soome - ugri rahvastele, sh. karjalastele ja setudele. Eesti iseseisvumisel eraldusid bolsevike alla jäänud vene kirikust ka siinsed õigeusklikud, moodustades Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku ( EAÕK). Nimeliselt allus see Konstantinoopoli patriarhi vaimulikule juhtimisele. Pärast Eesti okupeerimist NSVL -i poolt 1940 allutati EAÕK Moskva patriarhaadile, Saksa okupatsiooni ajal taastati senine seisund. Pärast 1944.a. jätkas pagulusse siirdunud EAÕK - i juhtkond oma tegevust Eesti - aegse korra kohaselt
Üldse hakkas nüüd Prantsusmaa aktiivsemalt ise osa võtma sõjast Habsburgidega ja kuulutas sõja ka Hispaaniale. Viimane suurem lahing oli 17. mail 1648. a., millest võtsid osa austerlased, baierlased, rootslased. Praha pärast võideldi rootslaste ja keisri vägede vahel kuni 3. novembrini, siis saabus teade üldise rahu sõlmimisest Münsteris 24. oktoobril 1648. a. Seda rahu nimetatakse Vestfaali rahuks, mis kindlustas paljukannatanud rahvastele rahulikuma elu- olu. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) Habsburgid ja Katolik liiga Protestantlik unioon Böömi Taani Rootsi Prantsusmaa Sõda on võidukas katoliiklastele Sõda kurnab mõlemaid pooli (Joonis 1.1) 1.3 Vestfaali rahu
Soomlaste ja leedulaste väljaränne viis aga valdavalt riigist välja, üle ookeani ja peamiselt linnadesse, ulatudes 10-30%-ni. Mõlemaid on ilmselt mõjutanud ka paremad riigist väljarände võimalused ja naabrite (rootslaste ja poolakate) varem alanud ja intensiivne transkontinentaalne ränne. Kusjuures leedulaste väljarändele andis suurema intensiivsuse märgatavalt tugevam rahvuslik rõhumine, madalam majanduslik arengutase ja ilmselt ka sel perioodil katoliiklikele rahvastele omaselt kõrgem rahvastiku loomuliku juurdekasvu tempo. 8
mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (mängitused, arstimissõnad). Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaule lauldi tihtipeale ilma saateta. Üsna tavaline oli, et eeslaulja ja koor laulsid vaheldumisi. Koor ühines eeslauljaga seitsmendal silbil (viimasel värsijalal), samuti eeslaulja kooriga seda nähtust nimetatakse liegajus. Selline laulujärje ettehaaramine võimaldas
selles eriline? Teadja abiga sõlmib karjus maagilise lepingu metsavaimuga, kes lepingust kinnipidamise korral kannab karja eest hoolt. Karjusel aga oli palju reegleid, mille järgi käituda. Karjase identiteet muutus karjatamisperioodiks. Näiteks, ei tohtinud karjus loomadele viga teha, ujuda, vanduda, seksida, naise paljaid jalgu, läbi aiaaugu ronida. Kui karjus KÕIKIDEST erinevatest reeglitest kinni peab siis tagab karjus karja edu. 31. Kirjelda erinevatele rahvastele tuntud kalendaarseid perioode, kui piirid hauataguse ilmaga on avatumad. Kuidas see avatus uskumustes ning kombestikus väljendub? Eestis ja Soomes on novembrikuus hingedeaeg, kus süüdatakse küünlad ja kaeti laud, et lahkunud hinged saaksid maja külastada jaõnnistada. Hingedeajal on keelatud lärmi tegemine. Slaavlaste rusalka ja rusalnaja toimub suvel, mil lahkunute hinged on ohtlikud ja võivad elavaid endaga kaasa meelitada. Nädala lõpus toimub hingede ära saatmine, kus
Sanditamise mütoloogilised tagamaad: Lahkunute koju ootamise aeg; sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt ja on teispoolset päritolu. Laulud kajastavad eelkristliku kosmilist geograafiat, takistusena mainitakse veekogude ületamist jne, mõnikord kannavad sandid ka tiibu. Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest. 44. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel. Soome-karjala oma põhja- või läänesuunas. Eestil kõrgel (taevas). Surnute asupaik seotud hauaga. Maa all, kalmistul kui surnute küla. Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavate perekondade või sugukondadega. Läänemeresoomes arusaam, et elu on sarnane maisega, kuid äraspidine. Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimise...
Sellega kaasneb omakorda progressitunne. · Natsionalismi ehk rahvusluse levik, aga 19. saj alguse omast erinev. Uus rahvuslus oli sovinistlik ja lähtus sellest, et suurriigid võivad ümberasustada väiksemad, nende endi heaolu huvides. See väljendub panliikumistes nt. Pangermanism, mis lähtus Saksamaast (Poola keelse hariduse keelamine jms.) ja panslavism, mis lähtub Venemaast. Algab surve väikestele rahvastele. Venemaal toob venestamine kaasa juudivastasuse ehk antisemitismi. Hakati korraldama juudi pogromme, millel on riigi vaikne heakskiit. Austrias saab alguse sionistlik liikumine, millele paneb aluse Theodor Herzl. Põhineb ideel, et minna tagasi Palestiinasse ja rajada sinna oma uus riik. Juutidele see väga ei meeldinud kuna nad oli juba integreerunud. Tasapisi hakkavd juudid ikkagi lahkuma, I MS ajal juba päris paljud ja rajatakse uus riik Iisreal
Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast (Kõiv 2006: 137). Rooma riik tekkis I aastatuhandel eKr Itaalias, mil seitsmel künkal asunud külad ühinesid Rooma linnriigiks. Riigina püsis Rooma umbes 1000 aastat. Riigi valitsemisel kasutati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele (Viirand 1984: 39). Roomlased olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Rooma hiilgeajal alistati kõik Vahemere maad. Ladina keel muutus poliitiliseks kõnekeeleks kõikjal Vahemere rannikul. Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni (Viirand 1984: 39), (Kõiv 2006: 137), (Kõiv 2006: 160).
Presiidiumi esimeheks. Pervuhhinit ja Saburovit peeti nö. Malenkovi meesteks. Malenkovi varjus kujunes esialgu NSV Liidu tegelikuks liidriks Beria, kes väga aktiivse ja otsustusvõimelise mehena asus riiki reformima. Vastupidiselt oma minevikule asus Beria pooldama liberaalseid reforme, poliitvangidele amnestia andmist, arstide ja juutide vastu suunatud protsesside lõpetamist jms. Samuti asus ta pooldama suuremate õiguste andmist teistele rahvastele NSV Liidu koosseisus ja mõjusfääris. Beriat kardeti. Sisejulgeolekujuhina teadis ta palju ja ta oli tuntud oma otsusekindluse ning halastamatuse poolest. Seega oleks tema võimulepääs võinud tähendada uusi repressioone ja kindlasti ka mitmele poliitbüroo liikmele poliitilise karjääri lõppu. Igati mõistlik oli selline ohtlik mees võimult kõrvaldada. Ajend saadi rahutustest Ida-Saksamaal, mille tekitajaks peeti Beria liberaalset poliitikat. Poliitbüroos
Elulugu Daniil Elkonin (1904-1984) sündis Poltava kubermangus , ta õppis Poltava gümnaasiumis ja Alexander Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilise Instituudis. Ta on töötanud selle instituudis alates 1929 aastast ,kus tema töö teemaks olid (koostöös Võgotskiga) probleemid, mis kajastasid laste mängu. Pärast lüüasaamist pedaloogias 1937 a. töötas ta alglasside õpetajana ühes Leningradi koolis ,õpetas Pedagoogilise Instituudis, andis välja vene keeleõpikuid Kaug-Siberi rahvastele.. Aastal 1940 kaitses ta doktorikraadi väitekirja. Pärast Suure Isamaasõja lõppu (veetis rindel, oli autasustatud ordenite ja medalitega), andis ta psühholoogiat Nõukogude Armee Sõjalis-pedagoogilises Instituudis. 1953 aastal Elkonin demobiliseerub armeest kolonelleitnanti auastmes ja läheb lõplikult Akadeemilisse Psühholoogia Instituuti RSFSR , kus ta varem oli töötanud. Instituudis ta juhtis mitu
Venemaa. 5. Saksa okupatsioon 1918 Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon oli Lääne-Eesti saartel alanud juba 1917. aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee.
vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968.a ja loobus 1987.a avalikult Breznevi doktriinist,teatades,et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida Kesk-ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine.Baltimaade laulev revolutsioon näitas,et NSV Liit on nõrgaks jäänud.See andis Kesk-ja Ida- Euroopa rahvastele märku,et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada.
Tsaarivõimus vastasid sellele sõjaseisukorra väljakuulutamisega ning karistussalkade sinna saatmisega. Hukati revolutsiooniga seotud inimesi, osadel õnnestus Lääne-Euroopasse põgeneda. Leedu revolutsiooniga selliselt kaasa ei läinud, kuna kartis äsja saadud õigusi kaotada, kui olukorra teravnemiseni ei läinud kaua aega. Ligi 2000 rahvaesindajate nõupidamise liiget nõudsid Leedule suuremaid õigusi kuni autonoomia kehtestamiseni. Ülestõusmisi esines mitmeid, aga need olid Balti rahvastele kasulikud. Võideldi välja õigus emakeelsete erakoolide(ka keskkoolide) loomiseks, lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus. Baltikumi areng Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut. Eestis asuti agaralt kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. Esimesena avas uksed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium(Tartus) ning järgnesid poisslaste gümnaasiumid Pärnus, Viljandis ja Otepääl
paika panna. Võib öelda, et 19ndal sajandil pakkusid ka arheoloogid välja, et see keel võis olla selle rahva keel. 1920- 30ndatel aastatel leidis aset rahvuslik tõus, siis üritasid ka arheoloogis vähehaaval paika panna kaugeid esivanemaid ja kultuure. Sel ajal hakati omistama rahvastele väga vanu kultuuri. Sageli olid need lihtsalt hüpoteesid, mida oli väga raske kinnitada. Fosinna teooria. Arvati, et oli mingi piirkond, kust liiguti laiali ja ajapikku lihtsalt kontakt kadus ja seeläbi tekkisid keeled. Arvati, et mingil hetkel olid mingi keele kõnelejatel soodsad ajad, nad paljunesid, otsisid uusi asualasid ja olid seejuures ka väga sõjakad. Seeläbi suutsid nad edasi liikudes varasemad hõimud ära assimileerida. Ühtteist ka laenat aga sellegi poolest on need
· 4. Relvastuse järkjärguline vähendamine. · 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · 6. Vägede väljatoomine Venemaa aladelt. Venemaale vaba otsustusõigus enda saatuse üle. · 7. Belgia suveräänsuse tingimusteta taastamine. · 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace ja Lorraine. · 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda. · 10. Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. · 11. Balkani riikidele anda enesemääramise õigus ja rahvusvaheline garantii. · 12. Osmani impeeriumis elavatele mitte-türgi rahvastele anda enesemääramisõigus. Türgi suveräänsus kehtestada Türgi piirides. Vaba läbipääs Dardanellidest. · 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. · 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja
Selle artiklis II on esmakordselt maailma ajaloos kõrgel riikidevahelise lepingu tasemel kirja pandud "kõigi rahvaste vaba enesemääramise õigus kuni täieliku lahkulöömiseni riigist, mille koosseisu nad kuuluvad" ja sealjuures Venemaa kindla üldkohustusena. Teiste sõnadega: Tartu 13 rahuleping oli ühtlasi vabaduskiri kõigile Vene impeeriumi rahvastele. Enne seda oli niisugune rahvaste õigus sõnastatud vaid kahes deklaratiivses aktis, nimelt USA presidendi T. W. Wilsoni 1918. aasta kuulsas "14 punktis" ja Lenini rahudekreedis. Deklaratsioone peab õigusteadus hea tahte aktideks, mille juriidiline jõud on nõrk. Neid võib muutunud olukorras unustada. Rahvusvaheline leping, iseäranis aga rahuleping, tähendab seevastu riigi kindlat sidumist, millest saab taganeda vaid rangelt piiratud erijuhtudel. Lepinguist tuleb kinni pidada. See
Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
põhjapoolsed jõed Ptolemaiose fantaasia vili, jääb meile teadmata. Kõigi ebakindlate asjade juures on siiski ka asju, milles võime kindlad olla. Nimelt võime väita, et Skandinaaviast ei teatud Ptolemaiose ajal praktiliselt mitte midagi ning tuhat aastat hiljemgi teadis araablasest geograaf al-Idrisi Skandinaaviast veel õige vähe. Suure kreeklase kaartidega tutvudes saab selgeks, et tookordsetele tsiviliseeritud rahvastele tuntud maailm, oikumeen lõppes soome sugu rahvaste, finnide (kes esinevad ka Ptolemaiose kaardil ära toodud rahvaste hulgas, kuid näidatuna Visla ja Neemeni vahel) asualadega Sarmaatia ookeani lõunarannikul Ruboni jõest põhja pool. Seega siis need alad, kus meie tänapäeval elame. Kokkuvõte Ptolemaios koostas kaardi, tutvustas kaardiprojektsioone, püüdis näidata kerapinda tasapinnalisena ning lõi geotsentrilise süsteemi, mida kuni Koperniku teooriani usuti.
päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on see käibel veel tänapäevani. -Siirdevormilised laulud esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega
41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla). Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve
tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 5 vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud rahvad ühiselt Rooma ülemvõimu vastu välja
maagia. James Macpherson – tema läbi õpiti tundma lõunaiiris saagasid. Ta avaldas kogumiku, milles pidavat olema Ossiani loomingu tõlked. Mac’i luuletused olid rütmilises proosas. Romantikute seas said “Ossiani laulud” väga populaarseks. 3. ISLANDI EEPIKA (SKALDID, KENNING, VALHALLA, VALKÜÜRID), „VANEM EDDA” Islandi eepika – Island võttis ka ristiusu rahumeelselt vastu, mis tõi kirja ja kirjaoskuse germaani rahvastele. Islandi paganlik eepika säilitas oma sisu üsna suure täpsusega, ristiusu kõlblusideedel neis muinasgermaani müütides erilist kohta pole. VANEM EDDA (Edda=luuleõpetus. Vanem=et eristada 13.saj ilmunud luuleõpikust) –Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Kirja pandud 11.-12.saj, kogumik 13.saj. Koondab eri aegadest pärit laule, mis sisaldavad uskumusi ja legende Kristuse-eelsest ajast. TEGELASED: vanimad jumalad hiiud,
tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade Vana-Rooma ANTIIKAEG 5 vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud rahvad ühiselt Rooma ülemvõimu vastu välja astuda ning roomlased said õhutada pingeid oma alluvate vahel.
Koloonia emamaa toodang imperialism- selle all mõistetakse suurriikide vallutus poliitikat ja püüdu valitseda maailma. Toimus suurriikide majanduslik sissetung e ekpansioon ja koloniaal vallutused. Euroopa valitses maailma sest euroopa oli majanduslikult ja sõjaliselt arenenum kui maailm. Rassism- valge rassi loomulik üleolek võrreldes teiste rassidega Eurooplased viisid teistele rahvastele 1. ristiusu 2. meditsiin 3. raudtee 4. telegraaf e tsivilisatsioon põlisrahvaid ekploateeriti jumalt antisemitism-juutide teistest rahvastest halvemaks pidamine ja maailma hädades südistamine sovinism- vähemusrahvaste halvustamine Eluolu 20 saj alguses Üha rohkem inimesi elas linnades inglismaal 80% elaniksest saksamaal 60% Usa 40% prantsusmaa 40% linnade kasv tõi kaasa keskkonna ja hügieeni probleemid
III sõda 149-146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. (aastal 146 eKr vallutati ja liideti Makedoonia ning aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni riigi) Vallutatud alade valitsemine: Valitses Divide et impera! põhimõte jaga/jaota ja valitse, see tähendab, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati allaheidetud rahvastele ja tiikidele erinevad sõltuvusetingimused, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende omavahelisi pingeid ja vastuolusid. Kuid nad jätsid peaaegu täielikult puutumata allutatud riikide elukorralduse, nende usu, keele ja kombed ning sageli ka valitsusviisi. Üksnes ülestõusude ja vastuhakkude korral sekkuti valitsemisse. Erinevate piirkondade nimetused: * Itaalias: ager publicus ehk Rooma riigi maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
