Andrea Ainjärv Omariikluse rõõmud ja mured Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud omariikluse poole. Selleks, et välja selgitada teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse, saadeti Lääne Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Algsed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseivsuse kasuka leidis samuti toetajaid. Rahva seal oli omariikluse isee levinud juba enne kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlas...
Wilsoni "14 punkti" 1. Lõpetada saladiplomaatia. 2. Meresõidu vabadus. 3. Vaba kauplemine riikide vahel. 4. Relvastuse vähendamine. 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt. 7. Belgia suveräänsuse taastamine. 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace ja Lorraine. 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda. 10. Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. 11. Balkani riikidele anda enesemääramise õigus ja rahvusvaheline garantii. 12. Osmani impeeriumis elavatele mitte-türgi rahvastele anda enesemääramisõigus. Türgi suveräänsus kehtestada Türgi piirides. Vaba läbipääs Dardanellidest. 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust.
Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamin...
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. I...
Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 12351645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Põhja- Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud ka hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olnud kullast kaunistused harulduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele - asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõndadel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub
elu paremaks läheks. Riigipea asus korraldama enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme (see tõi uusi töökohti ning seetõttu majanduskriis hakkas taanduma). Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal. Nad saavutasid sellega alguses majandusele elavnamise, kuid nende poliitika tõi hiljem Euroopa rahvastele palju kannatusi. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult ja seda iga päev. Aktsiaomanikud üritasid päästa, mis päästa annab, ning müüa väärtpabereid ükstapuha mis hinna eest. Väärtpaberiteturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine. Börsujrahhile järgnenud suurt majanduskriisi on nimetatud ka Suureks deperessiooniks. Selle tagajärjel läksid tuhanded ettevõtted pankrotti ning paljud tehased ja vabrikud jäid seisma
712 aastal vallutati Sevilla, 716 Lissabon. 720 jõudsid Prantsusmaale. Euroopat sooviti muuta Damaskuse provintsiks. Araabia riik sai suuremaks kui kunagine Rooma impeerium. Sada aastat peale prohveti surma said araablased 732 aastal Poitiers lahingus strateegilise kaotuse osaliseks frankide majordoomuse Karl Martelli poolt. Nad jätkasid ekspansiooni. IX sajandil vallutasid Korsika ja Sardiinia ja 846 aastal olid Rooma väravate all. Oma ekspansiooni alguses araablased ei surunud alistatud rahvastele peale oma usku. Nad ehitasid kindlus-linnu (Kufa, Qum, Mosul, Basra jne.) ja korjasid andamit dhimmide ehk teiseusuliste käest. Karistati ainult maksude mittemaksjat. Umar II (717-720) oli esimene kaliif, kes alustas alistatud rahvaste vägivaldset islamiseerimist. Edu ei olnud, kuna kadus dhimmide maksubaas. Peale tema surma nõudsid siiidid võimu üleandmist Ali otsestele järglastele. 749 aastal Ali pooldajad vallutasid Kufa linna ja kukutasid Umejaadide viimase kaliifi.
Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Nobiliteet- Rooma ülemkiht Rahvakoosolek- koosolek, kus valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid Keiser- valitseja tiitel, kõrgeim monarhitiitel Imperaator- tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, see hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat ''Jaga ja valitse''- roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlisid igaühega eraldi kokkuleppe Ida-Lääne provints- roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat, ida-provintsi kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, lääne-provintsi aga Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia jja Britannia Leegion- suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Rooma õigus- kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, neid ei tohtinudilma kohtuta
Etruskid ja nende kunst Etruskide ajalugu Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias, tolleaegses Etruurias algas 8. sajandil eKr. Nende kultuuri levik toimus 8.sajandist 3.sajandini. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste- eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskid olid ka edukad meresõitjad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast,...
Maailm ja rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945 ning see muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Näiteks Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule, Albaania sa taas iseseisvaks, Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Need muutused tõid kaasa miljonite inimeste ümber asumise. Mõnel pool põhjustas see vägivalda. Samuti muutis II maailmasõda jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks sai USA ning Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. Nõukogude Liit sai määravaks jõuks. Pärast teist maailmasõda hakkasid NSV Liidu ja lääniliitlaste suhted jahenema. Lääneliitlastele tundus, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 1946. aasta alguses pidas Stalin kõne, kus ta rõhutas paratamatust kaasaegses maailmas. See kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Chu...
· sammuti juhtis riiki vanemate nõukogu ehk senat · riigiametisse pääsesid ainult jõukad ja nobiliteedid ehk tuntud inimesed Rooma riigi valitsemine vabariigi ajal · loobuti rahvakoosolekutest · juhtime koondus valitseja kätte · riigijuht käsutas kõiki Rooma vägesid · senatist sai keisri nõuandja ning magstraadid viisid ellu keisri otsuseid · rahvaarv kasvas Põhimõte "jaga ja valitse" · ei surutud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga ühega eraldi kokkuleppe · arvestati kohalike oludega Idaprovintsid · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus · kõrge kultuuri ja jõukate maadega · olid Rooma võimu all keiserriigi rikkamad · eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse · kreeka keel rahva seas, ladina keel riigivalitsemises ja sõjaväes Lääneprovintsid
Paljud Nõukogude intellektuaalid hakkasid Nõukogude kommunismis kahtlema ja ajakirjanduse kaudu ka seda otseselt kritiseerima. Suurem sõna- ja meelsusvabadus ka julgustas mitmeid Nõukogude Vabariikides ja Ida-Euroopa sotsialismimaades rahvuslike ja kommunismivastaste liikumiste tekkimist. Üha suurenev vabadustunne, mitmed aktsioonid Euroopas, Berliini müüri langemine kõik need kombineeritud üha suurema vastumeelsusega kommunismi suhtes sundisid Nõukogude juhtkonda rahvastele üha suuremaid ja suuremaid vabadusi lubama ja 1990. aasta veebruaris nõustus Kommunistlik Partei oma poliitilisest ainuvõimust loobuma. Üsna pea kuulutas end iseseisvaks Leedu, talle järgnesid Eesti ja Läti ning ka teised Nõukogude Vabariigid. 1991a lubati vabad valimised, mille võitis Jeltsin, augustis hoiti ära kommunistide riigipöörde katse ja detsembris oli Nõukogude Liit ametlikult lõppenud.
(ka Londonis) ja Soomes. Miina Härma koorijuhina Laulupeod viisid noore naise koorijuhtimise juurde ja 1894. aasta sügisel asutas ta Tartus omanimelise segakoori. Koor külastas 10 aasta jooksul peaaegu kõiki Eesti linnu tuues sinna muusikalist äratust ja eeskuju. Miina Härma oli muusikaõpetaja ning koorijuht Tartus ja KroonlinnasKoor esines menukalt ka Riias, Pihkvas ja Peterburis tutvustades sel viisil eesti kultuuri ka teistele rahvastele. Kui Härma asus 1903. a. Kroonlinna jäi kahjuks koori tegevus soiku. Vahel koor siiski esines, näiteks "Murueide tütre" lavaletoomisel Peterburis. Oma koorijuhi kogemused sai Härma juba Peterburi konservatooriumist, kus ta õpetaja dr. Hurda kaasabil koondas eesti soost koolilapsed ja õpetas neile pühapäeviti rahvuslikke laule. Sellega soovis ta virgutada sealseid eesti rahvusest noori nii muusikaliselt kui ka rahvuslikkult.
Vene tsaaririik. Võimule tulnud Venemaa Ajutine Valitsus määras Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks ning kinnitas Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega loodi kubermangu komissari juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Eesti lähiajalugu Pärast 24. veebruari 1918 Pärast Vene impeeriumi kokkuvarisemist Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Eesti ennast 24. veebruaril 1918 Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele iseseisvaks vabariigiks ning nähti ette Asutava Kogu valimised. Pärast Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu, mis sõlmiti 2. veebruaril 1920, säilitas Eesti oma iseseisvuse kahekümne kaheks aastaks Eesti lähiajalugu Omariikluse kaotus 1939. aastal natsiSaksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotov Ribbentropi Pakti tagajärjel okupeerisid Nõukogude väed Eesti juunis 1940. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid
" Artemise templil oli ka teine funktsioon peale jumalate austamise koha: seal olid varjus riiklikud kurjategijad ja plehku pannud orjad. Lõpuks kujutas endast jahijumalanna tempel mitte ainult Artemise austamise paika ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja kõige suuremat panka Aasias, kuhu oli paigutatud mitmete eraisikute ja mitte ainult efesoslaste, vaid ka välismaalaste ning ükskõik kust päritolevate inimeste raha, samuti rahvastele ja kuningatele kuuluv raha. Oma varandust templisse hoiule panna või sealt seda laenata võisid igaüks: oma riigi kodanikud ning võõramaalased, riigid ning nende valitsejad. Templi rikkused suurenesid pidevalt, kuna laenu anti väga kõrgete protsentidega, seega oli Artemise tempel ka üks rikkamaid templeid maal. Peale raha oli templi päralt ka paljud maa-alad. Artemise kummardajad külvasid sageli üksteise võidu oma
Tänu sellele võib hiinlane lausa seletamatul moel ette teada, mida te järgmiseks ütlete või teete ta adub teie kavatsusi veel enne, kui olete jõudnud need iseendale teadvustada. Üleolek Kõik hiinlased teavad, et nad on inimkonna koorekiht (mitte Jumala valitud rahvas, sest ükski jumal pole nii ruur, et võiks hiinlasi enda omaks pidada; jumalad on hiinlaste endi loodud), ja hiinlastel oleks südamest kahju kõigist teistest rahvastest, kui neile vaid pähe tuleks teistele rahvastele mõelda (aga seda ei juhtu kunagi). Hoolimatu üleolek on hiinlase iseloomu kindle alustala. Mitte-hiinlane saab hiinlast solvata sama palju kui kaheaastane laps täiskasvanut: kui solvatav ei pea miskiks solvaja seisukohti ega võimeid, missugusest solvangust saab siis üldse juttu olla. Hiina uusaasta Muidugi on teada, et Hiinas on uusaasta, kusjuures igal aastal ise ajal. Tänavu on ta nimelt nimelt 1. veebruaril. Hiina uusaasta on hiinlaste suurim püha
Jõuluööl pidi tuli kaminas põlema (päikesekummardamise tava) kogu öö. Jõuluööl oli toit laual (osana esivanematekultusest) ja süüa tuli seitse korda - et olla järgneval aastal terve ja tugev. Külluslik jõululaud tähendas piisavalt toitu kogu tulevaseks aastaks. Joodi koduõlut. Jõululeib - jõuluorikas - seisis laual, seda aga ei söödud, vaid säilitati jõulude järel viljasalves. See leib oli seakujuline, sest siga oli Euroopa rahvastele viljakuse kehastus. Jõuluvorstid ehk makid tehti tangupudrust, millele lisati rasva, liha ja köömneid. Magustoiduks söödi pähkleid. Sealiha hapukapsaga ja verivorsti söömise tava on suhteliselt hiline. Jõululaupäevased tööd lõppesid tavaliselt juba lõuna ajal saunaskäiguga. Siis pandi selga uued puhtad riided ja jäädi jõule ootama. Peeti laulu-, jõu- ja osavusmänge, külanoored käisid niisama ringi. Jõuluööl vaadati tähti ja härmatist, et ennustada
partisaniarmee loomine. Kuubas saavutatud võidu ülehindamine ja ekslik ettekujutus, et samal moel võib forsseeritult saavutada revolutsioonilise pöörde kogu LadinaAmeerikas. 3. Riigipoliitiline: kinnistunud sotsialismi edasiarendamine puhtaks kommunismiks. Põhimõtteline vastuseis idabloki formaal-marksistlikule riigisüsteemile. Tingimusteta abi osutamine arengumaade rahvastele nende liikumisel riigi- ja ühiskonnavormi suunas, mis on üpris sarnane Hiina omaga. 4. Majanduspoliitiline: agraarse suhkrumaa Kuuba ümberkujundamine Ladina- Ameerika kõrgeltindustrialiseeritud tööstusmaaks; suurmaavalduste kui Ladina- Ameerika majanduse liikumapaneva jõu likvideerimine. Doktriin täielikult tsentraliseeritud majanduse üleolekust ettevõtte isemajandamisele baseeruvast sotsialistlikust majandussüsteemist.
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liik...
aasta novembris (vana kalendri järgi oktoobris) Vabadussõda - Eesti võitlus iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920 Landeswehri'i sõda - Eesti vägede ja Landeswehri relvakokkupõrge Läti territooriumil Vabadussõja ajal juunis-juulis 1919 Eesti Päästekomitee - organ Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ettevalmistamiseks aastal 1918. Päästekomitee koostas iseseisvusmanifesti. Manifest kõigi Eestimaa rahvastele - riigi valitsuse pidulik kirjalik teadaanne rahvale, et Eestimaa kuulutatakse iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks Tartu Rahu - Eesti ja Nõukogude Venemaa rahu aastal 1920. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust Isikud!! Willhelm II - Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises
juhataja (pikka aega oli selleks Ilmar Raudma) või sekretär. «Päevaleht» ja «Vaba Maa» kuulusid osakonnajuhataja kompetentsi, «Uus Eesti», «Uudislehe» ja provintsilehtede toimetustega tegeles sekretär. Põhimeetodiks oli võimalikke eksimusi ennetav selgitustöö. Enamjagu pressitöötajaid kuuletus üsna kergelt Propaganda Talituse korraldustele. Ajal, mil mu vanaema oli üheaastane, 1939. aastal võeti vastu Molotov Ribbentropi pakt, mille lisaprotokoll osutus mitmetele rahvastele ja riikidele 20. sajandi edasises ajaloos määravalt saatuslikuks. Samuti ka Eestile, kes lisaprotokolli alusel, koos teiste balti riikidega, kuulus NSV Liidu mõjusfääri. (Pajur jt. 2005 : 153) Järgmiseks otsustas NSVL Baltimaad okupeerida. Okupatsiooni algusaega on raske määrata, kuid arvatakse, et osaliselt sai see alguse juba alates baaside lepingu pealesurumisest. Tõsisemad ilmingud algasid 1940. aasta kevadel, kui hakati tühjendama (st
Pja ja Luna pool Stalingradi murti rinne lbi ja suur Saksa vgede krupeering Paulus6 armee piirati mber.Piiramisrngasse ji 300 000 Saksa sdurit,kes olid Saksamaa kige paremad sdurid.Hitler ei lubanud neid piiramisrngast vlja tungida,sest ta ei tahtnud Stalingradi linna loovutada ja lubas neile abi saata vljapoolt.Abioperatsioon aga ebannestus.Lpuks olid Saksa ved sunnitud alla andma.Sellel lahingul oli suur moraalne thtsus,see andis lootust Hitleri vastu sdivatele rahvastele terves maailmas. El Alameini lahing 1942.aasta lpus. Toimus Tuneesias,Phja-Aafrikas.Lppes samuti sakslaste kaotusega.Sakslaste vastas olid Inglise ved ja ka Ameerika ved.Kigepealt sakslased olid pealetungivaks pooleks.Inglased asusid Egiptuses ja sakslased Tuneesias. Sakslaste eesmrk oli inglased Egiptusest vlja saada.Sakslased judsid peaaegu Alexandria linnani vlja,aga sealt nad sunniti taganema.Algas inglaste pealetung. Sakslased taandusid Tuneesiasse ja seal El Alameinis piirati nad mber
Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Pont du Gard - veejuhe Via Appia - sõjatee Rooma ja Capua vahel Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Vana patriitsi portree Cicero büst e
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvorm...
Seega püütigi kujutada ka hauda võimalikult lõbusalt ja lustlikult, just nagu eluajalgi. Kultuuri hääbumine ja kadumine Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku eKr lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal eKr aga ,,kihutas" Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku eKr tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte. Linnades elavatest etruskidest said Rooma kodanikud ja nende eripärane kultuur suuremas osas kadus ning sulandus rooma kultuuri ja eripäraga ühte. Kokkuvõte Etruskid olid rahvas, kes elas 8.-3. sajand eKr tänapäeva Itaalias. Nad elasid linnades, kuid ühtne
Hingedepäev- (2. november) tähtsaim sel päeval oli hingede söötmine. Hingedele köeti sauna ja kaeti laud, kuhu peremees esivanemaid ükshaaval nimepidi sööma kutsus. Arvati, et "õhk on hingekesi täis" ja tõepoolest, sel aastaajal on ilm tavaliselt udune või sompus. On tehtud isegi hingesanti - käidi talust tallu, lauldi, paluti ande. Erinevalt mardi- ja kadrisandist kandsid hingesandid surnutele viitavaid valgeid linu. Selline komme on tuntud teistelegi Euroopa rahvastele. Tänapäeval, ei kasutata enam neid traditsioone sel päeval, alles on jäänud küünalde põletamine hinede auks. Kadripäev- (25. november) kadripäeval ei tohtinud teha villast tööd lammaste õnne eduks. Söödi mardipäevaga sarnaseid toite. Paiguti eelistati kadripäeval käkkide söömist (mardipäeval mardimauk). Kadripäevaks tapeti kana või kukk. Toitudeks mida kadri ja mardipäeval söödi: värskekapsasupp, kartuli-
Kontrolltöö 7-12 kordamisküsimused Gümnaasiumi Eesti ajaloo keskaeg Nimi ................................................ 1. Millise linna teke võimaldas ristisõdijatel pöörata oma tähelepanu Läänemere äärsetele rahvastele? 1p Tähelepanu pöördus Pühalt Maalt Põhja-Euroopasse. 1143 rajati ka Lübecki. 2. Nimeta vähemalt 3 ristisõdade algpõhjust Läänemere suunas 3p - Sakslaste soov vallutada alasid Ida- Euroopas, et suurendada oma asula(Ekspositsioon itta ehk Drank nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutusel) - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka
maagilistest toimingutest saada lastemängud. Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul, kuid, mõnes piirkonnas, nagu Kihnus ja Saaremaal, on see käibel veel tänapäevani. 3 (Kihnu Virve regilaulu laulmas)
Kõneldakse kreeka keelt Suuremad linnad tekkisid alles Ladina keelt suhteliselt vähe peale Rooma võimu alla (kasutati ainult riigivalitsemises minekut ja sõjaväes) Ühiskond säilitas põllumajandusliku üldilme 15. Seleta Rooma poliitika põhimõtet „jaga ja valitse“ Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesüguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid ühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetati roomlaste põhimõtteks „jaga ja valitse“ 16. Kuidas said orjad vabaks, millised olid vabakslastu õigused? Kui orjad olid hakanud endale ise elatist teenima, said ennast vabaks osta
2. Sõjaväe korraldus muutus, sest pidevateks sõdadeks ja võimu hoidmiseks oli vaja alalist sõjaväge. Rooma armee moodustus nüüd mitte teenistusse kutsutavatest kodanikest, vaid elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurid ei sõltunud senatist ega rahvakoosolekust, vaid väepealikest, kes võisid soovi korral oma vägedega riigi enda vastu minna, seega puhkesid sellise muutuse tõttu kodusõjad. 3. Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga rahvaga eraldi kokkuleppe. Arvestati kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. 4. Idaprovintsid Lääneprovintsid
vallutussõdadega? Rooma vabariigi languse põhjused Rahvaränne Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. Pidevad sõjad tõid kaasa talupoegade laostumise ja linna kolimise. VALITSEMIS MEETOD JUBA EI SOBINUD 15. Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda. Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati alistatud rahvastele ja riikidele erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid nende ühist väljaastumist Rooma vastu ning võimaldas roomlastel vajaduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Samas jätsid roomlased peaaegu alati puutumata allutatud riikide elukorralduse, sealse usu, keele ja kombed ning sageli ka tavapärase valitsemisviisi. 16. Milles seisnes Rooma õigusriigi olemus keisririigi perioodil? Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, ka keiser. 12 tahvli seadus.
polnud sõjaks veel valmis. Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus säilisid. Teine Maroko kriis 1911 puhkes rahva ülestõusu mahasurumisega tekkinud võimalusest Prantsusmaal Maroko okupeerida. Inglismaa võimalik sekkumine leevendas läbirääkimiste tulemusi: Saksam. leppis tükikesega Prantsuse Kongost ja Prantsusmaa sai protektoraadi Maroko üle. Balkani sõjad: Balkanimaade iseseisvumise põhjused olid Türgi nõrkus, Venemaa toetus slaavi rahvastele. Esimeses Balkani sõjas 1912-1913 olid Balkanimaad Türgi vastu, et vabastada Türgi alla jäänud Albaania ja Kreeka alasid. Türgile jäi ainult Konstantinoopol. 1912 tunnistati Albaania iseseisvust. Teises Balkani sõjas 1913 astusid Serbia, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria vastu (nendega liitus revansitaotluses ka Türgi). Bulgaaria sai lüüa, kaotas isegi ammuseid alasid, sõja tulemusel tugevnes SERBIA, keda toetas Venemaa. Serbia tugevnemine teravdas suhteid Austria-Ungariga
mulle osaks saanud mitmed filosoofilised tõestused Jumala olemasolust ning põhjused, miks nii on. Enamik põhjendusi jumala olemasolust olid hästi mõistetavad ning nende põhjal on võimalik mõtiskleda ning mõttelendu edasi arendada, kuid teost ennast oli üpris keeruline mõista ning tekstist õige mõtte ülesleidmiseks läks kaunikesti kaua aega. „Summa paganate vastu“ on teos, mille eesmärgiks on tutvustada paganlikele rahvastele Jumalat ning neid veenda Jumala olemasolus ning ma arvan, et see on kindlasti mõjutanud nii mõnegi inimese vaatenurka Jumalast. Kuigi üks kirjanduslik teos ei pruugi nn paganaid oma seisukohtadelt taanduma panna, kuid see teos on arvatavasti oma välja andmise aastast alates Jumalat uskuvatele inimestele Tema olemasolu kinnitanud ning usku süvendanud.
ega ka negatiivselt. Prantslased on väga vaidlushimulised ja oma arvamuses kinni. Nad on selgepilgulised, põhjalikud mõtlejad, kes leiavad, et neil on paremad ajaloolised väljavaated kui enamikel teistel. Populaarsuse asemel eelistavad nad olla need, kellel on alati õigus. Oma ajalooliste saavutuste ulatuse ja suurejoonelisuse tõttu on prantslased veendunud, et nende missioon on Euroopa tsiviliseerimine. Nagu romaani rahvastele omane, tõstavad prantslased erutudes häält ja zestikuleerivad. Kuid nad loobuvad harva ratsionaalsusest ja oskavad näha teiste voorusi. Nad on sageli isiklikud, sest on huvitatud just nimelt teist, kuid viisakus on nende kaasasündinud omadus, olgugu, et välismaalased seda iga kord ei taju. Aega suhtuvad prantslased paindlikult. Päevakorrast nad väga täpselt kinni ei pea. Kuna nad seostavad päevakorrapunkte omavahel, siis tunnevad nad, et tasakaalu
Esimese "Noor-Eesti" albumi (1905) ava-artiklis "Noorte püüded" kuulutas Gustav Suits: "Ennemalt öeldi: Noblesse oblige a a d e l kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige noorus kohustab! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus. Ja meie hüüe on: Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks! Gustav Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli jäänud sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseimaks tegelaseks
Paljudel taimedel on väikesed lehed või okkad, see aitab neil vee auramist vähendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks üldse maha. Taimede fotosüntees toimub tavaliselt varreosas, mitte lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta. Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena. Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua, kui põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist
munitsipaalvalimised. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamise keeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. Maapäeva vanemate nõukogu- otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918. Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti 2 riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4.
vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus samasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esisenas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Rooma noorukid unistasid sõduriametist; kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele ja nagu enne mainitud, olid need enamasti kreeklased. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst Rooma. Tervete laevalaadungit viisi toodi kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinenud töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised relijeefid. Roomlased austasid esivanemaid, jõukate kodude
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Vanasõna kui folkloorizanr Essee Bret Metsküla Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Oma essee ühest folkloorizanrist teen vanasõnadest, sest need on mind alati paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes naturaalse (rahvapärase, mitte teadlaste poolt tarvituselevõetud) termini sisu. Matti Kuusi on raamatus «Sananlaskut ja puheenparret» esitanud kokkuvõtvalt erinevate keelte termini 'vanasõna' algtähendusi. Lisaks paljudel rahvastel tuntud väljendeile öeldud sõna või räägitud sõna v...
Etruskid Suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid, metalli töötlemine, sildade ehitus. Riiklus : kuningavõim Etruskid olid jumalakartlik rahvas, jumalike ennete tõlgendamine, väga tähtis elu peale surma. Mida võtsid roomlased üle kreeklastelt 1. Kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma sõnastiku. Ladina keel. 2. Jumalad, müüdid. 3. Kirjandus, filosoofia. 4. Üldine elulaad linnriiklus, viinamarja kasvatus. ,,Jaga ja valitse" Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi lepingu. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra, ei muudetud sealset usku ega kombeid. Konfliktide tekkel oli lihtsam arusaamatusi lahendada, sest rahvad ei olnud samasuguste reeglite ja pahandusi oli vähem. Lääneprovintsid Idaprovintsid Alad : P-Ameerika, Hispaania, Gallia, Alad : Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus
kuna neid on meil Eestis vähe alles ja nende eest tuleb hoolt kanda ja nende ülapidamine on tõenäoliselt väga kallis. Kõik see, mis kaasnedb pärandkultuuriga maastikul, mõjutab ka maastikuarhitekti tööd, et luua uus maastik, mis rahuldaks ka teisi inimesi ning ei rikuks ega ohustaks pärandkultuuri elemente. Mõningaid pärandkultuuri elemente Hiis Pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Puude kultus ja pühad hiied olid omased paljudele rahvastele, eriti iseloomulikud olid aga Põhja Eroopa metsavööndi põlisrahvastele soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mida peeti pühaks ning mida keelati rüvetada ja rikkuda(tallata, oksi murda, puid raidud jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu, mis asus küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures ja kus ohverdati surnud esivanematele (A. Viires, 2007). Eesti põlis- ja hiiepuid
Maja taga asus sammasõu taimede nind purskkaevuga. · Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maailiti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Kreeka mõju · Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelmine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks · Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevaladungite viisi toodi Kreekast skulptuure. · Kui nende tagavara lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate jägi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. · Kultuurid pidid olema hästi täpsed ja loomutruud Monumendid · Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka
esmalt Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid. Mida enam kodanike hulk suurenes, seda vähemaks jäi senaatoritel eesõigusi. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele meestele. Sellega kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsusega polnud Rooma riigis enam tähtsust. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Itaalia ja provintsid Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks ''jaga ja valitse'' (ladina keeles divide et impera). Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad üihseld Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel.
Bütsantsi ( 395-1453) diplomaatia Peale Rooma impeeriumi lagunemist hakkas rahvusvaheliste suhete süsteemis olulist rolli mängima Bütsants. Roomast eraldumise ajaks loetakse 395 aastat ja esimeseks imperaatoriks sai Arkadios. Ida-Rooma riigi kodanikud pidasid ennast roomlasteks. Etniline koosseis: kreeklased, süürlased, koptid, armeenlased, grusiinid, juudid, alates 6 sajandist slaavlased ja 11 sajandist araablased. Majanduses, poliitikas ja kultuuris kuulus üleolek kreeklastele. Riigikeeleks oli 6 sajandini ladina keel, hiljem kreeka keel. Uus rahvusvaheline süsteem erines tunduvalt Rooma impeeriumi aegsest. Algas Suur rahvasterändamise ajajärk. Kõiki selle nähtuse põhjusi ei suuda teadlased seletada. Kindlasti mängis oma rolli suurte hõimuliitude tekkimine ja germaanlaste ja slaavlaste asualade suhteline ülerahvastatus. Algtõuke andsid hunnid, kes IV sajandi teisel poolel tungisid Ida-Euroopa steppidesse, purustasid 375 aastal Ermanar...
võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni, mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada, Kodusõdade tulemusena koondus kogu võimutäius aastaks Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 10. Rooma jaga ja valitse (divide et impera) poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Sageli jätis puutumata ka riigikorra. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid Rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud rooma käsutusse, loovutama maad, makse maksma ei pidanud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, kogu maa oli Rooma riiigi omand ja selle eest
LK204 lõik 6 Oh sa fašistlik müürikoi- isegi NKVD keldrid ei pea kinni! Aga peeneks oled selle pugemisega jäänud vend! LK 221 lõik 6 8. Mulle pakkus selle raamatu lugemine väga palju huvi, sest kui ma alguses hakkasin seda raamatut lugema, ei uskunud ma, et tegemist võib olla nii tõsise ja eestlaste saatust puudutava romaaniga. Minu arvates näitab see raamat, millist ülekohut tehti balti rahvastele, kes hoolimata ebavõrdsetest jõudude vahekorrast võitlesid inimväärtuste ja demookraatia eest. Sain teada, et ka eestlaste enda seas oli äraandjaid, kes reetsid oma kaasmaalasi. Samas nende äraandjate saatus oli ka kurb, sest vaenlase eesmärk oli allutada Eesti ükskõik milliste vahenditega. Jubedust tekitavad autori liiga otsekoheselt kirjeldatud inimeste piinamised NKVD poolt.
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
5. Surm Kuigi tema edust tingitud populaarsus II maailmasõja ajal oli tugev, hakkas Stalini tervis halvenema 1950ndate alguses. Stalin (Joonis 5) suri 5. märtsil 1953. Ta jättis endast maha surma ja hirmu, aga ta muutis nõrga Venemaa maailma suureks ja võimsaks riigiks. (, 2015) Stalin maeti Moskvasse, Kremli müüri äärde ning tema mälestuseks on valmistatud ka mälestussammas, mis asub ta sünnilinnas, Goris. Ja peale selle, et ta tegi oma rahvale ja teistele rahvastele palju halba ja tema tõttu suri miljoneid inimesi, austatakse teda väga ja peetakse teda kui "Rahva isaks". Ka tänapäeval austatakse teda, kuid enam mitte nii rohkelt, kui kunagi varem. (Britannica, 2015) 8 Joonis 5. Jossif Stalini matused (1953) Joonis 6. Jossif Stalini haud (2011) Kokkuvõte Kirjutasin oma referaadi Jossif Stalinist, kes on olnud läbi ajaloo üks julmemaid riigijuhte.
Sammud Eesti iseseisvuse taastamise suunas SISSEJUHATUS: *eesti vabariigi tekkimine + taust *iseseisvuse kaotus, MRP, II MS, okupatsioon + taust *lühidalt nõukogude võimust *Gorbatsov Detailsemalt alates Eesti 1987: *sammud, mida tehti ja miks oluline *fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisa...
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
