väiksematest sõjalistest kokkupõrgeteks oli peavaenlaseks siiski Liitlased(liitlasriigid)-UK, Prantsusmaa, NSVL, USA (kokku 61 Lääne demokraatia. riiki). Sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Hispaania kodusõda(1936-1939). Esimene sõda peale I MS, Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. Euroopas. Peale seda, kui võimule tuli Rahvarinne. Ülestõus Hitlerivastane koalitsioon: USA Kongress võttis vastu nn. lend- Marocos, mille juhiks oli Francisco Franco. 27 riiki kirjutasid alla lease`i, Churchill ja Roosevelt - Atlandi harta põhimõtted. 1942 mittevahelesegamispoliiika lepingule. Siiski diktatuuri riigid alla ei kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste kirjutanud, Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot relvadega ja ka deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta)
väga pikk demokraatia ajalugu, aga siiski oli demokraatlik kord seal tugev. Prantsusmaal oli palju parteisid. Neil oli vähem asumaid kui näiteks Suurbritannial, aga siiski oli neil ka asumaadega lahkhelisid. Börsikrahh ei tekitanud Prantsusmaal alguses erilist ärevust. Aga siiski jõudis ka see lõpuks nende riiki. Valitsus ei suutnud majanduskriisi ületada ning see innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. Kuid riigipööre õnnestus maha suruda. Sellega võitlemiseks loodi rahvarinne, kuhu kuulusid pahempoolsed erakonnad. Valimistel sai rahvarinne häälte enamuse ja moodustas valitsuse. Nad tegid mitmeid ümberkorraldusi. Töötunde vähendati, võeti vastu puhkusseadus. Suudeti ületada majanduskriis, aga rahvarinne lagunes. Diktatuurioht kõrvaldati, kuid 1930. Aastate lõpul ohustas neid Hitleri Saksamaa. Inglismaa 1920.-1930. aastatel. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik
(Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur. Austria ansluss (liitmine, operatsioon Otto) Hitler alustas maailma vallutamist Austriast. 1938 esitas ultimaatumi sealsete natside vabastamiseks. Suur osa elanikest pooldas natse. Austria liideti Saksamaaga
· Demokraatia laienemine USAs, SB ja Prantsusmaal: 1. USA kehtestati alkoholikeeld (suurendas mafia mõju); palju võimalusi rikastuda; kasvas kodanike heaolu 2. Inglismaa (SB) valimisreform (kolmekordistati valimisõiguslike kodanike arvu); leiboristide võimuletulek; Westminsteri statuut 1931 (senised dominioonid muudeti sise- ja välispol suveräänseteks) 3. Prantsusmaa 1934 Rahvarinne (komm+sots) -> moodustas valitsuse ja stabiliseeris pol olukorra; 30datel hakkas tegema koostööd NSVLiga · Dem nõrgestas traditsioonide nõrkus ja erakondade arenematus ning vead valimis- ja põhiseadustes. Dem tugevuseks oli võimalus tutvustada mitmesuguseid reforme, mis aitasid parandada rahva olukorda peale soda (kaasnes ka suurem toetus) Maailmamajandus 20datel-30datel: · Maailmamajandus oli muutunud tsükliliseks (tõus vaheldus langusega)
Põhjenda! 1. Tartu Rahu leping Eesti sai iseseisvaks (de jure), sai maad ja raha. 1. Nimeta 20. Saj. kõige negatiivsem sündmus või leping Eesti ajaloos! Põhjenda! 1. MRP likvideeris Eesti iseseisvuse ja muutis Eesti Venemaa osaks. Määras väga pikaks ajaks Eestimaa tuleviku. 1. Nimeta EV taasiseseisvumisega seotud üritusi! 1. Balti kett 2. Laulev revolutsioon 3. Fosforiidi kampaania 4. Laulupeod 5. Rahvarinne 2. Nimeta EV poliitikuid! 1. Jaan Tõnisson 2. Konstantin Päts 3. Jüri Vilms 4. Konstantin Konik 5. Jaan Poska 6. Ansip 7. Laar 8. Savisaar 9. Kallas 10. Meri 11. Rüütel 3. Nimeta EV 5 tähtsamat kultuuritegelast! 1. Jakob Hurt 2. Jaan Tõnisson 3. Johann Voldemar Jannsen 4. Carl Robert Jakobson 5. Koidula
8 dets 1935 valmistuti relvastatud riigipöördeks, kui jõuti ennem arreteerida vabadussõjalased. Siitpeale muutus opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu, mis liberaalse intelligentsi koondumiskohaks. Autoritaarse režiimi vastaste võitluse sünonüümiks kujunes Tartu vaim. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. Valitsusmeelsete saadikute ülekaalu tagamiseks moodustati eriline valimisorganisatsioon – Rahvarinne. Presidenti otsevalimistest loobuti ning 24 aprill 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. Mõni päev hiljem astus Kaarel Eenpalu valitsus ametisse. Nimetamisväärseid muudatusi ei kaasnenud. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena.
Majanduse stabiliseerimiseks devalveeriti nael. Välispoliitikas muutus probleemiks kolooniate iseseisvumissoov. Prantsusmaa. I MS järel sai endale kasulikud tööstuspiirkonnad ja muutus kiiresti tugevaks tööstusriigiks. Sisepoliitiliselt oli ebastabiilne. 1919-1939 vahetus 14 valitsust. See tõi kaasa rahva pettumuse demokraatias. Et ära hoida äärmuslaste võimulepääsu, sõlmisid sotsialistid ja kommunistid koostööleppe. 1936. a. moodustati erinevatest parteidest Rahvarinne, mis võitis valimised. Välispoliitiliselt sooviti saada Euroopas juhtpositsioonile. Saksamaa vastu tehti koostööd Venemaaga. Diktatuurid. 1920date lõpul tekkis Euroopas demokraatia kriis. Kõigis probleemides süüdistati demokraatlikku valitsemisviisi. - Kommunistid kodanlus tuleb hävitada. - Fasistid ja natsid rahvuse ühtsus. Vaenlased on juudid, kommunistid, slaavlased. TEKET SOODUSTASID:
Kogu "Balti tee" juhtimine toimub läbi raadio otsesaate. Mitmeid probleeme Ettevalmistuste käigus tuli korraldajatel lahendada mitmeid keerukaid probleeme. Kõigepealt - juba augustikuu algul muutus kogu kavandatud Balti tee marsruut. Nimelt teatasid lätlased, et neile ei sobi esialgselt kokkulepitud 3 marsruut Ainazi- Riia, sest antud piirkonnas on nende Rahvarinne üsna nõrk ega ilmselt ei suuda seal inimketti korraldada. Nii muudeti teed Riia -Cesis - Nuia, mis aga omakorda nõudis ka siinse marsruudi ümberkorraldamist. Tagantjärele tundub see küll ka Eestile parema ja sobivaima lahendusena, sest see andis ka meile uue marsruudi, mis kulges läbi Kesk-Eesti, võimaldades nö lähemalt tulla mõlemalt poolt ning seega haarata hoopis suuremaid inimhulki. Seejärel sõitis Andrus Öövel läbi kogu marsruudi ning fikseerinus kohapeal
See õnnestus neil kahel põhjusel: esiteks oli Punaarmee vabastamisel Saksamaa võimu alt pannud riigis võimule kommunistliku valitsuse (peamiseks eelduseks oligi NSVL-i kohalolek) ning teiseks polnud sõjajärgses majanduskaoses suurel osal elanikkonnast liberaal-demokraatlikesse põhimõtetesse usku, konfiskeerimine ja olemasolevate väheste materiaalsete hüvede jagamine tundus paljudele otstarbekohane ja õiglane. Enne valimisi loodi kõikjal rahvarinne – erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ja represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuulunud erakondadega. Iga väiksematki katset kommunistidele vastu hakata karistati erakonna keelustamise, laialisaatmise ja selle liikmete represseerimisega
1988. a kevad-suvel laulev revolutsioon – toodi välja sinimustvalge lipp, vabadusvõitlust innustav sümbol, juuni algul sajad tuhanded in Tln lauluväljakul, kus lauldi ja nõuti Eesti vabadust → Moskva sunnitud järeleandmistele, ebapopulaarne Karl Vaino vahetati välja Vaino Väljasega laulev revo levis Lätisse ja Leetu 1988 aprill – Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi Lätis Rahvarinne ja Leedus Sajudise liikumine 1988. a nov – Eesti NSV Ülemnõukogu teatas, et nüüdsest kehtivad NSVL seadused pärast nende ENSV Ülemnõukogu kinnitamist, Eesti kuulutas end suveräänseks, mille all mõisteti autonoomiat → Gorbatšov tühistas, kuid see ei suutnud enam autoriteeti taastada 1989. a NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel rahvarinnete kandidaadid partei omadest edukamad, moodustas Moskvas ühtse saadikurühma
Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks. 1949 loodi Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik) Lääne- Saksamaal ja samal aastal Ida-Saksamaal Saksa Demokraatlik Vabariik (diktatuur). · Sotsialistlik pööre: 1)Peale Punaarmee saabumist anti ajutises valitsuses juhtimine kommunistidele, kuid seda loomulikult NSVL survel. 2)Tehti väiksemad sotsiaalsed ümberkorraldused. 3)Enne valimisi loodi Rahvarinne (erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina). Need erakonnad, kes selle vastu olid keelustati ja aktivistid arreteeriti. 4)Peale valimis ühendati kommunistid sotsiaaldemokraatidega töölisparteiks, kes selle vastu olid represseeriti ( sama juhtus ka vastu olevate erakondadega, kes kuulusid küll Rahvarindesse, aga olid ühinemise vastu). Kommunistide eesmärk oli alles jätta vaid need, kes neile kuuletuksid. Seda nimetatakse rahvademokraatiaks
aitasid ka arendada reparatsioonimaksud. Riik hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Eriti arenes igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka uued tööharud masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Prantsusmaal oli palju kalureid ja kõigis Euroopa riikides tunti Prantsusmaa sardiine oliiviõlis. 6. Prantsusmaal tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust. 7. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihikust ülesanne 2 Suurbritannia Riigikord Põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas. Seadusi võttis vastu parlament. Majandus Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Tööpuudus. Võlg USA-le. Majanduskriis puudutas neid vähem kui teisi riike. Tööstus ja kaubandusmaa. Parteid ja poliitiline elu Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. Prantsusmaa
Lääne teravnenud tähelepanu tõttu ei keeldunud võimud demonstratsioone. 4.3 Protestiliikumise kasv. 1988 kevadel toimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseerti olukorda selles. 4.4 1988.a kevad-suvel sai alguse laulev revolutsioon. Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas. 4.5 Eestis levis laulev revolutsioon Läti ja siis Leetu. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, mis jätkas tegevust ka Lätis ja Leedus. 1988.a novembris kuulutas Eesti ennast suveräänseks. G tühistas selle otsuse, ent keskvõimu autoriteeti ei suutnud taastada. 4.6 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatusel Baltikett, kus osales mln-eid vabadust nõudvaid inimesi. 1989.a lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasti-leedulasi asunud toetama iseseisvuse taastamist.
Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominio...
AJALUGU 20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitili...
( inimesi saab kontrolli all hoida vaid hirmuga). 4. Riigistatud majandus, tööstus ja kaubandus. Eriline tähelepanu rasketööstuse arendamisel. 5. Sõjaväestatus suur. Sotsialistlik maailmasüsteemi rajamine · Okupeerimine. · Okupeeritud riigis moodustati ajutine valitsus, kus jõuministeeriumid anti kommunistidele. · Populaarsed ümberkorraldused maade ümberjagamine. · Dikteeritud valimised moodustati erinevatest pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli juhtpositsioon. Pärast valimisi ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega ühtseks parteiks, teistest jäeti alles vaid need, mis sellele ühendparteile allusid. · Saavutanud võimutäiuse, natsionaliseeriti kogu tööstus ja kollektiviseeriti põllumajandus. · Likvideeriti kõik, kes ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale alluda. Ida-Euroopa poliitilise ja majandusliku elu võimalikult Nõukogude Liidu sarnaseks muutmist
1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnang...
Teine maailmasõda: 1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts) Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. A...
üleehitada. Enda käte saadi Elsass-Lotring. Prantsusmaa muutub industriaalriigiks e tööstusriigiks. Hakatakse tegelema moetööstusega. o Suur välisvõlg USA-le. o Prantsusmaale jõuab majanduskriis 30date esimesel poolel. Majanduskriis toob kaasa diktatuuri ohu. o Inimesed hakavad kahtlema demokraatias. · Sisepoliitika- ebastabiilne- parteid vahelduvad kiiresti- rahva rahulolematus. o Luuakse rahvarinne et võidelda diktatuuri ohuga- vähe aega võimul- sellega on diktatuuri oht kõrvaldatud. · Välispoliitika- aktiivne, otsis liitlasriike- jälgis kõike mis toimus Saksamaal, kui 1933 tuleb võimule Hitler siis otsib Prantsusmaa liitlasi venemaa hulgast ( varem olid vastuolud nende vahel, paljud ettevõtted venemaal riigistati) DIKTAKTUURID LÄÄNE-EUROOPAS ITAALIA JA SAKSAMAA AUTORITAARNE JA TOTARITAARNE DIKATATUUR :
● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget); ■ Riigivolikogu 80 liiget; ■ Riiginõukogu 40 liiget. ● Veebruar- Riigivolikogu valimised; ○ Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt. ● 24. aprill sai Päts presidendiks – jätkus mõõdukas diktatuur (juhitav demokraatia). Majandus: ● Riiklik sekkumine– ettevõtteid asutati riigi ja ettevõtjate koostöös; ● Tööstuse kasv; ● Ekspordi kasv; ○ tähtsamad partnerid Inglismaa ja Saksamaa; ○ toiduained, puit, tekstiil; ● Heaolu tõus– elatustase võrreldav Soomega. Rahvastik:
20022005 partei Res Publica esimees 10. aprill 2003 13. aprill 2005 (astus tagasi 24. märtsil) Eesti Vabariigi peaminister Ta valiti XI Riigikokku. 5. aprillist 2007 on ta Andrus Ansipi teises valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. 2.5 Edgar Savisaar 13 Sündinud: 31. mail 1950 Harku vallas [6] Erakond ja peaministri aastad: Eesti Rahvarinne 1990 1992 Isiklikku: Edgar Savisaare vanemad olid eestlane Elmar Savisaar ja venelanna Maria Buresina. Edgar Savisaar sündis Harku naistevanglas, kus ema karistust kandis. Savisaarel on kaks poega ja kaks tütart Erki, Maria, Edgar ja Rosina. Pojal Erkil on tütred Elis ja Riin. Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus. Algselt oli Savisaar Eesti krooni kasutuselevõtu vastu
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
(või on) valitsusjuhid. Eesti Keskerakond Keskerakonna paigutamine liberaalsete erakondade hulka on problemaatilisem. Siiski on Keskerakonnal ka liberlismile omaseid vaateid. Liberalism tekkides toitus just tärkava keskklassi huvidele -- ka Keskerakond toetub oma idee kohaselt keskklassile. Erakond peab oluliseks inimõigusi ja isikuvabadusi -- ka see on liberalistlik seisukoht. 1992. a. Riigikogu valimistel osales Keskerakond valimisliidus Rahvarinne. Selle tulemusel sai Keskerakond enda kätte 9 kohta. 1995. a. Riigikogu valimistel saavutas Keskerakond 14,7% häältest ning sai 16 kohta Riigikokku. Valimiste järel moodustati koalitsioon valimisliiduga Koonderakond ja Maarahva Ühendus. See koalitsioon kestis 1995 a. hilissügiseni, siis lagunes puhkenud lindiskandaali tõttu. Keskerakonna peamine ideoloog on läbi aastate olnud Edgar Savisaar. Need on peamised ja suuremad erakonnad, mis ühel või teisel moel esindavad liberaalseid
17.Millised olid NSVL lagunemise peamised põhjused? Võidurelvastumine Majandus Juhtimiskriis Ühiskond Hiigelarmee Tarbekaupade puudus Kommunistide autoriteedi Rahvaliikumiste teke, langus demokratiseerumine Ülejõu käivad Toiduainete puudus Rahvamasside aktiivsus Nt: rahvarinne kosmoseprogrammid Vananenud tehnika Tsehhi ja Ida-Saksa Kasvas nt: solidaarsus Nt: kodanikefoorum kaupade ekspordikeeld Varssavi Lepingu Plaanimajanduse Uute liidrite esilekerkimine Iseseisvate riikide Organisatsiooni lõpp asendumine tekkimine turumajandusega
Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 2) Kommunistlik partei korraldas kõike riigis 3) Tohutu võim oli julgeolekuorganeil 4) Majandus oli riigistatud, kehtis käsumajandus 5) Söjaväestatus oli suurim kui maailmas keskmiselt Kommunistliku võimu kehtestamine: *moodustati Ajutine Valitsus kommunistidest *ümberkorraldused- maareform, sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine *korraldati valimised- moodustus rahvarinne, kom. juhtpositsioon *alluti Moskva korraldustele *natsionaliseeriti kogu tööstus ja kollektiviseeriti põllumajandus * likvideeriti opositsioon valitsusest 1953 Beria NSV L juht - toimus pingelõdvendus- lasti maha 1953 Nikita Hrustsov NSV Liidus võimul- algab ühiskonna teatav liberaliseeerimine 1947 ÜRO otsustas Palestiinas elanud juutidele luua riigi Iisraeli ja Paletiinas elanud araablastele luua Palestiina riigi. 1948 kuulutati välja Iisrael
arusaamatuste klaarimiseks relva appi võtta. Sõja algus (s4) 1931. aastal toimus riigipööre, mille käigus kõrvaldati võimult kuningas Alfonso XIII. Kuulutati välja Hispaania II vabariik. Valimised võitsid vasakpoolsed vabariiklased, kes viisid läbi hulga demokraatlike reforme. 1933. aasta valimistel said võimule tsentristlikud parteid, kes püüdsid kärpida demokraatlikke õigusi. 1936. aasta valimised võitis vasakpoolne Rahvarinne, kes jätkas demokraatlike muudatuste sisseviimist. Ühiskonnas levisid kuuldused, et kohe kehtestab vaskpoolne valitsus Hispaanias töölisrahva diktatuuri. Selle kuulduse ajandil puhkes Marokos 1936. aasta juulis Hispaania koloniaalvägedes ülestõus, mis levis kiirelt üle Hispaania. Ülestõus kujunes veriseks konfliktiks, mida nimetati Hispaania kodusõjaks. (s5) Vastamisi olid natsionalistid, keda juhtis kindral Francisco Franco ja vabariiklased.
Sama aasta suvel toimusid ka öölaulupeod, kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi Karl Vaino tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile
oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, korraldades Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi K. Vaino ja tema lähikondlaste vastu tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988.
oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, korraldades Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi K. Vaino ja tema lähikondlaste vastu tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988.
oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, korraldades Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne – RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi K. Vaino ja tema lähikondlaste vastu tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988.
oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, korraldades Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi K. Vaino ja tema lähikondlaste vastu tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988.
sellega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 9. Millal sai Iirimaast iseseisev riik? Vastus: 1937aastal 10. Millest oli tingitud Prantsusmaa kiire areng? Vastus: Neil oli sõjajärgne majanduskriis väiksem kui teistel riikidel. Enne sõda oli Prantsusmaa agraar-industriaalmaa, nüüd muutus lõplikult tööstusriigiks. 11. Mitu valitsust oli Prantsusmaal 1919-1939? Vastus: 41 valitsust. 12. Miks loodi Prantsusmaal rahvarinne? Vastus: Hoidmaks ära äärmusliikumiste tõusu võimule. 13. Kes nad olid: a) J.M.Keynes b) James S. Braddock c) Ramsay MacDonald Vastus: a) Inglise majandusteadlane, makroökonoomika rajaja b) Iiri päritolu raskekaalupoksija c) Briti esimese tööpartei peaminister DIKTATUURIDE TUNNUSED (17.10.17) Totalitaarsed diktatuurid MAJANDUS ● riigi suur osakaal majanduses
olemasolevat reziimi inimikustada. -fosforiidikampaania Kevadel, 1987 algas fosforiidikampaania see oli rahva protest uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kirde Eestisse -MRP-AEG eesmärgiks oli avalikustada MRP sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed baltimaadele -EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987.a lõpul,taotleb meie kultuuripärandi hoidmist ning rahva ajaloomälu sääilimist -ERR? Eestimaa Rahvarinde Perestroika toetuseks hiljem Eestimaa Rahvarinne. See oli kodanikualgatustega sündinud Rahvarinne. Suurim massiliikumine Eestis. -ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1988.a alguses, esimene eesti poliitiline erakond eesmärgiga taastata EV. Pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks olulistele ajaloolistele tähtpäevade teadvustamisele, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisele -Iseseisvusdeklaratsioon eesti seadused kuuutati kõrgeimaks NSV Liidu seaduste suhtes
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele". Oma pöördumises Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvate riikide juhtide, ÜRO peasekretäri ja NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe poole rõhutati, et 1939-1940. a. sündmused on Stalini ja Hitleri vaheline sa...
keelatud sinimustvalge lipp, millest sai vabadusvõitlus iseloomustav sümbol. Juuni alguses kogusid sajad tuhanded inimesed Tln lauluväljakule, kus lauldi Eestile vabadust. Võimud ei suutnud kontrolli tagada. Moskva oli sunnitud järelandmistele. · Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas · Eestist levis laulev rev. Edasi Lätti ja sealt Leetu. · Aprillis 1988 loodu erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, mis levis ka Lätti ning Leetu ( Sajudis). · 1988 nov teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVL seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas end suveräänseks autonoomia NSVL raames. · Moskva üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid need ei suutnud iseseisvulastele konkurentsi pakkuda. · 23
Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. 1936 juulis Hispaania koloonias Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Euroopa riigid: mittevahelesegamispoliitika. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot. Franco väed kontrollisid 1937. a lõpuks suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939 hõivati Madrid, 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside
meeleavalduseks. 23. aug 1987 nõuti kõigis 3 Balti riigi pealinnas M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist 1988 kevadel toimus Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kritiseeriti Balti olukorda 1988 sai Eestist alguse laulev revolutsioon. Toodi välja eesti lipp. Juunis koguneti lauluväljakule, kus lauldi ja nõuti Eestile vabadust. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevid spositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Leedus (Sajudise). 1988 nov kuulutas Eesti end suveräänseks. Gorbatsov tühistas selle otsuse. 1989 NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti riikide rahvarinnete kandidaadid edukad nind moodustasid Moskva kongreasil ühtse saadikurühma. 23 aug 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi balrimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid inimesi. 1989 lõpuks toetas enamik baltimaalasi iseseisvuse taastamist. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE
Saksamaa laienemise sammud: 1) Saarima rahvahääletuse tulemusel läheb tagasi S 2) Austria anslussiga 3) Siudeedimaa Ja siis algab juba okupeerimine 18.11.10 5 Njeetu 21.11.10 Hispaania kodusõda 1936-1939 (lk 157) Eelnesid: Franco hakkas möllama, tahtis võimu võtta 20 saj. Franco ei sõdind kuningriigi vastu, kuningriik oli siis juba langend. 1931 kuningas loobub troonis (raske majanduslik olukord, pahempoolsetest erakondadest moodustatakse rahvarinne ja kuulutatakse vabariik.. Sellest ajast saadik on H kodusõja lävel. Kodusõda on Vabariiklaste ja Frankistide(paremäärlaste) vahel. Vasakradikaaalid on koondund rahvarindesse. Frankistidel varustusest kõige rohkem: * kahureid (saksamaalt, itl), * elavjõud(itl) Vabariiklastele: *Tanke tuli rohkem võrreldes F (kaks korda rohkem), * kahureid tuli sutsu vähem, *lennukeid tuli rohkem * inimesi vähem(kolm korda). NSV abistas Vabariiklasi samavõrd kui Itl ja S Frankot
kultuuri- ja käsitöö seltsid ning sotsiaalteenuseid pakkuvad ühendused, heategevusorganisatsioonid jne. Erakonnad asuvad 1. ja 3. sektori vahepeal! NB! Sotsiaalhoolekande vallas on kolmandal sektoril tähtis roll! Ta aitab riiki hoolekande funktsiooni täitmisel. Kodanikualgatus nähtus, kui inimesed ise tõstatavad probleeme ja aitavad neid lahendada. Algatus tuleb nö ,,altpoolt", mitte riigilt. Näited minevikust: Rahvarinne, kodanike komiteede liikumine, muinsuskaitseseltsi loomine laulva revolutsiooni ajal. Näited tänapäeval: allkirjade kogumised, piketid, seltside ja ühingute loomised jne. Maakond Maakond ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, vaid haldusüksus. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus (vabariigi valitsuse käepikendus maakondades). Maakonna tasandil ei ole rahva poolt valitud esinduskogu. Maakonda juhib 5 aastaks vabariigi valitsuse poolt nimetatud maavanem. Vald ja linn
*partei sees, julgeolekuorganites, armees jne *rahvusvähemused (mitmetele rahvastele anti hoop, millest ei toibunudki enam) *näidisprotsessid =>loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG 9. Demokraatia Põhjused, miks püsima jäi: >pikaajalised demokraatia traditsioonid (nt USA, Inglismaa, Prantsusmaa) >Suurel Depressioonil vähesem mõju, eelnevalt parem algseis või oskuslikum lahendamine (nt Ingl devalveeriti raha) >äärmusliikumiste sidumine (Prantsusmaal Rahvarinne stabiliseeris poliitilise olukorra) >stabiilsemad poliitilised olud Põhjused, miks püsima ei jäänud: >kriisiolud >rahva soov kindlakäelisi valitseja järele >vähene demokraatia traditsioon > 'halb' põhiseadus 8 >parlamendi liialt suur kontroll valitsuse ülemaailme >riigisisene võimuvõitlus >kardetav vastasäärmus Inglismaa >pärast maailmasõda oli kaotanud oma juhtiva koha (USAle)
tähelepanu eestlaste tähtpäevade teadvustamisele ja korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aastal kujunes neist tähtpäevadest ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud takistada. 1988. aasta aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Aprillis esitati kutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Rahvarinne muutus kõige suuremaks rahva liikumiseks. 1998. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 1988. aasta kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks. Vastuseis kommunistlikus parteis tekkis ka parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes. Eestis kujunes välja võimukriis, mis lahenes 1988 juunis
Selle moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. Neil on oma seaduse- ja elukorraldus. 6. Mis aitas kaasa Prantsusmaa majanduse tõusule pärast Esimest maailmasõda? Majandust aitasid edendada uued maavarad, võidetud aladelt. Siis ka reparatsioonimaksud. 7. Miks olid prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised? Sest seal tegutses väga palju erinevaid parteisid. 8. Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Loodi Rahvarinne, kuhu koondusid kõik sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihik 1. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Riigikord: Neil oli palju dominioone, kes olid rahul Briti võimuga nende maal. Majandus: Enne majanduskriisi muutus eesotsas Suurbritannia söekaevanduse olukorrad halvaks, sest hakati kasutama vedelkütust. Parteid ja poliitiline elu: Parlament võttis vastu seadusi
Suhete reguleerimine Läänega: desarmeerimine, regionaalsed suhted, inimõiguste kaitse. 1987. kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. 1989. a Afganistanist väed välja. Gorbatsov tegi järeleandmisi palju. 23. aug. 1987. meeleavaldused kõigis Balti riikide pealinnades. Nõuti MRP avalikustamist, tühistamist. 1988. kevadel Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti olukorda baltimaades. 1988. kevad-suvi laulev revolutsioon. 1988 loodi Rahvarinne 23. august 1989 Balti kett. Poola. Solidaarsus oli nii tugev, et Jaruzelski pidi nendega koostööd hakkama tegema: ümarlauakõnelused streikide lõpetamiseks. Saavutati osaliselt vabad valimised. Solidaarsus võitis. Ungari. Berliini müüri langemine 1989 november. Tsehhi. Sametrevolutsioon, suured meeleavaldused, valitsus tegi järeleandmisi. Bulgaaria, Rumeenia. Saksamaa taasühinemine 1990. 1. juuli. Püüti luua uut liidulepingut. Üleliiduline referendum, toetati iseseisvumist
laiali, kinnitada ametisse valitsus) · Riigikogu kahe kojaline: Riigivolikogu (alamkoda) 8 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget määrati ja valiti. Õigusi piirati · Valitsus- eesotsas peaminister, presidendi tahte ja otsuste täitjaviija. Vastutav Riigikogu ees. · Kärbiti rahvaõigusi- kaotati rahvaalgatus, streigiõigus ning piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust. 1938 veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised, Moodustati Rahvarinne, mis seadis 80 valitsusmeelset kandidaati, kuid parlamenti pääses ka 14 opositsiooni saadikut. Presidendi otsevalimisest loobuti, 24.04.1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuste esindajad Eesti presidendiks Pätsi. Ametisse astus ka Kaarel Eenpalu valitsus. Valitsus kontrollis elualasid, Riigikogu hoolde kolmandajärgulised seadused, olulisemad presidendi dekreedina. Demokraatia taastamine ei olnud võimalik.
toimuvast eemale hoida? Isolatsionismipoliitika Kuidas nimetatakse (lühendatult) 1919. aastal Moskvas loodud maailma kommunistlikke parteisid ühendavat organisatsiooni? Komintern Millist nime kandis enamlaste võimuorgan, kelle kätte läks võim peale oktoobripööret Eestis? Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Kuidas nimetatakse 1930. aastate teisel poolel Prantsusmaal kujunenud rahvaliikumist takistamaks äärmuslaste (fašistide) võimuletulekut? Rahvarinne Kes oli Eesti enamlane, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juht? Jaan Anvelt Kes oli USA president, kes juhtis USA edukalt välja ülemaailmsest majanduskriisist? Roosvelt Kes oli nimekas Inglise majandusteadlane, kes pooldas majanduskriisist ülesaamise vahendina inflatsiooni? Keynes Kes oli Saksa natsionaalsotsialistide juht 1920.-1930. aastatel? Adolf Hitler Kes oli Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas? Johan Laidoner Kes oli Itaalia fašistide juht 1920.-1930. aastatel
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimise vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. EESTI NSV MAJANDUS______________________________________________________ Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo (4). 3.2 NSV Liidu satelliitriigid Kõikjal üks skeem: Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. Viidi läbi maareform, natsionaliseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas populaarsed. Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati pahempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus. Kommunistid said Ida- ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttu oli nende võim ebakindel (4). 3.3 Stalini surm Stalin suri 5. märtsil 1953 (4).
Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise. 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
