Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Venemaal olid keerulised ajad. Gorbatsovi kandidatuuri tooetati ning tema pidi riigi kriisist välja tooma. Ta hakkas riigis tegema ümberkorraldusi ehk perestroikasid. Eestis tekkisid perestroika ajal omad organisatsioonid. Massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning perestroika teotuseks Eestimaa Rahvarinne. Üheks suurimaks rahvarohkeks ürituseks oli massimeeleavaldus 150 000 inimesega, kus rahvas tähistas Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Kõige suuremaks ürituseks võib nimetada aga massiüritust " Eestimaa laul ". Seal oli kohal 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suvenäärsusdeklaratsiooni,
· Balti keti marsuut · Balti keti loosungid · Tagajärjed · Pildid · Kasutatud materjal Balti Kett · Oli rivi mis loodi kolme Balti riigi vahel Läti, Leedu ja Eesti, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet · Toimus 23.08.1989 · See oli 620 km pikk · Selles osales 2 milj. inimest kellest 400000 olid Eestist · See ulatus Tallinnast Vilniuseni Juhid, organisaatorid · Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded (Eesti rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajudis) ja Balti nõukogu · Idee väljakäija Edgar Savisaar · Korraldustõid kordineeris Andrus Öövel Põhjus, rahvustunne · V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud salalepe paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi · Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti
erakondlik ülesehitus? > Suurbritannias oli pealmine erakond Tööerakond, Prantsusmaal tegutses palju parteisid. C) 1MS mõju > Suurbritannia polnud enam maailma tähtsaim rahandus- ja tööstusriik, Prantsusmaast sai võimas tööstusriik. (Loe juurde lk 42 ja 42 "majandus") 10. Milles seisnes kuningas Edward VIII ja Wallis Simpsoni skandaal? Edward abiellus naisega kes ei kuulunud aadli seisusesse ning see on skandaali põhjus. 11. Miks tekkis Prantsusmaal Rahvarinne? Et võidelda diktatuuriohuga, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised vasakpoolsed erakonnad.
Perestroika põhjused ja tulemused: - seda alustas Mihhail Gorbatsov. Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbats...
Eesmärk avalikustada MRP salaprotokoll. september 1987 - IME ehk isemajandav Eesti. Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp. aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne. Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine
Prantsusmaa oli vabariik. Demokraatlik kord oli üsna tugev. Tegutses palju parteisi. 1930. aastate keskpaigani hoidsid riigitüüri enamasti paremerakondade valitsused. Krahhi kriis laienes ka Prantsusmaale. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri, mille tõttu korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, kus üritati hõivata parlamendihoone, mis suudeti politsei poolt maha suruda. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid mitmed erakonnad. Parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, mille tõttu üritati inimestele pakkuda väärikamat elu. See püsisi kuni 1938. aasta sügiseni, mil ta sisevastuolude tõttu lagunes. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Suudedi dktatuurioht kõrvaladada, kuid tekkis suur välisoht, milleks oli Hitleri Saksamaa. Mõisted reparatsioon - sõjamaks
Tõdetakse, et eesti rahva olukorra parandamiseks on vaja nõuda rohkem poliitilisi õigusi, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ning stalinismi ohvrite rehabiliteerimist. Nõutakse ka EKP juhtide (K.Vaino, B.Saul) tagasiastumist. 13.aprill Edgar Savisaar teeb telesaates ,,Mõtleme veel" ettepaneku legaalse vastupanuliikumise asutamiseks. Sealsamas stuudios luuaksegi Rahvarinne (RR). Järgmisel päeval antakse RR'i deklaratsioon üle ka EKP-le. 14.-17.aprill Muinsuskaitse päevad Tartus kujunevad rahvusliku tunde taassünni ulatuslikuks väljenduseks koos Eesti lipu väljatoomisega. 14.mai Tartu levimuusikapäevadel laulavad esimest korda isamaalisi laule Alo Mattiisen ja Jüri Leesment. ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" saab rahva motoks. 30
Baltiketi eesmärk oli nõuda baltikumile vabadust. Millist ajajärku kutsutakse laulvaks revolutsiooniks ja miks ? 1988 mai . tartu 10ndad levimuusikapäevad, kuhu tullakse sinimustvalgete lippudega. Juuni 1988 tehake tlna öölaulupidu ning rahvaseas levib kiirelt et õhtul lauluväljakule. Kokku tuli umbes 100 000 in, kes laulsid eesti lugusid. Ning antakse kontserte tuntud lauljate poolt ( nt ivo linna ) Paar kuud hiljem teeb rahvarinne oma korraldatud laulupeo, tänu rahvarindele julgesid inimesed interrindlastega kaaasa minna. 11sept 1988 "eestimaa laul " rahvarinde poolt korraldatud massiline meeleavaldus. Iseloomusta IME-projekti. 1 1987. septembri tullake välja IME ( ise majandav Eesti ) programmiga, Eesti tahtis olla isemajandav. Poodides oli niigi vähe kaupa ja sealt võeti veel kaupa ära
Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Li...
Isamaalisus enne ja nüüd Isamaa ja emakeel on olemas kõigil, kuid kas nendest peetakse lugu? Usun, et enamik rahvast teeb seda, aga leidub ka reetureid, kes lihtsalt hülgavad kõik, mis seostub meie isamaaga ehk Eestiga. Sajandeid tagasi, kui sõime aganaid ja meist aeti välja paganaid, oli meil soov luua oma Eesti riik. Paraku jäi puudu ressursist ja piisavalt tugevast isikust, kes oleks aidanud kehtestada ühtse korra ning võimu. Nii olime, isamaalisus hinges, kuid mitte tegudes. 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus, Endla teatri ees kuulutati välja Eesti Vabariik. Presidendiks sai Konstantin Päts. Paraku tundub mulle, et riik oli liiga täiuslik, sest mõnekümne aastaga vaibus isamaalisuse tunne ning Vene enamlased haarasid võimu enda kätte. Vahepeal olime loomulikult Saksa riigi all, kuigi prooviti abi saada ühelt ja teiselt poolt, okupeeriti meid ikkagi venelaste poolt. Aastal 1944-1986 oli isamaalisus v...
Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa on teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest sündmustest, kuidas tänu Ivan orvalae ja tema mõistlikusele ei võeta vastu Eestisse nii kergekäeliselt Poola tanke nagu Päts võtis Molotovi tanke. lühike lisaosa lõpeb sellega, et
Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. 1987. Aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts. Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks, nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988. a juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. 17. juuni 1988 aastal tähistas rahvas võitu massimeeleavaldusega lauluväljakul. Sama aasta septembris toimus lauluväljakul järjekordne massiüritus ,,Eestimaa Laul", millest võttis osa u 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks.
Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, ...
kõneleti avalikult MRP sobingust esimene režiimivastane massimeeleavaldus järgnes propaganda osalejate mustamiseks aasta lõpp loodi EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) esimene demokraatlik üle-eestiline massiorganisatsioon 3. 1988 aprilli algus loominguliste liitude ühispleenum loomeinimesed lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi esitati nõudmisi keskvõimule aprilli keskpaik ERR (Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks) Gorbatšovi reformide toetamine aprill Tartu muinsuskaitsepäevad toodi välja esimest korda Nõukogude Eestis sinimustvalge lipp isamaalised laulud, öölaulupeod 16. juuni esimene sekretär Karl Vaino > Vaino Väljas august esimene Eesti poliitiline erakond ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei) september Eestimaa Laul 16. november suveräänsusdeklaratsioon 4. 1989 jaanuar keeleseadus
Partei (ERSP). Mõlemad Organisanisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks tähtsate tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast kujunes 1988. Aastal massiüritused, mida võimud ei suutnud takistada 1988. Aasta aprillil toimus loominguliste liitude ühispleenum (haritlased ühinesid uuenemisprotsessi) 1988. Aasta aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks ( Rahvarinne RR). See muutus kiiresti kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. Aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev Revolutsioon 1988. Aasta kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks 1988. Aasta juunis sai Vaino Väljas uueks parteijuhiks. 17. Juunil tähistas rahvas võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega (150k inimest) Eesti NSV Ülemkogu andis sinimustvalgele lipule rahvusliku lipu staatuse.
· 1934.a. üritavad fasistid riiki pöörata, aga see kukub neil läbi, sest puudub ühtne ja tugev juhtimine, polnud tugevad fasistlikku liidrit.3 päeva hiljem moodustati vastasleer fasismile vasakpoolsed parteid. Üle prantsusmaa toimus poliitiline streik, et maha suruda fasism · 1935.a juunis ühinesid vasakparteid Rahvarindeks. · 1936.a. parlamendivalmimistel saab enamuse Rahvarinne-aitas majanduskriisist üle · Rahvarinne devalveeris frangi 3 korda. Prantsusmaa pank võeti valitsuse kontrolli alla. Kommunistid ei asunud valitsusse aga ärgitasid töölisi mässama ja 1936 aasta streigil on ettevõtted sunnitud seda tegema. Kommunistid on vastu ka maksude tõusudele, aga Rahvarinne teeb seda siiski, kahjumis olnud suurettevõtted riigistati. Suurendatakse toetusi riigikassa väheneb · Léon Blum Juhtis Rahvarinde valitsust. · Edouard Daladier 1938
Pärast seda hakti kaotama kodanike vabadusi ja õigusi ning algas tolitaarne riigikord. Suurbritanniaas ja Prantsusmaal oli suhteliselt pikk demokraatili minevik. Suurbritanniademokraatlik võim oli väga tugev, riigipeaks oli kuningas või kuninganna ja parteisid võis olla vaid kaks, mis olid mõlemad demokraatlike väljavaadetega. Prantsusmaal korraldati küll riigipööre, aga see suruti maha. Diktatuuripooldajatega võitlemiseks loodi rahvarinne. Valimistel saavutas see võidu ning riigis alustati ümberkorraldustega, millega parandati rahva elujärge. Seega oli diktatuurioht kõrvaldatud.
Loeng Ants Käärma Andra Udeküll Sellel ajal kasutasid inimesed ära vabadust, mis neile tekkis tänu segadustele ja muudele põhjustele, ning kasutasid seda ära. Tänu vabadusele tekkis nt. Eesti Muinsuskaitseliit, Rahvarinne jne. 1988.aastal võeti Ülemnõukogus vastu iseseisvusdeklaratsioon, samuti võeti vastu uued valimisseadused, mida kasutati juba 1990.aasta valimistel kus oli juba 105 liikmeline koosseis. Uute seaduste järgi sai nüüd ühele kohale kondideerida mitu isikut. Nii kandideeris 1990.a üle 4 inimese ühele kohale. Järvamaal nt oli 3 mandaati kuid kandideeris 9 inimest. Nõukogusse valiti ka 4
1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam); 2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt muulastest liidutehaste töölised ja vanameelsed kommunistid); 3. Eesmärk: taotleda suuremat iseotsustamisõigust Venemaa koosseisus. Esindajad: Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin). 23. august 1989 toimus Balti kett selle toetuseks, et Moskva tunnistaks MRP pakti olemasolu (Tallinnast Vilniuseni > 660 km, 2 miljonit inimest). Samal aastal NSVL tunnistas MRP sõlmimist ning kaudselt koos sellega ka Eesti okupeerimist II maailmasõjas. 1990. aasta 30. märtsil kuulutati ENSV Ülemnõukogu poolt välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti omariikluse taastamisega
liiduvabariike. 1924.a tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Natsliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal viis uue korra kehtestamine, mis tähendas sakslaste rassilise puhtuse loomist. 1933.a, kui toimus Riigipäevahoone põleng tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei. Pärast riigipresident Hindenburgi surma muutus Adolf Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Ma arvan, et Prantsusmaal säilis demokraatia, kuna nad lõid Rahvarinne, mis võitles diktatuuriohuga. Inglismaal õnnestus demokraatia säilitada , kuna nende sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal, aga ka seal oli võitlus üsna terav. Üldiselt vaadates käsitletud riike arvan, demokraatlikud riigid olid poliitiliselt arenenumad, kuna nad olid enda poliitilise eluga paremal tasemel. Minuarust ei saa diktaatorlikke riike pidada arenenud riikideks, sest mõiste poliitiliselt arenenud kujutab minu arust riiki, kus
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat. 1988. aasta kevadel muutus rahulolematus ENSV juhtkonnaga üldiseks ning isegi kommunistlikus parteis tekis vastuseis parteijuhi Karl Vaino ja teiste liikmete vahel. Tekkinud võimuvõitluses kaotas Karl Vaino ja ta asendati Vaino Väljasega. See oli rahva võit ja rahvas tähistas seda: 150 000 inimest kogunes 17 juunil lauluväljakule. Sellest kogunemisest kujunes välja surveavaldus uuele juhtkonnale. Uus juhtkond pidi seisma Eesti huvide eest Moskvas.
Hea spikriks!!! 9 klassi õpiku paragrahv 28 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE: NSV liit oli kriisis. 1985 Märtsis sai NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov (Tal oli 2 kõrgharidust: Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas, põllumajanduses). Ta tahtis majanduslikku arengu kiirendamist ja see toimus ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986 tõusis esile avalikustamine ehk glasnost. Paranesid Nõukogude-Ameerika suhted. Kokkulepe: likvideerida tuumarakettid. Gorbatsov viis Afganistanist väed välja. 1988 valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks- riigipeaks. 1917 valiti ta presidendiks. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon- eesotsas Boriss Jeltsin. 1991 korraldati rahvahääletus, kus 3 neljandik hääletanutest pooldas suurriigi säilimist (NB! Eesti, Läti, Leedu... boikoteerisid seda). 19 aug. 1991 püüdis võimule tulla RESK eesotsas Janajev. Gorbatsov suleti koduaresti Krimmis. Riigipööre ehk augustiputs, kuid Jeltsin suru...
Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade sisseveo Hispaaniasse. Siiski Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet võttes üle sealse julgeolekuteenistuse. 1939 vallutas Franco Madriidi ja kuulutas kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda Francisco Franco Austria ansluss (sks k, `liitmine')
avaldama survet vabariigi seadusandluse lõplikuks tühistamiseks.Gil Robles astus sõjaministrina uude valitsusse 1935. aasta mais ja teostas armee puhastamist vabariigile ustavatest ohvitseridest ning määras uueks kindraliks Francisco Franco. CEDA ja radikaalne koalitsioon lõi 1935. aasta lõpu poole kõikuma. Alcala Zamora kuulutas välja uued vaimised, soovides vältida CEDA uut rünnakut vabariigile. 1936. aasta jaanuaris moodustati Rahvarinne, kuhu kuulusid lisaks kommunistidele ja sotsialistidele ka kolm kodanilikku vabariiklaste erakonda. Rahvarinne võitis veebruaris toimunud parlamendivalimised ja moodustas Rahvarinde valitsuse. Rahvarinde-vastaseks põhijõuks sai sõjavägi, mille juhtkond kartis Hispaanias proletaristliku diktaktuuri kehtestamist. 17. juulil 1936 puhkes Marokos Hispaania koloniaalvägedes mäss, millega liitusid järgmisel päeval metropoli garnisonid.
Rahustamispoliitika Lääneriigid lootsid, et ehk uued diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus ei pidanud paika. Mõnda aega näis edukas see poliitika. 1938-1939 NSVL ja Jaapani sõjalised kokkupõrked. Ühel hetkel osutus ikkagi diktatuuride vaenulikkus suuremaks lääneriikide vastu kui nende omavaheline vaen. Hispaania kodusõda Aeg- 1936-1939 Osapooled vabariiklased ja rahvarinne Tulemused-ülestõus marokos Farnco poolt, 1937 hõivasid suurema osa hispaania territooriumist ja 1939 kevadel Madriidi Tähtsus II maailmasõja kontekstis Kehtestati diktatuur, Hitleri pooldaja, kuid sõjaliselt ei sekkunud Hispaania teise maailmasõtta Natside vallutused 1940. Aastal -9.04.1940 vallutati Taani -sama aasta suvel vallutati Norra -10.05 vallutati Belgia ja Holland -2/3 Prantsusmaad sh. Pariis läks sakslaste kätte -Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria sunniti liituma
Rahvuslik vabadusliikumine NSVL Tekkisid rahvuslikud pinged. Neid kasutasid ära Baltimaad, keskkonnakaitse loosunigte all alanud vabadusliikumine kasvas 1987. aasta teiseks pooleks poliitiliseks. Nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist. Lääne tähelepanu tõttu ei saanud demonstratsioone keelata. 1988 kevadel loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti Baltimaade olukorda. 1988 kevad-suvi laulev revolutsioon, toodi välja sinimustvalge lipp, sajad tuhanded lauluväljakule. Loodi Rahvarinne, kuulutati end suveräänseks, kuid Gorbatsov tühistas selle. 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatustel Balti kett, osales miljoneid. Breznevi doktriin Gorbatsov uskus, et tänu suurenenud vabadusele ei kuku võimusüsteem kokku. Satelliitriikide parteijuhid polnud Gorbatsovi poolt, kartes NSVL lagunemist. Gorbatsov kutsus üles kesk ja ida euroopat muutustele ning loobus 1987 Breznevi doktroonist, andes igale rahvale võimaluse oma tee valida. Kommunismi lagunemine poolas 1988.-1989
Suurbritannias säilis demokraatia, kuna seal oli demokraatiakogemust juba üle kahe sajandi. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi juhtimises. Suurbritannia sai kiirelt üle majanduskriisist ja sai hakata rahvale oma kaupu odavamalt müüma ja riigist välja viima. Prantsusmaa oli saanud maailmasõjaga endale uusi maavaldusi, kust saadi kaevandada. Aitasid reparatsioonimaksud, mida sai Prantsusmaa kõige rohkem. Kui diktatuuri oht suurenes loodi Rahvarinne, mis võitles selle vastu. Kõige parem poliitiline areng oli olnud Suurbritannial, kuna seal ei olnud peaaegu üldse diktatuuri ohtu. Demokraatlikel riikidel oli parem majandusareng, kui diktatuursetel. Diktatuursetel riikidel oli plaanimajandust, mis ei õnnestundu alati nii hästi kui vaja. Diktatuuris ei mõeldud rahvale vaid omavõimule.
erakonnad. Organisatsioonidest oli esimene 1987.aasta lõpul loodud Eesti Muinsuskaitse Selts, 1987.aastal loodi ka I poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 1988. aastal loodi aga I poliitiline erakond Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei. Liikumistest olid tähtsaimad: 1988. aastal loodud Rahvarinne kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp, suvel toimunud Interliikumine aga võttis terava kriitika alla koostatavad keeleja kodakondsusseadused. Massiüritusest oli kõige suurem 1988. septemberis lauluväljakul korraldatud ,,Eestimaa laul" kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks ja jätkus ka rahva ajaloomälu taastamine. 1988.aastal algas
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõj...
ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Edgar Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987. aastal sai Edgar Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte". Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 1.4 Tegevus poliitikuna 1989 a. valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks. Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 kopteeriti ta lähtudes tema ametikohast EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. Aastal 1990 valiti Savisaar Eesti Ülemnõukogu saadikuks. 3
1) Millal ja millise skeemi järgi teostati sotsialistlik pööre Kesk ja KaguEuroopa maades? · Pärast Punaarmee saabumist anti Ajutiste Valitsuste jõuministeeriumide juhtimine NSVL'i survel kommunistidele · AV'd tegid sotsiaalseid ümberkorraldusi: konfiskeeriti sakslastele ja kollaboratsionalistidele kuulunud ettevõtteid ning suurmaavaldusi, millest osa anti talupoegadele, osa muudeti riigimajandiks. · Loodi Rahvarinne: erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Need erakonnad, kes sinna ei kuulunud, kuulutati rahvavaenulikeks ja fasismimeelseteks. · Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Kommunismile vastuhakanud erakonnad saadeti laiali. (Rahvademokraatia) · natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti erakaubandus.
allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest pälvis Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987 sai Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte". 6 Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. Tegevus poliitikuna 1989. valiti Savisaar NSV Liidu rahvasaadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. Aastal 1990 valiti Savisaar Eesti Ülemnõukogu saadikuks. 3
Idee oli selles, et Eesti iseseisvus tuleks taastada juriidilise järjepidevuse alusel, et see Eesti, mis taastatakse, et see oleks okupeeritud Eesti õiguslik järglane, selleks tuleb registreerida Eesti Vabariigi kodanikud, et siis need valivad endale esindusorgani, Eesti Kongressi. Algas Eesti kodanike registreerimine samal kuupäeval. Sellega tegelesid Kodanike komiteed. Liikumisel oli väliseesti ringkondade toetus. Kohapeal seda liikumist kohe kindlasti ei toetanud EKP ja Rahvarinne. Läbi aasta toimus Eesti kodanike registreerimine. Kokku saadi kusagil üle 500 000. Kusagil 30 000 oli neid, kes olid registreerinud, aga polnud Eesti õigusjärgsed. 89 aasta suurem massiüritus oli Rahvarinde (analoogsed Lätis-Leedus) poolt läbiviidud Balti kett, 23 august. Sel ajal möödus MRP sõlmimisest 50 aastat, seetõttu kuupäev säärane. Oli mõeldud ühelt poolt selleks, et näidata maailmale Balti
hakkas sündima tõepoolest suuri asju. Uue ja vana vahel käis juba avalik võitlus. Tutvustati kodanlikuaegset ja Välis-Eesti kultuuri. Täie hoo said sisse ajaloolise tõe väljaselgitamine ja Eesti Wabariigi rehabiliteerimine. Meedia paistis olevat tsensuuri küüsist lõplikult vabanenud. Kogu sellele enneolematult kirevale melule pani aga krooni pähe populaarne rahvajuht Edgar Savisaar, kes ühes aprillikuises saates ,,Mõtleme veel" kuulutas üle terve Eesti, et käes on aeg asutada rahvarinne. Mitte küll Nõukogude Liidust lahkulöömiseks, vaid just vastupidi, perestroika toetuseks. Ja enam pikemalt mõtlemata asutatigi kohe pärast saate lõppu sealsamas telemajas rahvarinde algatuskeskus. Üleüldine käärimine levis Tallinnast ja Tartust ka provintsidesse. Rajoonid, alevikud ja isegi külad ärkasid talveunest. Kohalikud ajalehed võtsid tagasi omad vanad nimed ,,Saarte Hääl", ,,Läänlane", ,,Viru Sõna", ,,Sakala". Kingissepast sai uuesti Kuressaare
1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimalus omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suverääne riik. 7. Mõisted: fosforiidikampaania, ERSP (lk 108), Eestimaa Rahvarinne (lk 109), suveräänsusdeklaratsioon (lk 110), üleminekuperiood (lk 111). fosforiidikampaania 1986. aasta lõpul, avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis pööras suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste
klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis, 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli, 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. Edgar Savisaar on olnud Tallinna linnapea juba 4 aastat. Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. 5. aprillil 2007 valis Tallinna Linnavolikogu Savisaare 35 poolthäälega teist korda Tallinna linnapeaks. Savisaar kirjutas oma blogis: "Mulle tehti
Saksamaal hakkas kehtima natslik diktatuur, sest kommunistid võtsid võimu ning Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparted peeti ainukeseks kommunistide peatajaks. 1933. Kehtestas parlament üheparteisüsteemi. Kõik erakonnad saadeti laiali ja Hitler sai diktaatoriks. Suurbritannia ja Prantsusmaa suutsid säilitada oma riigis demokraatia. Kuigi vahepeal oli Prantsusmaa diktatuuri ohus. Prantsusmaa oli majanduskriisis. Diktatuuri ohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, mis hiljem moodustas valitsuse. Suudeti majandust elavdada ja diktatuurioht kõrvaldada. Suurbritannia oli vanim demokraatliku korraga riik. Valitses morarhia ja riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Seadusi võttis vastu parlament. Enamuse ajast valitsesid riiki konservatiivid. Valitsus vahetus võrdlemisi tihti. Mina pooldan igaljuhul demokraatlikuriigikorda. Seal oli rahval õigusi rohkem ja neid ei koheldud ebavõrselt, nad said ise otsustada keda nad oma juhiks tahavad. Üks parimaid
kaasnes valitsuste kiire vahetumine. 1919-1939 oli prantsusmaal 41 valitsust, mis tekitas rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Lõpuks tabas järsult prants majanduskriis(30ndate alguses), suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Tugevnesid äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule sõlmiti 1934 kommunistid ja sotsialistid koostööleppe. Esitati Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 1936 moodustus Rahvarinne, mis suutis ka poliitilise olukorra stabiliseerida. Välispoliitikas pürgis prantsusmaa euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, aktiivseks ka kesk ja ida euroopas. Aga prantsusmaal puudus oma püüdluste teostamiseks parim majanduslik ja sõjaline jõud.
innustav sümbol. Juuni algul kogunesid sajad tuhanded inimesed Tallinnas lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. Võimud olid kontrolli olukorra üle kaotanud, Moskva oli sunnitud minema järeleandmistele. Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas. Eestist levis laulev revolutsioon Lätisse ja seejärel Leetu. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid oposit-sioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogiline Sajudise liikumine. 1988. aasta novembris teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSV Liidu seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas ennast suveräänseks, mille all mõisteti tollal autonoomiat NSV Liidu raames. Gorbatsov tühistas selle otsuse, kuid see ei suutnud keskvõimu autoriteeti enam taastada. 1989. aasta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi
Kuid järgmise aasta lõpul laienes kriis ka Prantsusmaale. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. 1934. Aastal korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Politsei, kellele tulid appi ka pealinna elanikud, suutsid riigipöördekatse maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks lood Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad 1936. Aasta parlamendivalimistel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Võeti vastu palju seadusi, tõstetu ostujõudu, vähendati töönädala pikkust, USA USA poliitiline elu oli sarnane Suurbritannia omaga kehtis kaheparteisüsteem. Kuid Ameerikas valitses vabariiklik kord mitte monarhia. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president
1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut seadust. Rahvarinne püsis koos 1938. a sügiseni. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Diktatuurioht suudeti kõrvaldada, kuid 1930. a lõpus tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa. USA sisepoliitika 1920.aastatel. USAs toimis kaheparteisüsteem, valitses vabariik, seadusi võttis vastu kongress ja riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Mõlemad parteid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegemist paremerakondadega
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989
Eesti algul arvati, et uuenduspoliitika vaibub peagi, kuni 1986 avalikustati Moskva kavad fosforiidikaevanduste rajamiseks. See tekitas ühiskonnas protesti ja rahvas tunnetas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu. 1987 loodi Eesti esimene poliitiline ühendus MRP-AEG. Moskvale see küll ei meeldinud, aga nad ei saanud midagi teha ka. Loodi ka veel Eesti Muinsuskaitse Selts, mis oli esimene demokraatlikel põhimõtetel toetuv massiorganistatsioon. 1988 aprillis loodi Eesti Rahvarinne. 1988 Laulev revolutsioon. Kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu avalikumaks. Karl Vaino ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, mistõttu mais-juunis muutus kriis ilmseks ning 16juuni vabastati ta EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja tema asemele tuli Vaino Väljas. 1988 augustis loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai Lagle Parek, eesmärgiks oli omariikluse taastamine.
tegelikult toimus. Korraldati lauluväljakul mitmeid laulupidusid, kus lauldi Eesti isamaalisi laule, eesotsas Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Neid üritusi nimetati laulvaks revulutsiooniks. Lisaks, lõid eestlaseid Aastal 1988 loodi Eesti-NSV-s esimene kommunistlikust parteist sõltumatu Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Selle eesmärk oli Eesti iseseisvumine. 13. aprillil 1988 õeldi välja Rahvarinde loomise idee. Eesti Rahvarinne (RR) loodi samuti Eesti taasiseseisvumiseks, kuid selle ideed polnud nii julged, kui ERSP-l. Rahvarinde loomise idee pärineb Edgar Savisaarelt. Iseseisvuse poole liikusid ka teised riigid, nendehulgas Läti ja Leedu. See ärritas väga NSV-Liitu, kes saatis tanke jms Vilniusesse ja Riiasse, kus said haavata ja hukkusid mitmed inimesed. Augustis 1991 tulid NSV-Liidu tankid ja sõjaväelased ka Eesti aladele. Eestlased kartsid, et hakkab toimuma sama, mis toimus Lätis ning Leedus
7. Õige/vale 8. Nimeta Eesti Taasiseseisvumise ajaloost 2 võimsat massiüritust. Põhjenda nende tähtsust. Balti kett Aitas teadvustada Baltikumi probleeme välismaailmale. Eestimaa laul massiüritus, millel kõlas üleskutse omariiklikuse taastamiseks. 9. Nimeta Eesti Taasiseseisvuse ajaloost 2 tähtsamt organisatsiooni, ühendust või liikumist. Milliste ürituste läbiviimisega on nad erilist tähelepanu saavutanud? Rahvarinne korraldas ,,Eestimaa laulu" Eesti Muinsuskaitse Selts 1988. Aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. MRP-AEG tõi päevavalgele MRP pakti ja selle tõelise sisu ning tagajärjed Baltikumile ERSP - 10. Millal toimusid a) IME programmi avaldamine 1987 november b) Berliini müüri langemine -1989. A 9 november c) Eesti kongress 1990. A veebruar
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase ENSV juhtkonna tegevuse üle. Avaldati usaldamatust Karl Vaino ja Bruno Sauli suhtes · (Perestroika ajal ka otsesaated) o Rahvarinde loomise ettepanek tele-eetris (otse-eetris) 13.04.1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne Perestroika toetuseks · Savisaar vaieldamatu rahvalemmik o Tartu muinsuskaitsepäevad Aprilli keskel 1988 Tartus muinsuskaitsepäevad Toodi avalikkuse ette kolm voodi lina, RAHVUSVÄRVID o Tartu muusikapäevad 1988 Esitamisele tulid I korda A.Mattiiseni 5 isamaalist laulu Peetakse laulva revolutsiooni alguseks
tööpäeva max pikkus, suurendati ametiühingute pikkust, töötu abiraha, pension, toetus. Maffia – organiseeritud kuritegevuslik rühmitus, mis tegelesid väljapressimistega, prostitutsiooni, hasartmängude ja hiljem ka narkokaubandusega. Isolatsionismipoliitika – eraldatuse poliitika. 1931 – Westinisteri statuut – Suurbritannia senised dominioonid muutusid sise – ja välispoliitiliselt suveräänseks Suveräänsus – iseseisvus. 1934 – 1938 – Rahvarinne – loodi Prantsusmaal, kommunistide ja sotsialistide vaheline koostöölepe, et vältida äärmusliikumiste tõus võimule. Autoritaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, poliitiliste erakondade töö on lõppetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus juhtide otsuseid muuta. Totalitaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, toimub hirmuvalitsus, rikutakse rahva inimõigusi. 1933 – Hitler nimetati riigikantsleriks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
