Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli siinse maavalduste omaniku juures guvernandiks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teoseks masurka. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaastad olid täis päikest, huumorit ja elurõõmu. Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises
mälu. 3) Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid, mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks. Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks. Kultuurikomponendid (millest koosneb): 1) Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided 2) Normatiivsed komponendid- mitmesugused tavad, kombed. 3) Tunnetuslikud komponendid- nt müüdid, usundid, ideoloogia 4) Väärtuselised komponendid- sisaldavad väärtusi mida selles kultuuris hinnatakse 5) Sümbolid- nt rahvusvärvid, hümn, vapp 6) Keel- üks ja sama keel erinevad kirjapildis, kas lugeda keelt keeleks või murrakuks. Ei ole teada, palju hääbunud keelt hoida. NSVL 15 liiduvabariik, 5-s ei olnud slaavitähestikus keel. NB
Siin all on ka pärimuskultuur, mis peegeldab rahava kultuurilist mälu. 3) Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid, mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks. Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks. Kultuurikomponendid (millest koosneb): 1) Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided 2) Normatiivsed komponendid- mitmesugused tavad, kombed. 3) Tunnetuslikud komponendid- nt müüdid, usundid, ideoloogia 4) Väärtuselised komponendid- sisaldavad väärtusi mida selles kultuuris hinnatakse 5) Sümbolid- nt rahvusvärvid, hümn, vapp 6) Keel- üks ja sama keel erinevad kirjapildis, kas lugeda keelt keeleks või murrakuks.
kunstniku tööd hindamatu väärtusega. Näiteks müüdi 1987.a. maal ,,Iirised" New Yorgis oksjonil 53,9 milj. dollari eest. Kuulsaim van Goghi maal on ,,Päevalilled". PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis. Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti. Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja tekitasid kustumatu rännuiha ja armastuse troopika vastu. Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas börsikontoris. Abiellus hollandlannaga, kellega sai 5 last. Hea teenistus võimaldas hakata kunsti kollektsioneerima. Tekkis huvi maalikunsti vastu, eriti köitsid impressionistide tööd.
Laulupeo avamine Toomeorus Nüüd voogas eesti maarahva võimas rongkäik läbi ülikoolilinna tänavate, kus mõne peo või tähtpäeva puhul tavaliselt nähti liikumas vaid saksa seltside või üliõpilaskorporatsioonide väheldasi gruppe. Ligi tuhande laulja, mängija ja peokorraldaja rong venis küllalt pikaks, nii et selle möödumine kestis vähemalt 10 minutit. Lippude võimas voogamine ja lauljate eri värvi rahvariided mõjusid pidulik-dekoratiivselt, tõstes nii pealtvaatajatele kui ka peotegelaste meeleolu. Kell 10 jõudis rongkäik peoplatsile. Laulupeo avastseeniks oli paik hästi valitud ajaloolise Tartu südames, keskaegse piiskopikiriku varemete jalamil, kõikjalt puudega piiratud Toomeorus. Esimene järk peokavast 18. juuni hommikupoolel oli täiesti vaimulik. Jumalateenistuse lõppedes tõsteti uuesti lipus ja hakati liikuma pasunakooride saatel. Nüüd
-Eriti suur kasu lõikas kaubanduse elavnemisest sadamalinn Tallinn. -Tallinn jäi tähtsamaks sisseveosadamaks endiselt,kuhu saabusid Euroopast masinad, keemiatooted ja kivisüsi nii Eesti kui ka Venemaa tarbeks. -Olulisemaks väljaveosadamaks kujunes Pärnus, mille kaudu läks Lääne-Euroopa turgudele Eesti vili, lina ja puit. -Veelgi enam arenes sisekaubandus. -Maaelanikud ostsid uusi põllutööriistu, vabrikurõivad ja- jalatsid tõrjusid välja senini domineerinud rahvariided, laialdast kasutamist leidsid petrooliumilambid, aknaklaas, aniliinvärvid. Linnade kasvamine -Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. -1914.aastal linnaelanike arv 250 000. -Suurimad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. -Muutus linlaste rahvuslik koosseis- eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu. -Lisaks 12 linnale kujunes sajandivahetusel rida aleveid raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber.
00 23.00 · Toimumise koht Aadress märgitakse kutse paremasse või vasakusse alumisse nurka. Kutsele võib lisada vastuvõtu toimumise asendiplaani või kohalesõidu juhise · Vajadusel märkus riietuse kohta Meeste riietus märgitakse kutse alla vasakusse nurka, naised riietuvad vastavalt härra riietusele · Dark suite/tume ülikond; Black tie/smoking; White tie/ frakk; Informal/päevaülikond Diplomaatilisel kutsel võib olla märgitud riietusena rahvariided ja see on pidulik riietus naistele. Kutsetel päevastele vastuvõttudele võib olla riietuse kohta märge "Vaba riietus" (ing.k. Casual) · Kutsele vastamise märge Vastus kutsele kirjutatakse kutse paremasse nurka Palume vastata 15.aprillini 2013 R.S.V.P. prantsuskeelne lühend ("vastake palun") Telefon 6790 9923 E-post [email protected] Kuidas kutse edastada? Kutse saadetakse ümbrikus. Kutsutava nimi kirjutatakse ümbrikule kas käsitsi või trükitakse.
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · ...
Seega soovitage turistil kuju üles otsida! Kui saarlastega juttu teete, siis on hea teada, et Leiger on saarlaste müütilise kangelase Suure-Tõllu vend. 33. Saarlased saarlastel on oma müütiline kangelane Suur-Tõll. Turist saab tema kujuga kohtuda Kuressaares. Suur-Tõll on jässakas mees, kellel abikaasaks tubli naine Piret. 34. Muhulased pätid, lilltikand ja värvikirevaimad rahvariided Eestis. Pätid on muhu naise traditsioonilised jalanõud ehk musta värvi riidest sussid, mis on kaunistatud lilltikandiga. Muhu lilltikand on loodusest inspireeritud tikandites leidub maasikaid, marju, rukkililli, viljapäid, moone jne. Lilltikandit võib leida kõikjalt. Koguva külas asuvas Muhu muuseumis saab näha muhulaste värvikirevaid rahvariideid ja käsitööd. Muuseumipere räägib soovijatele kohalikest kommetest. Nii Muhu saarel kui ka paljudes teistes Eesti
Kanti oma kodukoha rahvariideid. Sajandi keskel hakkas levima ka linnalik riietumisstiil. Esimesena võtsid uuema riietumisstiili kasutusele mehed: põlvpüksid asendusid pikkade pükstena. Sajandi viimasel veerandil jõudis uus stiil ka naisteni: hakati kasutama kleiti (enne oli alati särk ja kleit). Kui varem valmistati kõik riided ise, siis saj II poolel lasti riided teha rätsepal või osteti valmis vabrikuriideid, mida müüdi tihtipeale maal laatadel talupoegadele. Sajandi lõpuks rahvariided üsnagi taandusid. Rahvariided kadusid igapäevasest kasutamisest. Linnariided näitasid staatust. Sajandi lõpus tekkis maal uus elanike kiht kiriku ümber olevast külast kasvas välja alev, seal elasid inimesed, kes ei tegelenud enam otseselt maapidamisega, kuid elu oli tihedalt seotud maaeluga. Raudteesõlmede ja peatuste ümber tekkis samuti. Rahvapärased uskumused säilisid enamasti ka 19. saj. sageli olid nad seotud ilma ja loodusega, tervise ja haigustega. Arstiabi
kultuuris. Muinasusundit toitnud allikad hakkasid ilmselt kuivama ja teiselt poolt oli ka mõisnike omavoli aja jooksul tekitanud suureneva vaimse pinge. Hernhuutluse raames avanes eestlastel üle pika aja taas võimalus midagi oma pea ja kätega teha ehitada palvemaju, korraldada koguduse siseelu, kirjutada vaimulikke luuletusi. Et hernhuutlus seisis teatavas opositsioonis peale mõisa ja kiriku ka senise rahvakultuuri suhtes, nähtub sellest, kuidas vennaksed panid põlu alla rahvariided, ehted, rahvalaulud ja pillid. Kõik need pidid olema jumalavallatu elu märgid. Muinasusundi reeglite järgimine kõiki vaimseid ja religioosseid vajadusi ilmselt enam ei rahuldanud ning eestlaste ees seisis intellektuaalse mandumise oht. Vennastekoguduse liikumise üheks põhjuseks võib niisiis pidada alateadlikku vastuhakku sellisele väljavaatele (Vahtre, 2000). Eestikeelse Piibli väljaandmine Põhjasõda ei peatanud Piibli tõlkimist. 1715
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
majanduselu. • Turismitalud, kohalikud meened, ratsutamine. • Võõrandumise vastane võrgustik- hõredaks jäänud maarahva hulgas muutus oluliseks kokkuhoidmise tunne ja see võimaldas paikkondlike traditsioone hoida ja sellest isolatsioonist püüti välja saada omavaheliste sidemete loomisega, ühiste ettevõtmistega. • Pärimuskultuuri elemendid nagu rahvariided, folkloor olid illustratiivne pool, oluliseks muutus sotsiaalne suhtlus ka naaberküla vastu ( külade liikumised, piirkondlikud tantsu-ja laulupeod). • vaesuse kompentseerimine- elatustaseme järsk langus andis tunda maapiirkondades, kus elasid enamus rahvakunsti harrastajaid. Keerulises olukorras otsiti odavamaid ja rahvuslikult stiilseid võimalusi oma kodu kaunistamiseks ja pere riietamiseks.
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
Loovus, aga ka aineline kultuur, toidab rahvuslikku uhkust ning lämmatab alaväärsust. Eesti rahvuskultuur on suuresti olnud talupojakultuur, milles töökus ja kasinus olid põhiväärtusteks. Kõige selle juures ei unustanud rahvas ka laulu ja tantsu, ehtsat ja rõõmsat eneseväljendust. Naispere leidis oma ilumeelele väljenduse imekaunites ja väga mitmekesistes vöö- ja kindakirjades ning tikandites sündisid värvirikkad rahvariided. Eestlaste elulaad ei soosinud ülemeelikut tunnete väljendust. Kõik sügavamad südamerõõmud väljendati mustrites, kirjades ja pitsides, mille ilu ja mitmekesisus ka tänapäeva inimesi lummab. Eestlased ei ole jäänud ainult talurahvaks, vaid on kõigis kultuurivaldkondades paistnud silma kõrge taseme ja omanäolisusega. Maailm tunneb väga mitmeid eesti rahva hulgast võrsunud nimekaid kunstnikke, muusikuid, näitlejaid, kirjanikke ja paljusid teisi kultuuritegelasi
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline a...
Ema! Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud. Eesriie. 7 TEINE VAATUS Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskasvanud inimesed. MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkübar, kaukaga hame, rinna eest väikese vask-sõlega koos, keerdkaltsad, valged jalarätikud ja rihmadega pastlad. Mustaverd TIINAL ja valgetverd MARIL kehvad kirjud rahvariided. Maril hõbeprees, kaelaehted ja litritest pärg juuste peal; Tiinal metsalilledest pärg peas, hõbeehteid temal ei ole. - Kevadine mets, täis päikesepaistet; vint tiltsub, kaugelt kuuldub kägu. Näitelava kes-kel jämeda tüvega tamm. - Pühapäev, enne lõunat. TIINA (paremalt poolt tulles, riided mõlema käega natuke üles tõstetud, nii et paljad jalad peaagu poolte säärteni nähtavale tulevad, ettevaatlikult astudes, nähtavasti põgenevat rästikut enese ees ajades).
loogia sektoril. Peamine rõhk oli materjaalsel kultuuril, vaimne oli kirjandusteadlaste rida. ERMi aastaraamat ilmub siiamaani, palju artikleid on Akadeemias. 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad Etnograafiline sõnastik 1925, Eesti rahvariiete ajalugu 1927, Soome sugurahvaste et- nograafia 1929, Die Subkultur Estland 1931–33. 1. Rahvapärased ehitised: Karl Tihase Eesti talurahva arhitektuur 1974 2. Rahvariided 3. Rahvakunst (tekstiil, ornamentika, kudumid) 4. Majandusvormid (põllum, kalastus, jahindus, karjakasv) 5. Rahvapärane käsitöö 6. Veo- ja transpordivahendid 7. Rahvapärane toit ja selle valmistamismeetodid; Aliise Moora: Eesti talurahva vanem toit Gustav Ränk — Vana Eesti Rahvas ja kultuur — Stock 1949 4.2.4 Eesti erinevad kultuurivaldkonnad 1. Lääne-E ja saared — mõjutatud rootslastest, tihedalt seotud kalastamisega, kõige
pärast jää taandumist, seal levisid ka viljakamad mullad. Erinevused kahe maastikupiirkonna vahel pole mitte ainult looduslikud ja asustuslikud. Nt on G.Ränk toonud välja erinevused rahavkultuuris. Kuigi kõrg- Eestis elati üldiselt jõukamalt, oldi seal konservatiivsemad ning uuendustega ei mindud väga kiiresti kaasa. Seevastu Madal-Eestis, kus põllumaa vilets, tulenevalt pere ülalpidamise vajadusest arenes käsitöö jõudsasti. Nt õllekapad, kirstud, uhkeimad rahvariided pärinevad just Lääne-Eestist ja saartelt. Jaotumine Madal- ja Kõrg-Eestiks on Eesti maastikulises liigestuses valdav tänini. Siiski leidud ka teisi kontseptisoone nagu Põhja- ja Lõuna Eesti (on üldiselt parem). Põhja-Eestile lisanduvad ka saared ja Lääne-Eesti. Selle piiriks on aluspõhjakivimite avamusala. Mis omakorda tõi kaasa vastavate kivimite kasutamise ehitusmaterjalides. Põhjas lubjakivi ja lõunas liivikavi. Põhjaeestis paiknes tihti kalmistu kihelkonnakiriku aias..
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
pidid kõik luterluse eeskirju järgima – erinev oli see, et jutlus pidi toimuma rahvakeeles, mis tähendas, et talurahvale eesti keeles, teistele seisustele saksa keeles) (eestlased saksa keelt ei osanud, keeleoskajaid oli väga vähe, keeleoskus oli väga haruldane; sakslaste seas eesti keele oskus oli väga tavaline-mõisnike lapsi ümbritsesid eestlased sünnist saati). Kihelkondlikud eripärad olid väga olulised, erinevates kihelkondades erinevad murrakud, rahvariided. Teine suurim väline mõjur lisaks usufaktorile oli mõis. Mõisa kaudu tulid talurahvakultuuri mitmed uuendused, rahvariiete motiividesse on 17.saj barokseid elemente, 18.saj klassitsistlikke motiive. Uuendused põllumajanduses, mitmeväljasüsteem, uued põllukultuurid, samuti mõisa kaudu. Rahvaharidus Rahvakoolide võrgu kujunemine Rootsi ajal 80lõpul, 90 alguses. Talurahvakoole rajati rohkem Liivimaale, vähem Eestimaale, aga siiski ulatusid nad mõlemasse provintsi
MUUDATUSED MAJANDUSES. 1840ndatel hakati kasvatama kartulit ja lina. Talude kruntiajamine - ühele talumajapidamisele kuuluvad põllulappid koondati ümber talumajade. Talude päriseks ostmine sai alguse lõuna-eestist. Esimesed talud osteti 1853 aastal. Taludes hakati kasutama palgatöölisi, masinaid, väetisi ja kasvatama uusi looma tõugusid ja vilja sorte. Talude elu-ole muutus: jalanõudeks viiskude ja pastelde asemel saapad; seoses vabrikukaubaga hakkasid kaduma ka rahvariided. Sangaste krahv Berg - aretas eestile sobiliku rukki sordi. 1858 - Narav rajati Kreenholmi manufaktuur. Selle aja eesti suurim ettevõte. Venemaal kaotati pärisorjus 1861. VAIMUELU EESTIS XIXSAJ. I POOLEL. Kultuur jagunes talupoja- ja kõrgkultuuriks. 1802 - Tartu Ülikooli taasavamine. 4 teaduskonda: usu-, õiguse-, arsti- ja filosoofia teaduskond. õppetöö toimus saksa- ja ladinakeeles. Esimeseks rektoriks oli Parrot. Pooldas valgustus ideid. Tartu ülikoolis
sajandi algul. Rahvaharidus. Eestikeelne Piibel. Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus. Kirjastamine ja trükikojad. Baltisaksa valgustusajastuvaimuelu. Eestikeelse ajakirjanduse algus Talurahva kultuur rajanes pmst kohalikule kultuurile, talurahva aastasadade pikkused traditsioonid. Peamine välismõju oli kristlus (rooma katoliiklus) ja altes 17. saj luterlus, mis talurahvakultuuri mõjutanud. Eesti aladel alati tähtis olnud kihelkondlikud eripärad (kõnekeeled, murrakud, rahvariided, rahvakombed). Baltisaksa kultuuri selgelt mõjutanud saksa keel ja kultuur kesk-euroopast. Küll ag , oli ka erinevusi. Mis neid kahte ühendas 18 ja 19 saj oli lutherlus. Nt eestlased ja sakslased ppidid ühtemoodi pühapäeval kirikus käima ( kuigi jutlused olid tihti neile erinevad, põhimõtted olid aga sarnased). Rahvaharidus Rootsi aj lõpus 1680-90 toimusid kiired arengud rahvaharidse vallas. Pandi alus esmasele talurahavkoolide võrk eesti aladel
peenvillalambaid. 1585loodi Kreenholmi manifaktuur kus töödeldi puuvilja- vee energia alusel Narvas. 19sa oli Narva Eesti tähtsamaid tööstuskeskusi. Kaubandus arenes eriti sadamalinnades. Hakati eeskuju võtma saksakommetest häbenedes oma rahvust- neid kutsuti kadakasakslasteks. Hakati kasutama petrooliumlampe ja pastlad asendati saabastega, ning rahvariided asendati vabrikukaubaga. Vaimuelu eestis 19saj I poolel Kultuuripilt jagunes 2: baltisaksa kõrgkultuur ja põlisrahva talupojakultuur. Algas talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. 1802 avati taas Tartu Ülikool, neli teaduskonda: usu- õiguse- arsti ja filosoofiateaduskond. Enamik õpilasi oli Balti kubermangus. Õppetöö oli saksa ja ladina keeles. Esimene rektor oli G. F. Parrot. Valmis palju lisahooneid TÜ-le. TÜ
Tokaj-hegyalja veinipiirkond (2002) Rõivad Talupoegade esemeline maailm hakkas muutuma oma kvaliteedi ja suuruse poolest 19. sajandi majandusliku tõusu lainel. Rahvariiete juures oli lubatud kasutada tööstustooteid, näiteks naiste rõivaste juures kasutati puuvillaseid ja siidkangaid ning sametit, lisaks stiilijooni härrasrahva kultuurist. Esemeid kaunistati igas piirkonnas erinevalt, kohati olid erinevused isegi küla tasandil. Värvirohked ja tikitud rahvariided on ungarlaste kaubamärk. Riietesse on sulandunud nii ida kui lääne rõivakultuuri aineseid. Meeste, eriti karjuste praktiline rõivastus säilitas idamaise stiili, milleks on särkide, pükste ja keepide sirge lõige. Kaunistamata keebid olid talupoegade ja karjuste argine ülerõivas 19. sajandini. Szr tähendab paksu, vanutatud vildist valmistatud ja värvilt sageli halli keepi. Keepe hakati kaunistama Lääne-Ungaris 18. sajandi lõpust alates. Kaunistuste eeskujuks oli türgi siidtikand
Oma toodangu müümiseks ja mõne vajaliku asja ostmiseks tuli vahel sõita turule. Mõisa veokohustus sundis lühemate retkede kõrval sõitma kaugemalegi, näiteks Riiga ja Peterburgi. Mõisast ja linnast omandas talurahvas käsitööoskusi, rõivamoode, ehteid ja elamusisustuse elemente. Omavahel suheldi kõrtsis, vallamajas ja kirikus. Kõrtsis said kokku ühe küla, vallamajas ühe mõisa ja kirikus ühe kihelkonna inimesed. Sellepärast ongi eesti rahvariided kihelkonniti erinevad. Talurahva paiksus oli läbi sajandite siiski suhteline - nii poliitilised kui majanduslikud olud tingisid rahva ümberasumist. Alati on olnud avatumaid ja suletumaid piirkondi. Teistest liikuvamad olid randlased ning nende maailmapilt selletõttu ka avaram. Üldiselt liikusid mehed rohkem kui naised, eriti hooajatöödel. Varasemad leiud maaharimisest ja karjakasvatusest pärinevad 6.-8. saj. e.m.a. Saaremaalt Asvast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
